Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väetusplaan (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


                                                                                      
                                                                 EESTI MAAÜLIKOOL 
                                      Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
                                                                                      
                                                Merlin -Hans Hiiekivi 
                                                
                                           VÄETUSPLAAN
                                            

                                                                               Agrokeemia
                                                       
                                                                                                         Juhendaja: Avo Toomsoo
                                                       Tartu 2018
SISUKORD
1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2
2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3
3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4
3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine...............................................................................4
3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine............................................................................4
3.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja  tehnoloogia ..............................................5
3.3. Lämmastik-, fosfor - ja kaaliumväetiste kasutamine.................................................6
3.3.1. Lämmastiku-, fosfori- ja  kaaliumi  vajadus lihtsustatud bilansi meetodil..........6
3.3.2. Lämmastikväetiste  planeerimine   ruutfunktsiooni  abil.......................................7
3.3.3. Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine..................9
4. KOKKUVÕTE..............................................................................................................10
5. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................10
1.SISSEJUHATUS
„Kloostri“ talu asub Harjumaal  Pariisi külas.Talu kasvatab kartulit ja teravilja. Põldudel 
on 3,2ha kahkjat mulda(LP)- huumus  3,0 ja 9,7ha leostunud mulda(Ko)-huumus 3,0.  
Vasakule Paremale
Väetusplaan #1 Väetusplaan #2 Väetusplaan #3 Väetusplaan #4 Väetusplaan #5 Väetusplaan #6 Väetusplaan #7 Väetusplaan #8 Väetusplaan #9 Väetusplaan #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-08-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merlinchan Õppematerjali autor
Agrokeemia

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Väetusplaan

Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Väetusplaan Leevaku talule Kursusetöö Koostas: Allar Skuin Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2009 Sisukord Sissejuhatus 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.1.1. Orgaaniliste väetiste tootmine 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine 3.1.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2

Agrokeemia
thumbnail
18
doc

Väetusplaan

..........13 1. Sissejuhatus Väetussüsteem on koostatud väljamõeldud põldudele. Talu tootmissuund on kombineeritud teravilja ja rapsi kasvatamisega. Põllud asuvad Põlvamaal Ahja vallas Kosova külas. Kokku on maad ­ 160 ha, millest mahedalt haritavat maad on 58 ha. Rohumaa all on natuke üle 100 ha. Mullastik on suhteliselt üksluine, kahkjas gleimuld, valdavalt saviliiv ja keskmine saviliiv. Sademeid on olenevalt aastast piisavalt. Töö eesmärgiks on koostada optimaalne väetusplaan 5 põllule, millega saaks tagada taimedele vajaliku toiteainete olemasolu, ilma mulla viljakust alandamata. 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Väetusplaani valitud põldude mullad on kahkjad glei mullad, väikese või keskmise kivisusega. Fosfori ja kaaliumi vajadus on suur ning keskmine. Mulla boniteet varieerub 47 ­ 56-ni. PH nõrgalt happeline. Huumuse sisalduse % 2,2 ­ 3,4. (tabel 1.) Nr

Agrokeemia
thumbnail
12
doc

Väetusplaan

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Väetusplaan 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.....................................................................4 3. Külvikordade väetussüsteem...................................................................................................5

Agrokeemia
thumbnail
36
docx

Väetusplaan

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Väetusplaan Kursuse töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS..............................................4 2

Aiandus
thumbnail
7
doc

Agrokeemia

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Aianduse osakond Annely Aben Väetussüsteemi koostamine Kase talule Kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2007 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus.......................................................... 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.................4 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine....................................................4 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine..........................................5 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine..................................................5 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine..................................5 3.3 Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.........................6 3.3.1 Lämmastiku-, fo

Taimekasvatus
thumbnail
11
doc

Agrokeemia eksami küsimuste vastused

1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale ­ väga olulise tähtsusega on taimede toitumise siseukohalt mullalahus,sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas ­ lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas

Agrokeemia
thumbnail
37
pdf

Agrokeemia konspekt

Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik l�

Biokeemia
thumbnail
22
doc

Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine

II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis ­ kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik ­ osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ­ ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed ­ olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvaru

Taimekasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun