Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Telefoniintervjuu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on telefoniintervjuu eelised?
  • Millised on telefoniintervjuu puudused?
  • Kuidas on võimalik intervjuu edukust tõsta?
  • Mida peaks silmas pidama küsimustike koostamisel?
  • Mis on sondküsimused ja miks neid kasutatakse?
  • Mida te mäletate miks sa nii ütled?
  • Mis on filterküsimused?
  • Miks neid kasutatakse?
  • Millised alljärgnevatest on laboratoorsete uurimuste tüübid?
  • Milliste hindamistega on tegemist?
  • Milliste vahenditega saab vaatleja mõju vaatluse puhul vähendada?
  • Milliste meetoditega saab mõõta põhjuslikku seost?
  • Mis on semantiline diferentsiaal?
  • Millised on tunnused?
  • Mis on kontentanalüüs?
  • Mille poolest erineb juhuvalimi eksperiment kvaasieksperimendist?
  • Mis vahe on kvaasieksperimentaalil ja juhuslikustatud katseplaanidel?
  • Kuidas viimati oli mida te mäletate miks sa nii ütled?
  • Millised on telefoniintervjuu eelised?
    + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile.
    Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid ; andmete kvaliteet.
    – hind, intervjueerija mõjud;
  • Millised on telefoniintervjuu puudused?
    -kerge on toru ära visata; vastuseid on keeruline kirja panna intervjuu käigus; vastajad on ettevaatlikud; raske on suhelda inimesega telefoni teel võrreldes näost näkku; kõigil ei ole telefoni numbreid; ei teata tegelikult kellele helistatakse; intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga .( võimalikud vead valimis, telefoniomanike valim on piiratud; intervjueerija mõjud; visuaalseid abivahendeid ei saa kasutada; tehnilised probleemid vastuseprotsendi hindamisel.
  • Kuidas on võimalik intervjuu edukust tõsta?
    Oluline, et intervjueeritav hoiab intervjueeritavat motiveerituna. Sõbraliku atmosfääri loomine, kirjeldamine, küsimuste esitamise viis; oluline on esitata arusaadavaid ja selgeid küsimusi, sõnastuse ja küsimuste järjekord; korduse puhul vaadata üle eelnev vastus; Vastajaid innustab intervjueerija positiivne tagasiside ja tunnustus.
  • Mida peaks silmas pidama küsimustike koostamisel?
    Hästi koostatud küsimustik on selge sõnastusega, kergesti arusaadav ja kiiresti vastatav. Ta peab olema koostatud nii, et oleks minimiseeritud vastajate ja nende vastuste töötlejate poolsete vigade hulk. Valmista küsimustik, mida on kerge kasutada: Küsimustik ei tohiks olla liiga pikk, muidu ei täida ta seda korralikult. Vähendada filterküsimusi, sest vastajaid võib see ajada segadusse. Filterküsimus on selline, mis viib vastajad erinevate küsimuste juurde olenevalt antud vastustest. Küsimustiku väljanägemine mõjutab selle täitmist (nt kui oled mees mine 7 küsimuse juurde.)
    Tee kindlaks, et küsimustikus olevad küsimused lähevad kokku uuringu eesmärkidega. Mõista uuringus osalejaid. Loomulik ja tuttav keelekasutus. Küsimused peavad olema selged, täpsed ja lühikesed. Ära kasuta juhtivaid või ülekoormatud küsimusi. Väldi kahemõttelisi küsimusi. Väldi kahekordset eitust. Tee kindlaks, kas on vaja vabavastuselist või valikvastuselist küsimust? Kasuta teineteist välistavaid ja põhjalikke vastu kategooriaid valikvastuselistes küsimustes. Kasuta erinevaid väiteid sarnaste ideede mõõtmiseks. Vältimaks sarnaste vastuste seeriat muuda osade väidete sõnastust. Valmista küsimustik, mida on kerge vastata. Enne küsimustiku läbiviimist vii läbi pilootküsimustik.
    Küsitlemisel arvestada: sotsiaalne ihaldatavus; verbaalne võimekus; hoiakud.
    Hoiduda tuleks: suunavatest küsimustest, teaduslikult täpse kuid keeruka sõnastusega küsimustest, pikkade ja keerukate liitlausetega küsimustest, ärritavatest ja puust-punaseks stiilis küsimustest, kategoorilist ja eitust sisaldavatest küsimustest.
    Veebipõhine küsitluse eelised.
    Madal hind, kiire vastamine, atraktiivne formaat , kombineeritud haldamine , piiramata küsitlusala, vähem vastamata küsimusi, parem vastamine avatud küsimustele; uurija mõju on olematu; kõige anonüümsem; vastaja saab olla ausam ja avatum; ajaliim pole väga piiratud.
  • Netiküsimustike puudused.
    Madal vastuseprotsent; valim (oluline kasutada esinduslikku valimit), vastuste täpsus ja täielikkus; vastamine sõltub küsimustiku pikkusest; puudub kontroll küsimuste vastamise järjekorra üle; vastamise kontekst ( kas vastab ise või kellegagi koos), raskused lugemise kirjutamise või keelega; arusaamatusi pole võimalik korrigeerida; vangistatud populatsioon ( nt sunnitud vastama nii üliõpilased, rahuoluküsimused tööjuures…)
  • Mis on sondküsimused ja miks neid kasutatakse?
    Sondeerimine – siis, kui vastus on pealiskaudne, ei vasta tegelikult. Nt „raske öelda“, „kuidas kunagi“ – siis intervjueerija võib sondeerida – kirjeldage, kuidas viimati oli; mida te mäletate; miks sa nii ütled? Kui tekib kahtlus, et intervjueeritav ei taha vastata võib esitada sondküsimusi. Õhutab vastajat vastuseid arendama.
  • Mis on filterküsimused? Miks neid kasutatakse?
    Filterküsimustega filtreerime välja, kes on pädevad ja oodatud vastama. Probleem on selles, et on palju kaasahõljujaid, kes samuti muudkui midagi arvavad , seega saab filtriga mõned välja heita. Kasutatakse siis, kui mingid küsimused puudutavad ainult osa vastajatest. Nt, kui vastasid sellele küsimusele jah, siis vasta edasi, kui vastad ei, siis jäta järgmised 5 küsimust vahele.
  • Lahtised küsimused.
    Tugevused: vastaja saab vastata oma sõnadega; vastaja ilmutab oma teadmisi antud teemal; selguvad vastaja tähtsamad mõtted; välditakse küsitavusi, mida tekitab vastamise vorm; Võimaldab hinnata motivatsiooni ja vastaja taustaoletusi; on vältimatu etapp valikvastuste väljatöötamisel; aitavad tõlgendada vastuolulisi valikvastuseid.
    Miinused.Vastaja võib vastata hoopis midagi muud ja minna oma küsimusest kõrvale; Vastused ei pruugi olla enam võrreldavad. Tekib rohkem kirju andmestik ; Vastajal pole midagi, mis aitaks tal asju meenutada ( valikvastustega on); Vastuseid on raskem arvutiga töödelda ja analüüsida;
  • Miks on vaja teha kordusteste ja mis selle vahel olev aeg näitab vms.
    Instrumendi reliaablus ja valiidsus tagatakse kordus küsimustiku läbiviimisega võimalikult sarnastes tingimustes. Reliaabluse suurendamiseks püütakse võrreldavaid uuringuid viia läbi täpselt samadel tingimustel ja sarnase grupiga. Saadud tulemustega kontrollime ka mõõtmisvahendite sobivust ja testi järjepidavust. Selleks arvutame nt korrelatsiooni ühe katsealuse kahe mõõtmiskorra skooride vahel (kordustesti reliaabluse). Peame oluliseks ka ajategurit, et kaks mõõtmist oleks teineteisele ajaliselt võimalikult lähedased, sest seda tõenäolisem on ka mõõtmistulemus.
  • Tooge näide arhiiviuurimuse kohta. Millisel puhul saaks seda meetodit kasutada?
    Statistilised registrid või andmebaasid ; kirjalikud ülestähendused, kirjad, autobiograafiad. päevikud, mälestused, tunnistused, kohtukaasused, eksperthinnangud, sünnitunnistused, ... Dokumendianalüüs võib olla iseseisev meetod või täiendada teisi.
    Arhiiviandmete üldtunnused: Andmed on kogutud teisel eesmärgil; info sündmuste kohta, mis uurija ei saa ise esile kutsuda; võimaldavad alternatiivseid seletusi ; nõuavad uurija leidlikkust;
    Arhiiviandmete kasutamisel tekkivad probleemid: seesmise valiidsuse probleemid; konstruktvaliidsus ja reliaablus; kas andmed on kogutud sama moodi; kas nende klassifitseerimine on sama.
  • Arhiivandmete analüüsimist kasutatakse: (mingid vastusevariandid olid)
    Kontentanalüüs e sisuanalüüs (dokumendianalüüs); sümbolite analüüs (semantiline diferentsiaal )
  • Millised alljärgnevatest on laboratoorsete uurimuste tüübid? On need :
    Mõjutatuse uurimused- kuivõrd mingid stiimulid mõjutavad. Seesmise valiidsuse teema – kuivõrd laboris tehtud eksperimendid on reaalses elus üle kantavad. (osadele antakse tasu, osadele mitte)
    Otsustuse uurimused- uuritavad peavad otsustama kas nad tunnevad midagi ära (kas see pilt oli juba, kas tunnen kurjategija ära). kas kandidaadi sugu ja vanus mõjutavad tema tööle värbamist?
