entiteet; teoreetiline üldistus; mistahes abstraktne mõiste; mõiste või omadus; "provisionaalne" mõiste, mille tähendus ei ole veel päris selge, kuid mida täpsustatakse uurimise käigus (cf Slaney & Racine, 2011). Viimane on konstrukti algne tähendus - Cronbach ja Meehl (1955) kirjutavad: “Mis ärevus on,” saame alles siis öelda, kui me teame kõiki seaduspärasusi, milles ärevus esineb; niikaua kui me neid seaduspärasusi alles uurime, ei tea me ka täpselt, mis ärevus on.) Konstruktivaliidsus (või konstruktvaliidsus) - Cronbachi ja Meehli idee, mis lähtub sellest, et psühholoogias on nähtusi, mida me ei saa otseselt mõõta, kuid mis vaieldamatult on mingis mõttes olemas: näiteks intelligentsus on olemas vähemalt selles mõttes, et osa inimesi on paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete
Poolitusmeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus testi ülesanded jaotatakse juhuslikuks kaheks grupiks ning leitakse korrelatsioon nende testiosade vahel Statistiline - väljendab seda, milline osa tulemustes on juhusel 20. Uuringu valiidsus: valiidsuse liigid ja tagamise viisid (loeng, õpik) Viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigusele Liigid: Ennustav valiidsus seob käitumise ühe mõõtme kriteeriummõõtmega Konstruktivaliidsus kuivõrd muutujad peegeldavad või mõõdavad huvialust käitumist õigesti. Operatsionaalased definitsioonid ja protokollid aitavad vähendada vigadest tingitud konstrukti mittevaliidsust Väline valiidsus kuivõrd uuringu tulemis saab üldistada teistsugustele olukordadele ja katsealuste populatsioonidele. Uuringu kordamine aitab hinnata uuringu tulemuste üldkehtivust.
Operatsionalism- nähtus on samastatav mõõtmistulemustega Konstrukt- järeldused, mis lähevad mõõtmistulemustest kaugemale (seletada), siis on vaja abstraktseid mõisted. Latentne, mitte otseselt vaadeldav tunnus. Teoreetiline, abstraktne mõiste, võtab kokku palju infot. Halvad- kui ei saada konstrukti mõistest aru ja seda kasutatakse Head- kui teadvustatakse, et nähtusel on mingi piirkond, mida ei osata seletada ja sellega alles tegeletakse Valiidsus: Konstruktivaliidsus- saame konstrukti alles siis iseloomustada, kui teame selle kõiki seaduspärasusi, milles see esineb. (nt ärevus) Kausaalne vaade- test on valiidne on olemas siis kui atribuut on olemas ja selle atribuudi varieerumine põhjustab selle muutust BORSBOOMI konstruktivaliidsuse kriitika- kausaalsus on ühendatav konstrukti valiidsusega. Kõike ei pea mõõtma enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta Psühhomeetrilised mudelid:
• Ennustav valiidsus – kui hästi mõõtmistulemus ennustab mingit tulemust • Kriteeriumi-‐valiidsus – kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga • Eristav valiidsus – kas mõõtmistulemus on sõltumatu asjadest millega peaks • Konstruktivaliidsus – mõõtmistulemuse seostemuster teiste mõõtmistulemuste, faktide ja sobivusteooriaga. • Kasulikksu – kas test annab infot kasuliku omaduse/tulemuste kohta Sotsiaalne soovitavus ja kaldega vastamine. Tegemist võib olla valetamisega, inimese isiksuseomaduste sarnase käitumisega.
- Valiidsusmulje - Sisuvaliidsus – kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid külgi - Väline valiidsus – mõõtmisutlemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega Ennustatav valiidsus – kui hästi mõõtmstulemus ennustab mingit tulemust või saavutust või sündmuse tõenäosust Kriteeriumi valiidsus – kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga - Konstruktivaliidsus – mõõtmistulemuste seostemuster teiste mõõtmistulemustega ja muude teadaolevate faktidega nin selle seostemustri sobivus teooriaga - Kasulikkus – kas test ennustab v annab informatsiooni mingi kasuliku omdause või tulemuse kohta Operatsionaalne definitsioon - Boring – intelligentsus on see mida mõõdavad intelligentsustestid - Mõte: intelligentsus on psühholoogias kitsama ja spetsiifilisema tähendusega kui tavakeeles Mõõtmismudelid
· Väline valiidsus ("external validity") mõõtmistulemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega · Ennustav valiidsus kui hästi mõõtmistulemus ennustab mingit tulemust või saavutust või sündmuse tõenäosust · Kriteeriumi-valiidsus kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga · Eristav valiidsus kas mõõtmistulemus on sõltumatu nendest asjadest, millega ta ei tohiks olla seotud · Konstruktivaliidsus mõõtmistulemuse seostemuster teiste mõõtmistulemustega ja muude teadaolevate faktidega ning selle seostemustri sobivus teooriaga EHK : · Kasulikkus kas test ennustab v annab informatsiooni mingi kasuliku omaduse või tulemuse kohta (nt õppimisvõime) · "Kas test mõõdab seda, mida ta peaks mõõtma?" · Mõõdetav omadus on "olemas" · Testitulemuse seos selle omadusega ei ole juhuslik ega tingitud kõrvalistest asjaoludest Uurimismeetodid · Eksperiment; pseudoeksperient
2. Psühholoogia uurimine Reliaablus iseloomustab uurimismeetodi püsivust. Valiidsus iseloomustab uurimismeetodi võimet uurida seda, mida soovitakse uurida: 1. Näiline valiidsus – kas peale vaadates tundub, et mõõdetakse seda, mida soovitakse. 2. Koonduv valiidsus – kas korreleerub teiste meetodite tulemustega, mis sama asja mõõdavad. 3. Ennustav valiidsus – kas tagantjärgi selgub, et tõepoolest mõõtsime õiget asja. 4. Konstruktivaliidsus – kas meetod võimaldab kinnitada teoreetilisest probleemist tulenevat hüpoteesi. 5. Eristav valiidsus – kas mõõdetakse seda, mida teisi, eristuvaid konstrukte mõõtma disainitud meetodid ei mõõda. 6. Ökoloogiline valiidsus - iseloomustab paikapidavust ja rakendatavust igapäevaelus. Uurimismeetodid: Kirjeldavad uurimused: juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid eksperiment - võimaldab kõige paremini mõista põhjuslikke seoseid: teatud tingimuste kontrollimine
). Teisest küljest tähendab valiidsus ka seda, kas me oleme mõõtnud seda, mida me tahtsime mõõta. Liigid: A) Ennustav valiidsus. Valiidsuse leidmisel on üks protseduur võrrelda tulemusi mingi kriteeriumiga, (e.g võimetetesti tulemused vs. koolihinded, või mõni teine analoogne test). Kui korrelatsioon on suur, siis me võime ühe näitaja põhjal ennustada teise tulemusi, ja seega võib öelda, et antud meetodi (testi) ennustav valiidsus on kõrge. B) Konstruktivaliidsus mil määral uuringus kasutatud muutujad peegeldavad tegelikku käitumist. Suurendada aitab juhuslike vigade (nt milleks võib olla nt mõõdiku valesti lugemine, v instruktsiooni vale andmine, v meetodi kalle, v KI reaktiivsus katses) ärahoidmine v vähendamine. Muutujate operatsionaalne defineerimine ja täpne katseprotokoll aitavad vigu ära hoida. C) Väline valiidsus mil määral võime tulemusi üldistada taolistele sarnastele olukordadele; või valimi tulemuste üldistus kogu
annaabi.ee 
