Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=350; N=2600:350=7,4kr/kg. 4) Väetise N-normi ja saagi vahelist seost väljendab: Yx=1846+36,811x-0,1332x². a) Arvutada üldine enamsaak ja piirefektiivsus N-i normi 70kg/ha kasutamisel. b) Arvutada agronoomiliselt max N-i norm ja saak max N-i normi kasutamisel. Lahendus: a) E=bx-cx²= 36,811*70- 0,1332*(70)²=1924kg b) y'=b-2cx= 36,811-2*(0,1332*70)=18kg Xmax=b/2c= 36,811/(2*0,1332)=138kg/N Ymax=1846+36,811*138-0,1332*(138)²= 4389kg/ha. 5) Kui palju kaaliumsulfaati kulub 30 m² peenra väetamiseks, kui K-norm on 150 kg/ha? Lahendus: 1ha=10000m² ; 150kg:10000=0,015kg/m²=15g/m² 30*15=450g; Kaaliumi% on 40%; 40%-- 450g ja 100%--
tarbimistaseme järgi-demonstratsiooni efekt. 2 Tarbimine on mingil määral harjumuslik, kord omandatud tarbimismudelist on väga raske loobuda. *eluaegse tsükli hüpotees: tulude lühiajaline kõikumine avaldab vähe mõju jooksvale tarbimisele ja oodatavale eluaja tulule, eeldab superratsionaalset inimest, kes on võimeline planeerima oma tulusid ja kulusid kogu eluks. Investeering- esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv Investeeringu piirefektiivsus(IPE)= laenutulu/investeering*100 Investeeringunõudlust mõjutab: protsendimäär, äriline usaldus ja tulevikuootused, tootmistegurite hindade muutused, inflatsioon, tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega, maksupoliitika, rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid Kogupakkumine-ettevõtte poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk Kogutoodangut mõjutavad tegurid: töö tootlikus, üldine palgatase, tootmiskulude suurenemine
tingimusel, et kulutused on võrdsed tarbimisega. tarbimisega Multiplikaatoritest mäletame, et tasakaaluvõrrandis sissetulekud Q leiti: Q = ksp * A (12) NB! Autonoomsed kulutused A on pöördfunktsioon intressimääradest. Autonoomsed kulutused omakorda: A = C0 cT0 + I0 + G0. Investeeringute piirefektiivsus. Autonoomsetest kuludest on näha, et investeeringute osa võib selle suurust oluliselt mõjutada. Investeering ise on optimism kõigepealt rahaline otsustus ja alles siis kulutuse liik liik. Re, r
2) Juurdekasvuline rahavoog – projekti eluea kestel puhaskasumi kasv läbi käibe suurenemise või kulude (materjali-, tööjõu- ja muude kulude) vähenemise; 3) Lõpetav rahavoog – projekti likvideerimismaksumus. Mõtle juurdekasvuliselt!!! Mõõda seda, mis midagi muudab!!! Investeeringute efektiivsus Investeeringute efektiivsus ehk tasuvus väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeritud summa suhtena. Investeeringu piirefektiivsus on tulu ühe täiendavalt investeeritud rahaühiku kohta. Kapitali tasuvus – kasumi ja investeeringute suhe ehk fondirentaablus (ehk vararentaablus). Tasuvusuuring – kuidas projekti arendada ja kuidas finantseerida. Riskide analüüs Riskiallikad ettevõtte jaoks: varad, funktsioonid, kohustused. Riskide üldine jaotus: 1) Vararisk; 2) Äririsk ( tootmisrisk, turu- ja hinnarisk, reformirisk, inimrisk); 3) Finants- ja krediidirisk; 4) Lepingurisk.
