Väetusplaan (0)

                                                                                      
                                                                 EESTI MAAÜLIKOOL 
                                      Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
                                                                                      
                                                Merlin -Hans Hiiekivi 
                                                
                                           VÄETUSPLAAN
                                            
                                                                               Agrokeemia
                                                       
                                                                                                         Juhendaja: Avo Toomsoo
                                                       Tartu 2018
SISUKORD
1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2
2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3
3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4
3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine...............................................................................4
3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine............................................................................4
3.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja  tehnoloogia ..............................................5
3.3. Lämmastik-, fosfor - ja kaaliumväetiste kasutamine.................................................6
3.3.1. Lämmastiku-, fosfori- ja  kaaliumi  vajadus lihtsustatud bilansi meetodil..........6
3.3.2. Lämmastikväetiste  planeerimine   ruutfunktsiooni  abil.......................................7
3.3.3. Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine..................9
4. KOKKUVÕTE..............................................................................................................10
5. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................10
1.SISSEJUHATUS
„Kloostri“ talu asub Harjumaal  Pariisi külas.Talu kasvatab kartulit ja teravilja. Põldudel 
on 3,2ha kahkjat mulda(LP)- huumus  3,0 ja 9,7ha leostunud mulda(Ko)-huumus 3,0.  
Muldade Ph on neutraalne  või nõrgalt happeline ja seetõttu ei vaja need lupjamist.
Leostunud  mullad  on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja  liivsavimullad , 
mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. 
Mullareaktsioon on 6,5-7, suurenedes profiili alumistes horisontides.
Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks, on suhteliselt kõrge 
huumusesisaldus , harimiskindel ja vastupidava struktuuriga. 
Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest 
vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. 
Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud 
kuudel - vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral - põhjavesi kohati halvasti 
kaitstud (Pandivere) 
Säästlik kasutamine: - rakendada õiget agrotehnikat - koreserikastel muldadel vältida 
sügavat harimist - tagada mulla pidev varustatus orgaanilise ainega
Kahkjad  mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel
keemine  mullaprofiilis enamasti puudub.
LP  Põllumuldade  huumusesisaldus on valdavalt keskmine või vähene (1,9-2,4%) ja 
üldlämmastikusisaldus keskmiselt 0,13%. Näivleetunud põllumulla ülemised horisondid  
on tavaliselt nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, sest neid on mitu korda 
lubjatud,  looduslikus  olekus mullal happelised.
Kahkjad mullad on üle keskmise  viljakad , kerged harida ja sobivad hästi ka rühvel-