*Tuletus e derivatsioon-olemasolevale sõnatüvele lisatakse tuletusliide suvi+la=suvila *Nulltuletus e konversioon-uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel kamm+ma=kammima *Liitmine e kompositsioon- 2 sõna pannakse kokku jalg+ratas=jalgratas *Lühendamine- sõnatüvi läheb lühemaks trollibuss=troll laboratoorium = labor Liitefunktsioon *Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. Must+kas=mustikas *Liite abil saame täpsustada tuletuse aluseks margitud tähendust. Laul +ja / +janna / +tar Laud+ke = lauake Haige+lane= haiglane *Liide võimaldab muuta tuletuse aluse sõna liiki Om. arukas Nim. arukus Määr. arukalt Tuletuse tähendus sõltub: 1. tuletustüve tähendusest 2. teksti kontrastist 3. tavast ja kokkulepest Nimisõna tuletus: Umbes 50 liidet *tuletised võimaldavad nim. asju ja nähtusi neile iseloomulikku tunnuse järgi *märkida kogu *väljendada naissugu *väljendada suhtumist ja hinnangut ning suurust
puhtteaduslik, lausselge. Liitomadussõnu moodustavad ka eitussõna mitte- (mitteametlik) samuti kinnistüved eba- (ebaaus), üld- (üldinimlik), eri- (erikujuline) ning üli- (ülisuur). Deverbaalse põhiosaga omadussõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Põhiosaks on ühend- ja väljendverbide või verbifraaside adjektiveerunud kesksõnad ning lik- või matu- liitega tuletised, mille liitmismallid on seotud tuletuse aluseks oleva verbi fraasistruktuuriga (külma kartma – külmakartlik; osavõtmatu). Liitkesksõna laiendosaks on ühendverbi kuuluv või põhiverbi laiendav määrsõna (ligitõmbav, varalahkunud), väljendverbi kuuluv või verbi rektsioonilaiendi vormis käändsõna (arusaadav, lugupeetud). Kesksõnad erinevad muudest deverbaalsetest liitsõnadest selles suhtes, et käändsõna võib laiendosana olla osastavas (vett pidama, tuld purskama).
Jumal on kõiges. * Paradigma - Püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite järjestus teaduses. Üldine maailmavaade, millest antud ajastu teadlaskond lähtub oma tegevuses. * Pluralism - Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. * Pragmatism - Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. * Ratsionalism - rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. * Realism - 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism). * Relativism - Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas:
nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. sensualism Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust.
ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. sensualism Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust.
ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. sensualism Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust.
Liitverbid: liitsõnad, mille põhisõnaks on verb: alahindama, kuumsuitsutama, ristküsitlema. Liitverbide moodustusmallid: · Määrsõna + verb · Käändsõna nimetavas + verb · Adj + verb · S + verb Tüvi lihttüvi e juur (käsi/lane, käe/line), tuletatud tüvi (käsitle/mine, käsitse/ja) või liittüvi (käsitöö/line). Tuletusalus e alussõna sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletustüvi liite ees olev tüvevariant. Tuletuse alustüveks võib olla ka niisugune juurmorfeem, mis lekseemina ei esine. Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust, muudab sõnaliiki. Deverbaalid verbist tuletatud Denominaalid noomenist tuletatud Sõnapesa kõik sama juure tuletised Kolme tüüpi tuletusliited: · Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: -kene, -tu (käsitu, silmitu), -la(haigla, sigala, tagala)