Kategooriaid siduvaks lüliks pidas ta raha. Kinnitatakse, et J. Keynesi majandusteooria tähendab revolutsiooni majandusteaduses. J. Keynesi tee uuele teooriale oli keeruline ja vaevarikas. 1930. aastail võttis ta oma uuringute keskpunkti ühe põletavama probleemi tööpuuduse. Ta püüab kindlaks teha põhjused või mõjurid, mis on tööpuuduse aluseks, millest sõltub rakendatuse tase. Neid mõjureid on kolm, väidab Keynes: 1) tarbimiskalduvus (tarbimisnõudlus); 2) kapitali piirefektiivsus (kasuminorm);. 3) protsendinorm (-määr). Peamiseks vahendiks selle häda vastases võitluses nägi ta riigi majandusliku võimu kasutamist, peamiselt rahanduse ja krediidi vallas. J. Keynes kinnitab, et harmooniline kapitalism on fiktsioon. Kaasaegne kapitalism ei suuda kindlustada efektiivset nõudlust ning täielikult ära kasutada tootlikke jõude. Tema arvates on kapitalismil krooniline tendents stagnatsioonile. (Krinal, 1998: 296-300)
seost ruutvõrrandina. Yx=Y0+bx-cx2 Yx – saak väetisnormi (x) kasutamisel Y0 – saak väetamata põllult B ja c – kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel, nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saab, kui seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsus ruutvõrrandi tuletiste abil: Yx’ = b – 2cx Kui Yx = 0 ja b = 2cx, siis täiendav väetisekogus enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetusnormiks ja selle leidmiseks tuleb lahendada võrrand b = 2cx (x suhtes): xmax = Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax=b/2c Kuna praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax)
ruutvõrrandina. Yx=Y0+bx-cm2 Yx – saak väetisnormi x kasutamisel Y0 – saak väetamata põllult B ja c – kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saab, kui seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu täiendava väetisühiku kohta teatud väetustasemel. Piirefektiivsus ruutvõrrandi tuletise abil : Yx’ = b – 2cx Kui Yx = 0 ja b = 2cx, siis täindav väetisekogus enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks xmax ja selle leidmiseks tuleb lahendada võrrand b = 2cx (x b suhtes): xmax = 2c Kuna praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax)
väetusnormi juures; Yo saak väetamata alal; b ja c saagi funktsiooni kordajad. Väetisnormide efektiivsust väljendatakse kg-des. 1) üldine enamsaak kg/ha kohta 2) keskmine enamsaak ei anna meile vastust küsimusele, kus lõpeb tegelik saak ja kus algab näiline enamsaak. 3) täiendavalt antud ühe väetusühiku efektiivsus e. enamsaak vaja välja selgitada täiendavalt antud kg-efektiivsus. Sõltub väetusfondist. Mida kõrgem on, seda väiksemaks ääb piirefektiivsus. y'=b- 2c=0. Agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm(Xmax). Tagab maks. saagi; suuremate koguste kasut. saak langeb. Tegelik enamsaak posit. näilise enamsaagi efektiivsus negat. Majanduslikult tasuv on väetisnormide kasutamine, kus täiendav saak katab täiendavad kulutused. Xmax=b-2c Majanduslikult optimaalne väetusnorm (Xmaj). majanduslikult tasuvad on väetusnormid, mille
1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad- algkapital, säilitatud tulu ehk kasum, amortisatsioonieraldised. 2) Võõrvahendid ehk välised ressursid- pangakrediit, Eesti erakapital, väliskapital, ettevõtte võlg hankijatele. 3) Mitmesugused toetused- Euroopa Liidu fondidest. Investeeringute efektiivsus- väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Investeeringute piirefektiivsus- tulu ühe täiendava investeeritud rahaühiku kohta. Investeerimisvõimaluste võrdlemisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid, mitte aga arvestuslikke tulusid. Baasrahavoog- rahavoog, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan. Projektist tulenevate rahavoogudena vaadeldakse laekunud raha ehk sissetulevat rahavoogu. Investeeringuga seotud rahavood võib jaotada kolme rühma:
