Väetusplaan (0)

                                                                                                                                                         EESTI MAAÜLIKOOL                                        Põllumajandus- ja keskkonnainstituut                                                                                                                                        Merlin-Hans Hiiekivi 
                                                
                                           VÄETUSPLAAN
                                                                                                                            Agrokeemia                                                                                                                                                                   Juhendaja: Avo Toomsoo                                                        Tartu 2018 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2


2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3
3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine...............................................................................4 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine............................................................................4
3.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia..............................................5 3.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.................................................6 3.3.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil..........6
3.3.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil.......................................7
3.3.3. Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine..................9 4. KOKKUVÕTE..............................................................................................................10
5. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................10 1.SISSEJUHATUS „Kloostri“ talu asub Harjumaal Pariisi külas.Talu kasvatab kartulit ja teravilja. Põldudel  on 3,2ha kahkjat mulda(LP)-huumus 3,0 ja 9,7ha leostunud mulda(Ko)-huumus 3,0.   Muldade Ph on neutraalne või nõrgalt happeline ja seetõttu ei vaja need lupjamist. Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad,  mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil.  Mullareaktsioon on 6,5-7, suurenedes profiili alumistes horisontides. Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks, on suhteliselt kõrge  huumusesisaldus, harimiskindel ja vastupidava struktuuriga.  Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest  vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist.  Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud  kuudel - vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral - põhjavesi kohati halvasti  kaitstud (Pandivere)  Säästlik kasutamine: - rakendada õiget agrotehnikat - koreserikastel muldadel vältida  sügavat harimist - tagada mulla pidev varustatus orgaanilise ainega Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. LP Põllumuldade huumusesisaldus on valdavalt keskmine või vähene (1,9-2,4%) ja  üldlämmastikusisaldus keskmiselt 0,13%. Näivleetunud põllumulla ülemised horisondid 


on tavaliselt nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, sest neid on mitu korda  lubjatud, looduslikus olekus mullal happelised. Kahkjad mullad on üle keskmise viljakad, kerged harida ja sobivad hästi ka rühvel- kultuuridele ja linale.  Pariisi talus on 10 täiskasvanut lüpsilehma, 4 noorlooma ja 5 vasikat, nende sõnnikut  kasutatakse põldudel. Vajadusel ostetakse sõnnikut juurde. Töö eesmärk on selgeks teha antud maa agronoomilised näitajad, koostada selle põhjal  neljaväljaline külvikord ning hinnata selle rakendust. 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS Põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld ja liivsavi lõimisega. Muldade P-tarve  on suur ja K-tarve on keskmine. Muldade boniteet on ca54-55 punkti. pH on nõrgalt  neutraalne ja huumusesisaldus on  ca 3,0. Tabel 1. Talu külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Välja nr Kultuur  Pindala ha Mulla liik Lõimis P-tarve K-tarve Boniteet pHKCL Huumuse  sisaldus% 1. Kartul 2 Ko v01ls140- 60/r3ls1 P-2 K-3 43 6,5 3,0 2. Talinisu 3,4 Ko v01ls140- 60/r3ls1 P-2 K-3 43 6,5 3,0 3. Suvinis 4,2 Ko v01ls140- 60/r3ls1 P-2 K-3 43 6 3,0 4. Kaer 3,2 LP ls165/ls2 P-2 K-3 55 6 3,0 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM       3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine Kloostri talu tegeleb peamiselt viljakasvatusega ja kartuli kasvatamisega, sellele kulub  kogu orgaaniline väetis. Talus peetakse hetkel 10 veist, 4 noorlooma ja 5 vasikat loomakasvatuse intensiivsus talu maal (lü/ha).  1 loomühik: • 1 hobune


• 2 noorlooma • 5 varssa Sügisel ja suvel on loomad rohumaal, külmema ilmaga laudas. Loomadele kasutatakse  allapanuks põhku. Loomadest jääb 30% sõnnikust karjamaale. Sõnnik kogutakse läheduses asuvatte sõnnikuhoidlasse. Esmalt selgitatakse välja, kui palju toodavad loomad orgaanilist väetist. Loomadelt saadav tahesõnnik: 10*1+4*1/2+5*1/5=13 lü  Sõnnik t = lü × 10…12 Sõnnik t=13*11=141t Loomade toodetud sõnnikuhulk aastas: 141 – (30%) = 98,7t Sõnnikut on väetamiseks 98,7t. 3.2 Orgaaniliste väetisnormide planeerimine Talus vajavad orgaanilist väetamist kõik kultuurid, kaer, kartul, mais, oder.   Väetusnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit. Sel meetodil väetusnormide  planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel. Selleks selgitan  välja, kui palju saab talu kasutada sõnnikut ja kui suured on väetist vajavate kultuuride  kasvupinnad (ha). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (Kt) ja mulla  väetustarbe koefitsenti (Km). Tinghektar = ha x Kt x Km  Tabel 2. Orgaaniliste väetiste planeerimine tinghektarite meetodil (näidis) Kultuur Pindala ha Kt * Ting-ha X x/t ha Kultuuri  suhteline  väetisevajaduse koefitsient,  tinghektarid  (ha ×  Kt*Km) -    (x)=toodeta v  sõnnikukogu s/  ting-ha. Kultuuridel e planeeritav väetisnorm x = x × Kt. Kartul Talinisu Suvinis u Kaer 2 3,4 4,2 3,2 1,0, 0,7 1,0 0,7 2,0 2,4 4,2 2,2 9,14 9,14 6,40 9,14 6,40 Kokku 12,8 3,4 10,8 X 31,08


Talus vajavad orgaanilist väetamist kõik kultuurid, kartul, talinisu, suvinisu, kaer.   Tabelis nr 2 toodud tinghektarid näitavad pinda hektarites, mida tuleb väetada keskmise  annusega, kartuli puhul on see 2,0; talinisu puhul 2,4; suvinisu puhul 4,2 ja  kaera puhul  2,2.  Tabelist selgub, et kartuli väetusnorm on 9,14t/ha ehk  2 hektarile 18,3t väetist.  Talinisu väetusnorm on 6,40t/ha, seega on 3,4 hektarile vaja 21,8t väetist Suvinisu väetusnorm on 9,14t/ha, seega tuleb 4,2 hektarile anda 38,4t väetist  Kaera planeeritav väetusnorm on 6,40t/ha, see tähendab, et 3,2ha vajab 20,5t väetist.  Kokku on sõnnikut vaja 99t:  99t-98,7t= 0,3t – sõnnikut on piisavalt  3.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia Orgaanilise väetise andmiseks on kasutatakse sõnnikulaotur METAL FACH N267/1,  mille laotuse ulatus on 10m ja jõuvajadus on 80 hj. Laotorit veab  talus olev traktor 2016  New Holland T4.100 nimivõimsusega  74 kw ehk 99 hj.  Orgaaniline väetis antakse sügisel ja kevadel vastavalt vajadusele. Tahesõnnik viiakse  mulda künniga. Sõnniku kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 15% ja selle ühtlast laotamist raskendab  sõnniku mitmesugune koostis. Oluline on, et sõnnik saaks mulda võimalikult kiiresti  (soovitatavalt 12h jooksul). Sõnniku laotamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid: 1. Sõnnikuga ei tohi mulda sattuda võõrkehi; 2. Sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane. Teraviljadele antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim.  3.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks  loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse mulla väetustarbe  koefitsiendiga (Km). Selle eesmärgiks on tagada fosfori- ja kaaliumivaestel muldadel  varude parem kasutamine. Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toitainete otse- ja ka järelmõju (Ov).


Mineraalväetiste normi (x) arvutamine lihtustatud bilansi meetodil: X = St x Km – Ov (kg/ha) Mulla väetistarbe koefitsiendid (Km) lämmastikväetiste normide (XN) arvutamiseks  leiame vastavatest tabelitest, samamoodi ka fosfori- ja kaaljumväetiste normid.  Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud  orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse toiteelementide üldsisaldust ja nende  kasutamise koefitsienti esimesele kasutusaastal. Ov = Üld N x sõnniku t/ha x otsemõju %-des Tabel 3. Talu lämmastikväetiste /N) vajadus lihtsustatud bilansi meetodil Välja nr Kultuur Ha Huu- mus % Saak, t Km St  kg/ha Org.väetist t/ha Ov  kg/ha XN  (St*Km-Ov) Vajadus kokku  kg(X*ha) 1. Kartul 2 3,0 20 1,0 200,0 9,14 13,94 186,06 372,12 2. Talinisu 3,4 3,0 3,0 1,0 306,0 6,40 9,76 296,24 1007,22 3. Suvinisu 4,2 3,0 3,0 1,0 328,0 9,14 13,94 314,06 1319,05 4. Kaer 3,2 3,0 3,0 1,0 209,0 6,40 9,76 199,24 637,57 Kokku 12,8 31,08 3335,96 Tabel 4. Talu fosforväetiste (P) vajadus lihtsustatud bilansi meetodil Välja nr Kultuur Ha Huu- mus % Saak, t P-tarve Km St  kg/ha Org väetist  t/ha Ov  kg/ha XP  (St*Km-Ov) Vajadus kokku  kg(X*ha) 1. Kartul 2 3,0 20 P-2 1,3 80,0 3,66 5,48 98,52 197,0 2. Talinisu 3,4 3,0 3,0 P-2 1,3 93,5 2,56 3,84 117,71 400,2 3. Suvinisu 4,2 3,0 3,0 P-2 1,3 115,5 3,66 5,48 144,67 607,6 4. Kaer 3,2 3,0 3,0 P-2 1,3 76,8, 2,56 3,84 96,00 307,2 Kokku 12,8 31,08 1512,0 Tabel 5. Talu kaaliumväetiste(K) vajadus lihtsustatud bilansi meetodil. Välja nr Kultuur Ha Huu- mus % Saak, t K-  tarve Km St  kg/ha Org. väetist  t/ha Ov  kg/ha XK  (St*Km-Ov) Vajadus kokku   kg(X*ha) 1. Kartul 2 3,0 20 K-3 1,0 280,0 18,74 21,94 258,06 516,1 2. Talinisu 3,4 3,0 3,0 K-3 1,0 204,0 13,12 15,36 188,64 641,4 3. Suvinisu 4,2 3,0 3,0 K-3 1,0 252,0 18,74 21,94 230,06 966,7 4. Kaer 3,2 3,0 3,0 K-3 1,0 230,4 13,12 15,36 215,04 688,1 Kokku 12,8 31,08 2842,3 3.3.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil Lämmastikväetiste planeerimiseks saab kasutada väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist  seost ruutvõrrandina. Yx=Y0+bx-cx2 Yx – saak väetisnormi (x) kasutamisel Y0 – saak väetamata põllult


B ja c – kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel, nende suurus  sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saab, kui seda väljendada  piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud  väetustasemel. Piirefektiivsus ruutvõrrandi tuletiste abil: Yx’ = b – 2cx Kui Yx = 0 ja b = 2cx, siis täiendav väetisekogus enam saaki ei suurenda. Seda  väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak nimetatakse  agronoomiliselt maksimaalseks väetusnormiks ja selle leidmiseks tuleb lahendada  võrrand b = 2cx (x suhtes): xmax =  Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax=b/2c Kuna praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax)  väetusnormidega, siis leitakse ka majanduslikult optimaalne väetusnorm (xmaj), määrab  puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendaval väetamisel  saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogutulude juurdekasvut võrdsustuvad. Seega  majanduslikult optimaalset väetusnormi (xmaj) võib arvutada vastavalt ruutfunktsioonile  järgmiselt: Xmaj =  b (P 1−ce)−, ev 2c (P 1−ce) P1 – saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce – (enam) saagi koristamise kulud ev – väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta Selliselt leitud majanduslikult optimaalne väetusnorm on hektarilt saadava kasumis  suhtes optimaalne – kindlustab maksimaalse kasumi. Majanduslikult maksimaalne  väetisnorm on tavaliselt 10…20% väiksem agronoomiliselt maksimaalsest väetusnormist. Vahe on seda suurem, mida aeglasemalt väheneb väetiste efektiivsus väetusnormi  suurenemisel. Mida madalam on aga saagi realiseerimishind ja suuremad väetamise  kulud, seda suurem on vahe xmax ja xmaj vahel.


Antud väetusplaanis on xmax ja xmaj järgmiselt kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab  1,20€ kartuli keskmine hind on 0,20 ning teravilja keskmine hind on 0,17€/kg, saagi  koristamise kulud 0,04€: 1. Kartul Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm:  Xmax= 62 2∗0,6 =51,67 kg N-i Majanduslikult optimaalne väetisenorm:  xmaj =  62 (0,20 eurot kg − 0,05 eurot kg ) − 1,2 2∗0,6 (0,20 eurot kg − 0,05 eur ot kg ) =45 kg N-i 2. Talinisu b – 17,0 ; c – 0,19 Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax=   17,0 2∗0,19   = 44,7 kg N-i Majanduslikult optimaalne väetisenorm:  Xmaj= 17,0 (0,17 eurot kg − 0,03 eurot kg ) − 1,2 2∗0,19 (0,17 eurot kg − 0,03 eurot kg ) =22,2 kg N-i 3. Suviteravili teravilja järel , seisukindel– suvinisu b – 15,2 ; c – 0,117 Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax=    15,2 2∗0,117 = 65,0 kg N-i Majanduslikult optimaalne väetisenorm:  Xmaj=  15,2 (0,17 eurot kg − 0,03 eurot kg ) − 1,2 2∗0,117 (0,17 eurot kg − 0,03 eurot kg ) =28,33 kg N-i 4. Suviteravili teravilja järel – Kaer b – 15,2, ; c – 0,144


Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax=  15,2 2∗0,144 = 52,8 kg N-i Majanduslikult optimaalne väetisenorm:  Xmaj=  15,2 (0,12 eurot kg − 0,03 eurot kg ) − , , , 2∗0,144 (0,12 eurot kg − 0,03 eurot kg ) = 6,49 kg N-i 3.3.3. Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine     3.3.3.1 Lämmastikväetiste hulga leidmine: Lämmastiku norm – 100% X kg/ha – 20,5%  Tabel 6. Lämmastik normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine 3.3.3.2 Kaaliumväetiste planeerimine Kaaliumi hulga leidmine: Kaaliumi norm kg/ha – 100%  X kg/ha – 40% Tabel 7. Kaaliumi normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine Põllu nr. Kultuur Ha (N) N väetise Kg/ha Kokku kg Väetise liik Kg/ha Andmise aeg ja viis 1. Kartul 2 258,06 516,1 Kristalliin 103,22 Kevadel enne külvi 2. Talinisu 3,4 188,64 641,4 Kaaliumsulfaat 75,46 Sügisel külviga 3. Suvinisu 4,2 230,06 966,7 Kaaliumsulfaat 92 Kevadel külviga 4. Kaer 3,2 215,04 688,1 Kaaliumsulfaat 86 Kevadel külviga  Kokku 12,8 X X X 356,68 Kokku 3.3.3.3 Fosforväetiste planeerimine Fosfori hulga leidmine: Põllu nr Kultuur Ha (N) N väetise Kg/ha Kokku kg Väetise liik Kg/ha Andmise aeg ja viis 1. Kartul 2 186,06 372,12 Kristalliin 38,14 Kevadel enne külvi 2. Talinisu 3,4 296,24 1007,22 Amm. Sulfaat 60,73 Sügisel Külviga 3. Suvinisu 4,2 314,06 1319,05 Amm. Sulfaat 64,38 Kevadel külviga 4. Kaer 3,2 199,24 637,57 Amm. Sulfaat 40,84 Kevadel külviga Kokku 12,8 X X X 204,09 X


Fosfori norm kg/ha – 100 X kg/ha – 20% Tabel 8.  Fosfori normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine F F väetiste Põllu nr. Kultuur Ha Kg/Ha Kokku kg Väetise liik Kg/ha Andmise aeg ja viis 1. Kartul 1 98,52 197,0 Kristalliin 38,7 Pealt väetamine 2. Talinisu 117,71 400,2 Topeltsuperfosfaat 23,5 Sügsel enne külvi 3. Suvinisu 144,67 607,6 Topeltsuperfosfaat 28,9 Kevadel külviga 4. Kaer 5 96,00 307,2 Topeltsuperfosfaat 19,2 Sügisel külviga Kokku 12,8 X X X 110,3 Kokku 4. KOKKUVÕTE Antud väetusplaanis lubiväetist põldudele panna ei olnud vaja kuna põllu pH 6 on  neutraalne ja pH-d korrigeerida pole vaja. Põllumaal oli ka fosfori ja kaaliumi vajadus.  Hea saagi saamiseks tuleb põldu väetada fosfor- ja kaaliumväetistega.  Orgaaniliste väetiste laotamine toob kaasa huumusvaru suurenemise ning selle läbi  tõuseb mulla viljakus. Väetusplaanis oli vaatluse all: kartuli, tali-ja suvinisu ning kaera väetamine orgaanilise,  lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetistega. Orgaaniline väetis, mis talus toodetakse, kulub  ära antud väetussüsteemis ja sedatuleb juurde osta.  5.  KASUTATUD KIRJANDUS 1. Toomsoo, A. (2014). Agrokeemia laboratoorne praktikum. 2.PÕLLUKULTUURIDE VÄETAMINE  PM 2002 3.EESTI MULDADEST PÕLLUMEHELE P.PENU 2006 4.MULLATEADUS  R.KASK 1987 5.http://www.balticagro.ee/vaetised/npk/mustikavaetis 6.http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/yld/Meteoroloogiline%20seire.pdf

Document Outline

• 1.SISSEJUHATUS
• 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS
• 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM
  • 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine
    • 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine
    • 3.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia
  • 3.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine
    • 3.3.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
    • 3.3.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil
    • 3.3.3. Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine
• 4. KOKKUVÕTE
• 5. KASUTATUD KIRJANDUS