Väetusplaan (1)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine
Väetusplaan
2011
SISUKORD
1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3
2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.....................................................................4
3. Külvikordade väetussüsteem...................................................................................................5
3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine.......................................................................................5
3.2. Lämmastik-, fosfor - ja kaaliumväetiste kasutamine.........................................................6
3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil.....................6
3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil.................................................8
3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine...........................10
4.Kokkuvõte.............................................................................................................................12

Sissejuhatus
Töö eesmärk on kirjeldada Roose talu väetussüsteemi. Rose talu asub Jõgevamaal Pala vallas Nõva külas. Nõva asub Tartust umbes 60 km kaugusel. Talus kasvatatakse teravilja ja liblikõielisi kultuure. Talul on maad kokku umbes 11 ha ning 10-l hektaril kasvatatakse eelnimetatud kultuure. Mullaks on kahkjas ehk näivleetunud muld , mis on parasniiske ja keskmise lõimisega muld . Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne . Haljasväetiseks on liblikõielised kultuurid. Loomakasvatus talus puudub.

Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus
Roose talu põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ning keskmise lõimisega. Aastane sademete hulk on umbes 600-650 mm. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Mulla boniteet on 45-52 hindepunkti. P- tarve on suur ja K-tarve on keskmine . Muldade huumusesisaldus on 2-2,1 %.
Tabel nr 1
Põllu nr.
Kultuur
Pindala
Huumus
Muld
Lõimis
Boniteet
Vee-režiim
P- tarve
K- tarve
1
Ristik
2 ha
2,1 %
LP
Sl, ls1
52
Parasniiske
P-2
K-3
2
Suvinisu
2 ha
2 %
LP
Sl, ls1
47
Parasniiske
P-2
K-3
3
Oder
2 ha
2 %
LP
Sl, ls1
48
Parasniiske
P-2
K-3
4
Ristik
2 ha
2,1 %
LP
Sl, ls1
51
Parasniiske
P-2
K-3
5
Rukis
2 ha
2 %
LP
Sl, ls1
47
Parasniiske
P-2
K-3

Külvikordade väetussüsteem

Orgaaniliste väetiste kasutamine
Orgaanilise väetisena kasutatakse Rose talus põhku, mis hekseldatakse ning küntakse sisse. Sõnnikut ei kasutata, kuna loomapidamine talus puudub.

Lämmastik- , fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine

Lämmastiku , fosfori ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetise normi (x) arvutamisel aluseks
loodetava saagiga mullast eemaldatavad toiteelementide kogused (St), mida korrigeeritakse mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km).
Tabel nr 2 – Lämmastiku vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
Välja nr
Kultuur
Ha
Huumus %
Lood. Saak t/ha
Km
St kg/ha
X (St* Km)
N vajadus kokku (X*ha)
1
Ristik
2
2,1 %
4
1,0
32
2
Suvinisu
2
2 %
4
1,0
104
104
188
3
Oder
2
2 %
3,5
1,0
98
98
196
4
Ristik
2
2,1 %
4
1,0
32
5
Rukis
2
2 %
3
1,0
93
93
166
Kokku
550

• Lämmastiku eemaldamine 1 tonni põhitoodanguga (kg): ristik – 8, suvinisu – 26, oder – 28, rukis – 31
  

• Ristikule pole lämmastiku vaja anda, kuna see seob lämmastiku ise õhust.
  

• Mulla väetistarbe koefitsent (Km) on 1.0, kuna mulla huumusesisaldus on 2-2,1 % .
  

• Lämmastiku norme on vähendatud, kui eelviljaks on ristik. Normi vähendatakse
  

-20 kg/ha.

• Lämmastikku kulub kokku 550 kilogrammi.
  

Tabel nr 3 - Fosfori vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
Välja nr
Kultuur
Ha
Lood. Saak t/ha
Km
St kg/ha
X
(St* Km)
P vajadus kokku (X*ha)
1
Ristik
2
4
1,3
4
5,2
10,4
2
Suvinisu
2
4
1,3
20
26
52
3
Oder
2
3,5
1,3
17,5
22,75
45,5
4
Ristik
2
4
1,3
4
5,2
10,4
5
Rukis
2
3
1,3
18
23,4
46,8
Kokku
165,1

• Fosforitarve on suur – P-2
  
• Fosfori eemaldamine 1 tonni põhitoodanguga (kg): ristik – 1, suvinisu – 5, oder – 5,
  

rukis – 6.
Tabel nr 4 – Kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
Välja nr
Kultuur
Ha
Lood. Saak t/ha
Km
St kg/ha
X
(St* Km)
K vajadus kokku (X*ha)
1
Ristik
2
4
1,0
20
20
40
2
Suvinisu
2
4
1,0
80
80
160
3
Oder
2
3,5
1,0
59,5
59,5
119
4
Ristik
2
4
1,0
20
20
40
5
Rukis
2
3
1,0
66
66
132
Kokku
491

• Kaaliumi tarve on keskmine – K-3
  
• Kaaliumi eemaldamine 1 tonni põhitoodanguga (kg): ristik – 5, suvinisu – 20, oder – 17, rukis – 22.
  
• Väetustarbe koefitsient Km on saadud P ja K puhul vastava elemendi tarbe järgi vastavatest tabelitest.
  

Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil
Väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist seost väljendatakse ruutvõrrandi abil järgmiselt:
Yx = Y0 + bx – cx2
Yx – saak väetisnormi (x) kasutamisel ;
Y0 – saak väetamata põllult;
b ja c – kordajad , mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel ning nende
suurus sõltub kultuurist ja taimekasvutingimustest.
Väetise efektiivsuse teada saamiseks tuleb seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetiseühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsuse arvutamiseks kasutatakse valemit:
Yx’ = b – 2cx
Kui Yx’ = 0 ja seega b = 2cx, siis täiendava väetisekoguse lisamine enam saaki ei suurenda .
Agronoomiliselt maksimaalse väetisenormi leidmiseks tulen võrrand b=2cx lahendada suhtes:
Majanduslikult pole aga agronoomiliselt maksimaalse saagi saavutamine tasuv .
Majanduslikult optimaalse väetisnormi arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
Kus P1 – saagi kokkuostuhind. Teraviljadel 3 kr / 0,19 eur
ce – (enam)saagi koristamise kulud. 0.3 kr/kg / 0,019 eur
cv – väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta. 12,5 kr / 0,8 eur
Antud väetusplaanis on xmax ja xmaj arvutatud järgmiselt, kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab keskmiselt 12,5 kr / 0,8 eur :

Ristik
Xmax = 0 kg N-i
Xmaj = 0 kg N-i

Suvinisu – suviteravili ristiku järel: b=10,5 ; 2c=0,100
Xmax == 105 kg N-i
Xmaj = = 45 kg N-i

Oder – suviteravili teravilja järel: b=15,2 ; 2c=0,144
Xmax =106 kg N-i
Xmaj = = 51 N-i

Rukis – taliteravili: b=17 ; 2c=0,190
Xmax =89 N-i
Xmaj = = 48 N-i

Mineraalväetiste normide ja aegade planeerimine
Tabel 5.
Lämmastikväetiste planeerimine põllukülvikorras
Välja nr
Kultuur
Ha
N
N väetise
Kg/ha
Kokku kg
Väetise liik
Kg/ha
Andmise aeg, viis
1
Ristik
2
2
Suvinisu
2
104
188
Am. sulfaat
305
Külviga 120 kg, peale külvi 185 kg
3
Oder
2
98
196
Am.sulfaat
288
Külviga 100 kg, peale külvi 188 kg
4
Ristik
2
5
Rukis
2
93
166
Am.sulfaat
274
Kevadel võimalikult varakult 182 kg, kõrsumise algul 92 kg
Kokku
10
295
590
867
Tabel 6.
Fosforväetiste planeerimine põllukülvikorras
Välja nr
Kultuur
Ha
P
P väetise
Kg/ha
Kokku kg
Väetise liik
Kg/ha
Andmise aeg, viis
1
Ristik
2
5,2
10,4
Superfosfaat
58
Peale külvi
2
Suvinisu
2
26
52
Superfosfaat
289
Sügiskünni alla 193 kg, kevadel 96 kg
3
Oder
2
22,75
45,5
Superfosfaat
258
Koos külviga 172 kg, peale külvi 86 kg
4
Ristik
2
5,2
10,4
Superfosfaat
58
Peale külvi
5
Rukis
2
23,4
46,8
Superfosfaat
260
Sügiskünni alla 173 kg, kevadel 87 kg
Kokku
10
82,55
165,1
923
Tabel 7.
Kaaliumväetiste planeerimine põllukülvikorras
Välja nr
Kultuur
Ha
K
K väetise
Kg/ha
Kokku kg
Väetise liik
Kg/ha
Andmise aeg, viis
1
Ristik
2
20
40
Kaalimagn.
85
Peale külvi
2
Suvinisu
2
80
160
Kaalimagn.
350
Sügiskünni alla 250 kg, kevadel 100 kg
3
Oder
2
59,5
119
Kaalimagn.
260
Koos külviga
4
Ristik
2
20
40
Kaalimagn.
85
Peale külvi
5
Rukis
2
66
132
Kaalium - kloriid
132
Sügiskünni alla 80 kg, kevadel 52 kg
Kokku
10
245,5
491
912

Kokkuvõte
Antud väetusplaan peaks pikemas perspektiivis parandama mulla fosfori ja kaaliumi sisaldust. Jälgida tuleb mulla happesust ning kui mulla hapendumine peaks jätkuma, tuleb planeerida ka mulla lupjamine. Väetiste valiku mitmekesisus annab võimaluse planeerida täpsemalt väetise koguseid, mida mulda anda, et kindlustada hea saak.