Wundt asutas ka 1. psühholoogia ajakirja. Hermann Ebbinghaus (1850-1909) - "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. 2. Reaktsiooniaja mõõtmine: liht- ja valikreaktsiooniaeg; A, B ja C reaktsiooniaeg. Milles poolest need erinevad? (loeng) Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest jne. (vt. allpool). A-lihtreaktsioon, B-valikreaktsioon, C-eristusreaktsioon (kas peab reageerima või ei) 3. Mille poolest erinevad Dondersi lahutusmeetod ja Sternbergi aditiivmeetod reaktsiooniaja eksperimentide tulemuste interpreteerimisel? (loeng) Donders Dondersi meetodit nimetatakse lahutusmeetodiks, kuna erinevate operatsioonide kestused saadakse lahutamise teel
kaalutlev ja ei tunne midagi ära või õigemini ei ütle, sest ta ei taha mööda panna. Tihti sõltub see kiirusest. Autotuli, kusagil ilmub laps. Kui kiiresti inimene aistib . esmapilgul lihtne küsimus, et mõõdame ära ja ok. Aga ei ole. Üks on subjektiivne . millal meie teadvusesse jõuab. Aga teine asi on see, millal me jõume reageerida. Inimene reageerib enne, kui ta teadvustab endale. Aistingu ajaline viivis: latentne periood= 100-200 millisekundit Reaktsiooniaja katsed: · Lihtreaktsiooniaeg (0.15-0.25sek) · Valikreaktsiooniaeg (0.2-0.5) · ,,go-no-go" reaktsiooniaeg · Eristusreaktsiooniaeg (,,sama-erinev") /tajuteema/ Refraktaarsuse reageeringu aeglustumine vahetult pärast eelnenud reageeringut Sportlastel reaktsioon alla 0.1 seki loetakse valestardiks, sest pole leitud nii kiiresti reageerivat inimest veel maailmas. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas: · adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a.) -
Stiimulalternatiivid Signaal on Hit (tabamus)(parim) Miss (mittemärkamine) Signaali ei ole False Alarm Correct rejection (valehäire) (õige eitus) Tabamuste suhe valehäiretesse Aistingu ajaline viivis: latentne periood = 100-200 millisekundit Reaktsiooniaja katsed: · Lihtreaktsiooniaeg (0.15-0.25 sek) · Valikreaktsiooniaeg (0.2-0.5 sek) · ,,go-no-go" reaktsiooniaeg · Eristusreaktsiooniaeg (,,sama-erinev") /tajuteema/ Refraktaarsus: reageeringu alustamine vahetult pärast eelnenud reageeringut. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas (adaptsiivsus): · Adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a., ...) · Sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · Järelefektid; järelkujundid (negatiivne, kromaatiline)
pshhol.ajakirja. 12. Hermann Ebbinghaus (1850-1909)- "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. Reaktsiooniaja uuringute paradigmad (kui näide eksperimentaalse mõtteviisi arengust psühholoogias 100 a aasta jooksul) · Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. · Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest etc · Esimene praktiline kokkupuude teaduses RT ja selle iseärasuste mõjuga oli juhtum Greenwichi observatooriumis 1795.a. - 1823. Bessel võrdles oma andmeid 10 a. jooksul teise astronoomiga ja leidis erinevuse 1,223 sek. Kogenud uurijate vahel oli erinevus alla 1 s, kuid astronoomilistes arvutustes põhjustas see suuri vigu. Besseli "personaalne võrrand". See intsident oli