1Kui palju mingi klassi tulemustest on false positive?....................................................8 9.6.2Kui palju on false negative........................................................................................... 8 10Meetod/tunnus/skaala tabel................................................................................................... 9 2 / 10 1 Põhimõisted. 1.1 Nimetage skaalatüübid. Nominaalskaala (nimetuste skaala) – andmete hindamisel on võimalikud vaid kõige lihtsamad operatsioonid nagu ekvivalentsus ja kuulumine hulka. Pole võimalik leida ei keskmist ega mediaani, sest nende andmetega pole võimalik teostada loogilisi operatsioone nagu „suurem kui“ või „väiksem kui“. N: mees/naine; eestlane/soomlane/hispaanlane Ordinaalskaala (järjestikskaala)– näitab andmete järjekorda, seejuures intervallid ei ole ühepikkused, vaid võivad olla suhtelised väärtused.
Katsel registreeritavad tunnused võivad olla kvalitatiivsed või kvantitatiivsed. Kvalitatiivsel tunnusel ei ole arvulisi näitajaid. Näiteks võib katsel kontroll-lamp süttida või mitte. Inimese silmade värv võib olla pruun, sinine, roheline, ... Kvantitatiivse tunnuse puhul saab katse käigus alati arvulise näitaja. Näiteks taevakeha heleduse mõõtmise tulemus, reisijate arv lennukis, saavutatud koht võistlustel jne. Tunnuste mõõtmisskaalad (I) Nominaalskaala koosneb üksteisest sõltumatutest klassidest, mida ei saa loogiliselt järjestada (rahvus, eriala, mullatüüp, elektrilaengu polaarsus ("+" või "-") ...). Kasutatakse kvalitatiivsete tunnuste mõõtmiseks. Statistilise töötlemise võimalused on küllalt piiratud. Nominaalskaala kasutamise korral nimetatakse mõõtmist tavaliselt klassifitseerimiseks. Ordinaalskaala koosneb erinevatest klassidest, mida on võimalik järjestada. Näiteks eksamitulemus "puudulik", "kasin", ...,
psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine - Enesearande küsimustikud - Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala omaduste/ülesande struktuuri/testiskooride interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised - Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida skaala üksikute väärtuste vahel suhteid nt rekatsiooniaeg, kaal ja pikkus
üldkogum, uuritavad tunnused ja abitunnused., valimi võtmise meetod, kasutatavad hinnangufunktsioonid, väljastatavad tabelid, lisatavad usaldushinnangud. Valikumeetodi ja valimi mahu planeerimisel tuleb arvestada olemasoleva aja, majanduslike ja tehniliste ressurssidega. 4 1.2 Mõõtmisskaalad Objekti iseloomustavate tunnuste väärtuste määramiseks kasutatakse erinevaid tüüpi skaalasid.. 1. Nimi- ehk nominaalskaala (nominal, categorical). Kasutatakse objektide eristamiseks. Näiteks sugu (mees/naine), rahvus, huvid, lemmikvärvid, iluuisutajate numbrid (nende numbritega ei saa teha statistilisi arvutusi), telefoninumbrid. Kui uuritava objekti tunnuse väärtused on toodud nominaalskaalal, siis nimetatakse seda nominaaltunnuseks. Nominaaltunnuse järgi saab objekte liigitada. Ainuke tehe, mida saab teha, on loendamine ja vastavate sageduste leidmine.
