Artikli analüüs Peatükk 23, "Alcohol and Condoms" (0)

Artikli analüüs
Peatükk 23,`` Alcohol and Condoms ``
Tara K.MacDonald, Mark P. Zanna and Geoffrey T.Fong, 1996
Üliõpilane: Ants Aasmets, SOPH, 3k.
1. Üldine lühike uurimisvaldkonna / probleemi kirjeldus.
Alkoholi tarbimine ja sellega seotud seksuaalne aktiivsus pole mitte ebaharilik ajaviide kolledžitudengite jaoks. Selle uurimuse autorid küsivad, kuidas alkoholi tarbimine potensiaalselt kahjustab otsust kasutada preservatiivi juhusliku seksuaalse suhte tekkimisel. MacDonald, Zanna ja Fong( 1996 ) ei käsitle seda teemat, kui lihtsalt ajakohast sotsiaalset küsimust vaid teevad seda uurimust ka metodoloogiliselt huvitaval moel. Läbiviidud neljas eksperimendis tõstatub ka teatavaid eetilisi küsimusi
2. Milliseid peamisi tulemusi on selle probleemi uurimisel varem saadud.
Varasemalt on hulk uurimusi, mis on läbi viidud Kanada ja Ameerika kõrg- ja kolledžiõpilaste hulgas leidnud, et vaatamata kaasnevatele riskidele nagu võimalus haigestuda AIDSi ja teistesse seksuaalsel teel edasikantavatesse haigustesse või siis ka soovimatu rasestumine on vaid 15 kuni 38% seksuaalselt aktiivsetest inimestest kinnitanud, et kasutavad kindlalt oma seksuaalsel läbikäimisel igakordselt ka kontraseptiive( Anderson ,1990; Baldwin & Baldwin,1988;Buttcher, Manning & Oneal,1991;Campbell, Peplau & DeBro,1992;Fong, Parent & Poppe,1994) ja seega ka tõestatud et alkoholijoove tõstab riske seksuaalsel käitumisel.Samuti on uuritud suhteid alkoholi ja kõrgenenud seksuaalse riskiga käitumise vahel (Leigh & Stall ,1993), esimest seksuaalset kogemust ja selle suhet alkoholiga(Leigh & Morrison, 1991). Alkoholijoovet ja kontraseptiivide kasutamist on uurinud Robertson & Plant ,1988,mille põhjal tõdeti,et alkohol vähenda kondoomi kasutamist.Eraldi on uuritud kontraseptiivide kasutamist plaanimata seksuaalse suhte ajal(Flanigan & Hittch,1986). Samuti on ka MacDonald, Zanna & Fong oma 1995 aasta uurimuses testinud käitumislikke hoiakuid ja kavatsusi seoses alkoholijoobes autojuhtimisega.
3. Uuringu eesmärk, hüpotees .
Lähtunud oma varasematest uurimustest 1993 ja 1995, mis peamiselt põhinesid alkoholi seoste uurimisel ja seosetel autojuhtimisega püstitasid autorid käesolevas uurimuses hüpoteesi, et alkoholijoobes inimene on enam mõjutatud ettetungivatest ja edasiviivatest faktoritest, kui tõkestavatest ja on seetõttu ka kalduvamad riskialtile seksuaalsele käitumisele. Selle käitumise kohaselt ei ole sellised inimesed võimelised nägema oma sellelaadse käitumise riske pikas perspektiivis vaid kipuvad eelistama lühiajalist tulu spontaanse suhte näol.
I uurimuse hüpotees-alkoholi kasutamisel väheneb nende naiste hulgas,kes kasutasid rasestumisvastaseid pille,sarnaselt meeste hulgas leitule,nende arv,kes kondoomi kasutamise tähtsusele tähelepanu pöörasid(korrelatsiooniline katse).Eksperimentaalse katse puhul oli hüpotees, mille kohaselt joobes inimesed avaldavad enam kavatsust ja soovi kaitsmata seksuaalsele suhtele,kui seda teevad kained inimesed. Neljanda eksperimendi puhul eeldati,et joobes meesterahvaste puhul on need ka valmis enam asuma vahekorda ilma kondomita,kui kained meesterahvad.
4. Kuidas defineerib autor operatsionaalselt muutujad? Millised need on? Mitu taset sellel (neil) on? Miks just nii??
Operatsionaalseks muutujaks oleks inimese keeldumine või omakorda nõustumine seksuaalvahekorraga, mille puhul ei kasutata kontraseptiivi
5. Kas ja kuidas sõltumatut muutujat (muutujaid) varieeritakse? (kas see on subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav?
Sõltumatu muutuja I uuringu juures oli alkoholijoobe tase, mis oli katseisiku enese poolt määratletud ehk siis subjektipoolne, kus inimene määras ise oma joobeastme. Ülejäänud eksperimentide puhul oli sõltumatuks muutujaks määratlemine purjus ja kaine oleku vahel, kus omakorda eksperimentaatori poolselt oli varieeritavaks osalejatele alkoholi andmine, lisaks oli eksperimentaatori poolt varieeritavaks keskkond, milles eksperiment toimus. Alkoholijoove subjektipoolsena oli määratletud õhtu lõpul konstanteeritava joobeastme läbi.
6. Milline (-sed) on sõltuv(ad) muutuja(d)? Kuidas seda mõõdetakse? Mismoodi saaks veel mõõta?
Sõltumatuteks muutujateks on eksperimentaatori poolt mõjutatav muutuja. Muutuja, mille reaktsiooni vaadeldakse, nimetatakse sõltuvaks muutujaks.Lihtsaimal juhul hoiab eksperimentaator kõik teised faktorid (muutujad)peale manipuleeritava, konstantsetena. Selles 1 testis oli sõltuvaks muutujaks kondoomi kasutamine esimese eksperimendi korral, ülejäänud testide korral oli sõltuvaks muutujaks kavatsus olla kaitsmata vahekorras
7. Kas on olemas kontrollgrupp ja kuidas valida kontrollgruppi (kontr.tingimust)?
Kontrollgruppi menetletakse sarnaselt eksperimentaalsele grupile.Erinevus on vaid selles,et kontrollgrupp ei saa eksperimentaalset käitlemist(kallutatust).Eksperimentaator kontrollib sõltumatut muutujat,määrates,kui palju või mis laadi muutujat esitletakse.
Kontrollgrupi olemasolu võis täheldada nn.platseebpkatse puhul,kus kontrollgrupp,kes arvas olnud manustanud alkoholi,ei erinenud oma ootustes(kas riskida kaitsmata seksuaalse suhtega)ja kavatsustes joobes osalejatest.Mida enam uskusid nad endid joobes olevat,seda enam ettevaatlikud kavatsesid nad olla oma partnersuhtes. Esimeses, teises ja neljandas testis olid kontrollgrupiks alkoholi tarbinutele kainete inimeste grupp, kolmandas testis olid kontrollgrupiks kained ja joobes katsealused. Kontrollgruppi määratleti testides alkomeetriga
8. MILLISED tingimused hoida konstantsed kogu eksperimendi vältel, ja kuidas?
Tingimuste hoidmine konstantsetena on eksperimentaalse kontrolli teine tüüp.Kui mitmesugused erinevad kohtlemisi ja kontrollgruppe käsitletakse täpselt sarnastena välja arvatud sõltumatu muutuja osas,. siis peavad võimalikud erinevused sõltuvate muutujate osas olema sarnased ka sõltumatu muutuja puhul. Omakorda peavad olema konstantsed kõik tingimused, mis toimivad läbiviidava eksperimendi käigus. Kuna läbiviidud katses oli eksperimendis osalejate kriteeriumid paika pandud nende eneste poolt vastatud küsimustike abil, mis ei pruugi olla samas ka absoluutselt objektiivsed, siis tõesuse huvides kaasaksin ise osalusgruppi inimesed, kelle taustsüsteem on kontrollitavam ning kes võiksid olla varasemalt läbinud ka küsitluse, mis hõlmaks nende suhtumist juhuvahekordadesse või suhtumist alkoholi üldse, et kitsendada valikukriteeriumi. Sellega võiks minimiseerida ka varemnimetatud väliste faktorite mõju subjektipoolsetele arvamusteavaldustele, mis küll antud alkoholi mõju all.
Kindlasti peab olema olema kontrolli all üldiste ja ühtlustatud protseduurireeglite kasutamine.
