Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Agrokeemia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Agrokeemia #1 Agrokeemia #2 Agrokeemia #3 Agrokeemia #4 Agrokeemia #5 Agrokeemia #6 Agrokeemia #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor snow2wake Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Agrokeemia

Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid. Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetiste toimel saadud enamsaak sõltub väetisnormi suurusest. Väljendatakse: 1. Kogu ehk üldise enamsaagina (E ). 2. Keskmise enamsaagina 1 kg toiteelemendi kohta. 3. Täiendavalt antud ühe väetisühiku (1 kg) efektiivsusena( Y´) 38. viljapuu-ja marjaaedade väetamine. Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39

Agraarpoliitika
thumbnail
2
doc

Agrokeemia labori KT

1) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 3 ha põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25*30000*1,2= =9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t 2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l, mulla Dm=1,2g/cm³ ja H8,2= 6mg ekv/100g. Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=350; N=2600:350=7,4kr/kg. 4) Väetise N-

Taimekasvatus
thumbnail
4
docx

Agronoomia

Põhja-Eestis on viljakad aluselised mullad, kuid seal ei tohi kasvada hapelisi muldi vajavad taimed(lina), seal kasvab nt lutsern. Muld on taimede ka kinnitumise keskonnaks. Tänapäeval avaldab suur mõju muldadele inimtegevus. Muld on põllumajanduses üks põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendid. Mulla, kui tootmisvahendi väärtus tänu pidevale muutusele. Mulla viljakus võib muutuda nii mulla arenemis protsessis, kui ka inimtegevuse tagajärjel(maa harimine väetamine, minerelatsioon). Mulla hapesus Mulda võib hapestada ka füsioloogilised happelised väetised. Kui vaba Ca ja Mg ioonid eemaldada mullast võivad seda asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Ph < 3,5 - v'ga tugevas happesuses pH 3,5-4,5 - tugevasti hepeline pH 4,6-5,5 - mõõdukalt hapeline pH 5,6 ­ 6,5 -nõrgalt hapeline pH 6,6 ­ 7,2 - neutraalne pH 7,3 ­ 8,4 - leeliseline

Loodusõpetus
thumbnail
10
docx

Agrokeemia kordamine

alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivne happesus- põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikikoonid.(pH- vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm); Potentsiaalne happesus- põhjustavad mulla kolloididel neeldunud vesinik- ja alumiiniuminoonid. (Hüdrolüütiline H8,2 ja asendushappesus H5,6). 23. Väetiste andmise ajad ja viisid- KÜLVIEELNE: sügisene (igal aastal, Pja K; perioodiline, org p,k ) kevadine( N PK, org) Kesa väetamine ; KÜLVIAEGNE: Paiklik väetamine (kombikülv); Külvtöötl.; Starter; KASVUAEGNE: pealt(N); Juureväline,mulda. 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused-Väetis kasutatake eesmärgiga tõsta mulla viljakust, suurendada kultuuride saaki ja parandada saagi kvaliteeti. Mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus-Väetisnormide arvutamiseks kasutatavaid meetodeid võib klassifitseerida järgmiselt: 1

Agrokeemia
thumbnail
18
docx

Agronoomia

oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus. Muld erineb teistest tootmisvahenditest sellepoolest, et tootmisprotsessis hea peremehelikul kasutamisel ta ei kulu ega vanane, vaid muutub järk ­ järgult paremaks. Mulla happesus Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva

Agronoomia
thumbnail
23
pdf

Agronoomia

Umbrohu tõrjet tehase kahe erineva spetsiifikaga 1. Profülaktiline ehk kaudne 2. Otsene tõrje Kaudne: umbrohtude niitmine enne õitsemist, kui karjamaalt, aedade alt ja teepeenardelt. Umbrohu puhta seemne kasvatamine. Umbrohust puhta sõnniku kasutamine. Rohumaa külvi kordade kasutamine. Katteviljatata karjamaa rajamine. Rasketehnika ja erosiooni töttu tekkinud tühikute parandamine. Reegli ja korrapärane karjatamine hooldus. Ülekarjatamine võib tekitada tühikuid. Korralik intesiivne väetamine soodustab kultuuride kasvu ja surub umbrohud alla. Otsene: Olemas mehaaniline, keemiline ja bioloogiline tõrje. Mehaaniline- umbrohud kitkustakse välja, torkimine, hävitamine mulla harimisega, on töökulu nõudvad. Keemiline tõrje- väga efektiivne, ohtlik haljassööda jaoks kasvatavatel aladel, vaadata preparaadi mõju kestvust. Luhtkastevarre mättaid võib hävitada kontsentreeritud lämmastikväetisisega. 1l jätkub 20 mättale. Mikroorganismid ülesehitamiseks vaja väetisi.

Agronoomia
thumbnail
16
docx

Agronoomia

1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep VI Narkootilised taimed 1. Tubakas, oopium, India kanep Agrotehnika: Kasvukoha valik, mullaharimine: (külvieelne, sügisene, külvijärgne), külvitööd, seemne ettevalmistamine, hooldamine, koristustööd, umbrohutõrje, külvieelne väetamine. Kevadel külvatavad kultuurid: 1. Kõige varem külvatavad,kui põllule saab, enamasti kõik suviteraviljad, suhkrupeet 2. Vara külvatavad, vajavad idanemiseks ja täramiseks natuke kõrgemaid temperatuure. lina, põlduba, kartul 3. Hilja külvatavad, mais ja tatar, võivad muidu ka idaneda, aga külm võtaks ära. Segavili ja segatis, milline erinevus? Segavili läheb viljaks, teraks, aga segatis läheb haljasmassiks (silo).

Agronoomia
thumbnail
17
doc

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria ­ "tünnilaua seadus" ­ saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria ­ väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) ­ neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Sveitsis Antroposoofia Seltsi (alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid, kuu seisu arvestamine). - 1924-1928a. biodünaamilised preparaadid. EESTIS - C.R.Jakobson (1841-1882), 1869a. "teadus ja seadus põllul" (soovitusi kasutatakse ka tänapäeval). - Dr. A. Eisenschmidt (1876-1914), mineraalkatsed. - Prof. A. Nõmmik (1882-1957) katsed mineraalväetistega. - Prof. O. Hallik (1906-1964) põldude lupjamine. - A. Piho (1924-1978) väetiste efektiivsus. - E

Taimekasvatus



Lisainfo

väetus süsteemi koostamine talule

"Väetussüsteemi koostamine Kase talule"


Kommentaarid (1)

kuusiku profiilipilt
kuusiku: vormistus veits nigel, kuna tabeli numbrid käivad tabeli üleval vasakus servas
21:30 08-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun