väetise,järelmõju , mineraalväetiste järelmõju,eelvilja mõju. Lisaks arvestatakse veel väetistest esimisel aastal toitainete kasutamise koefitsenti. Empiirilised meetodid-võimaldavad olemasolevate väetiste jäägitut kasutamist Korrigeerimiskoefitsendi meetod- mugav kasutada kui meil on teada väetise vajadus. Esmalt arvutatakse korrigeerimiskoefitsent, see näitab meile sisuliselt väetisega kindlustatuse taset. Korrigeeritud väetisnormi leidmiseks tuleb vajalik väetisnorm korrutada vastava väetise korrigeerimiskoefitsendiga Tinghektarite meetod- näitab tinglikult seda pinda mida tuleb väetada. Seda saab rakendada eeskätt orgaaniliste väetiste annuste arvutamisel. Meetod on eelmisest lihtsam aga ebatäpsem ja tuleb kõnealla loomade heade söötmis-ja pidamistingimuste korral. Arvutamiseks on vaja teada väetist vajavate kultuuride kasvupindala,kultuuride suhtelist väetistarvet ja min väetiste puhul ka väetistarbe koefitsenti.
Aedmaasika 5 1 5 16 d Kokku 20 2,4 8,5 23 27,2 Tabeli nr 4 neljandas lahtris toodud tinghektarid näitavad pinda hektarites, mida tuleb väetada keskmise annusega, kaera puhul on see 3,5 ja aedmaasikatel 5. Kasutadaolev keskimine sõnnikunorm on 23. Tabelist selgub, et aedmaasikate planeeritav väetisnorm 16 t/ha, see tähendab, et 5 ha tuleb panna 80 t väetist. Kaera väetisnorm on 11,2 t/ha ehk viiel hektaril 56 t, kokku on sõnnikut vaja 136 t. 9 2.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia Orgaanilise väetise käitlusetapid sõnniku saamisest kuni mulda jõudmiseni on järgmised: hoiustamine hoidlas, laadimine hoidlast laoturisse, vedu põllule ja viimaseks laotamine.
väetiste koguste planeerimisel ja seda saab vaadelda nelja etapina. Esmalt peame endale selgeks tegema, kui palju on meil võimalus kasutada orgaanilisi väetisi ja kui suured on vajavate kultuuride kasvupinnad ( ha ). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (Kt) ja mulla väetistarbe koefitsenti (Km). Tinghektar = ha x Kt x Km Välja on vaja arvutada ka ühe tinghektari kohta käiv keskmine väetisnorm(X), mida arvutatakse järgnevalt. X=väetise fond/ tinghektarid Kõige lõpuks arvutatakse väetisnorm( x), mis käib järgneva valemi järgi. x=X x Kt x Km ( t/ha) , Kultuur Pindala ha Kt Ting.ha-d X x (t/ha) t/põllule Kaer 5 0,9 4,5 32 160 Kartul 3 1,0 3,0 35 105
5. Raps 10 3 2 15 K-3 1,0 10 100 Kokku 58 3631,4 (Tabel 4. Kaaliumväetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil) 3.3.2 Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil Teatavasti on otstarbekas väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist seost väljendada ruutvõrrandi abil järgmiselt: Yx = Yo + bx cx2 Yx saak väetisnorm (x) kasutamisel Yo saak väetamata põllul b ja c kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt ruutvõrrandi tuletise abil :
ha Kultuuri tinghektarid Kultuuridel suhteline (ha × e (x)=toodeta väetisevajaduse Kt*Km) - planeeritav v koefitsient, väetisnorm sõnnikukogu x = x × Kt. s/ ting-ha. Kartul 2 1,0, 2,0 9,14 9,14 Talinisu 3,4 0,7 2,4 6,40 Suvinis 4,2 1,0 4,2 9,14
orgaanilised väetised) jäägitut kasutamist. a. Korrigeerimiskoefitsendi meetod-kasutatakse siis kui on teada väetise vajadus, eraldi arvutatakse P ja K b. Tinghektarite meetod-orgaaniliste väetiste puhul 3. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid: efektiivsus ning vajalikud väetisnormid, lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. a. Suvalised-puhul võetakse aluseks katsetes saagilt parimaks osutunud väetisnormid. b. Funktsionaalsed.- põhineb sellel, et väetisnorm (x) ja saak (y) ei ole omavahel lineaarses sõltuvuses. 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapära erinevates maaviljelusviisides –Väetustööde plaanipärane korraldamine talus või põllumajandusettevõttes mille alla kuuluvad kõik väetiste kasutamisega seotud tegevused: Hankimine, transport, säilitamine, külviks ette valmistamine, külv.Parandab saaki, kvaliteeti ja sellega ei kaasne looduse reostuse olulist suurenemist. Ta on maaviljelusviisi kui terviku lahutamatu osa.
vist siis. Sõnnik peabolema 2m virnas -> et tagada piisav käärimine. Ilma hoidlata võib hoida ka põllu peal, maapind peab olema tasane. 37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid Väetiste efektiivsus tähendab väetiste kasutamisel saadud enamsaaki. Näitab kui palju saak suureneb. Väetise norm ja saak ei ole lineaarses sõltuvuses, seda seost kujutab ruutfunktsioon.Saagifunkts. ruutvõrrand on: Yx=Yo+bx-cx2. Kus x on väetisnorm; Yx saak väetusnormi juures; Yo saak väetamata alal; b ja c saagi funktsiooni kordajad. Väetisnormide efektiivsust väljendatakse kg-des. 1) üldine enamsaak kg/ha kohta 2) keskmine enamsaak ei anna meile vastust küsimusele, kus lõpeb tegelik saak ja kus algab näiline enamsaak. 3) täiendavalt antud ühe väetusühiku efektiivsus e. enamsaak vaja välja selgitada täiendavalt antud kg-efektiivsus. Sõltub väetusfondist
, kus YNPK= saak väetist (NPK) saanud põllult; Y0= saak väetamata põllult; X= summaarne väetisannus toimeaines. Väetisnormi mõjutavad tegurid: mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine, mullaharimistööde kvaliteet, eelkultuur ja selle väetamine, ilmastik. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), on leitav järgmise matemaatilise võrrandi abil: YX= Y0 + bx cx2 , kus YX= planeeritud saak; Y0= saak väetamata alalt; x=väetisnorm; bx cx2= väetisega planeeritav enamsaak; b ja c= saagifunktsioonide kordajad. 6 Leitakse tuletis b-2cx. Kui saak (Y) ja väetisannus (x) on väljendatud kilogrammides hektari kohta, siis näitab tuletis enamsaaki kilogrammides väetise ühe kilogrammi toimeaine kohta väetiseannuse x korral. Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahalisteks
enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. Eväet=(YNKP-Y0):X kus YNKP-saak väetist (NKP) saadud põllult Y0- saak väetamata põllult X-summaarne väetiseannus toimeaines Saagifunktsioon iseloomustab väetiseannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), mis on leitav Yx=Y0+bx-cx2 kus Yx- planeeritud saak Y0- saak väetamata alalt x- väetisnorm bx-cx2 väetamisega planeeritav enamsaak b ja c saagifunktsioonide kordajad Majanduslikult optimaalne väetise kogus sõltub väetise hinnast. 68 Majanduslikult optimaalne väetisnorm on väetamise tase, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind = väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulud ja kavandatav kasum. Igal
annaabi.ee 