vajadusi:+nn bioloogilised baasvajadusedhügieenifaktori tegurid,+ inimesele ainuomased vajadused (saavutamisvõime, motivatsioonifaktori tegurid. Vastaja demograafilised andmedandmed in kohta,mis kirjeldavad tema positsiooni rahvastikus. Suhteskaala Skaalal kõik 4 skaala omadust: erinevus,suurus,võrdne intervall,nullpunkti olemasolu. Intervallskaala Intervallid väärtuste vahel on võrdsed läbi kogu skaala (nim ka vahemikskaala).Nt. -20 -10 0 +10 +20 10. Nominaalskaala tunnused ja näide? Mõõdab üksnes erinevuste omadust. Nt. 1 2 3 4 5 Vallaline Abielus Vabaabielus Lesk Lahutatud 11. Ordinaalskaala tunnused ja näide? Ehk järjestusskaala mõõdab erinevust suuruses. Nt. 1 2 3 4 5 Algharidus Põhiharidus Keskharidus Kõrgem haridus Teaduskraad 14. Too näide Guttman´i skaala kohta? Pikkuse kohta 1. olen pikem kui 160 cm 2. olen pikem kui 163 cm 3. olen pikem kui 170 cm 4
ette, lihtsamad küsimused, avaküsimused, keerulised ja põhiküsimused. Sotsiaal-demograafilline osa, lõpusõna ja tänud. Küsimuste tüübid: Avatud ( vastaja vastab oma sõnadega) Suletud (vastajale on ette antud vastuse variandid) Vastuste variandid: Selged ja täpsed, ei tohi kattuda, peavad sellegipoolest ära katma kõik vastuse variandid. 3) Tunnuste tüübid, näited selle kohta. Nominaalskaala ehk nimeskaala ( Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena nt vastaja rahvus, lemmikvärv ja perekonnaseis) Ordinaalskaala ehk järjestusskaala (Esitab vastuse variandid sel viisil, et neid on võimalik hinnangu intensiivsuse alusel järjestada nt haridustase, rahuolu hinnangu, Likerti skaala) Arvskaala (Esitab või võimaldab esitada vastused arvudena) 4) Kirjeldav statistika eri tüüpi tunnuste kohta: Mood- kõige sagedasem väärtus või väärtusklass
2. Ei ole head sellistes uuringutes, kus vastaja peab ise kirjutama vastused kuhugi üles 3. Raske arvutiga töödelda 4. Kodeerija subjektiivsus Suletud küsimused vastajale on antud ette vastusevariandid 1. Aitavad kokku hoida aega 2. Lihtsam analüüsida 3. Peab olema kindel, et kõik võimalikud vastusevariandid on esitatud 4. Tõlgenduserinevused vastamisel eri gruppide vahel 2. Nominaalskaala ehk nimeskaala 1. Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena. Näiteks vastaja rahvus, lemmikvärv, perekonnaseis 3. Ordinaalskaala ehk järjestusskaala 1. Esitab vastusevariandid sel viisil, et neid on võimalik hinnangu intensiivsuse alusel järjestada. Näiteks haridustase, mitmesugused rahulolu hinnangud vms (Näiteks: Likerti skaala) 4. Arvskaala 1
mis ei tulene otseselt sõltumatu muutuja mõjust Pime katseplaan - eksperiment, kus katsealune ei tea, millises katsetingimuses ta osaleb (kas kontrolltingimus või eksperimentaaltingimus) Topeltpime katseplaan - eksperiment, kus ei katsealune ega eksperimentaator ei tea, millises katsetingimuses ükski katsealune osaleb 23. Põhilised mõõtmisskaalad ja nende omadused; näited ! (loeng, seminar, õpik) Nominaalskaala: mõõdab, kas objektid mingi omaduse poolest erinevad ja mitte midagi muud. Nominaalskaala jaotab objektid v. omadused kategooriatesse, mille antakse mingi nimi (või number, kuid sel juhul ei tähenda number midagi muud kui ainult numbri nimetust) (näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana) Järjestusskaala: mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada
Üldisi soovitusi: Mõelda läbi, kuivõrd vajalik on tulemuste esinduslikkus, kellele ja kui suure täpsusega peaksid olema tulemused ülekantavad Mitte esitada massiküsitluses küsimusi, mis sobivad ekspertidele Mõelda enne küsitlema asumist veelkord läbi, mida kavatsetakse tulemustega peale hakata, millised on peamised eesmärgid Teha enne suuremat andmekogumist läbi sondeeriv uuring ja prooviküsitlus SKAALATÜÜBID · Nominaalskaala: abielus, lahutatud, lesk, vallaline · Järjestusskaala: suurepärane, väga hea, hea jne · Intervallskaala: 15-19 a., 20-24 a., 25-29 a. jne Hinnanguskaala (huvitab) väga, üldiselt (huvitab), üldiselt ei (huvita), üldse ei (huvita) Võimalik tähistus: ++ + - -- Kuhu panna null? Mis sõnadega seda tähistada? Sagedusskaala sageli, mõnikord, väga harva, üldse mitte KÜSITLETAVATE VALIK
Intervjuu – vähem ettekirjutatud, vestluskõne, meenutab korpusandmeid. Mingil määral struktureeritud, kuid siiski vaba kõne. Kontroll öeldu üle ja suurem ülevaade inimese hoiakutest. Küsimustik – vahend, mida kasutatakse keeleteaduses andmete kogumiseks. Eeliseks on, et nende abil on võimalik saada suur hulk andmeid, mida on lihtne töödelda. Intervjuust vähem paindlikum. Koostamiseks kulub kaua aega, loomulikku kõnet ei koguta. Nominaalskaala – variandid on korrapäratud, nt inimese sugu. Järjekord tõuseb või langeb mingil viisil, kuid intervalle ei saa absoluutarvudeks tõlgendada. ‘Have your heard people in Malta say XXX?’ A: 1=yes, 0=no Ordinaalskaala – variandid on kindlas järjekorras (tõusevad või langevad), nt koolihinded. Ordinaalskaala intervalle ei saa absoluutarvudeks ümber tõlgendada. ‘How often do people in Malta say XXX?’ A: 3=frequently, 2=sometimes, 1=hardly ever