    Jälgivad uurimused- lisaks tuleb vaatluse komponent , vaadatakse mida erinevad inimesed ühes situatsioonis teevad (näo ilmed ), grupikäitumine. Vali neist üks ja kirjelda.
  • Muuseumitöötajad hindavad näituse eksponaatide populaarsust: ühe eksponaadi juures mõõdavad klaasile tekkinud sõrmejälgede kogust ja teise juures mõõdavad vaiba kulumist. Milliste hindamistega on tegemist?
    Tegemist on vaatlusega: füüsiliste joonte ja parameetrite mittesekkuv registreerimine – kulumine ja kuhjumine .
  • Milliste vahenditega saab vaatleja mõju vaatluse puhul vähendada? ( loetelu oli)
    Laboratoorne vaatlus ja naturalistlik vaatlus.
    Vaatlus annab infot selle kohta, kas inimesed käituvad nii, nagu nad ütlevad. Vaatluse puhul:
    võib see olla varjatud või avalik; vaatleja saab tegevustes osaleda või mitte; võib see toimuda standardiseeritud vaatlusskeemi järgi või olla paindlik; võib keskkond olla loomulik või spetsiaalselt kohandatud (laboris); võib objektiks olla uurija ise ( enesevaatlus ) või teised.
  • Milliste meetoditega saab mõõta põhjuslikku seost?
    Põhjuslikkuse seost saab kontrollida ainult eksperimendiga.
  • Mis on semantiline diferentsiaal? Tooge näiteid
    Semantiline diferentsiaalskaala (Semantic Differential Scale , Osgood Scale)
    Kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, milles on kaks vastandlikku adjektiivi eraldatud üksteisele järgnevate nimetamata kategooriatega. Hea 1 2 3 4 5 6 7 Halb. Sisaldab tähendust vastaja jaoks. Osgoodi originaali kasutatakse suhteliselt vähe. Sagedamini kasutatakse bipolaarset skaalat – kus ühel pool on üks vastand , teisel pool on teine vastand. Keskel on neutraalne . Kaubamärgi uuringud nt. Hinnangud on semantilise tähendusega. Kas asi on kiire või aeglane, üksluine või mitmekesine . Oluline, et sõnadel on suur tähendus.
    Semantiline diferentsiaal •Tähenduse kolm põhilist dimensiooni  Hinnang  Jõud  Aktiivsus
    Kasutati esmalt tähenduse mõõtmiseks. Kasutati märkide ja sümbolite tähenduse määramiseks.
    Semantiline diferentsiaal – Likertilaadne. Idee pakkuja kasutas seda tähenduse mõõtmiseks. Pragmaatiline tähenduse mõõtmise võimalus. Vaatas märkide v sümbolite tähendust, mida inimesed sellele omistavad. See kutsub inimese teadvuses esile mingid assotsiatsioonid ja me saame kirjeldada, mida see märk tähendab. Oli põhiliselt kolm dimensiooni, mida mõõteti –hinnang, jõud, aktiivsus. Hinnang –meeldiv, ebameeldiv, hea halb, puhas, must jne. Jõudu kirjeldab kerge raske –tugev –nõrk. Aktiivsuse näitaja –aktiivne, passiivne, terav -ümar jne. Tänapäeval kasutatakse suhteliselt vähe, aga seda ideed kasutatakse rohkem bipolaarse skaalana, kus vastandid on skaala otstes . Väga likerti moodi. On mõõdetud erinevaid kunstivoole, erinevaid arhitektuurivoole või kaubamärke. Nt kaubamärk on pildina ja siis skaala kõrval – värviline –värvitu; oma-võõras jne. Märke tajutakse väga erinevalt.
  • Kirjelda faktorkatseplaani. Millised on tunnused? Tooge näide
    Faktoriline katseplaan- seame kokku 2 tegurit nii, et tekib 4 varianti . Vanad mehed, vanad naised.. Nii võib järeldada, et oluline on just 2 tunnuse kombinatsioon. Saab 2 mõju ja nende koosmõju.
    Uuritakse koosmõjusid ehk kasutatakse kahte erinevat mõjutamist. Nt antakse aspiriini ja Xanaxit; aspiriini ja platseebot; platseebot ja Xanaxit. Ehk X on esimene mõjutaja ja y on teine.
    Faktoranalüüsi mõtteks on esile tuua ja võimalikult hästi edasi anda tunnustevahelise seose muster.
  • Mis on kontentanalüüs?- e dokumendianalüüs. Üritatakse objektiivselt kirjeldada, sarnane vaatlusega. Sageli kasutatakse standardiseeritud kontentanalüüsi abimeetodina ankeetküsitluse lahtiste küsimuste vastuste kodeerimiseks
    Nähtus; infoallikad; kodeerimiskategooriad; valikustrateegiad; kodeerijate koolitus; andmete analüüs. /
