Tarbijate hulgas on tasapisi tõusmas terviseteadlikkus, üha enam väärtustatakse looduskeskset ja säästvat eluviisi. Muutuvad eelistused ning tihenev konkurents toiduaineturul esitab omakorda üha kõrgemaid nõudeid toidutootjatele, seda eriti kvaliteedi ning tootearenduse vallas Maasikasarlott Kogus Koostis- ja maitseained RULLBISKVIIT tk Muna sl Suhkur sl Jahu dl maasikamoos TÄIDIS g Vahukoor sl Suhkur g Mascarpone tk Laimi mahl ja riivitud koor lehte Zelatiin dl Kuum vesi g Aedmaasikad KAUNISTAMISEKS g Aedmaasikad 1 Rullbiskviidi valmistamiseks vahusta munad suhkruga. Sõelu jahu munamassi hulka. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. 2 Küpseta 200 kraadini eelkuumutatud ahjus 1012 minutit, kuni kook on kuldpruun. Kummuta põhi köögirätikule ja eemalda küpsetuspaber. 3 Määri biskviidile maasikamoos ja rulli kokku nii, et serv jääks allapoole. 4 Määri õliga kaheliitrine kauss, siis on kooki hiljem kergem kausist kätte saada. Viiluta
nr, 5 ha 2015 2016 2017 2018 2019 2020 1 Kaer Lutsern Kaer Lutsern Kaer Lutsern 2 Lutsern Kaer Lutsern Kaer Lutsern Kaer 3 Aed- Aed- Aed- Põldhein Põldhein Põldhein maasikad maasikad maasikad 4 Põldhein Põldhein Põldhein Aedmaasikad Aedmaasikad Aedmaasikad Külvikorravälju on talus kokku neli ja iga välja suurus on 5 ha. Tabelis 1 on esitatud külvikordade süsteem aastani 2020. Peamiseks elatusallikaks on aedmaasikad, eelnevalt on väljal kasvatatud haljasväetisena põldheina, mis on sisse küntud. Seejärel viljeletakse samal kasvukohal kolm aastat järjest maasikaid ning huumusbilansi tasakaalus hoidmiseks pannakse sinna uuesti kasvama põldhein. Tähtsuselt teisel kohal on kaerakasvatus, mis
Marjad 1. Tõelised marjad e. Lihtmarjad · valge viinamari · punane viinamari · sinikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · punane sõstar · mustsõstar · karusmari e. Tikker · astelpaju 2. Liitmarjad · vaarikad · mampel (must vaarikas) · põldmari (põldmurakas) · murakas (rabamurakas) 3. Ebamarjad · aedmaasikad · metsmaasikad
Maasikasorbett Kogus Koostis 300 g Aedmaasikad 1 tk Apelsin 1 dl Vesi 7 sl Suhkut 2 tk Muna Valmistamine: Pese apelsin, lõika ära koor ja pressi mahl välja. Püreeri saumikseriga maasikad koos apelsinimahlaga. Kalla vesi keedunõusse, lisa suhkur ja apelsinikoored
C-vitamiin Cvitamiini peamiseks ülesandeks on organismi üldise kaitsevõime tõstmine. Ta vähendab organismis allergiat tekitavaid aineid ning aitab säilitada veresoonte elastsust ja kollageeni, mis on vajalik ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes. Cvitamiini oluline roll on haavade ja põletuste parandamisel. Ta on abiks aminohapete ainevahetuses ja muudab foolhappe mitteaktiivse vormi aktiivseks foolhappeks. Cvitamiini on vaja adrenaliini tootmisel, raua omastamisel ja kaltsiumi ainevahetuses. Dr. Lines Paulingi uurimuste põhjal vähendab Cvitamiin teatud vähkkasvajatesse haigestumise tõenäosust 75 %. C-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: stress, töövõime langus, söögiisu kadumine, lihaseline nõrkus, vastupanuvõime vähenemine infektsioonhaigustele, põletikele, veritsevad igemed, paistes või valulised liige...
valgusravi kitsa spektriga UVB või PUVA. Üldised nõuanded Ära võta ravimeid (eriti aspiriin ja kodeiin), mida arst on soovitanud vältida. Paratsetamool ja uued Cox II inhibiitorid on üldjuhul ohutud. Väldi happerohkeid puuvilju, köögivilju. Väldi histidiinirikkaid toiduained tomatit, hallitusjuuste, loomaliha, seamaksa, lõhet, tuunikala, konserveeritud liha -ja kalatooteid, hapukapsaid. Väldi toiduaineid, mis võivad organismis histamiini vabastada aedmaasikad, kakao, munavalge. Väldi säilitus- ja värvainetega toiduaineid, kondiitritooteid (eriti E102, benzoaadid E210-220). Väldi alkohoolseid jooke, higistamist ja tihedaid riideid. Jahuta turselisi sügelevaid kuplasid külma mähisega, jääga või jahutavate loksutistega. (mitte külmaurtikaaria puhul). Vältige võimalusel füüsikalist 6
SPOROFÜÜT elutsükli diploidses faasis olev taim GAMETOFÜÜT - Suguline põlvkond Küsimused 3) Inimene kasutab vegetvatiivset paljunemis siis, kui ta tahab saab mingit kindlat sorti. Kui paned mugula mulda, tead täpselt milline sort tuleb, seemnega ei tea. Samuti võimaldab vegetatiivne paljunemine lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtlikku järglaskonnas. Seda saab teha taime tükikeste kaudu, panen vette mingi lehe ja see võtab juured alla Näited: kartul, kalanhoe, aedmaasikad, paju, tikrid Loomad vegetatiivselt: käsnad, ainuõõssed Seened vegetatiivselt : pärmseend , 4) kuidad paljunevad a)sammaltaimed : eostega palusammal, lehviksammal b)sõnajalgtaimed: eostega maarjasõnajalg ja kilpjalg c)paljasseemnetaimed: vegetatiivsel n: kuusk, mänd d)katteseemnetaimed: vegetatiivselt n: päevalill, võilill 5) kehaväline viljastumine: Eelised: nii emas- kui ka isasloomad heidavad vette väga palju sugurakke järglasi on palju
Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut. Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl.(7) 5 K vitamin Soodustab vere hüübimist, suurendab veresoonte vastupidavust, mõjub valuvaigistavalt, tugevdab lihaseid. Vitamiin K vaegus võib tekkida alkoholismi ja väga pikaaegse antibiootikumravi korral. Teda toodavad peensooles olevad bakterid, seetõttu ei etenda toit olulist osa vitamiini hulga reguleerimisel. Vitamiin K-d saab kõige rohkem kaunviljade, spinati, rohelise kapsa, tomati, juurviljade ja kartuli söömisel. B Rühma vitamiinid
kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. Õistaimed sibulate, mugulate, risoomide, varte või lehe tükkide abil. · mugul kartul, alpikann · risoom naat, vaarikas, kalmus · vars paju · võsund maasikas · sibul - tulp Tähtsus: Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. Seda kasutatakse kultuurtaimede paljundamisel (kartulid mugulatega, aedmaasikad võsunditega). Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Eoseline paljunemine Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Eoseliselt paljunevad seened, sõnajalad, vetikad, samblad. Mittesugulise paljunemise eripärad Järglased on sarnased vanematele /järglased geneetiliselt identsed Kiire paljunemine
Mida punasem vili, seda enam on temas C vitamiini! CVITAMIINI RIKKAD ON : · värsked kibuvitsamarjad, · punane paprika, 12 · mustsõstrad, · petersell, · mädarõigas, · kiivi, · jõhvikad, · till, · tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), · valge peakapsas, · melon, · tomat, · kartul, · kaalikas, · aedmaasikad. PÄEVAKOGUS: Päevakoguse võib kätte saada: poolest tassist apelsinimahlast, 50 gr mustsõstardest, 100 gr maasikatest, lillkapsast, 100150 gr murakatest, 150200 gr kaalika või kapsa toorsalatist, 200 gr tikritest, 200300 gr punastest sõstardest. 13 TEIS TSITRUSELIIKE: Kinkanipuu: Viljad kuldkollased, õhukese söödava koorega, hapud, Suhteliselt külmakindel, kasutatakse pookealusena.
Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut. Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl.(7) 12 Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid Rasvlahustuvad: Nimetus Vitamiini allikad A retinool maks, või, porgand D kaltsiferool kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferool porgand, kapsas, taimsed õlid
Selle piisav kogus tahab terve naha, luud, kõhred ja hambad. C-vitamiin osaleb ka kilpnäärme- ja suguhormoonide sünteesis ning soodustab rasvade omastamist [3, lk 47]. C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga [1, lk 73]. Allikateks on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl [LISA2]. Kui C-vitamiini on vähe, siis langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Võib tekkida ka aneemia ja skorbuut. 5.3. H-vitamiin Enne vitamiini H sisulist avastamist tõestati, et selle ühendi omastamist blokeerib toores munavalge. Vitamiini H eraldas esimesena keemiliselt puhtal kujul P. Györgi 1941. aastal [4, lk 56].
Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut. Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl. Vitamiin D. Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui vitamiin D on vähe, võib tekkida luude pehmumine -- lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomalaatsia, hammaste lagunemine, lihaste nõrkus, kuulmise nõrgenemine, lühinägelikkus.
Apelsinid, sidrunid 20-40 teist elementi organismis leidub ja kui suur Vaarikad 25 on nende tarve, jaotatakse nad makro- ja Punased sõstrad 30 mikroelementideks. Mineraalained mille Karusmarjad 50 kogust organismis võib väljendada Aedmaasikad 50-60 grammides, kuuluvad makroelementide Mustad sõstrad 150-300 hulka. Neid aga, mis organismi koostisest B1-vitamiin 1,3...2,6 Jahu ja tangained 0,2-0,4 moodustavad üsna tühise osa ja mille ööpäevane vajadus organismis on väljendatav Rukkileib 0,15
suitsetajatel ja antibiootikumide tarbimisel. Mõõduka defitsiidi tunnused: · sinised laigud kehal; · kerge aneemia; · kahvatud igemed; · valusad liigesed; · haavade aeglane paranemine. · C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades. Põhilisteks allikateks on mustad sõstrad, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikas, magus pipar, petersell, till, valge peakapsas, aedmaasikad, apelsinimahl. Vitamiin D Allikad · päikesevalgus · vitaminiseeritud piimatooted · kalamaksaõli · kala - tursk, lest, sardiin, heeringas, lõhe · munad · või · piim · maks Seda on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas....................................................