· Sama tähendusega kõigi jaoks · Sobival spetsiifilisuse tasemel Ei ole head: · Suunavad küsimused · Keeruka ülesehitusega pikad küsimused · Eitust sisaldavad küsimused · Vastaja kogemusega mittehaakuvad küsimused Küsimuste vastusevariandid: · Selged ja täpsed · Ei tohi omavahel kattuda · Peavad sellegipoolest katma ära kõik võimalikud vastusevariandid Vastuste tüübid · Nominaalskaala ehk nimeskaala · Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena. Näiteks vastaja rahvus, lemmikvärv, perekonnaseis · Ordinaalskaala ehk järjestusskaala · Esitab vastusevariandid sel viisil, et neid on võimalik hinnangu intensiivsuse alusel järjestada. Näiteks haridustase, mitmesugused rahulolu hinnangud vms (Näiteks: Likerti skaala) · Arvskaala
Vali üks vastus. a. otsene vaatlus b. eksperiment c. sekundaarne vaatlus Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 7 Hinded: 1 Aegrea kompleksanalüüsil kasutati multiplikatiivset mudelit. Teatud ajaperioodil on trendi väärtus 23 ja keskmine sesoonne komponent 2,5. Uuritava suuruse väärtus on siis sellel ajaperioodil Vali üks vastus. a. 25,5 b. 57,5 c. 9,2 Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Nominaalskaala korral Vali üks vastus. a. saab leida mediaani b. saab leida moodi c. saab leida geomeetrilist keskmist Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 9 Hinded: 1 Kogumi maht on Vali üks vastus. a. esimese ja viimase elemendi vahe statistilises reas b. statistilise kogumi elementide summa c. statistilise kogumi elementide arv Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 10 Hinded: 1 Sagedustabelis on kolm sagedusklassi: A sagedusega 15; B sagedusega 20 ja C sagedusega 15
b. eksperiment c. sekundaarne vaatlus Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 7 Hinded: 1 Aegrea kompleksanalüüsil kasutati multiplikatiivset mudelit. Teatud ajaperioodil on trendi väärtus 23 ja keskmine sesoonne komponent 2,5. Uuritava suuruse väärtus on siis sellel ajaperioodil Vali üks vastus. a. 25,5 b. 57,5 c. 9,2 Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Nominaalskaala korral Vali üks vastus. a. saab leida mediaani b. saab leida moodi c. saab leida geomeetrilist keskmist Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 9 Hinded: 1 Kogumi maht on Vali üks vastus. a. esimese ja viimase elemendi vahe statistilises reas b. statistilise kogumi elementide summa c. statistilise kogumi elementide arv Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 10 Hinded: 1
1. MÕÕTMINE Mõõtmine on objektide võrdlemine - Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel. Kui objekte palju, valitakse välja üks (etalon) ning teisi võrreldakse sellega. Otsene mõõtmine ja kaudne mõõtmine – otseste mõõtmiste kaudu Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed
- individuaal- vs grupitestid - testiskooride interpreteerimise alusel - normipõhised ja/või kriteeriumipõhised testid! Küsimus on järeldustes, mis testide põhjal tehakse – kas kuulub teatud normi jaotusesse. Võib olla normi jaotuses, aga nt eksamist läbi ei saa – siin tegemist siis mingi kriteeriumiga (nt liikluseksamitest, mille mitteületamisel eksmist läbi ei saa). 3. Peamised mõõtmisskaalad, mida andmete kogumiseks kasutatakse. Stevensi skaalad: 1) Nominaalskaala – mõõdab ainult erinevusi. Kõige nõrgem mõõteskaala. Nt sihtnumber, sugu (mees-naine), eriala. Ei saa kasutada kui aritmeetilist keskmist. 2) Järjestusskaala – mõõdab erinevusi ja suurusi. Objekte ja nende omadusi saab järjestada, kuid vahemikud skaalapunktide vahel ei ole võrdsed. Nt enamik Likerti skaalad ja teised järjestatud mõõtmised, nagu koht iludusvõitlustel või hobuste võiduajamisel
Mall 1 Liisi 3 Ants 0 Kaarel 2 Tõnu 2 Mari 4 Tiina 2 Toivo 1 Kasutame funktsiooni MODE ja viitame lahtritele, kus asuvad arvandmed Mati 0 mood 2 Kõige sagedamini esines laste arv 2 Page 4 NÄIDE Moodi leidmine nominaalskaala korral Enne tööruumide remonti viidi töötajate hulgas läbi küsitlus, milline võiks olla seinte värv. Välja oli pakutud neli varianti. Vastusevariant Kood Excelis on andmetöötlus võimalik vaid numbrite abil esitatud kollane 1 skaalade korral. Seepärast tuleb sõnadega esitatud nominaal- roheline 2 ja järjestikskaala korral kasutada kodeerimist.
1) andmeid, mis on kogutud näiteks suhteskaalal (kõige informatiivsem), tohib töödelda statistiliste meetoditega, mis sobivad kolme madalama skaala jaoks, KUID ainult suhteskaala jaoks sobivaid meetodeid EI TOHI rakendada mõne madalamal skaalal kogutud andmehulga jaoks; 2) mida rohkem on antud skaalal eelpool nimetatud omadusi, seda rohkem informatsiooni nad sisaldavad ning täpsemaid järeldusi lubavad teha. Skaalade põhitüübid (nn. Stevensi skaalad): NOMINAALSKAALA 1. mõõdab, kas objektid mingi omaduse poolest erinevad ja mitte midagi muud. Nominaalskaala jaotab objektid v. omadused kategooriatesse, mille antakse mingi nimi (või number, kuid sel juhul ei tähenda number midagi muud kui ainult numbri nimetust) 2. (näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana) Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? JÄRJESTUSSKAALA 3. mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena
Kvartiile on kolm: Q1, Q2, Q3, kusjuures Q2 = Me. Esimene kvartiil on sisuliselt võrdne mediaaniga rea esimesest poolest ning kolmas kvartiil on võrdne mediaaniga rea teisest poolest. =QUARTILE(piirkond;kvartiili number) Mood (Mo)on variatsioonreas kõige sagedamini esinev liige. =MODE(piirkond) Moodi saab kasutada nii nominaalskaala, järjestikskaala kui ka intervallskaala korral (seejuures üks väheseid meetode, mida saab kasutada nominaalskaala korral). Mõnedel andmekogumitel võib mood puududa (kõik variandid esinevad ühepalju kordi), mõnedel võib olla ka mitu moodi (reas on mitu ühesuguse sagedusega liiget). ÜLESANDED Ülesanne 10-1 Erinevatel inimestel kulus ühe ülesande täitmiseks erinev aeg. Ajad olid järgmised 45; 47; 52; 36; 48; 47; 50; 51. Leida keskmine aeg, mis kulub antud ülesande täitmiseks.
/ Võimete testimine Isiksuse omaduste testimine 1.2. Skaleerimine Scala (ld. k.) - trepp, astrik Mõõtmine (ehk skaleerimine) on objektide ja nähtuste arvu korrastamine kindlate reeglite järgi (S.S. Stevens). Skaleerimine on mõõtmine laias tähenduses. Mõõtmine kitsamas tähenduses on skaleerimise erijuht (skaleerimise ideestiku konkreetne rakendus). 1.2.1. Skaalade tüübid I. Nominaalskaala (nimetuste skaala). Klassifitseeritavad objektid on eristatavad nimetuste alusel. Objektide (loetelu) järjekorra muutmine nominaalskaalal ei muuda klassifitseerimise alust. Näited: Kontrolltööst puudusid Ants, Mati, Jaan, Maie ja Linda. Peeter on kaval, ettevaatlik, kahtlustav, tark ja rõõmsameelne. II. Ordinaalskaala (järjestusskaala). Klassifitseeritavad objektid on reastatud ühe tunnuse alusel alanevas või ülenevas järjestuses
väljendama oma seisukohta etteantud vastusevariantide valiku läbi. Kinniste küsimuste puhul kasutatakse nii mitme valikvastusega kui ka dihhotoomilisi ehk 2 valikuvastusega (JAH-EI, NÕUS-POLE NÕUS jne) variante. Kinnistes küsimustes on kasutusel ka erinevat tüüpi skaalasid. Skaalad Skaala on küsimustikus mõõtmisvahend, kuhu vastajate poolt antud vastused kindlate reeglite järgi paigutuvad ja mis võimaldab kogutud hinnanguid statistiliselt võrrelda. Nominaalskaala on klassifitseeritud skaala, kus numbrid on vaid andmenimed (nt. 1=mees, 2=naine). Ordinaalne skaala kus numbrid esindavad mõõdetavate karakteristikute suhtelisi suurusi, nt esimene või teine tähtsuse järjekorras. Intervallskaalal on skaala võrdsed intervallid vastavad samaväärsetele muutustele mõõdetavas karakteristikus. Suhteskaala on intervallskaala alatüüp, mis mõõdab võrdsete intervallidega skaalal suhestatud väärtusi.
annaabi.ee 
