Sellise lähenemise alusex on 2 tüüpi inimlikke vajadusi:+nn bioloogilised baasvajadusedhügieenifaktori tegurid,+ inimesele ainuomased vajadused (saavutamisvõime, motivatsioonifaktori tegurid. Vastaja demograafilised andmedandmed in kohta,mis kirjeldavad tema positsiooni rahvastikus. Suhteskaala Skaalal kõik 4 skaala omadust: erinevus,suurus,võrdne intervall,nullpunkti olemasolu. Intervallskaala Intervallid väärtuste vahel on võrdsed läbi kogu skaala (nim ka vahemikskaala).Nt. -20 -10 0 +10 +20 10. Nominaalskaala tunnused ja näide? Mõõdab üksnes erinevuste omadust. Nt. 1 2 3 4 5 Vallaline Abielus Vabaabielus Lesk Lahutatud 11. Ordinaalskaala tunnused ja näide? Ehk järjestusskaala mõõdab erinevust suuruses. Nt. 1 2 3 4 5 Algharidus Põhiharidus Keskharidus Kõrgem haridus Teaduskraad 14. Too näide Guttman´i skaala kohta? Pikkuse kohta 1. olen pikem kui 160 cm 2
· Järjestustunnus ehk ordinaaltunnus Enamasti on sõnaline, aga võib olla ka arvuline Annab edasi indiviidi või objekti omaduse intensiivsust, suurust. Näiteks: haridustase, erinevad nõustumise (olen täiesti nõus; olen nõus; ei ole nõus; ei ole üldse nõus) või meeldivuse hinnangud vms. · Arvtunnused Mõõdetud arvulisena Võib eristada kahte arvtunnuste mõõtmise skaalat · Vahemikskaala: sel juhul on kõigi skaalapunktide vahemikud võrdsed, kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: · Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused · Diskreetsed ja pidevad tunnused
Pole võimalik leida ei keskmist ega mediaani, sest nende andmetega pole võimalik teostada loogilisi operatsioone nagu „suurem kui“ või „väiksem kui“. N: mees/naine; eestlane/soomlane/hispaanlane Ordinaalskaala (järjestikskaala)– näitab andmete järjekorda, seejuures intervallid ei ole ühepikkused, vaid võivad olla suhtelised väärtused. N: koolihinded („väga hea“ ehk „5“ kuni „mitterahuldav“ ehk „1“); suurepärane/väga hea/hea jne Intervallskaala (vahemikskaala) – kõik vahemikus on ühepikkused ning nullpunkti asukoht on kokkuleppeline. N: Celsiuse temperatuuriskaala; vanusevahemikud 15-19 / 20-24/ 25-29 Suhteskaala – nullpunktil on sisuline tähendus. N: pikkusmõõt, massimõõt 1.2 Mida võimaldab mingi skaala (asenda konkreetne skaala) Nominaalskaala =/≠ Ordinaalskaala =/≠ ; Intervallskaala =/≠ ; ; +/−
Näiteks numbriliste väärtuste asendamine tähestiku järjekorras tähtedega, logaritmimine, ruutu tõstmine.Ei tohi liita ja lahutada, leida aritmeetilist keskmist vms. 3. Intervallskaala (scale). Skaalajaotuse intervallid on täpselt ühepikkused. Näiteks inimese vanus, testimisel saadud õigete vastuste arv, ülesande lahendamiseks kulunud aeg, pulsi sagedus, töötajate arv. Intervallskaalad jagunevad veel kaheks: 5 · vahemikskaala - nullpunkti asukoht on kokkuleppeline (Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks, aeg). Võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid. · suhteskaala - nullpunkt on fikseeritud absoluutselt (pikkus, kaal). Intervallskaala võib olla a) diskreetne, b) pidev. Informatiivsuse poolest on nominaalskaala kõige madalam ja intervallskaala kõige kõrgem. Nominaaltunnuseid ja järjestustunnuseid nimetatakse ka kvalitatiivseteks tunnusteks.
Enamasti on sõnaline, aga võib olla ka arvuline Annab edasi indiviidi või objekti omaduse intensiivsust, suurust. Näiteks: haridustase, erinevad nõustumise (olen täiesti nõus; olen nõus; ei ole nõus; ei ole üldse nõus) või meeldivuse hinnangud vms. · Arvtunnused Mõõdetud arvulisena Võib eristada kahte arvtunnuste mõõtmise skaalat · Vahemikskaala: sel juhul on kõigi skaalapunktide vahemikud võrdsed, kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Diskreetsed ja pidevad tunnused
mõõtmine – otseste mõõtmiste kaudu Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, mingi tegevuse jaoks kulunud aeg Kuidas arvväärtused esinevad? Diskreetne skaala Pidev skaala Nimiskaalas ja järjestusskaalas mõõdetud tunnused – kvalitatiivsed tunnused
Skaleerimine- Skaalad: Nominaal- diagnostilised näitajad, sugu, klassifitseerivad tunnused ( silmade , juuste värv, lillesort, rass); gruppi kuuluvus; elukoht, isiku nimi; toidusedeli komponendid; ei jah vastused; Andmete tüüp nimeline, matemaatilised tehted EI Ordinaal- e järjestusskaala; klass/kool; finiseerimise järjekord; nõustumise määr: Matemaatilised tehted: järjestamine (min, max, kvantiilised, dispersioonanalüüs) Andmete tüüp järjestus. Intervallskaala- e vahemikskaala. Standardiseeritud skoorid mingil skaalal (testi tulemused); skaala skoorid, mis ei saa olla tegelik null ( temp.); skoorid, kus pole selge, et null tähendab mingi joone puudumist (nt matemaatiliste võimete test); enamiku isiksuseskaalade skoorid, mis põhinevad teatud hulgale väidetele antud hinnangute kokku lugemisel. Matemaatilised tehted: liitmine, lahutamine, aritmeetiline keskmine, standardhälve, lineaarkorrelatsioon. Regressioonianalüüs; t- test, dispersioonianalüüs
omadused kategooriatesse, mille antakse mingi nimi (või number, kuid sel juhul ei tähenda number midagi muud kui ainult numbri nimetust) (näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana) Järjestusskaala: mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Vahemikskaala ehk intervallskaala: arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel. Nullpunkt on kokkuleppeline (Celsius) Suhteskaala: omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõtmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on
Nt sihtnumber, sugu (mees-naine), eriala. Ei saa kasutada kui aritmeetilist keskmist. 2) Järjestusskaala – mõõdab erinevusi ja suurusi. Objekte ja nende omadusi saab järjestada, kuid vahemikud skaalapunktide vahel ei ole võrdsed. Nt enamik Likerti skaalad ja teised järjestatud mõõtmised, nagu koht iludusvõitlustel või hobuste võiduajamisel. Ebavõrdsete vahemike puhul ei saa me kasutada aritmeetilist keskmist. 3) Vahemikskaala – mõõteskaala, millel on võrdsed vahemikud, kuid puudub tegelik nullpunkt (nt temperatuuriskaala). Saab teha enamik matemaatilisi tehteid ja kasutada tavapärast järeldavat statistikat. Nt IQ ja SAT-i skoor – neil ei ole tegelikku nullpunkti. Ka Fahrenheiti ja Celsiuse skaalad. 4) Suhteskaala – kõige kõrgemat tüüpi mõõteskaala, millel on tegelik nullpunkt ning millel mõõdetud skooridega on lubatud kõik matemaatilised tehted. Tal
annaabi.ee 
