Uurimismeetodid psühholoogias kordamisküsimused (2018) (0)

1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng)

• H.von Helmholtz . Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud.
  

Reaktsiooniaja uuringud ( 1851 ), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral).
Saksamaalt:

• Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant).
  
• Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel.
  
• Wilhelm Wundt - esimene “pärispsühholoog”. 1874 “Füsioloogiline psühholoogia”. Ei uskunud, et saab eksperimentaalselt uurida kõrgemaid psühholoogilisi protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvaste elu, kogemusi ja arengut. “Rahvaste psühholoogia”. Wundti põhipanus oli psühholoogia organiseerimine. 1. labor 1879 .a., mida kokkuleppeliselt loetakse psühholoogia teaduse kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. psühholoogia ajakirja.
  

• Hermann Ebbinghaus (1850-1909) - “On Memory”,1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi.
  

2. Reaktsiooniaja mõõtmine: liht- ja valikreaktsiooniaeg; A, B ja C reaktsiooniaeg . Milles poolest need erinevad? (loeng)

• Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni.
  
• Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest jne. (vt. allpool).
  
• A-lihtreaktsioon, B-valikreaktsioon, C-eristusreaktsioon (kas peab reageerima või ei)
  

3. Mille poolest erinevad Dondersi lahutusmeetod ja Sternbergi aditiivmeetod reaktsiooniaja
eksperimentide tulemuste interpreteerimisel? (loeng)
Donders

• Dondersi meetodit nimetatakse lahutusmeetodiks, kuna erinevate operatsioonide kestused saadakse lahutamise teel. Kriitika: peamine komistuskivi oli see, et nt. C aja puhul ei saa välistada vastuse valiku staadiumi - ka siin tuleb valida, kas üldse reageerida või mitte. Seega - pole võimalik leida ülesandeid, mis erineksid üksteisest just ühe mentaalse protsessi võrra, poleks interaktiivsed. Dondersi peamine panus: leid, et taju ja tunnetus ei ole momentaalsed aktid, vaid teatavat aega kestvad protsessid.
  

Sternberg

• Sternbergi (1969) uus lähenemine – aditiivmeetod ehk lisanduva faktori meetod (additive- factor method): Küsimus oli varem põhimõtteliselt valesti püstitatud. Tuleb teha eksperimendi-situatsioonis muutusi, mis mõjutaksid töötlusulatust (e. operatsioonide hulka) ühe töötlustaseme sees (kas siis identifikats. või vastuse valiku staadiumi sees, ja vaadata, mis tulemustega juhtub. Valitakse sõltumatud muutujad-, mis peaksid mõjutama töötlust kummagi staadiumi sees, näit. identifikats. tingimustes, kus on vaja identifits. kas 2, 4, 6 või 8 tähe seast, ja vastuse valik kas nimetamise teel või vastavale nupule vajutamise teel. Seega kokku 4*2=8 tingimust, mille abil me võime saada tõendusi oma eeldusele, et 2 muutujat mõjutavad erinevaid töötlusstaadiume.
  

Küsitakse, kas RT suurenemine alternatiivide suurenedes on tingitud identifikatsiooni staadiumi või vastuse valiku staadiumi pikenemisest? Kui alternatiivide hulga kasv mõjutab mõlemat vastusreaktsiooni ühtmoodi, on nende mõju aditiivne - me saame öelda, et erinevate identifikats. alternatiivide korral RT suureneb mõlemat tüüpi vastuse korral ühepalju (graafiku tõus sama). Seega mõjutab alternatiivide kasv ainult äratundmisstaadiumi, aga mitte vastuse valiku staadiumi (kuna see on algusest peale samavõrra erinev!). Kui alternatiivide kasv mõjutab vastamisreaktsioone erinevalt, nii et tekib interaktsioon (st. tulemus ei ole aditiivne- teades erinevust 2-tähelise seeria korral ei saa me ennustada tulemust 6- või 8-tähelise seeria korral.), siis saab erinev tõus tingitud olla vastuse valiku raskusest.
Kokkuvõtteks: ei leita staadiumide kestust, vaid testitakse , kas üksikud operatsioonid igas staadiumis (mille aega näitab RT) erinevad vastavalt muutustele sõltumatutes muutujates.
4. Faktorid , mis mõjutavad reaktsiooniaega. (loeng)

• Valmisolek (2 s stiimul ja reageerimise vahel tagab lühema reaktsiooni. Sp. tuleb varieerida vahet eri katsetes, kuna KI hakkab vastama rütmiliselt hoiatusele, mitte aga stiimulile endale.
  
• Stiimuli intensiivsus ja kestus (on teat. optimaalsed väärtused, mis tagavad lühema RT)
  
• Summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv , kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT.
  
• Erinevate meelte reaktsiooni kiirus. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...).
  
• Palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid ; ravimid ( erandiks on väike kogus kofeiini); unisus e. virgusaste; temperatuur; hapnikuvaegus jpt.
  

5. Tõekspidamiste kujunemise meetodid (autoriteedimeetod, visadusmeetod, aprioorne meetod, teaduslik meetod), - mille poolest erinevad? (õpik)
Autoriteedimeetod:

• Võtta kellegi teise sõnu tõepähe
  
• Usaldusväärne autoriteet (vanem) – ütleb, mis on õige ja mis vale
  
• Religioossed uskumused
  

Visadusmeetod

• Inimene keeldub vankumatult omandatud teadmistest loobumisest, kuigi teadmised on ümberlükatud
  
• Kitsarinnalised usklikud
  
• Võimaldab inimestel säilitada ühtne ja püsiv arusaam asjadest ning see võib säästa neid stressist ja psühholoogilistest ebamugavustest
  
• Sobib inimestele, kellel on raksusi stressiga toimetulekul
  

Apioorosne meetod:

• Tõekspidamised paneb paika a priori ehk midagi usutakse ilma eelneva uurimuseta
  
• Usutakse väiteid, mis näivad mõistlikud
  
• Autoriteedimeetodi laiendus, ent ühtegi autoriteeti ei järgita pimesi, pigem seab tõekspidamised a priori paika üldine kultuuriline maailmavaade
  
• Usuti , et Maa on lame
  

Teaduslik meetod:

• Kujundab tõekspidamisi kogemuse alusel
  
• Korratav, ennast korrigeeriv ettevõtmine, mis püüab mõista fenomene empiirilise uurimise alusel, siis näeme teaduse eeliseid võrreldes eelnevalt nimetatud meetodiga
  
• Pakub protseduure, millega selgitada ühe seisukoha ülimus teise suhtes.
  

6. Induktsioon ja deduktsioon kui teadusliku seletuse erinevad viisid. (õpik)
Induktsioon:

• Uskumus, et empiirilised vaatlused on primaarsed
  
• Andmed ja teooria on olulised
  
• Teadus liigub praegu andmetelt teooriale
  
• Sotsiaalse logelemise puhul oleks induktiivne positsioon, et eksperimentidest saadud faktid sotsiaalse logelemise kohta viisid vastuste hajutatuse teooriani.
  
• Probleemiks on empiiriliste uuringute lõplikus – piiratud ulatus
  
• Indutseeritud teooriad on esialgsed ideed, mitte lõplikud tõed - probleemiks autoritaarse meetodi puhul
  
• Isegi kui andmed kinnitavad oletusi, ei tähenda, et teooria peab paika.
  

Deduktsioon:

• Teooria liigub andmeteni
  
• Sotsiaalse logelemise puhul juhtis empiirilised uuringud, üldisem hajutatuse teooria annab meile sotsiaalse logelemise mõistmise
  
• Peab lugu hästi arendatud teooriatest; tavalised vaatlused, mitteformaalsed teooriad ja andmed on teisel kohal pärast üldisi teooriaid, mis kirjeldavad ja ennustavad suurt hulka vaatlusi .
  
• Teooria ennustab teatud empiiriliste vaatluste esinemise
  

7. Hea hüpoteesi tunnused (tooge ka näide heast hüpoteesist). (õpik)
Spetsiifiline kontrollitav näide, mida saab hinnata vaadeldavate andemete alusel. Näiteks „võrreldes noorematega esineb vanematel kui 65a autojuhtidel öösel sõites sagedamini õnnetusi vasakpöörde sooritamisel läbi tuleva liiklusvoo.
Üldistuste tegemine on vale. Üldistus võib anda rohkem kui ühe hüpoteesi. Ala vanemad inimesed sõidavad halvemini kui noored
8. Mis on teooria? Mis on teooria peamised funktsioonid? Teooria hindamise kriteeriumid.
Teooria on omavahel seotud väidete kogum, mis seletad erinevaid juhtumeid. Mida rohkem juhtumeid ja mida vähem väiteid, seda parem teooria.
Teooria täidab kahte peamist funktsiooni:

• Organiseerimine – annab teooria raamistiku andmete süstemaatiliseks ja korrastatud esitamiseks .
  
• Ennustamine – võimaldab teadlasel genereerida ennustusi olukordade jaoks, mille kohta veel andmeid ei ole.
  

9. Teooria hindamise kriteeriumid. (õpik)

• Ökonoomsus – mida vähem väiteid, seda parem teooria
  
• Täpsus – hea on kui olemas on matemaatilised võrrandid või arvutiprogrammi kasutamine
  
• Kontrollitavus
  
• Rahuldav – luua kasutajaliides
  

10. Iseloomustage: laboriuuringute ja reaaleluliste uuringute erinevust; baasuuringute ja
rakendusuuringute sarnasusi ja erinevusi. (õpik)
Koos aitavad käitumist mõista
Baasuuringud:

• Ei ole vahetut praktilist eesmärki
  
• Annavad kogumi andmeid, teoreetilisi seletusi ja mõisteid, mida rakendusuurijad saavad kasutada
  
• Väga oluline eelsamm rakendusuuringu tegemiseks
  

Rakendusuuring:

• Lahendab spetsiifilisi probleeme
  

Laboriuuringud:

• Ei pruugi sarnaneda reaalelulise olukorraga
  
• Uurivad psühholoogilisi protsesse
  
• Näitavad, mis võib toimuda kontrollitud olukorras
  
• Võivad omada laiemat kehtivust kui reaalelulised uuringud
  
• Tegelevad käitumist juhtivate protsessidega ja nende protsesside ilmnemise tingimuste seletamisega.
  

Reaalelulised uuringud:

• Tugevad piirangud
  

11. Psühholoogilise uuringu üldine käik ja etapid. (õpik)

• Psühhol. uurimistöö eesmärgiks on leida teaduslikke seletusi sellele, miks inimesed (ja loomad) käituvad nii nagu nad käituvad. Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine.
  

Uurimisprojekti läbiviimine koosneb järgmistest etappidest:

idee tekkimine

uurimuse eesmärkide, uurimisküsimuste, kontrollitavate hüpoteeside sõnastamine

kirjanduse uurimine ja ülevaate koostamine

metoodika väljatöötamine ja piloot-uuring (pilot study ), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed;

lõplik uurimiskava koostamine;

andmete kogumine;

andmete statistiline töötlemine;

tulemuste interpreteerimine;

uurimisaruande (artikli) koostamine.
Uuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid!
12. Uurimistöö erinevad allikad. (loeng, õpik)
Üldiselt saab jagada kolmeks

Käsiraamatutud, kogumikud

Teaduslik perioodika ehk ajakirjad

• Ülevaate artiklid
  
• Empiirilised artiklid
  

Referatiivajakirjad (sh. elektronversioonid)

• Autorite tsiteeringud
  
• Artiklite lühikokkuvõte
  
• Mitmesugused uurimismeetodid
  

13. Tähtsamad elektroonsed andmebaasid ja otsingu tegemine neis. (loeng, õpik)
EBSCO
PsycINFO
14. Millistest osadest koosneb tüüpiline empiiriline artikkel? Iga osa iseloomustus, mida sisaldab jms.
Harilikult koosneb psühholoogiaajakirja artikkel seitsmest osast:

Pealkiri ja autor(id). Pealkiri peab olema suhteliselt lühike ja andma olulist informatsiooni sisu kohta, eriti sõltuvate ja sõltumatute muutujate osas. Autorile peaks lugemisel tähelepanu pöörama seetõttu, et arvatavasti on samalt autorilt samal v. lähedastel teemadel veel teisi artikleid ilmunud.

lühikokkuvõte. See on u. 150-200 sõnaline lõik artikli alguses, mis koondab endas kogu võtmeinformatsiooni. Peab olema lühike, tihe, ammendav , hästi organiseeritud.

sissejuhatus. Täpsustab uuritava probleemi ja seletab, miks see on tähtis. Viitab teistele asjakohastele uurimustele ja tulemustele. Esitab hüpoteesi ja selle loogilise tuletuse .

meetod . Annab detailse kirjelduse sellest, mida eksperimentaator tegi. Peab olema piisav selleks, et teised uurijad võiksid põhimõtteliselt seda tulemust kontrollida, korrates uurimisprotseduuri. Tavaliselt alaaosad: katsealuste (valimi) kirjeldus; aparatuur v. katsematerjal (nt. testide kirjeldus); protseduur ; statistilise töötluse iseloomustus.

tulemused. Enamasti kõige pikem ja põhjalikum artikli osa. Sisaldab üksikasjalikud tulemuste kirjeldused kõigi uuringu etappide kohta (kuid ei sisalda tavaliselt toorandmeid, vaid juba töödeldud kokkuvõtteid); kasutakse loomulikult nii kirjeldavat statistikat, kui järeldavat statistikat (mis kontrollib hüpoteeside kehtivust). Tüüpiliselt sisaldab see osa palju kokkuvõtvaid tabeleid, diagramme , jooniseid. Väga tähtis on lugemisel aru saada kõigist tabelitest ja joonistest. Jooniste puhul peab olema selge, kuidas on kujutatud sõltuvad ja sõltumatud muutujad. Tavaliselt kujutatakse sõltumatu (eksperimentaatori poolt varieeritav) muutuja (independent variable) abstsiss- e. x- teljel ; sõltuv (registreeritav, mõõdetav) muutuja ( dependent variable) ordinaat- e. y-teljel.

arutelu . See on artikli kõige “loomingulisem” osa. Siin autor interpreteerib, mida saadud tulemus sisuliselt tähendab (võib juhtuda, et autor eelistab endale soodsat mõttekäiku ja võib jätta kõrvale alternatiivsed seletused ). Ühtlasi on see ka formaalsete nõuete järgi, mida APA Publication Manual esitab, kõige vabamalt esitatav osa artiklist .

viited. Psühholoogias on tavaks artikli lõpul esitada täielikud viited refereeritud materjalidele (s.t. täielik pealkiri kaasaarvatud). Vt viidete vormistamise nõudeid ja näiteid APA juhendist.
15. Eetika uurimistöös: peamised printsiibid ja nõuded, mida uurija peab järgima. (loeng, õpik)
Eetika jälgimine psühhologistes uuringutes üldisem põhimõte: kohtle katsealust nii, nagu tahad , et sind koheldakse

• füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine;
  
• konfidentsiaalsusnõue;
  
• informeeritud nõusolek (mitte valetada- selle asemel võib jätta vahel siiski midagi ütlemata, mis osavõtjate käitumist -võib mõjustada; seega tuleb kaaluda eksperimendi õnnestumise riske ja osavõtja kahjustamise riske).
  

• loobumisõigus;
  
• tagasiside ja debriifing.
  

16. Mis on psühholoogiline eksperiment ? (loeng, õpik)

• Põhjuslikkus : uurija teab, kuidas teatud muutujad põhjustavad teatud tulemusi, ning samuti selle põhjuslikkuse (mõju) suunda.
  
• Eksperimendi oluline tunnus on võrdluse teostamine juhtude vahel, kus sõltumatu muutuja kas esitatakse või mitte (või võrreldakse muutuja erinevaid tasemeid e. väärtusi) ja vaadeldakse vastavate sündmuste väljundeid
  
• Kontroll muutujate üle - kontrolli saab teostada otsese manipuleerimisega (sündmus A, mis peaks põhjustama tulemuse X kas esineb või mitte)
  

17. Muutujad eksperimendis (sõltumatud, sõltuvad, kontrollitavad , sekkuvad m.)
Sõltumatud muutujad:

• Muudetav tegur
  
• Manipuleeritakse muutuse tekitamiseks
  

Sõltuv muutuja:

• Mõõdetav käitumine
  
• Mõõdetakse mõjude selgitamiseks
  

Kontrollitav muutuja:

• Hoitakse konstantsena
  

Sekkuv muutuja:

• Ette kavatsemata tugevaid kõrvalmõjusid katsetulemustele
  

18. Muutujate kontroll: eksperimentaal- ja kontrolltingimus; eksperimentaal- ja kontrollgrupp;
nullresultaat; lae- ja põrandaefektid. (loeng, õpik)
Kontrolltingimus:

• Sõltuvate katsegruppidega katseplaan, millega eksperimentaalse tingimuse tulemust võrreldakse
  

Kontrollgrupp:

• Kontrollgruppi ei mõjutata selliselt nagu eksp. gruppi, vaid esitatakse talle sõltumatu muutuja ainult teatud ühel, võrdleval tasemel.
  

Eksperimentaaltingimus:

• hoitakse teatud hulk tingimusi konstantsetena (e.g. aparatuur, konkreetne mõõtmisprotseduur, ümbritsevad keskkonnatingimused jne.).
  