    Kontentanalüüsi tulemiks on märkide või märkide rühma ehk teksti omaduste esinemissagedused. Kuna tegemist on töö- ja ajamahuka meetodiga, on kontentanalüüsi kasutamine põhjendatud ainult juhul, kui püstitatud uurimisküsimustele soovitakse saada numbrilisi vastuseid. Meetodi kasutamise eelduseks on võimalus püstitada olemasolevatele teooriatele ja/või varasematele uurimustele toetudes täpseid uurimisküsimusi ja hüpoteese ning nendest lähtudes operatsionaliseerida teksti huvipakkuvad tunnused analüüsikategooriatena enne analüüsi läbiviimist. Standardiseeritud kontentanalüüsis kasutatakse seega valdavalt deduktiivset lähenemist. Selle analüüs võimaldab kätte saada ka subjektiivsemat hinnangut . Väline valiidsus on üldjuhul okei (sõltub, mis materjale kasutatakse). Seesmise valiidsuse probleem-
    Kasutatakse erinevate tekstide/publikatsioonide uurimiseks. Sageli kasutatakse standardiseeritud kontentanalüüsi abimeetodina ankeetküsitluse lahtiste küsimuste vastuste kodeerimiseks. Näide: USA uuris II MS saksa ajakirjanduses surmakuulutusi, et selgitada kaotuste arvu. Oluliseks osutus kodeerimine e mida otsin.
  • Mille poolest erineb juhuvalimi eksperiment kvaasieksperimendist?
    Juhuslik määramine ja paigutamine . Toimub juhuslik määramine rühmadesse. Kui tahame kindlad olla, kas tulemused on sellised ikka kindlasti manipulatsiooni tulemusel, siis tuleb teha enne ja pärast mõõtmised.
    Kvaasieksperimentaalsed katseplaanid-staatiliste gruppide võrdlemine- samad grupid, sama situatsioon, lihtsalt erinev hetk. Kvaasiekperimentaalsus – osalevad inimesed kes muidu ka on grupis ja ei ole valitud juhuslikult (staatilised grupid on) Ohuks aga see, et grupid ei ole võrdsed või võrreldavad (sisemine valiidsus ohus). Samas kerge läbi viija kui on rakenduslik ja uuring on just vajalik läbi viia teatud populatsioonikihis.
    Regressiooni katkelisuse katseplaan- saab teha siis, kui meil on ette teada, millega eristame rühmi. Kas manipulatsioon on tõesti meie katsega seotud või oleks ka loomulikus keskkonnas ning teiseks, kas mõju on püsiv.
    Juhuslikustatud eksperiment- 1.muutujate kontrollimine ja manipuleerimine - sõltuvad ja sõltumatud muutujad,, eksperimentaalsed sõltumatud muutujad; katseisiku muutujad.2.Juhuslik paigutamine.3.sõltumatud muutujad mis varieeruvad katseisikute vahel ja katseisikute sees. 4.Sõltumatute muutujate konstruktvaliidsus juhuslikustatud eksperimendis.
  • Mis vahe on kvaasieksperimentaalil ja juhuslikustatud katseplaanidel?
    Eksperimentaalse uurimuse korral manipuleeritakse kindla kontrolli all keskkonnatingimusi, et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Lihtsustatuna võiks eksperimenti kirjeldada kui ühe muutuja (nn. sõltumatu muutuja) varieerimist, vaadeldes samaaegselt selle mõju teisele muutujale (nn. sõltuv muutuja).
    Juhuslikustatud katseplaan - moodustatakse juhuslik valitud katserühm. Tehakse testid enne ja pärast sõltuvat muutujat (nt. koolis tehakse test enne ühiskonnaõpetuse tundi ja siis peale seda-mõõdetakse mõju). Edasi võib moodustada katserühma ja kontrollrühma. Mõnele kontrollrühmale võib jätta eeltesti tegemata, et selle mõju vähendada.
    Kasutades katse- ja kontrollrühmana võimalikult sarnastes tingimustes olevaid rühmi, ka ei tohiks rühmade eeltesti-tulemused oluliselt erineda. Sellist ülesehitust nimetatakse kvaasi-eksperimentaalseks
    Ohud uurimuse sisemisele valiidsusele – ajalugu (ajaloolised sündmused mõjutavad sõltumatut muutujat), individuaalne areng (katseisik areneb ajas isikuliselt), statistiline regressioon (mõõtmistulemused kogunevad keskmiste suunas), testimine ( katseisikud taipavad alateadlikult eesmärki ja võivad hakata selle kas vastu või kaasa töötama), mõõtmisinstrument (instrumendi ja ka vaatleja usaldusväärsus võib põhjustada tõsiseid vigu), katseisikute valik (individuaalsed erinevused mõjutavad)ja võimalik väljalangevus (surm, kolimine ja siis pikaajaliste uurimuste puhul muutub katserühm ja tulemused ei ole usaldusväärsed).
    Välist valiidsust mõjutavad – sõltumatute muutujate ebaselge määratlemine, katsejänese staatus hakkab psühholoogiliselt mõjutama käitumist, ebaadekvaatne operatsionaliseeritavus (eksperimendi käigus mõõdetavad näitajad peavad paika pidama ka väljaspool ja et saaks üldistada).
  • Projektiivsed meetodid. mis on ja tooge näiteid
    Visuaalsed projektiivsed tehnikad . Verbaalsed projektiivsed vahendid
    Inimene prioritiseerib oma mõtted, küsimused, tunded sinna sisse.
    • Tindiplekk- Rohrsachi test.
    • TAT – temaatilise apertseptsiooni test (mis toimub pildil?) Lastele näidatakse neid sageli.
    • Palutakse joonistada mingi pilt. Seejärel küsitletakse.
    • Juhuslikustatud vastuse tehnikad.
    Projektiivtehnikaid kasutatakse eriti just rühmavestlustes eesmärgiga koguda hinnanguid, mida vastaja ei oska (nt emotsioonid , kujutluspildid), ei saa (ta ei ole seda teadvustanud) või ei taha (delikaatsed, normatiivsed teemad) verbaalselt väljendada. Projektiivseid tehnikaid on väga erinevaid, enam kasutatavad on neist:
    • sõnalised assotsiatsioonid (Palun kirjeldage oma esimesi tundeid ja mõtteid seoses …);
    • personifitseerimisülesanded (Kujutlege palun, et … (nt erakond) on inimene (või auto, või loom, lill vms). Kirjeldage mulle seda sellisena lähemalt);
    • seosed sõnade või piltidega (nt kollaa ˛) (Valige mõned pildid (sõnad), mis teie arvates iseloomustavad …);
    • lause täiendamise ülesanded (Lõpetage palun lause oma sõnadega: „Õhtuleht ahvatleb end lugema eelkõige sellega, et …“);
    • rühmitamisülesanded (Rühmitage palun need ajakirjad … Kirjeldage neid gruppe);
    • kõnemullid (Vaadake seda joonistust. Mida see isik selles situatsioonis ütleks/mõtleks?);
    • psühhoprojektsioon (Joonistage oma lemmiktelesaade);
    • rollimängud reaalsete olukordade või fantaasiaolukordade baasil;
    • valikud ja järjestamised (Järjestage palun need poliitikud (nimed) selle järgi, kuivõrd usaldusväärsed nad teile tunduvad ).
    Projektiivtehnikatest võib abi olla just argielu implitsiitsete eelduste , raskesti verbaliseeritavate harjumuste väljatoomisel. Näiteks uurimistöös, mille teemaks oli rõivaste tähendus argikommunikatsioonis, aitas olulist infot vastajate praktikate kohta välja tuua just etteantud figuuride kasutamine, keda grupil iseloomustada paluti (mis on selle inimese nimi, kellena töötab, kes on tema sõbrad jne). Grupis osalejad stimuleerisid üksteist ning tõid selle käigus välja enda tegevuspraktikaid rõivaste ja välimuse tõlgendamisel, mis otse küsides poleks tõenäoliselt sellisel kujul välja tulnud (vt näide 1 ).
    Projektiivtehnikate kasutamisel tuleb uurijal teadvustada, mis on nende kaudu kogutud tulemuste tähendus uuringu probleemi lahendamisel. Oluline on, et vastajad saaksid võimaluse oma valikuid /joonistusi jms vabalt kommenteerida, selgitada. Tehnikaid ei tohi kasutada liialt palju, vältimaks olukorda, kus vastaja tunneks end kõigi nende ülesannete keskel katsejänesena, või vastupidi, võtaks asja liialt meelelahutuslikult.
    Laboratsoorsed uurimused- tulemus suhteliselt puhas., Eksperimendi puhul saame rääkida ainult mõjust, teiste puhul seostest. Sõltumatute muutujate manipuleerimine. Saame kontrollida, muuta ja mõõta. Mis hüpoteese kontrollitakse?- mõjutusi, otsustusi ( peavad otsustama midagi, jälgivad
    Triangulatsioon - aitab erinevate meetoditega kogutud andmeid koondada. Algupäraselt oli triangulatsiooni mõiste seotud ainult mõõtmisega: meremehed, sõjaväelased ja maamõõtjad, kasutavad mitmeid asukoha märke leidmaks üht kindlat kohta või objekti.
    Andmete kogumise viisid:
    • küsimustikud ja intervjuud (struktureeritud küsimustikud, küsimuste esitamine ja sõnastamine, skaleerimine, intervjuud ja intervjueerimine , e-uurimiste eripärad
    • Uurimused loomulikes raamistutes- vaatlus, arhiivandmed.
    • Laboratoorsed uurimused- eksperimentaalsed uurimisplaanid.
    telefoniintervjuu eelised, arhiiviandmete saamine: kas kulukas , odav, valiidne ; lünktekst oli kulumine ja kuhjumine ehk vaatluse kohta lünk ( füüsiliste joonte ja parameetrite mittesekkuv registreerimine (kulumine ja kuhjumine näited: pildiga slaidid: külmkapp, jalanõud, lilled-õitsev ja närtsiv jne), siis semantiline diferentsiaal,; eksperimendi liigid: mis on põhjuslik seos
    Skaleerimine-
    Skaalad:
    Nominaal - diagnostilised näitajad, sugu, klassifitseerivad tunnused ( silmade , juuste värv, lillesort, rass); gruppi kuuluvus; elukoht, isiku nimi; toidusedeli komponendid; ei jah vastused; Andmete tüüp nimeline, matemaatilised tehted EI
    Ordinaal- e järjestusskaala; klass/kool; finišeerimise järjekord; nõustumise määr: Matemaatilised tehted: järjestamine (min, max, kvantiilised, dispersioonanalüüs) Andmete tüüp järjestus.
    Intervallskaala - e vahemikskaala. Standardiseeritud skoorid mingil skaalal (testi tulemused); skaala skoorid, mis ei saa olla tegelik null ( temp.); skoorid, kus pole selge, et null tähendab mingi joone puudumist (nt matemaatiliste võimete test); enamiku isiksuseskaalade skoorid, mis põhinevad teatud hulgale väidetele antud hinnangute kokku lugemisel. Matemaatilised tehted: liitmine , lahutamine, aritmeetiline keskmine, standardhälve, lineaarkorrelatsioon. Regressioonianalüüs; t-test, dispersioonianalüüs. Andmete tüüp: skoor
    Suhteskaala- ül täitmiseks kuluv aeg; teatud aja jooksul antud vastuste/ lahendatud ülesannete arv; objekti kaal; objekti mõõdud; tuvastatud objektide arv; teatud aja jooksul tehtud vigade arv; teatud tüüpi vastuste proportsioon . Matemaatilised tehted: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Variatsioonikordaja. Andmete tüüp: skoor.
    Skaalade tüübid: subjektiivne otsus; otsus tõlgitakse skaala näitajaks.
    Graafilised hinnanguskaalad; detailiseeritud hinnanguskaalad; võrdlevad hinnanguskaalad; enese hindamise vs teiste poolt hindamine
    Hinnanguskaalade konstrueerimine ja kasutamine:
    Süstemaatilised vead- halomoonutus; heldekäelisuse viga; äärmuste vältimine; kontrasti viga
    Halomoonutus tähendab kui mingi objekti suhtes, mida me uurime, on vastajal mingid üldiseid hoiakud, siis see levib hinnangutele.
    Heldekäelisuse viga- me omistame meeldivamatele objektidele paremaid tulemusi
    Äärmust kaldutakse vältima, seega pole mõistlik kasutada väga lühikesi skaalasid. Viiepalli skaalas on jahe ja soe….keegi ei kasuta; alati ja mitte kunagi. Mida tuttavam on objekt, seda paremini me hindame
    Kontrasti viga on seotud, mis on seotud eelmise hinnangu andmisega. Kui see on negatiivne väga, siis järgmine tundub positiivne.
    Juhuslikud vead- väsimus, tähelepanematus; skaala kasutamine
    Mida teha vigade vältimiseks-
    Halomoonutus – kui mingi objekti või sündmuse vms uuritava osas on vastajal üldised hoiakud, siis see levib ka hinnangutele, mida ma sellele objektile annan. NT mõnikord skaala negatiivne ja positiivne pool vahetuvad – seda ei pane vastaja sageli tähele. Samuti on paigutuse probleem, mõnikord ei panda tähele nt, et midagi on lihtsalt näide. Skaala peab olema selge, kuidas teda kasutatakse – kas võib valida mitu vastust, kas võib jätta vahele küsimuse jne – instrueerimine peab olema väga selge. Mida rohkem on elemente, seda paremini selle nähtuse ära katame. (nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik). Meil on võimalik ühe konstrukti hindamiseks v kirjeldamiseks võimalik luua sadu küsimusi. Kuidas valida? Pilootuuringusse kaasatakse võimalikult palju elemente ja kasutatakse alternatiivsõnastust, et pärast selekteerida mõistlikud, mis jäävad ja mis ei jää. Kõik see, mida me mõõtmiseks kirjeldame peab kirjeldama seda, mida me tahame mõõta. Kui mingi väide ei erista inimesi –kõik vastavad ühtemoodi, siis ei ole meil mõtet seda kasutada või peame siis selle ümber sõnastama. Oletame, et tahame mõõta magistrantide võimekust. Mingil põhjusel on sees ülesanded, nt mida kasutatakse nt 4 klassi ülesannete lahendamisel, mille kõik ära vastavad –sellel pole mõtet, sest see ei erista teid –kõik tunduvad jube intelligentsed.
    Heldekäelisuse viga – omistan paremaid omadusi objektidele, mis meile meeldivad. Mida tuttavam on objekt, seda paremini hindame. Tagantjärele hinnates on ka hinnang positiivsem.
    Äärmuste vältimine – ei valita nt alati ja mitte kunagi, vaid neid, mis jäävad sinna vahele.
    Kontrasti viga – võrdlen enne hinnangu andmist oma eelmise küsimuse vastust käesoleva küsimusega
    Reliaablus – mõõtmise usaldusväärsus, mõõtmisinstrumendi (kodeerimisjuhendi, skaala vm) töökindlus ja tulemuste paikapidavus. Mil määral sõltuvad uurimisi tulemused juhuslikest teguritest.
    Reliaabluse tõ stmine : Pikemad testid või küsimustikud; suurem varieeruvus skaalal; vääritimõ istmise vä ltimine (ennetamine)
    Valiidsus  e kehtivus– mõõtmise vastavus uurimuse eesmärkidele; hinnang sellele, kuivõrd mõõdetakse seda, mida tahetakse teada saada, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni.
    • Kui ρ = 0,45 ... 0,65, siis on valiidsus rahuldav.
    • Kui ρ > 0,7, siis on test kõrge valiidsusega
    Konstruktvaliidsus - mil määral on meile teoreetiliselt huvipakkuvad konstuktid uurimuses edukalt operatsionaliseeritud. Selle suurendamiseks kasutame nt erinevaid mõõtmisviise.
    Operatsionaliseerimine on huvipakkuvate kontseptsioonide muutmine küsimustiku küsimusteks või küsimuste blokkideks. Muutujate viimine sellisele kujule , et neid saab vaadelda, loendada, mõõta.
    –Teoreetiliste või teatud valdkonnas kasutatavate kontseptsioonide tõlkimine tavainimesele arusaadavasse keelde.
    mis on sondküsimused ja miks neid kasutatakse? Sondeerimine – siis, kui vastus on pealiskaudne, ei vasta tegelikult. Nt „raske öelda“, „kuidas kunagi“ – siis intervjueerija võib sondeerida – kirjeldage, kuidas viimati oli; mida te mäletate; miks sa nii ütled? Kui tekib kahtlus, et intervjueeritav ei taha vastata võib esitada sondküsimusi. Õhutab vastajat vastuseid arendama. 7. Mis on filterküsimused? Miks neid
    tooge näide arhiiviuurimuse kohta. Millisel puhul saaks seda meetodit kasutada? Statistilised registrid või andmebaasid; kirjalikud ülestähendused, kirjad, autobiograafiad. päevikud, mälestused, tunnistused, kohtukaasused, eksperthinnangud, sünnitunnistused, ... Dokumendianalüüs võib olla iseseisev meetod või täiendada teisi. Arhiiviandmete üldtunnused: Andmed on kogutud teisel eesmärgil; info sündmuste kohta, mis uurija ei saa ise esile kutsuda; võimaldavad alternatiivseid seletusi; nõuavad uurija leidlikkust; Arhiiviandmete kasutamisel tekkivad probleemid: seesmise valiidsuse probleemid; konstruktvaliidsus ja reliaablus; kas andmed on kogu
    Millised alljärgnevatest on laboratoorsete uurimuste tüübid? On need : Mõjutatuse uurimused- kuivõrd mingid stiimulid mõjutavad. Seesmise valiidsuse teema – kuivõrd laboris tehtud eksperimendid on reaalses elus üle kantavad. (osadele antakse tasu, osadele mitte) Otsustuse uurimused- uuritavad peavad otsustama kas nad tunnevad midagi ära (kas see pilt oli juba, kas tunnen kurjategija ära). kas kandidaadi sugu ja vanus mõjutavad tema tööle värbamist? Jälgivad uurimused- lisaks tuleb vaatluse komponent, vaadatakse mida erinevad inimesed ühes situatsioonis teevad (näo ilmed), grupikäitumine. Vali neist üks ja kirjelda.
    mis on kontentanalüüs? Näide
    pimedad kodeerijad
    mis on?
    Mis on kontentanalüüs? Kasutatakse erinevate tekstide/publikatsioonide uurimiseks. Sageli kasutatakse standardiseeritud kontentanalüüsi abimeetodina ankeetküsitluse lahtiste küsimuste vastuste kodeerimiseks. Näide: USA uuris II MS saksa ajakirjanduses surmakuulutusi, et selgitada kaotuste arvu. Oluliseks osutus kodeerimine e mida otsin. Kadi slaidis: 1.Nähtus 2.Infoallikad 3.Kodeerimiskategooriad 4.Valikustrateegiad 5.Kodeerijate koolitus 6.Andmete analüüs
  • Vasakule Paremale
    Telefoniintervjuu #1 Telefoniintervjuu #2 Telefoniintervjuu #3 Telefoniintervjuu #4 Telefoniintervjuu #5 Telefoniintervjuu #6 Telefoniintervjuu #7 Telefoniintervjuu #8 Telefoniintervjuu #9 Telefoniintervjuu #10 Telefoniintervjuu #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AFF1 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Uurimistöö meetodid
    12
    docx

    Uurimistöö meetodid

    2) Isiklikud intervjuud (personal interviews) Eelised:  Võimalik korrigeerida vääriti mõistmist  Võimalik kontrollida küsimuste järjekorda  Võimalikud visuaalsed abivahendid  Andmete kvaliteet Puudused:  Intervjueerija mõjud (interviewer effects)  Hind  3) Telefoniintervjuud (telephone interviews) Eelised:  Kõrge vastuseprotsent  Ajalisi piiranguid ei ole  Säilivad vahetu intervjuu eelised  Odavam  Allub supervisioonile  Kiirus  Võimalik kasutada arvuti tuge  Küsimuste tasakaalustatud järjekord  Vastaja privaatsus ? Puudused:  Võimalikud vead valimis  Telefoniomanike valim on piiratud/ebaselge  Intervjueerija mõjud  Visuaalseid abivahendeid ei saa kasutada  Tehnilised probleemid vastuseprotsendi hindamisel Küsimuste efektiivne esitamine

    Organisatsioonipsühholoogia
    UUIRMISTÖÖALUSED
    42
    docx

    UUIRMISTÖÖALUSED

    mittesekkumine VAATLUSTULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDAMINE • Tüüpilised analüüsivõtted: sagedus, ajaline dünaamika, rühmade võrdlemine • Arvulised näitajad + vaatleja subjektiivne mulje/hinnang • Järeldused: probleemi/hüpoteesi kohta, piiratud sihtrühmaga, seostatud varasemaga INTERVJUU • Laialtkasutatav uurimismeetod • Eelised: täpsus ja tõekindlus (vrdl ankeet) • Puudused: töömahukus • Intervjuu liigid: standardiseeritud ja vaba intervjuu, süvaintervjuu, telefoniintervjuu • Fookusgrupid VABA INTERVJUU • Uuringu ettevalmistamisel, probleemi täpsustamisel • Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad • Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile • Tulemused kvalitatiivsed FORMALISEERITUD INTERVJUU • Ankeedi analoog, sageli põhimeetod • Lisaväärtus: selgitada küsimusi, kontrollida arusaamist • Vastused kirja skaalale või vabade vastustena

    Uurimistöö alused
    Teadustöö alused kordamisküsimused eksamiks
    12
    docx

    Teadustöö alused kordamisküsimused eksamiks

    Koosneb nii avatud kui ka suletud küsimustest. 21. Millised on ankeetküsitluse eelised võrreldes intervjuuga?  Andmeid on võimalik koguda suhteliselt kiiresti  Korraga on võimalik koguda suurt andmestikku  Ajakava ja kulutused on võimalik üsna täpselt ette planeerida  Andmete töötlemiseks on olemas mitmesuguseid statistilisi analüüsi-ja aruandeviise, mistõttu uurijal pole vaja hakata neid ise välja mõtlema 22. Millised on intervjuu eelised võrreldes ankeetküsitlusega? Vahetu, usaldusväärsus on suurem. Intervjueeritavad on enamasti ikkagi asjaga kursis, ankeetiküsitlusele vastajate puhul see ei pruugi nii olla. Intervjuu puhul on võimalik saada enemati kõik loodetavad vastused, ankeedi puhul mitte. 23. Millised on ankeetküsitluse puudused? Ei ole võimalik kontrollida, kui tõsiselt vastajad uurimisse suhtuvad. Pole teada kas vastaja on kõnealuse teemaga kursis või selles kogenud. Vastamata jäänud

    Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uuringumeetodid
    KÜSITLUS
    17
    docx

    KÜSITLUS

    Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus ­pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ­ ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus

    Andme-ja tekstitöötlus
    Uurimismeetodid
    67
    docx

    Uurimismeetodid

    Piisava konkreetsuse astmega Vastatav Hästi formuleeritud Uurimisküsimus sisaldagu ÜHTE küsimust korraga Uurimisküsimused... Ei tohi olla faktiküsimused Ei tohi olla liialt kitsad ja tehnilised Ei tohi olla "kas" küsimused Ei tohi olla normatiivne Ei tohi olla puudutada tulevikusündmusi ja ennustada Ei tohi olla kallutatud Ei tohi olla puhtalt kirjeldavad Uurimisküsimus ei ole küsitlusankeedi või intervjuu küsimus vaid alati laiem Põhilised ja alauurimisküsimused Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused, Alauurimisküsimused ­ näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse. Veel nõudeid alauurimisküsimustele:

    Uurimismeetodid
    Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM
    45
    docx

    Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM

    Standardiseeritud suulise küsitluse tugevad küljed (võrreldes kirjaliku küsitlusega): väiksem küsitlusest keeldujate osakaal, küsitletu saab esitada täpsustavaid selgitusi küsimuste kohta, küsitleda saab ka nt. kirjaoskamatuid. Standardiseeritud suulise küsitluse nõrgad küljed (võrreldes kirjaliku küsitlusega): - Probleem: intervjueerija isik võib mõjutada vastuseid, Töömahukas ja kulukas. Kvalitatiivne intervjuu :Intervjueerija ei esita kindlaid küsimusi täpses järjekorras ning kindlasti ei anna ette vastusevariante. Küsitluseks on ette kavandatud väiksem arv üldisemaid teemasid, mida intervjueerija tahaks käsitleda . 13.Selgitage, mis on uurija teadmishuvi, mis võib olla selle aluseks ja miks on tähtis, et uurija oleks oma teadmishuvist teadlik?- Teadmishuvi puudutab küsimust, mis on uurimise eesmärk? Milleks uurija üldse tahab usaldusväärseid teadmisi maailma/mingi

    Sotsioloogia
    Äriuuringute alused
    31
    pdf

    Äriuuringute alused

    Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning

    Majandus
    Äriuuringute kontspekt eksamiks
    38
    docx

    Äriuuringute kontspekt eksamiks

    2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity Cognitive bias – tsempion, üleoptimism, tatus quo Emotisoonid – õnnelik – kurb, excited – calm, controlling - controlled Õppimisvõime: ACAP process: • Acquisition • Assimilation • Transformation • Exploitation Õppimine: 1

    Ärijuhtimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun