Väetusplaan (2)

Eesti Maaülikool

Põllumajandus-ja keskkonnainstituut

Väetusplaan Leevaku talule
Kursusetöö
Koostas: Allar Skuin
Juhendaja : Avo Toomsoo

Tartu, 2009

Sisukord
Sissejuhatus
2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus
3. Külvikordade väetussüsteem
3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine
3.1.1. Orgaaniliste väetiste tootmine
3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine
3.1.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia
3.2. Lämmastik-, fosfor - ja kaaliumväetiste kasutamine
3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil
3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil
3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine
Sissejuhatus
Leevaku talu asub Järvamaal, Kareda vallas, Peetri külas.
Talu on olnud pikka aega vanaisa hoole all, kuid nüüd otsustas ta selle ameti minu kanda jätta. Maad on 145 hektarit ja jaotatud viieks väljaks. Mulda on hästi hoitud ja huumusbilanss läbi aastate positiivne.Põllumaade harimiseks renditakse mõningaid masinaid juurde.
Lehmi on talus 80, nende sõnnikut kasutan põldudel ning vajadusel ostan naabertalust sõnnikut juurde.
2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus
Leevaku talu põldudel on valdavalt kerged-ja keskmised liivsavimullad . Leetjate muldade huumusesisaldus on 2,4-2,8 %. Üldlämmastiku sisaldus on huumushorisondis 0,14-0,16%. Reaktsioon haritavatel muldadel ülemistes horisontides taimekasvatamiseks sobiv- pH KCl 5,8-6,1.
Reaktsioon haritava maa mulla ülemistes horisontides on neutraalne (pH KCl 6,5-7,0). Alumistes horisontides mulla pH järjest suureneb. Reeglina ei vaja leostunud mullad lupjamist
Tabel 1. Leevaku talu põllukülvi iseloomustus.
Välja nr.
Kultuuri nimetus
Mulla liik
Lõimis
Boniteet
P- tarve
K-tarve
Huumuse- sisaldus %
Välja pindala
Loodetav saak
ts/ha
1
Põldhein 1 a.
Ko
Ls2
41
P-4
K-3
3,0
25
40
2
Põldhein 2 a
Ko
Ls2
41
P-4
K-3
3,0
25
40
3
Talinisu
KI
Ls1
45
P-4
K-3
3,0
20
30
4
Kartul
KI
Ls1
48
P-4
K-3
3,0
15
50
5
V. oder .ak
KI
Ls1
46
P-4
K-3
3,0
20
45
Leevaku talu väljad moodustuvad kultuuride järgi. Lõimis on sarnane.
Põldude fosforitarve on kesmine ja kaaliumi tarve on väike, põllud lupjamist ei vaja.
3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine
Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektari meetodit. Selleks pean teadma kasutada olevate orgaaniliste väetiste koguseid. Tinghhektarite arvutamiseks on vaja teada antud väetist vajavate kultuuride kasvupinda (ha). Kultuuride suhtelise väetisevajaduse konfitsenti (Kt).
Tinghektar= ha*Kt
Ühe tinghektari kohta keskmiselt kasutada oleva sõnnikunormi (X) leidmiseks tuleb toodetav sõnnikukogus tonnides jagada tinghektaritega.
X= fond / tinghektar
Kultuurile planeeritava väetisenormi (X) arvutamiseks kasutan valemit:
X= X*Kt
Tabel 2. Orgaaniliste väetiste planeerimine tinghektarite meetodil.
Kultuur
Pindala ha
Kt
Ting-ha
X
Fond/ting-ha
X t/ha
1
2
3
4
5
6
Taliteravili
60
0,8
48
24
19,3
Kokku
70
56
3.1.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia
3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.
3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil.
Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetisenormi (X) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse (suurendatakse ja vähendatakse) mulla väetisetarbe konfitsendiga (Km). Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toiteainete otse- ja ka järelmõju (Ov).
Mineraalväetiste normi (X) arvutamine lihtsustatud bilansi meetodil:
X= St*Km-Ov (kg/ha)
Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse tema toiteelementide (NPK) üldsisaldust ja nende kasutamise konfitsendi esimesel kasutusaastal.
Talinisu väetamisel on orgaanilise väetisega rahuldatud lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus ning ei vaja täiendavat väetamist.
Tabel 3. Talu lämmastikväetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil.
Kasutus-üksuse (välja)
nr.
Kultuur
ha
Huumuse
Tarve
Loodetav saak ts/ha
St kg/ha
Km
Org. väetist
X (St*Km- Ov) kg/ha
N vajadus kokku kg (X*ha)
P
K
t/ha
Ov kg/ha