9. Kuidas vältida subjektipoolsete muutujate segiajamist
Seni kuni ei ole võimalik koostada nimekirja välistest muutujatest(seni kuni nad varieeruvad ühest situatsioonist teise),on valdkondikus probleemid tekivad. Näiteks, kui sõltumatu muutuja on subjekti muutuja, on alati oht,et see onseotud mõnel süstemaatilisel moel mõne muu subjekti muutujaga. Kui see on tõsi, võib iga eksperimentaalne tulemus võlgneda tänu teisele subjekti muutujale, mis on tahtmatult esitatud, enam, kui uurija seda ise nö.sisse tõi. Seda probleemi kutsutaksegi`` subject variable-subject variable confound``, mida defineeritakse ka kui potensiaalseid eksitulemusi, mis on omistatud tänu subjekti muutujate ühinemisele või segiajamisele. Antud juhul kasutati läbiviidava testi raames segiajamise välistamiseks alkojoobe mõõtmist alkomeetriga. Muudel juhtudel võiks mis iganes teste ja nende läbiviimist teostada reliaabluse huvides ka keskkonnas, kus ehk testides osalemine on tavapärane tegevus ega eelda mingeid kontekste, mille käigus võiks täheldada vastajate kallutatust anda ehk vastuseid oodatud moel.
10. Kui kasutati mitut gruppi – kas kõikide puhul toimus katse muidu täpselt ühesugustes tingimustes, välja arvatud siis varieeritav muutuja??
Keskkonnad , kus katse toimus, olid erinevad ning see võis mingi vähesel määral testitulemusi ka mõjutada, mis küll on väikese võimalusega. Alkoholijoove ja manustatud alkohol iseenesest mängisid varieeritava muutuja rolli
11. Millised on (võiksid olla) segavad muutujad katses? (confounding or extraneous variables)
Kui kohtlemist ja kontrollgruppi on käsitletud sarnaselt v.a. sõltumatu muutuja osas,aga mingi muutuja kipub tulemusi segi ajama, kutsutakse seda muutujat väliseks ehk nn.segiajavaks muutujaks``cofounding variable``.Segiajavaks sellepärast,et eksperimentaator ei saa olla kindel,et tulemused võlgnevad``tänu`` sõltumatule või välisele muutujale või mõlemale korraga.Seega on tulemused ebaveenvad ja eksperimenti tuleb korrata sel moel, et ellimineerida sõltuvust välisest muutujast.
Seega võiks segavaks muutujaks lugeda ehk seisukohta, mida võis omada testis osaleja, kelle jaoks oli juba eeldatud hoiak juhuvahekorra kohta, mis võis tuleneda tema kasvatusest või religioossetest tõekspidamistest
12. Kas on täheldada või karta eksperimentaatori kallutatust ?
Kui lähtuda sellest, et eksperimendi läbiviijad olid juba oma varasemate uurimistööde põhjal eeldanud ja püstitanud teatavaid hüpoteese, siis võiks seda kaudselt ka kallutatuseks nimetada, pealegi oli küsimustele vastuste andmise variandid koostatud ka uurijate kohaselt, mis on ka alati selliste nn.valikvastuste häda. Ise arvan, et suhtumist seksuaalsesse läbikäimisse abivahendeid kasutamata saaks uurida ka ilma valikvastuseid pakkumata. Küll on vaieldamata ka oma kogemused kinnitamas eeldusi , millele uurijad püstitatud hüpoteesi näol üritasid kinnitust saada ja sepärast see ka uurimuse lõpptulemusele mõju ei avaldaks.
13. Katseplaani valik?
Läbiviidud katsetes oli kasutusel randomiseeritud katseplaan. Tehti eelvalik ja nii tagati ka juhuslikkus kahte gruppi jagamisel. Ise arvan, et huvitavama tulemuse oleks saanud tasakaalustatud gruppidega katseplaani puhul, kus oleks vastavavanuseliste eripärade korrelatsiooniline uurimine andnud omamoodi huvitavaid tulemusi
14. Kas ja millised eetilised probleemid võivad selle eksperimendi korraldamisel tekkida?
Läbiviidud eksperimendi temaatika ei tekita kõlbelisi probleeme kuivõrd käsitletava teemaga ei haaku minu jaoks vähemalt kokkupuutepunkti ühegi moraali või eetikanorme rikkuva reegliga , sest ilmselt polnud tegemist ka sundkorras alkoholi manustamisega, mis ehk oleks olnud ainukeseks küsitatavust tekitavaks probleemiks. Pealegi usun, et selle tarbimisest ka teavitati osalejaid, mida küll otseselt välja ei loe
15. Kuidas analüüsiti ja interpreteeriti andmeid? Kas tulemus vastas hüpoteesidele? Millised on interpretatsioonivõimalused?
