Uurimismeetodid psühholoogias Teema: Uni ja uneharjumused Eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada, millised on minuvanuste inimeste uneharjumused. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks huvitav ja arvasin, et sellise teema kohta on palju materjale. Tegevuskäik: Materjali kogumine Küsitluse koostamine ja esitamine Andmete analüüs Tulemuste esitamine Materjali kogumine: Uni ja uneharjumused: „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel....
PRAKTILISE TÖÖ ARUANNE / UURIMISMEETODID PSÜHHOLOOGIAS Praktiline töö nr 2 Üliõpilase(Exp) nimi: Kuupäev: 23.03.2015 Eriala, aasta: Psühholoogia, 1. aasta Juhendaja: Marika Rauk (PhD) 1. Tööteema: Tundlikkuse eristusläve mõõtmine konstantsete stiimulite meetoditega 2. Katse / uurimuse üldsisu, eesmärk ja hüpotees(id): Teha katse abil kindlaks ülemine ja alumine eristuslävi visuaalse tajumooduli puhul (ja lisaks veel mõned tundlikkuse näitajad), kasutades konstantsete stiimulite meetodit ühevärviliste, kuid erinevate nurgapoolitajate pikkustega kolmnurkade abil. Konstantsete stiimulite meetodi abil leitakse eristuslävi. Uurimisküsimuseks on, et kui palju tuleks kolmnurga nurgapoolitaja pikkust muuta, et katseisik annaks kindla vastuse, et seda on muudetud (võrreldes etaloniga). Kriteeriumiks on 75 %. Üle...
Läbi oli viidud loomulik vaatlus. Vaatluse objektiks oli ühiselamu nullkorrus, kust algab trepp kõrgematele korrustele pääsemiseks ning 2 lifti. Vaatluse eesmärgiks oli jälgida ühiselamusse sisenevaid inimesi ning vaadata, kui paljud kasutavad enda korrusele pääsemiseks lifti ning kui paljud otsustavad jala minna. Vaatlus toimus kahel päeval, milleks olid valitud just nädala keskel olevad tööpäevad teisipäev (26.03) ja kolmapäev (27.03). Vaadeldavateks kellaaegadeks olid valitud mõlemal päeval lõunane aeg 14.00 ning õhtune 18.00. Kõik neli vaatlust kestsid 45 minutit. Esimesel vaatlusepäeval, ehk teisipäeval, ajavahemikus 14.00-14.45 sisenes ühiselamusse 25 inimest, neist 16 neidu ning 9 noormeest. 16-nest neiust 12 kasutasid lifti ning ülejäänud 4 otsustasid treppide kasuks. 9-st noormehest aga 7 kasutasid treppe ning 2 läksid liftiga. Järgmisel päeval, samal kellaajal sisenes 17 inimest ning neist 10 olid noormehed ja 7 olid neiud...
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühho...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