Eksperimentaalgrupp:

• esitatakse katses kasutatavad sõltumatud muutujad (kas kõik või mõned, sõltuvalt eksperimenditüübis)
  

Nullresultaat:

• Sõltumatu muutuja ei kontrolli käitumist
  
• Eksperimendi väljund, kus sõltumatu muutuja ei mõjutanud sõltuvat muutujat
  

Laeefekt:

• Sõltuva muutuja väärtused on kõik maksimaalsed
  

Põrandaefekt:

• Sõltuva muutuja väärtused on kõik minimaalsed
  

19. Uuringu reliaablus : reliaabluse liigid ja tagamise viisid (loeng, õpik)
Käitumise mõõtmise järjekindlus
Liigid:

• Kordusmeetod – tehakse sama testi kaks korda suhteliselt lühikese intervallide jooksul
  
• Paralleeltestimeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus kahel testimiskorral kasutatakse testi paralleelvorme (nt harjutamisega seotud parema saavutuse vältimiseks)
  
• Poolitusmeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus testi ülesanded jaotatakse juhuslikuks kaheks grupiks ning leitakse korrelatsioon nende testiosade vahel
  
• Statistiline - väljendab seda, milline osa tulemustes on juhusel
  

20. Uuringu valiidsus : valiidsuse liigid ja tagamise viisid (loeng, õpik)
Viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigusele
Liigid:

• Ennustav valiidsus – seob käitumise ühe mõõtme kriteeriummõõtmega
  
• Konstruktivaliidsus – kuivõrd muutujad peegeldavad või mõõdavad huvialust käitumist õigesti. Operatsionaalased definitsioonid ja protokollid aitavad vähendada vigadest tingitud konstrukti mittevaliidsust
  
• Väline valiidsus – kuivõrd uuringu tulemis saab üldistada teistsugustele olukordadele ja katsealuste populatsioonidele. Uuringu kordamine aitab hinnata uuringu tulemuste üldkehtivust.
  
• Sisemine valiidsus – muutujatevahelise põhjusliku seose väitmise õigustatus. Põhiline oht tuleneb segiajamisest, kuna siis ei saa määrata põhjuslikku muutujat
  

21. Valim ja populatsioon , valimi representatiivsus.
Populatsioon – kõik inimesed, keda on võimalik uurida
Valim – vabatahtlikest koosnev uuritavate hulk.
Valimi representatiivsus – kas uurimisel saadud tulemusi on võimalik üldistada kogu populatsiooni kohta?
22. Katseisikute reaktiivsuse probleem; pime ja topeltpime katseplaan.
Katseisikute reaktiivsuse probleem - Katsest teadlik olemine tekitab KI vastustes reaktsiooni, mis ei tulene otseselt sõltumatu muutuja mõjust
Pime katseplaan - eksperiment, kus katsealune ei tea, millises katsetingimuses ta osaleb (kas kontrolltingimus või eksperimentaaltingimus)
Topeltpime katseplaan - eksperiment, kus ei katsealune ega eksperimentaator ei tea, millises katsetingimuses ükski katsealune osaleb
23. Põhilised mõõtmisskaalad ja nende omadused; näited ! (loeng, seminar , õpik)
Nominaalskaala :

• mõõdab, kas objektid mingi omaduse poolest erinevad ja mitte midagi muud. Nominaalskaala jaotab objektid v. omadused kategooriatesse, mille antakse mingi nimi (või number, kuid sel juhul ei tähenda number midagi muud kui ainult numbri nimetust )
  

(näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana)
Järjestusskaala:

• mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada
  

(näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi).
Vahemikskaala ehk intervallskaala :

• arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel. Nullpunkt on kokkuleppeline ( Celsius )
  

Suhteskaala :

• omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõtmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on 2 korda kiirem kui teine.
  

24. Mõõtmisprotseduuride üldine jaotus: psühhofüüsikaline ja psühhomeetriline skaleerimine;
summeeritud hinnangute skaala (nn Likerti skaala).
Psühhofüüsikaline skaleerimine: mõõtmine skaaladel, millel on hästi defineeritud sisendid ja väljundid. Määrab eristus - ja absoluutlävesid.
Psühhomeetriline skaleerimine: selliste psühholoogiliste omaduste mõõtmine, millel puudub selge spetsiifiline sisend
Summeeritud hinnangute skaala: hoiakute mõõtmisel kasutatav skaala, mis koosneb väidetest, millest igaüht hinnatakse positiivselt ja negatiivselt orienteeritud mitmepunktisel skaalal, saadud hinnangud summeeritakse, tavaliselt 1 5ni
25. Psühhofüüsikalised mõõtmised: tundlikkuse läved ja nende mõõtmismeetodid; Weberi ja
Fechneri seadused (loeng, seminar, õpik)
Kasut. selliste konstruktide mõõtmiseks, millel on hästidefineeritud sisendid ja väljundid (e.g. heledus; valjus).
Sisendtingimusi manipuleeritakse eksperimentaatori (Exp) poolt ja registreeritakse seda, kuidas muutub väljund (KI reaktsioon , vastus).
Psühhofüüsika on psühhol. valdkond, mis tegeleb psühhofüüsikalise probleemi - milline on vastavus stiimuli füüsiliste väärtuste ja subjektiivsete väärtuste e. inimese hinnangute vahel - lahendustega.
Psühhofüüsika uurib, millised on inimese reaktsioonid teatud kindla(te)s dimensiooni(de)s muutuvatele füüsilistele stiimulitele.
Psühhofüüsika meetodite abil leitakse tundlikkuse absoluutsete ja eristuslävede väärtusi.
Tundlikkuse absoluutne lävi - on määratletud stiimuli minimaalse energiahulgaga, mis on vajalik stiimuli avastamiseks. Operatsionaalselt: “jah” vastuste (kui avastatakse stiimul) ja “ei” vastuste (kui ei avastata) üleminekuala keskmine väärtus.
Tundlikkuse eristuslävi - on määratletud minimaalseima erinevusega stiimuli füüsilistes väärtustes, mida inimene on võimeline eristama. Operatsionaalselt: pool intervallist, mis jääb 2 punkti - nn. ülemise läve ja alumise läve ( e. punkti, kus vastus “suurem” läheb üle vastuseks vastuseks “võrdne” , ja punkti, kus vastus “väiksem” läheb üle vastuseks “võrdne”) vahele. (Ülemine ja alumine lävi võivad olla määratletud ka teiste kriteeriumide kohaselt.)
E.H. Weber tegi kindlaks eristusläve tähtsa omaduse: eristusläve suurus kasvab koos standardstiimuli absoluutväätuse suurenemisega (e.g. kui 300 g standardi puhul on eristuslävi 10 g, siis 600 g standardi puhul on eristuslävi ligikaudu 20 g).
Weberi seadus
Sellist eristusläve suhtelist konstantsust nimetatakse Weberi seaduseks (e. Weberi konstandiks, e. Weberi fraktsiooniks):
D I/ I = K (e. DS/S = K)
Fechneri seadus
Weberi fraktsiooni suurus varieerub erinevate meelte korral. Samuti tuleb meeles pidada, et enam kehtib ta stiimulite keskmiste intensiivsuste korral; väga suurte ja väga väikeste väärtuste korral esineb kõrvalekaldeid.
G.T.Fechner kasutas stiimuli ja subjektiivsete tajuhinnangute vahelise psühhofüüsikalise suhte kindlakstegemiseks kaudset meetodit, tuletades seose:
y = K * log S ,
mida nimet. Fechneri seaduseks (järjestades kõik JND-d , leidis ta, et kehtib logaritmiline seos stiimuli väärtuste skaala ja subjektiivse skaala vahel).
26. Süstematiseeritud ja süstematiseerimata vaatlus . Loomulik vaatlus ja eksperimentaalne vaatlus.
Formaliseeritud (süstematiseeritud)

• huvipakkuvate nähtuste kriteeriumid määratletud enne vaatlust
  
• Süsteem (kategooriad)
  
• registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid
  

Formaliseerimata vaatlus (süstematiseerimata)

• kriteeriumid pole enne määratletud
  
• registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult
  
• olulised tunnused määratletakse alles pärast vaatlust / vaatluse ajal
  
• 
  

Loomulik vaatlus

• Vaadeldakse huvialuste spontaanset käitumist tema loomulikus keskkonnas
  
• Mittesüstemaatiline
  
• Süstemaatiline
  
• Etoloogia – loomade (ja inimeste) käitumist uuriv teadusharu
  
• Süstematiseeritud vaatlus – mida vaatleme (käitumisviiside kategoriseerimine) ja kuidas vaatleme?
  
• Iga kategooria esinemise sagedus
  
• Etogramm – mingi liigi esindaja spetsiifiliste käitumiste täielik loend
  

Eksperimentaal vaatlus

• Eksperimentaalne
  
• sobiv olukord tekitatakse eksperimentaatori poolt
  
• Ainsworth, Blehar, Waters & Wall , 1978 – ema ja lapse käitumine lahusolekul ja taaskohtumisel
  

27. Uurijate osalemise määr vaatluses.
Täielik osavaatlus

• Uurija asub uuritavate sekka
  
• Uurija täidab sisulist rolli
  
• Uurija tegelik roll varjatud
  

+ tõesed andmed; täpne info siseasjade kohta; vaadeldavad käituvad
loomulikult; võimalus vaadata situatsioone, mis pole vaatluseks avatud
- eetilisuse probleem; vaatleja mõju vaadeldavatele; uurijal rollikonflikt ;
uurija võime objektiivseks jääda
Vaatlus osalejana