esineb mõne kvantori ulatuses. Kui muutuja esinemine ei ole seotud, siis on see muutuja esinemine VABA. Muutuja ON valemis SEOTUD, kui kõik tema esinemised valemis on seotud. VASTASEL JUHUL on muutuja VABA Valem on KINNINE, kui kõik tema muutujad ON SEOTUD. VASTASEL JUHUL nimetatakse valemid LAHTISEKS. LAUSEKS nimetatakse kinnist predikaatarvutuse valemit, st valemit, milles ei ole vabu muutujaid. TULETUS TULETUS on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas eelnevatest lausetest mingi tuletusreegli abil. Nõuded tuletusreeglitele: Korrektsus- iga tuletusreegel peab olema kehtiv arutlusvorm Kompaktsus- reegleid ei tohi olla liiga palju, neid peab olema lihtne meelde jätta Tuletussüsteemi täielikkus- kõikide kehtivate järeldamisprotsesside kehtivust peab saama reeglite abil tõestada: järeldamine on kehtiv, kui iga selle samm on kehtiv(nt lauseloogika, predikaatloogika vms kehtivad järeldamised)
mitu erinevat vahetulemust. Järeldamisprotsess võib olla läbi viidud nii, et kõikide järeldamise sammude korral järgitakse üht ja sama eeskirjade komplekti. Sellist järeldamist nimetatakse tuletuseks või tuletamiseks, mõnikord ka lõppjärelduse tuletamiseks, ning kasutatud reeglite komplekti nimetatakse tuletussüsteemiks. Tuletamise kui järeldamisprotsessi üht sammu nimetatakse tuletussammuks. Kui iga tuletussamm on kehtiv arutlus, siis saab ka järeldamisprotsessi (tuletuse) kohta tervikuna öelda, et tegemist on kehtiva järeldamise või kehtiva tuletusega. Matemaatika ja loogika (mida saab käsitleda matemaatika osana) distsipliine (nt Eukleidese geomeetria või lausearvutus) püütakse üles ehitada aksiomaatiliselt. See tähendab, et määratletakse käsiteldavad objektid (nt geomeetrias punktid, jooned jne või lausearvutuses formaalsed laused, tõeväärtused jne), objektide vahelised seosed (nt tehted) ning lepitakse kokku objektide ning seoste sümbolid
mitu erinevat vahetulemust. Järeldamisprotsess võib olla läbi viidud nii, et kõikide järeldamise sammude korral järgitakse üht ja sama eeskirjade komplekti. Sellist järeldamist nimetatakse tuletuseks või tuletamiseks, mõnikord ka lõppjärelduse tuletamiseks, ning kasutatud reeglite komplekti nimetatakse tuletussüsteemiks. Tuletamise kui järeldamisprotsessi üht sammu nimetatakse tuletussammuks. Kui iga tuletussamm on kehtiv arutlus, siis saab ka järeldamisprotsessi (tuletuse) kohta tervikuna öelda, et tegemist on kehtiva järeldamise või kehtiva tuletusega. Matemaatika ja loogika (mida saab käsitleda matemaatika osana) distsipliine (nt Eukleidese geomeetria või lausearvutus) püütakse üles ehitada aksiomaatiliselt. See tähendab, et määratletakse käsiteldavad objektid (nt geomeetrias punktid, jooned jne või lausearvutuses formaalsed laused, tõeväärtused jne), objektide vahelised seosed (nt tehted) ning lepitakse kokku objektide ning seoste
1. eeldus: iga anarhist on süsteemi vastane.2. 1963 hiire patent(Engelbart). eeldus: mõned poliitikud on anarhistid. järeldus: Begin. mõned poliitikud on süsteemi vastased. Tuletuse PERFORM VARYING struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil 1964 - CDC's 6600 supercomputer(Cray),Basic ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega
2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin – 1979 – Motorola 68000(16bit), USENET varane int i,sum = 0; anarhistid. järeldus: mõned poliitikud on süsteemi liitis,lahutas.Ca 50tki. ”web”:tekstid masinast masinase, VisiCalc for(i=0; i<=n; i=i+1) vastased. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige Bricklin ja Frankston!! sum = sum + i; sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid
Instructions (programs) Standardized means of storing binary code in a computer: ASCII (American Standard Code for Information Interchange) EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) UNICODE (Extended ASCII) LOOGIKA TEKE(Aristoteles): Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: kõik luiged on valged 2. eeldus: mõni lind on luik. järeldus: mõni lind on valge. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada: 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis)
lähedastel teemadel veel teisi artikleid ilmunud. 2. lühikokkuvõte. See on u. 150-200 sõnaline lõik artikli alguses, mis koondab endas kogu võtmeinformatsiooni. Peab olema lühike, tihe, ammendav, hästi organiseeritud. 3. sissejuhatus. Täpsustab uuritava probleemi ja seletab, miks see on tähtis. Viitab teistele asjakohastele uurimustele ja tulemustele. Esitab hüpoteesi ja selle loogilise tuletuse. 4. meetod . Annab detailse kirjelduse sellest, mida eksperimentaator tegi. Peab olema piisav selleks, et teised uurijad võiksid põhimõtteliselt seda tulemust kontrollida, korrates uurimisprotseduuri. Tavaliselt alaaosad: katsealuste (valimi) kirjeldus; aparatuur v. katsematerjal (nt. testide kirjeldus); protseduur; statistilise töötluse iseloomustus. 5. tulemused. Enamasti kõige pikem ja põhjalikum artikli osa. Sisaldab üksikasjalikud
tegevusdiagrammid). Kõiki piiranguid näidatakse loogelistes sulgudes ({}) mudelielemendi läheduses või sulgudes kommentaari koosseisus, mis on ühendatud mudelielemendiga. Assotsiatsioonid võivad olla tuletatud või piiratud. Kui firmal on lepinguid paljude klientidega, võib tuletatud seosega esitada tähtsamad ehk VIP kliendid. Tuletatud assotsiatsioonil on märgend seosjoone lähedal, mis algab kaldkriipsuga, millele järgneb tuletuse nimi. Piiratud assotsiatsiooniga on tegemist, kui üks assotsiatsioon on teise assotsiatsiooni alamhulk. Ka atribuudid võivad olla tuletatud või piiratud. Tüüpiline atribuudi piirang on tema väärtuspiirkond (=atribuudi omadusstring). Näiteks atribuudi värv omadusstring on {punane, roheline, kollane}, või hoopis {0<= värv <=255}. Tuletatud atribuut arvutatakse mingil viisil teistest atribuutidest. Arvutusvalem antakse sulgudes klassi all. Tuletatud
Mõõdetakse rõhk, mis on vajalik ühe tilga surumiseks teise vedeliku sisse. Sellisel juhul on pindpinevused, p on rõhud. Leiame kolm tundmatud liiget, nende põhjal neljanda otsitava liikme. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 14. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine. Tuletuse alused Tuletame meelde, et meil oli pinna vabaenergia G, mille me ennem defineerisime. G on oma olemuselt vaba energia, seega kehtivad talle vaba energia avaldised. Peamine neist on järgmine. Kahekomponendilises süsteemis sõltub süsteemi vaba energia aga gibbsi pinna energiast ning gibbsi ruumi energist. Moodustub avaldis, kus kaks esimest liidetavat iseloomustavad pinna energiat, neli viimast aga ruumi energiat. Eeldame antud mudelis, et dP=dT=0 (isobaarne, isotermiline)
