Agrokeemia (1)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Aianduse osakond
Annely Aben
Väetussüsteemi koostamine Kase talule
Kursusetöö
Juhendaja : Avo Toomsoo
Tartu, 2007
Sisukord:
1. Sissejuhatus…………………………………………………. 3
2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus……………..4
3. Külvikordade väetussüsteem
3.1 Lubiväetiste kasutamine…………………………………………....4
3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine…………………………………...5
3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine…………………………………………..5
3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine …………………………....5
3.3 Lämmastik-, fosfor - ja kaaliumväetiste kasutamine.........................6
3.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil……..6
3.3.2 Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil……………………….
3.3.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine………….
4. Kokkuvõte……………………………………………………

Sissejuhatus

“ Kase” talu asub Põlvamaal Laheda vallas Vana-Koiola külas. Lähimad keskused on Põlva ja Võru. Kilomeetri kaugusel talust asub ilus Vana-Koiola järv, kus külarahvas käib suviti ujumas. Talu ümbritsevad metsad ja põllumaad.
Talul on maad 10,5 ha ja metsa ka 10 ha. 2ha on jäetud looduslikuks rohumaaks,et oleks koht,kus loomi saaks karjatada. 5 ha on jäetud kaera kasvatamiseks ja ülejäänud 3 ha on mõeldud kartuli kasvatamiseks. Lisaks sellele on veel 0,5 ha erinevate köögiviljade kasvatamiseks. Talus on ka 5 lehma, 3 hobust ja 30 kana ,nende toodangut kasutatakse peamiselt enda tarbeks, mõningal määral saab ka külarahvas toodangust oma osa.
2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus
Talu ümbritsevate maade muld on gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud muld. Lõimiselt on muld peamiselt saviliiv , mõnes kohas võib leida ka liiva. Mulla pHKcl on 5,0. Sademeid tuleb aastas keskmiselt 550 mm aastas, lumikate püsib tavaliselt päris kaua aega, aprillini välja.
Välja nr.
Kultuur
Mulla liik
Lõimis
Boni- teet
P- tarve
K-tarve
Huu-muse sisaldus
Välja suurus
Loodetav saak
1.
kaer
LkIg
sl
35hp
4
3
2,0
5ha
2 t/ha
2.
kartul
LkIg
Sl
35hp
4
3
2,0
3ha
15 t/ha
3.
köögi-vili
LkIg
sl
35hp
4
3
2,0
0,5ha
12 t/ha
Tabel nr.1
3. Külvikordade väetussüsteem
3.1 Lubiväetiste kasutamine
Viimane lubjatarbe kaart on koostatud aastal 1991. Viimane lupjamine toimus aastal 2000, siis sai kogu 10,5 ha ära lubjatud. Praeguseks vajab põld jälle täielikku lupjamist. Lupjamine peaks toimuma sügisel enne lume tulekut. Lubiväetist hangitakse Võrust, mis asub talust 15 km kaugusel.
Välja nr
Kultuur
Pindala ha
Lubjatarve CaCo3 t/ha
Lubiväetise nimetus
leelisus
Norm t/ha
Kogus t/põllule
1.
Kaer
5
3,0
Klinkri -
tolm
70%
2,0
10
2.
Kartul
3
3,0
Klinkri-tolm
70%
2,0
6
3.
Köögi-
vili
0,5
3,0
Klinkri-tolm
70%
2,0
1
Tabel nr.2
3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine
3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine
Talus olevad loomad annavad kokku 9 loomühikut, aastas toodavad nad sõnnikut kokku u. 87 tonni ( kanad 3t, hobused 24t ja lehmad 60t ). Loomakasvatuse intensiivsus haritaval maal on ligikaudu 1,1 sü/ha. Loomi peetakse laudas, allapanuks kasutatakse põhku. Sõnnikut veetakse välja kaks korda kuus spetsiaalsesse sõnnikuhoidlasse, mis on ehitatud vastavalt nõuetele( betoonist ja kattega ). Tegemist on tahe sõnnikuga. Igal aasta ostame juurde 200 tonni sõnnikut kohalikult talumehelt, kellel endal see ära ei kulu. Kokku on meil aastas kasutada ligikaudu 300 tonni sõnnikut.