• Uurija on avalikult kaksikrollis
  

• Uurija osaleb tegevustes
  

+ uurijal siseinfo uuritava kohta; loomulik keskkond; võimalus küsida; kaasatus
gruppi
- rollikonflikt; objektiivsuse säilitamine raske; vaatleja mõju vaadeldavatele
Osalus vaatlejana

• Liitub grupiga, et vaadelda
  
• Uurijal on luba tegevuste juures olla
  
• Ei sekku
  

+ suurem objektiivsus vaatlejal; ligipääs suurele hulgale infole; küsimuste küsimise
võimalus; ei sekku
- Neutraalsuse säilitamine võib keeruline olla; konfidentsiaalsus; vaadeldavate
reaktiivsus
Täielikult mittesekkuv

• Otsene kontakt puudub
  
• Uurija isik on avalikustamata (varjatud vaatlus)
  
• Toimub avalikus ruumis või fotode ja videote pealt
  

+ reaktiivsuse riski pole – vaatleja juuresolek ei mõjuta vaadeldava käitumist
- ei jaga kogemust; ligipääs ainult osale infole; eetilisus ?
28. Vaatluse aja planeerimine .
Aja valik (time sampling) – vaadeldakse käitumist mingi perioodi vältel

• Juhuslik – nt kokku 1 tund, 10 minutiste intervallide kaupa juhuslikel aegadel päeva jooksul
  

• Süstemaatiline – nt igas tunnis 10 esimest minutit, kokku 1 tund
  

Kogu sündmus (event sampling) – sündmuse toimumise aeg määrab vaatluse aja

• Huvialune käitumine esineb ebaregulaarselt või lühikest aega
  

Erinevate situatsioonide valik (situation sampling) – rohkem kui ühes situatsiooni käitumise vaatlemine

• Võimaldab tulemusi üldistada
  
• Suurendab välist valiidsust
  

Hetke valik (instantaneous sampling) – vaatleja otsustab mingid kindlad hetked, millal vaatlus toimub ja salvestab selle, mis toimub täpselt sellel hetkel
29. Vaatluse kui uurimismeetodi tugevused ja puudused.
Käitumise uurimine loomulikus keskkonnas – kõrge ökoloogiline valiidsus
Kasulikud uuringu varases staadiumis
Mõnikord pole eksperimendi tegemine võimalik/eetiline
Laboritulemuste kinnitamine
Puudused:

• Nõusoleku puudumine (eetilisus)
  
• Uurija kalle – tulemused sõltuvad uurijast
  
• Selektiivne tähelepanu
  
• Väike sisuvaliidsus - raske hinnata sündmuste vahelisi seoseid
  
• Reaktiivsus -> madalam konstruktivaliidsus (kas käitumine peegeldab seda, mida me arvame, et see peegeldab)
  
• 
  

30. Kuidas vaatluse puuduste mõju vähendada?
Süstemaatilisus vaatluse planeerimisel:

• Vaadeldavate kategooriate defineerimine
  
• Kriteeriumid kategooriatele
  
• Operatsionaalne defineerimine: selgelt määratletud vaatluse tulemuste saamise ja mõõtmise protseduurid ehk operatsioonid
  
• Protokoll: määratlus, kuidas täpselt mõõtmisi teostada, et need toimiks ühtviisi
  

Mitu vaatlejat:

• Mitu vaatlejat kategoriseerivad, tulemusi võrreldakse
  
• Vaatlejatevaheline reliaablus
  
• Kuivõrd vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad
  
• Protsent - kokkulangevused / kõik võimalused x 100
  
• Korrelatsioon
  
• Mida suurem, seda kõrgem nõustumise tase
  
• Madala vaatlejatevahelise reliaabluse võimalikud põhjused
  
• Erineva kogemuse, suhtumise ja ootustega vaatlejad
  

➢ Treenimine
➢ „pimekodeerijad“

• Vaadeldav pole täpselt defineeritud
  

Andmete registreerimine:

• Salvestatakse kõik toimuv täielikult – analüüs hiljem
  
• Video (!)
  
• Audio
  
• Salvestatakse ainult käitumise teatud aspektid vastavalt kategooriatele
  
• Kategoriseerida käitumisviisid ja märkida üles iga kategooria esinemise sagedus
  
• Kategooriate loomisel toetuda hüpoteesile ja uurimisküsimusele
  
• Kategooriatesse määramine peab olema kiire ja võimalik
  

Reaktiivsuse vältimine:

• Varjatud vaatlus
  
• Vaatluse reaalse põhjuse saladuses hoidmine
  
• Topeltpime protseduur
  
• Andmekogumine salvestiste pealt
  

Varjatud mõõtmine:

• Käitumise kaudsed vaatlemised
  
• Käitumise tagajärg
  
• Selle asemel, et vaadelda üliõpilast loengus, lastakse neil saata konspektid
  
• Prügi uurimine
  
• Mõne asja uurimiseks ainuvõimalus
  
• Võimalik teha järeldusi ja hüpoteese tagajärgi põhjustanu kohta
  
• 
  

31. Juhtumiuuring , selle puudused ja tugevused.

• Ühe juhtumi või olukorra süvaanalüüs
  
• Huvialune teema harvaesinev või isikupärane
  
• Näited:Kliinilised uuringud
  
• Hälbiva juhtumi analüüs – kahe sarnase, kuid erineva lõpptulemusega juhtumi võrdlus
  

+ Sisukad ja mahukad kirjeldused
- Põhjuslikke seoseid ei saa kindlaks teha; Vähene usaldusväärsus ja valiidsus; Pole korratavad; Retrospektiivsed andmed – unustamine ja motiveeritud unustamine
32. Kooslusuuringud. Kooslustabeli koostamine.

• … hindavad kahe muutuja kategooriate kõigi kombinatsioonide vahelist seost.
  
• Andmed nominaalskaalal – andmeid võimalik kategoriseerida
  
• Peame teadma iga indiviidi kohta vähemalt kahte asja
  
• Kooslustabel (slaidilt vaata, kuidas käis) :
  

• on kahe muutuja kõikide kombinatsioonide esitus
  
• Iga indiviidi tulemus on ainult ühes tabeliruudus
  
• Vähemalt 2x2 (2 muutujat ja kummalgi kaks taset; 2 rida ja 2 veergu)
  
• Statistiline analüüs – hii-ruut
  
• Andmed: sagedused (%) või loendatavad andmed
  

33. Korrelatiivsed uuringud (korrelatsioon, hajuvusdiagramm, korrelatsioonikordaja)

• võimaldavad määrate seose tugevust ja suunda
  
• Andmed intervall - või suhteskaalal
  
• Raske kindlaks teha põhjuslikkust
  
• Korrelatsioon - näitab võimalikku seost kahe või enama näitaja vahel. Seos ei tähenda põhjuslikku seost 
  

Hajuvusdigramm:

• Korrelatsiooni graafiline esitus
  
• Andmepaarid!
  

Korrelatsioonikordaja:

• -1.00 kuni +1.00
  
• Suurus – seose tase
  
• Märk – seose suund
  
• Nt Pearsoni korrelatsioonikordaja ( Pearson r)
  
• 
  
• Suur korrelatsioon > +/- 0,7
  
• Väike korrelatsioon
• Väike korrelatsioon ei pruugi tähendada, et seos puudub
  
  • Lõigatud ehk korbitud haare
    
    • Valim - korrelatsiooni arvutamiseks peab muutujates esinema variatiivsus
      
  • Eeldused
    
    • Pearson r: kahe muutuja vaheline seos on lineaarne
      
    • 
      

34. Korrelatiivsete uuringute tugevused ja puudused.

• Eetilised ja praktilised põhjused
  
• Uute seoste leidmiseks
  
• Kõrge väline valiidsus
  
• Tulemus hea käitumise ennustamiseks
  

Rist -viiviskorrelatsiooniprotseduur

• Võib aidata selgitada võimaliku põhjuslikkuse suunda
  
• Uuringu kordamine mingi aja järel; korrelatsiooni suuruse ja suuna võrdlemine samal ajal ning ajaviivisega
  
• Saame otsustada, mis võis põhjustada mille
  

Regressioon

• on korrelatiivne protseduur, mis võimaldab ennustada tulemuse väärtusi korrelatsiooni alusel mingi teise muutujaga.
  
  • Kuidas ennustada ühte muutujat teise muutuja kaudu?
    
• Kasutatakse siis, kui vaja vaadelda mitut tunnust korraga ja arvestada järeldustes nende omavahelisi seoseid.
  
• Mitmene regressioon – mitu muutujat
  
• Kovariandid – kaasnevad või selgitavad muutujad, mis varieeruvad koos huvialuse muutujaga
  

Probleemid

• Lõigatud (kärbitud) haare - et arvutada tähenduslikku korrelatsioonikordajat, peavad kõigi muutujate väärtuses olema üsna suured erinevused, numbrites peab esinema teatud variatiivsus