See tuletus on õige oma konstruktsiooni tõttu, sõltumata sõnade nagu ``neljajalgne'', ``koer'' ja ``imetaja'' sisust. Viimased võib välja vahetada: 1. eeldus: iga anarhist on vabaabielu pooldaja. 2. eeldus: mõned valitseva partei liikmed on anarhistid. järeldus: mõned valitseva partei liikmed on vabaabielu pooldajad. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada: 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. 1.4 Väidete formaalne esitus
∀y ∃x Axy (psühholoogiline lohutus) Armastus on olemas: ! ! ! ∃x ∃y Axy (Romeo ja Julia) Armastav egoistideta ühiskond: ! ∀x ∀y (x ≠ y → Axy) (kristlik ideaal) On õnnetuid armastajaid:! ! ! ∃x ∃y (Axy & ¬Ayx) Kõik on egoistid:! ! ! ! ∀x ∀y (x = y → Axy)! ehk ∀x Axx Leidub egoiste:!! ! ! ! ∃x Axx 22. LOOMULIKU TULETUSE PÕHIIDEED JA TÄHTSAIMAD REEGLID. MP – modus ponens. ! ! p –> q. on p. järelikult on q. MT – modus tollens.! ! p –> q. on mitte-q. järelikult on mitte-p. HS – hüpoteetiline süllogism! p –> q. q –> r. järelikult p –> r. DS – disjunktiivne! ! ! p v q. on mitte-p. järelikult on q. ja vastupidi. CD – konstruktiivne dilemma! (p –> q) & (r –> s). on p v r. järelikult on ka q v s. Abs – absorptsioon ! ! p –> q. järelikult p –> (p & q)
Igaühte armastab keegi: ! ! ! y x Axy (psühholoogiline lohutus) Armastus on olemas: ! ! ! x y Axy (Romeo ja Julia) Armastav egoistideta ühiskond: ! x y (x y Axy) (kristlik ideaal) On õnnetuid armastajaid:! ! ! x y (Axy & ¬Ayx) Kõik on egoistid:! ! ! ! x y (x = y Axy)! ehk x Axx Leidub egoiste:!! ! ! ! x Axx 22. LOOMULIKU TULETUSE PÕHIIDEED JA TÄHTSAIMAD REEGLID. MP modus ponens. ! ! p > q. on p. järelikult on q. MT modus tollens.! ! p > q. on mitte-q. järelikult on mitte-p. HS hüpoteetiline süllogism! p > q. q > r. järelikult p > r. DS disjunktiivne! ! ! p v q. on mitte-p. järelikult on q. ja vastupidi. CD konstruktiivne dilemma! (p > q) & (r > s). on p v r. järelikult on ka q v s. Abs absorptsioon ! ! p > q. järelikult p > (p & q).
leidub tuletuspuu A[]. Näidata, et see on tarvilik ja piisav ja tingimus sõna aktsepteerimiseks: Tarvilik: Kui string on tuletatav 0 sammuga, siis saame kostrueerida ühest tipust koosneva puu A[A] mis on süntaksipuu, kuna vastav produktsioon on elementaarpuuks. Iga produktsioon on esitatav elementaarpuuna ja iga elementaarpuu on kokku kleebvitav suuremaks puuks. Piisav: Olgu antud ühe tipuga süntaksipuu saame 0-sammulise tuletuse. Iga alampuu esitab terviklikku sõnajupi sünteesi .. igale elementaarpuule on vastavusse seatav produktsioon ja muud polegi vaja. Sõna tuletuspuu: Täielikku süntaksipuud (mittelaiendatavat süntaksipuud mille juureks on lähtesümobl ja lehtedeks ainult terminaalid) ning mille krooniks on string x nimetatakse sõna x tuletuspuuks. Sõna kuulub keelde, kui eksisteerib tuletuspuu, mille krooniks see sõna on. Tuletuspuu on reeglina ka lause semantika näitaja (mitme tuletuspuu korral
_ [(p˅q˅z ) ˄ p] →(q˅z) MPT Tuletise tekst: H. Võrno telesaates on seni võidetud 32 tuhat või 1000 krooni. Naabri kolli nimi on Sampu või Hantu või Sammi. Ta reageerib nimele Bony. _ _ _ [(p˅q˅z ) ˄ x] → (p˄ q˄ z) MPT Tuletise tekst: Naabri kolli nimi ei ole Sampu ega Hantu ega Sammi. Kas iga S on P või mõni S ei ole P. Ükski S ei ole P. _ _ _ [(p˅q) ˄p] →q MTP Tuletuse tekst: Mõni S ei ole P. Jan on süüdi või Berta on süütu. Berta ei ole süüdi. (väiksem eeldus) Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T _ _ _ [(p˅q) ˄q (väiksem eeldus)] →p Tuletise tekst: Jan ei ole süüdi. MPT Ükski inimene ei ole aus või mõni inimene ei ole auss.
• Metatees – silpide järjekord on vahetunud aja jooksul • Järgnevuses ABC on B ja C algselt olnud mõlemad sufiksid, aga C on kaotanud oma iseseisvuse. 14. Grammatiseerumine. Kaks tähendust: 1) grammatilise morfeemi teke; 2) grammatilisema tähenduse teke nt käes olema. „Mu õpik on sinu käes“ – siin on see grammatiseerunud, sest see ei pruugi olla päris näpus. 15. Derivatsiooni (tuletuse) ja (in)fleksiooni (muutmise) erinevus. Greenbergi universaal 29: Kui keeles on inflektsioon, on selles ka derivatsioon. omadus derivatsioon inflektsioon semantiline mõju oluline väike sõnaliik mõjutab ei mõjuta produktiivsus piiratud piiramatu opositsioonide ei ole on
põhilise probleemistiku filosoofias. Objektiivne 1. tõeline, erapooletu. 2. objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. Ontoloogia metafüüsika haru, õpetus sellest, mis on olemas. Panteism jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. Ratsionalism teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism Realism 1. metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu (Võrdle: idealism) 2. mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas( keskaegne realism ).( Võrdle : nominalism ) Skolastika keskaja kirikukoolides ning vaimulikes seminarides õpetatud filosoofia. Skolastika oli Euroopa filosoofias enam-vähem valitsev lähenemisviis 11.-16. sajandil. See ühendas usulisi doktriine,
m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt ARISTOTELES : Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: kõik luiged on valged 2. eeldus: mõni lind on luik. järeldus: mõni lind on valge. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada: 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Aristotelese "kategoorilised väited": Iga b on a Mitte ükski b pole a Mõni b on a Mõni b ei ole a süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus.
v1 = 80 km/h kulunud aeg. Antud on liikumiskiirused ja teame, et pool teest läbiti ühe, pool teise kiirusega. Liikumist kujutame järgmise skeemina. v2 = 120 km/h v =? Siin on meil esimest korda tegemist juhuga, kus ülesande lahendamiseks tuleb sisse tuua suurusi, mis küll algandmetes pole otseselt antud, kuid mis esinevad meie poolt kasutatavates valemites. Nendega on tavaliselt nii, et nad lõppvalemis taanduvad välja, tuletuse käigus on aga vajalikud. Nii on ka antud juhul. Läbitud teepikkus pole antud, küll aga sisaldab kiiruse arvutamise valem teepikkust. Olgu pool läbitud teest võrdne l km, st s1 = s 2 = l . Kogu läbitud tee on seega s = 2l km. Esimese poole läbimiseks kulub aeg l l t1 = = h, v1 80 teise poole läbimiseks aga l l t2 = = h. v2 120 Keskmine kiirus arvutamise valem avaldub antud juhul kujul s 2l 2 2v v
omadus on neil ka tulevikus. Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Näiteid süllogismidest: 1. Eeldus: iga koer on imetaja. 2. Eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. Järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x, y, z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada. 1. Eeldus: Iga x on y. 2. Eeldus: Mõni z on x. Järeldus: Mõni z on y. Schickard 1625 Blaise Pascal (esimesed mehhaanilised kalkulaatorid) 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas (Ehitas ca 50 tükki). Gottfried Wilhelm Leibniz (Saksa filosoof 1646-1716). Leibnizi arvuti (1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas
4 4 ehk y 2 = 2 px . (3) Võrrandi (3) nimetatakse parabooli kanooniliseks võrrandiks. Omadus 1. Parabool on sümmeetriline x-telje suhtes. Omadus 2. Parabooli puutuja võrrand punktis P(x0; y0) on Tõestus: Kuna punkt P(x0; y0) asub paraboolil, siis . Leiame y tuletise punktis P. Tuletise saame: Tuletuse väärtuseks punktis P on . See on võrdne puutuja tõusuga, seega puutujaks on asendades , saame ehk parabooli puutuja võrrand punktis P(x0; y0) on: Omadus 3. Parabooli mis tahes punkti P( korral lõigu PF ja punktis P võetud puutuja v vaheline nurk võrdub selle puutuja ja punktist P lähtuva ning x-teljega paralleelse kiire w vahelise nurgaga. Tõestus: Olgu valitud punkt P(x0; y0) paraboolil
siin mitmeid põhimõttelisi probleeme. Esiteks, slängi on uuritud praktiliselt ainult isoleeritud sõnadena. Minu arvates oleks kindlasti vaja astuda siit samm edasi ja hakata uurima selliste situatsioonide keelt, kus slängisõnu kasutatakse. See lubaks paigutada need sõnad konsituatsiooni ja konteksti ning uurida slängi samas terminoloogias teiste sotsiolektidega. 31 Teiseks, grammatika (peale tuletuse) on jäänud slängiuurimisel kolmandajärguliseks. Oleks vaja uurida, kas ja mil määral seda eraldi olemas on või kasutatakse slängi kõneldes argi/kõnekeele grammatikat. Nt tundub siinkirjutajale, et ka intonatsioon on oluline markeeriv tegur. Kolmandaks, harva on leidnud uurimist mitteverbaalne släng ehk zestid, tätoveeringud, spetsiaalne rõivastusviis jms grupiteadvust kinnistavad ning üldistest mallideks
arvatavasti on samalt autorilt samal v. lähedastel teemadel veel teisi artikleid ilmunud. 2) lühikokkuvõte (Abstract). See on u. 100-150 sõnaline lõik artikli alguses, mis koondab endas kogu võtmeinformatsiooni. Peab olema lühike, tihe, ammendav, hästi organiseeritud. 3) sissejuhatus (Introduction). Täpsustab uuritava probleemi ja seletab, miks see on tähtis. Viitab teistele asjakohastele uurimustele ja tulemustele. Esitab hüpoteesi ja selle loogilise tuletuse. 4) meetod (Method). Annab detailse kirjelduse sellest, mida eksperimentaator tegi. (Mõnikord on väiksemas kirjas, kuna maht on suur, kuid see ei tähenda, et poleks tähtis osa.) Peab olema piisav selleks, et teised uurijad võiksid põhimõtteliselt seda tulemust kontrollida, korrates uurimisprotseduuri. Tavaliselt alaaosad: katseisikute (valimi) kirjeldus; aparatuur v. katsematerjal (nt. testide kirjeldus); protseduur; statistilise töötluse iseloomustus. 5) tulemused (Results)
Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade
sellega moodustatud uue termini peale naeravad. Ei tasu heituda, sest teatavasti on naer füsioloogiline reaktsioon ootamatusele ja ebakindlusele, uue termini esmakordne kuulmine on aga alati uus kogemus. Ajapikku naer vaibub ja lõpuks ei mäleta enam keegi, et teie termin väheproduktiivse liite abil moodustatud või üldse kunagi Terminisaamisviisid 145 moodustatud on (vt just selle mõtte illustreerimiseks valitud näiteid tuletuse-alapeatüki algusest). Spontaanne kasutus on tugevasti kaldu produktiivsete liidete poole. Eriti torkab see silma vahendite ja protsesside nimetamisel, kus tahetakse piirduda nendesamade -ja ja -mine-ga, nt veebilehitseja, oksapurustaja, salvestamine. Sellega on kaks probleemi. Esiteks on -ja traditsiooniliselt märkinud tegijaid ja tegija ehk agent on traditsiooniliselt defineeritud kui teadlikult toimiv elusolend ehk sisuliselt inimene. See ei ole väga suur mure, sest leidub
omakorda väiksematest osadest. Maailmataju koostisesse kuulub tegelikult veel üks valdkond, mis tegeleb ajamasina tehnoloogia välja arendamisega, kuid see on tegelikult hoopis omaette Maailmataju tegevus- ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. „Maailma- taju“ teoses on suur kalduvus enamus ideid ja teooriaid väljendada pigem postulaadi vormis, mitte tuletuse ehk argumenteerimise kaudu, mis on muidu aktsepteeritava teadusliku mõtlemisviisi üheks kindlaks aluseks. Seetõttu jäävad paljud antud teoses esitatavad teooriad ja ideed teaduslikult küsitavaks, kuid ainult seni kaua, kui esitatavatele teooriatele leidub ka empiirilisi andmeid, mis on aktsepteeritava teadusliku mõtlemisviisi teiseks kindlaks põhialuseks. Ei ole õige väita, et „Maailmataju“ ei ole teadus ega religioon, vaid on midagi nende
annaabi.ee 