on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut. Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl. 12 1.4. Suhkur Tänapäeval seostatakse suhkrut eelkõige hambakaariesega. Suus elunevad bakterid kääritavad suhkrud happeks, mis kahjustab hamba emaili. Hammaste regulaarne puhastamine fluori sisaldava hambapastaga aitab vähendada suhkru kahjulikku mõju. Eriti kahjulik on magusa näksimine söögikordade vaheaegadel. Tahked kondiitritooted on kahjulikumad kui
eestlased on neid vähe kasvatatud (eelkõige aedtill). Puuvilju ja marju hakati Eestis kasvatama keskajal. Esialgu olid nad eelkõige kloostri- ja mõisaaedade haruldused. Maarahvas korjas metsamarju (sealhulgas sõstraid) ja metsõunu. Talude juures oli üksikuid poolmetsikuid õunapuid, Lääne-Eestis ka kreeke-ploome ja pirne, Kagu-Eestis kirsse. Laiemalt hakkasid taluaiad levima alates 19. sajandi lõpust, mil levisid laiemalt ka karusmarjad (=tikrid), aedmaasikad (uus hübriidne Ameerikast pärit vanematega liik, enne teda kasvatati kõrget maasikat) ning kodumaiste metsataimede sõstarde ja vaarikade sissetoodud sorte. Alles 20 sajandi teisest poolest kasvatatakse laiemalt arooniat, ebaküdooniat, astelpaju ja aktiniidiat, samuti viltkirssi, haraline ploomipuud (alõtsa, müraploom) ja pihlaka sorte. Paljud kultuurtaimed tunnevad end Eesti kliimas koduselt. Nende seemned valmivad hästi ja
langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut. Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl. 1.4 Suhkur Tänapäeval seostatakse suhkrut eelkõige hambakaariesega. Suus elunevad bakterid kääritavad suhkrud happeks, mis kahjustab hamba emaili. Hammaste regulaarne puhastamine fluori sisaldava hambapastaga aitab vähendada suhkru kahjulikku mõju. Eriti kahjulik on magusa näksimine söögikordade vaheaegadel. Tahked kondiitritooted on kahjulikumad kui vedelad magustoidud, kuna kleepuvad hammaste külge.
Akuutseid hoogusid võib ravida antihistamiinide (AH) või kortisooni abil. Ära võta ravimeid ( eriti aspiriin ja kodeiin), mida arst on soovitanud vältida. Paratsetamool ja uued Cox II inhibiitorid on üldjuhul ohutud.Väldi happerohkeid puuvilju, köögivilju.Väldi histidiinirikkaid toiduaineid tomatit, hallitusjuuste, loomaliha, seamaksa, lõhet, tuunikala, konserveeritud liha ja kalatooteid,hapukapsaid. Väldi toiduaineid, mis võivad organismis histamiini vabastada aedmaasikad, kakao, munavalge. Väldi säilitus- ja värvainetega toiduaineid, kondiitritooteid (eriti E102, benzoaadid E210-220) Väldi alkohoolseid jooke. Väldi higistamist ja tihedaid riideid. Jahuta turselisi sügelevaid kuplasid külma mähisega, jääga või jahutatavate loksutustega. ( NB! mitte külmaurtikaaria puhul) Vältige võimalusel füüsikalist urtikaariat esilekutsuvaid
Kuid head on ka kibuvits, paprika, aed- ja puuviljad jm. Mida punasem vili, seda enam on temas vitamiin C! Vitamiin C rikkad on: - värsked kibuvitsamarjad, - punane paprika, - mustsõstrad, - petersell, - mädarõigas, - kiivi, - jõhvikad, - till, - tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), - valge peakapsas, - melon, - tomat, - kartul, - kaalikas, - aedmaasikad. Päevase vajaliku koguse võib kätte saada: umbes klaasist apelsinimahlast, 60 g mustsõstardest, 125 g maasikatest, murakatest või lillkapsast, ca 200 g kaalika või kapsa toorsalatist, 250 g tikritest või punastest sõstardest. Vitamiin, Päevane vajadus Milleks seda on vaja? Kus seda leidub? VESILAHUSTUVAD Aitab kehal omastada rauda ja Mustsõstar, kibuvitsamarjad, VITAMIINID toetab immuunsüsteemi
Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut. Vitamiin C üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga. Allikad on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl. Mineraalid Kaltsium Tugevate ja tervete luude ja hammaste tervishoiuks, närvide ja lihaste toimimiseks. Rasedad ja rinnaga toitjad, kasvueas lapsed, vanemaealised, post-menopausis naised, kõhnujad, taimetoitlased, lamajad. Magneesium Oluline luukoele.Keskse tähtsusega energia vabastamisel ning närvide ja lihaste toimimisel. Oluline südame ja veresoonkonna tervishoiuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