suurendab ka säästmist S, kuid märksa vähem kui tarbimisnõudlust! Õige! Majandustsüklite mõju tehtavatest investeeringutest loodetava kasumi suurusele väljendub selles, et: Tõusva majandustsükli jooksul ilmselt loodetav kasum suureneb ja kahaneva äritsükli puhul loodetav kasum väheneb. Kas suurem netovara põhjustab suuremaid tarbimiskulutusi, ceteris paribus? Jah kuna suure netovara omamine nõuab ka suuremaid kulutusi nende korrashoiuks! Investeeringute piirefektiivsus näitab: kas investeeringute tegemine on antud kasumimäära ja intressimäära juures mõistlik. Kas reaalse intressimäära tõus: Vähendab investeeringuid Majandustsüklite mõju tehtavatest investeeringutest loodetava kasumi suurusele väljendub selles, et: Tõusva majandustsükli jooksul ilmselt loodetav kasum suureneb ja kahaneva äritsükli puhul loodetav kasum väheneb. Mida näitab kapitali marginaalprodukt? näitab kui palju saadakse suhtelist kasumit e. uutest
b. Ei avalda mõju investeeringutele. c. Vähendab investeeringuid. Majandustsüklite mõju tehtavatest investeeringutest loodetava kasumi suurusele väljendub selles, et: a. Tõusva majandustsükli jooksul ilmselt loodetav kasum väheneb ja kahaneva äritsükli puhul loodetav kasum suureneb. b. Polegi mingit mõju. c. Tõusva majandustsükli jooksul ilmselt loodetav kasum suureneb ja kahaneva äritsükli puhul loodetav kasum väheneb. Investeeringute piirefektiivsus näitab: a. miks vahel on mõistlik investeerimisel piiri pidada. b. investorite valmisolekut investeeringuteks! c. kas investeeringute tegemine on antud kasumimäära ja intressimäära juures mõistlik. Kuidas leitakse kapitali kasutamiskulu? a. kulutatakse kapital ära ja siis vaadatakse lui palju teda kulus. b. amortisatsiooni kaudu. c. kasutamiskulu (U) on protsendimäära (r) ja väärtuse languse (d) (amortisatsiooni) summa, nii et ka seda võib
Rakendusjärgne rahavoog võib olla: stabiilne või muutuv. 166) Rahavoogude hindamine toimub ebakindluse --- 167) 168) 6.3. Investeeringute efektiivsus ja hindamine 169) 3. ETAPP - Projektide efektiivsuse hindamine 170) INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS ehk tasuvus väljendib kogutulu (kasumi( juurdekasvu ja seda põhjustanud summa suhtena 171) Investeeringu piirefektiivsus on tulu ühe täiendavalt investeeritud rahaühiku kohta. 172) Investeeringuprojektide hindamise eesmärgiks on · Välja selgitada majanduslikutl küige otstarbekamad investeeringute rakendusalad ja objektid · Valida teatud tingimused.. 173) Investeeringute efektiivsust mõjutavad tegurid: · Tootmistingimused (looduslikud ja majanduslikud) · Tootmistehnoloogia · Tootmise mastaap 174) 175) 4
1.45.1 Otsus selle kohta, kas investeerida või mitte sõltub kahest asjaolust 1)investeeringu oodatavast tulumäärast s.o. ettevõtte aastatulu oodatav juurdekasv, mida antud investeeringuga loodetakse saada. 2)laenukulust, s.o. hind, mida laenusaaja maksab laenatavate vahendite eest. Kui laenukulu on väiksem oodatavast tulumäärast, siis on majanduslikult kasulik planeerida investeerimist. Maksimaalset kasumit taotlev ettevõte investeerib põhikapitali niikaua, kuni investeeringu piirefektiivsus (IPE) on suurem laenukulust rahaturul. Ta teeb seda sellepärast, et investeerides kapitalikaupadesse teenib ettevõte rohkem kui välja laenates. IPE=laenutulu/ investeering *100 Kui IPE on väiksem laenukulust, teeniks ettevõte kapitalikaupadesse investeerides vähem võrreldes võimalusega teenida välja laenatud rahalt. Kui ettevõte ei pea investeerimiseks laenama ja saab kasutada
annaabi.ee 