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
1
Põldhein 1 a.
25
3,0
40
72
1,0
72
1800
2
Põldhein 2 a
25
2,0
40
72
1,0
72
1800
3
Talinisu
60
3,0
40
120
1,0
19,3
1930
-1810
4
Kartul
15
3,0
300
25
1,0
300
4500
5
V.oder.ak
20
3,0
45
126
1,0
126
2520
Kokku
10620
Tabel 4. Talu fosforväetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
Kasutus-üksuse (välja) nr.
Kultuur
ha
Huumuse %
Tarve
Loodetav saak ts/ha
St kg/ha
Km
Org. väetist
X (St*Km- Ov) kg/ha
P vajadus kokku kg (X*ha)
P
K
t/ha
Ov kg/ha
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
1
Põldhein 1 a
25
4
40
8
0,5
4
100
2
Põldhein 2 a
25
4
40
8
0,5
4
100
3
Talinisu
60
4
40
20
0,5
19,3
1930
-1920
4
Kartul
15
4
300
30
0,5
15
225
5
V.oder.ak
20
4
45
22,5
0,5
11,25
225
Kokku
650
Tabel 5. Talu kaaliumväetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
Kasutus-üksuse (välja) nr.
Kultuur
ha
Huumuse %
Tarve
Loodetav saak ts/ha
St kg/ha
Km
Org. väetist
X (St*Km- Ov) kg/ha
K vajadus kokku kg (X*ha)
P
K
t/ha
Ov kg/ha
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
1
Põldhein 1 a
25
3
40
68
0,35
24
600
2
Põldhein 2 a
25
3
40
68
0,35
24
600
3
Talinisu
60
3
40
80
0,35
19,3
1930
-1900
4
Kartul
15
3
300
210
0,35
74
1110
5
V.oder.ak
20
3
45
77
0,35
27
540
Kokku
2850
3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil
Väetisenormi (X) ja saagi (Y) vahelist seost on otstarbekas väljendada ruutvõrrandi abil järgmiselt:
Yx= Yo+ bx- cx2,
Kus Yx- saak väetisenormi (X) kasutamisel ;
Yo- saak väetamata põllult,
b ja c- kordajad , mis leitakse katseandmete regressioonianalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest.
Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. Piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel.
Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt järgmiselt:
Yx’= b- 2cx
Kui Yx= 0 ja seega b= 2cx, siis täiendava väetiskoguse lisamine enam saaki ei suurenda . Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks ( Xmax ) ja selle leidmiseks tuleb võrrand b= 2cx lahendada X suhtes:
Xmax= b/2c
Praktiliselt pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete väetusnormidega. Majanduslikult optimaalse väetisnormi (Xmaj) määrab puhas tulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendavalt väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogutulude juurdekasvud võrdsustuvad. Seega, majanduslikult optimaalset väetisnormi arvutatakse järgnevalt:
Xmaj= b (P1-ce) - ev / 2c (P1-ce),
Kus P1- saagi kokkuostu ja väärtushinnad,
Ce- (enam)saagi koristamise kulud,
Ev- väetamise kulud 1kg toiteelemendi kohta.
Majanduslikult optimaalse väetusnormi võib arvutada lihtsustatud valemi järgi:
Xmaj= b- Yx’ sü(kg) / 2c
3.2.3. Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine
Tabel 6. Lämmastikväetiste normide, andmise aegade ja viiside planeerimine
Põllu (kõlviku) nr.
Kultuur
ha
N
N väetise
Kg/ha
Kokku kg
Väetise liik
kg/ha
Andmise aeg ja viis
1
Põldhein 1 a.
25
72
7290
Amm. sulfaat
351
Kevadel koos külviga
2
Põldhein 2 a
25
72
2700
Amm.sulfaat
351
Kevadel koos külviga
3
Kartul
15
300
3300
Amm.sulfaat
1463
Kevadel koos külviga
4
V.oder.ak
20
126
3780
Amm.sulfaat
615
Kevadel koos külviga
Kokku
570
Lämmastikväetist taliviljale ei planeerita, kuna orgaaniline väetis täitis lämmastiku vajaduse.
Põldheinale antakse P ja K väetist varuväetisena.
Tabel 7. Fosforväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine
Põllu (kõlviku) nr.
Kultuur
ha
P
P-väetise
Kg/ha
Kokku kg
Väetise liik
kg/ha
Andmise aeg ja viis
1
Põldhein 1 a.
25
4
100
gr.lihtsupperf.
50
Sügiskünni alla
2
Põldhein 2 a
25
4
100
gr.lihtsupperf.
50
Sügiskünni alla
3
Kartul
15
15
225
gr.lihtsupperf.
188
Sügiskünni alla
4
V.oder.ak
20
11
225
gr.lihtsupperf.
138
Sügiskünni alla
Kokku
650
Tabel 8. Kaaliumväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine
Põllu (kõlviku) nr.
Kultuur
ha
K
K väetise
Kg/ha
Kokku kg
Väetise liik
kg/ha
Andmise aeg ja viis
1
Põldhein 1 a.
25
24
600
KCl
48
Sügiskünni alla
2
Põldhein 2 a
25
24
600
KCl
48
Sügiskünni alla
3
Kartul
15
74
1110
KCl
148
Sügiskünni alla
4
V.oder.ak
20
27
540
KCl
54
Sügiskünni alla
Kokku
149
7