Orgaaniliste väetiste normide planeerimine
Talus on orgaanilisi väetisi vajavateks kultuurideks kartul, kaer ja köögivili, mis teeb kokku 8,5 ha. Arvutuste vastused ja muu info on ära toodud tabelis (nr.3). Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit ( Kuldkepp ,1994). Tinghektarite meetodil väetisnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel ja seda saab vaadelda nelja etapina . Esmalt peame endale selgeks tegema, kui palju on meil võimalus kasutada orgaanilisi väetisi ja kui suured on vajavate kultuuride kasvupinnad ( ha ). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (Kt) ja mulla väetistarbe koefitsenti (Km).
Tinghektar = ha x Kt x Km
Välja on vaja arvutada ka ühe tinghektari kohta käiv keskmine väetisnorm(X), mida arvutatakse järgnevalt. X=väetise fond/ tinghektarid
Kõige lõpuks arvutatakse väetisnorm( x), mis käib järgneva valemi järgi.
x=X x Kt x Km ( t/ha) ,
Kultuur
Pindala ha
Kt
Ting .ha-d
X
x (t/ha)
t/põllule
Kaer
5
0,9
4,5
35
32
160
Kartul
3
1,0
3,0
35
105
Köögivili
0,5
1,2
0,6
42
21
Kokku
8,5
x
8,1
286
Tabel nr.3
Sõnniku laotame põllule kas kevadel või sügisel, vastavalt võimalusele ja ilmastikuoludele. Laotamiseks kasutame spetsiaalset masinat. Üritame tegutseda ja käituda nii,et effektiivsus oleks võimalikult suur ja et ajakulu oleks võimalikult väike.

Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine
3.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil
Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab fosfori- ja kaaliumivaestel muldadel nende varude parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toitainete otse- ja ka järelmõju(Ov).
Mineraalväetiste normi(x) arvutamine lihtsustaud bilansi meetodil toimub järgmiselt:
x= St x Km – Ov (kg/ha) (Kuldkepp,1994)
Mulla väetistarbe koefitsiendid (Km) lämmastikväetiste normide( Xn) arvutamiseks leiame vastavatest tabelitest, samamoodi ka fosfor- ja kaaliumväetiste normide omad (xp ja xk).
Orgaaniliste väetiste otsemõju ( Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse tema toiteelementide üldsisaldust ja nende kasutamise koefitsientt esimesel kasutusaastal .
Nt. Orienteeruvalt viime 1 tonni kvaliteetse tahe sõnnikuga mulda esimesel aastal omastatvaid toitaineid järgmiselt: N- 1,25 kg; P- 0,4 kg ja K –2,5 kg; järelmõjuna arvestatakse esimesel aastal N- 0,5 kg; P- 0,2 kg ja K- 0,6 kg.
Lämmastiku vajadus põllu külvikorras
Kultuur
ha
Huumuse %
Loodetav saak t/ha
St
Kg/ha
Km
Org. Väetis
t/ha
Ov
kg/ha
N-vajadus (kg)kokku
X kg/ha
Kaer
5
2,0
2
60
1,0
32
40
200
20
Kartul
3
2,0
15
75
1,0
35
44
180
31
Köögi-vili
0,5
2,0
12
60
1,0
42
53
50
7
Tabel nr.4
Fosfori vajadus põllu külvikorras
Kultuur
ha
Huumuse %
Loodetav saak t/ha
St
Kg/ha
Km
Org. Väetis
t/ha
Ov
kg/ha
P-vajadus (kg) kokku
X kg/ha
Kaer
5
2,0
2
12
1,0
32
13
Kartul
3
2,0
15
15
1,0
35
14
Köögi-vili
0,5
2,0
12
12
1,0
42
17
Tabel nr 5
Kaaliumi vajadus põllu külvikorras
Kultuur
ha
Huumuse %
Loodetav saak t/ha
St kg/ha
Km
Org. Väetis
t/ha
Ov kg/ha
K-vajadus (kg) kokku
X
kg/ha
Kaer
5
2,0
2
1,0
32
Kartul
3
2,0
15
1,0
35
Köögi-vili
0,5
2,0
12
1,0
42

Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil

Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine
7