Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa..............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjanduse allikad.....................................................................
Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Muru rajamine................................................................................4 Muru hooldamine............................................................................4 Muru samblavabaks.........................................................................4 Kasvutingimused.............................................................................5 Väetusplaan tabelina........................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................8 2 Sissejuhatus Antud referaat toob ära kõige põhilisema muru kohta. Hästi hooldatud ja hoolikalt rajatud
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Väetusplaan 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.....................................................................4 3. Külvikordade väetussüsteem...................................................................................................5
Nad koosnevad suures osas veest. Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad näiteks ainevahetuslikes protsessides, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid. (Vikipeedia Vaba entsüklopeedia, 2013). 3. Väetiselahus Väetamine on oluline osa taimekasvatuses saagi kujunemisel. Väetusplaan peab katma taimede toitainete vajaduse. Väetamise seisukohalt on oluline, et taim saaks igal hetkel kätte sellele kasvufaasile vajalikud makro- ja mikrotoitained. Väetamise eesmärgiks on saada suur saak, kõrge kvaliteet ja parim tulukus. (Vesneri Aed OÜ, 2013) Terraflex-T on kiirelt ja täielikult veeslahustuv kastmisväetis, mis sobib taimede pealtväetamiseks alates istikute ettekasvatamisest kuni saagikoristuseni. (Terraflex-T, 2013). 4. Kress-salat
KÜLVIKORRABILANSS N P K vajadus 396 92 200 antud 396 88 206 vahe 0 -4 6 Kui miinused on bilansiosas suured näitab see,et planeeritud saaki ei ole sellise väetise kogusega võimalik saada. KOKKUVÕTE Antud talu väetisebilanss on tasakaalus ja plaanitavad saagid hektari kohta täiesti reaalsed saada. Kuna väetise hinnad aasta aastalt tõusevad tuleb kindlasti koostada väetusplaan,et taluniku nähtud töö ja vaev end ära tasuks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. VÄETAMISE ABC SAKU 1994 2.PÕLLUKULTUURIDE VÄETAMINE PM 2002 3.EESTI MULDADEST PÕLLUMEHELE P.PENU 2006 4.MULLATEADUS R.KASK 1987
HARILIK KÕRVITS Koostanud: Eliisabet Ojar PINNASE ETTEVALMISTUS Kasvukoht peaks olema tuule eest kaitstud ja päikesepaistelises kohas, soovitavalt lõunapoolse kallakuga maal. Künni sügavus umbes 30 cm. Mulla ettevalmistamise käigus viiakse koos kündmisega mulda 10-20t/ha orgaanilist väetist. Mineraalväetistest antakse umbes 60-90 kg/ha lämmastikku, fosforit ja kaaliumit. https://www.youtube.com/watch?v=CJCmSilXTEc – Külvamine, kobestus, komposti jms lisamine. Lisaks videod: https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine https://www.youtube.com/watch?v=T4WXuCI30CI – Saagikoristus, maa ettevalmistus, kasvatamine, kahjurid. KASVATATAVAD SORDID ‘Sweet dumpling’ - Selle sordi kasvuperiood on 105 päeva. Koor kollakas-valge värvusega, millel tumerohelised dekoratiivsed triibud. Väikesed viljad kaaluga kuni 200 g. Viljaliha oranž ja magusa maitsega. Varajase saagi saam...
.........13 1. Sissejuhatus Väetussüsteem on koostatud väljamõeldud põldudele. Talu tootmissuund on kombineeritud teravilja ja rapsi kasvatamisega. Põllud asuvad Põlvamaal Ahja vallas Kosova külas. Kokku on maad 160 ha, millest mahedalt haritavat maad on 58 ha. Rohumaa all on natuke üle 100 ha. Mullastik on suhteliselt üksluine, kahkjas gleimuld, valdavalt saviliiv ja keskmine saviliiv. Sademeid on olenevalt aastast piisavalt. Töö eesmärgiks on koostada optimaalne väetusplaan 5 põllule, millega saaks tagada taimedele vajaliku toiteainete olemasolu, ilma mulla viljakust alandamata. 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Väetusplaani valitud põldude mullad on kahkjad glei mullad, väikese või keskmise kivisusega. Fosfori ja kaaliumi vajadus on suur ning keskmine. Mulla boniteet varieerub 47 56-ni. PH nõrgalt happeline. Huumuse sisalduse % 2,2 3,4. (tabel 1.) Nr
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Väetusplaan Kursuse töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS..............................................4 2
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Väetusplaan Leevaku talule Kursusetöö Koostas: Allar Skuin Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2009 Sisukord Sissejuhatus 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.1.1. Orgaaniliste väetiste tootmine 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine 3.1.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merlin-Hans Hiiekivi VÄETUSPLAAN Agrokeemia Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2018 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine..................................................
Kasutatakse kahel eesmärgil: täiendav pealtväetamine (mikroväetised, N); kasutatakse esmaabina taimede rauapuuduse korral. Lehe kaudu väetamine on kõige efektiivsem läbi õhuleõhede jõuab toiteelement otse lehte. 3) Väetiste andmine mulda. Kasutatakse rühvelkultuuridele (kultuurid, mida haritakse vahelt). Kõige parem anda läga vastavate seadmetega. VÄETAMISVIISID VÄETUSSÜSTEEMI MÕISTE JA ÜLESANDED Väetussüsteem e. laiendatud väetusplaan; kõigi väetustööde plaanipärane korraldamine; siia alla kuuluvad kõik tööd, mis väetamisega seotud (alates kuludest, mis lähevad väetisekohaletoomisest jne..) Väetusplaani kaks kõige olulisemat osa, mis on kogu väetussüsteemi toimimise aluseks, on: · Väetamisaegade ja viiside planeerimine · Väetisnormide arvutamine Väetusplaan on üks osa maaviljelussüsteemist. Maaviljelussüsteem: - külvikorrad - mullaharimine - väetamine
mitmekesisust ja säilitada need kooslused, mistõttu alates 2001. a on Eesti riik toetanud nende koosluste majandamist ja lambakasvatajatel on võimalik taotleda toetusi koosluste ilme taastamiseks ja säilitamiseks. Toetused Oluliselt on juurde tulnud riigi poolt erinevaid toetusi, mis toetavad lambakasvatust (seotus rohumaade kasutamisega): 1. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (550 kr/ha/aasta, põlluraamat, viljavaheldus, külvikorraplaan, väetusplaan, mullaproovide ja sõnnikuproovide võtmine jne.) 2. Mahepõllumajanduse toetus Rohumaa, mille ha kohta peetakse vähemalt 0,2 ühikule karjatatavaid loomi. Toetusemäär 1200 kr/ha + 75 kr. lammas. Piisav loomkoormus peab olema 0,5 lü (3,5 utte/ha) rohumaa ha kohta. Loomühikute arvestus: · Lüpsilehm = 1,2 lü · Vähemalt 6 kuu vanune kits või lammas, kits või utt tallega = 0,15 lü · Hobune = 0,2 3. Loomade karjatamise toetus. Toetuse määr 144 kr lamba või kitse kohta
lämmastikku seovad. Näiteks herne järgi saab püüdjaks kultuuriks panna rapsi, rüpsi või õlirõika; varajase kartuli järgi rapsi või õlirõika - erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine. Vältida või vähendada rühvelkultuuride (köögiviljade) kasvatamist; panna harimissuunnad paika - vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine Et liituda keskkonnaprogrammiga tuleb teha väetusplaan. Väetamisel võib mineraalväetiste ja sõnnikuga anda kogu haritava maa keskmisena ha kohta kuni 170 kg lämmastikku, millest mineraalväetistega on lubatud anda kuni 100 kg lämmastikku. Haritava maa hulka ei loeta looduslikke rohumaid. Viljavaheldusplaani koostamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid: põllumaal, kus järgitakse viljavaheldust, kasvatatakse igal aastal vähemalt 15%-l liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu
annaabi.ee 