Esimese uuringu puhul oli tegemist korrelatiivse analüüsiga ning meeste puhul leidis hüpotees ka kinnitust( joove vähendas kondoomi kasutamise soovi). Omavahel võrreldi kaineid ja joobnud vastuste andjaid. Ülejäänud kolmes eksperimentaalses uurimuses kasutati uurimuse analüüsiks t-testi, z- skoori, f- testi ning analüüsiti saadud standardhälvet ja cronbachi alfat peale küsimustikele vastuste andmist. Ka nendel puhkudel leidis kinnitust hüpotees, mille kohaselt alkohol paneb unustama kondoomi kasutamise ja subjekt on valmis vastu võtma kõrgendatud riske, nende võimalikke mõjusid vähem arvestades. Sama toimus ka nn. Platseebokatses, mis annab küll suuremad võimalused saadud tulemuse interpreteerimiseks ( lihtsalt fun ja nauding elustiiliks tarbimisajastul jne.)

Mida teeksid teisiti selle uuringu korraldamisel?
Tulenevalt vastusest eelmisele, 16 küsimusele
sügavuti edasiminemisel.
16)Minu arvates on selle uuringu suurimaks puuduseks ressursside (aeg, inimesed, vahendid) põhjendamatu raiskamine. Põhjalikuma planeerimise korral oleks saanud teha nelja uuringu asemel ühe, kuhu oleks kaasatud kõik aspektid. Üheks ebapiisava planeerimise näiteks oli asjaolu, et 3. uuringu puhul väideti, et naisi ei saa kaasata võimaliku raseduse tõttu, 4. uuringus võeti katsealusteks ka naised. Naised oleks pidanud osalema kohe, tingimusel, et neid on teavitatud, et uuringus osalemise tingimuseks on valmidus tarbida alkoholi. Uurijad peaksid eelnevalt selgitama, mis ohud sellega võivad kaasneda ( rasedusele , ravimite tarbimisele jne).
Lisaks sellele lisaksin ma katsealuste kriteeriumitele tingimuse, mis aitaks kindlaks teha, et eitav suhtumine juhuvahekorda on tingitud eelkõige kondoomi puudumisest, mitte teistest asjaoludest, näiteks põhimõttest mitte kunagi olla juhuvahekorras. Seda võiks uurida näiteks järgnevate küsimustega: olen olnud juhuvahekorras viimase aasta jooksul; suhtun juhuvahekordadesse … (skaala väga halvasti – väga hästi).
17. Millise katse võiks edasi teha selle probleemi uurimiseks?
Arvan, et sisuline edasiminek toimuks pigem piltide interpreteerimise uurimisel, kui mnemoonika uurimine nn. mõttetute piltide näol, sest antud valdkonnas oleks edasiminek tulemusrikkam. Muidugi on see minu puhtsubjektiivne arvamus
18.Peamine õppetund , või teadmine, mida selle artikli analüüsimisel sain?!
Suure tõenäosusega kinnitust leidvate eksperimentide läbiviimine pole huvitav ja eksperimendi planeerimisel võiks olla huvitavamaid ja uurimist väärivamaid rakursse
KÜSIMUSED
1. Miks on oluline eksperimentaalse uurimuse andmete lisamine andmetele,mis on saadud korrelatsioonilise uurimuse käigus?
Test, mille käigus oleks üks esitatava pildipaari pilt selgelt äratuntav- kas see, ja millisel moel lihtsustab pildimälu taasesitumist
2.Mis suhted on antud uurimusel varasemate korrelatsiooniliste uurimustega?
Esimeseses katses uuriti piltide meenutamist ilma ja koos seletusega ning teise katse puhul , et mil määral on antud seletus lihtsustamas pildipaaride meeldetuletamist. Millised on seosed ajalise siduva seosusliku tähenduse vahel
3. Aruta, millisel moel on iga uurimus ja eksperiment kasutanud transpositsiooni või eksperimentaalset realismi või mõlemit?
Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne
4. Mis arvad , kas osalemise tasustamine andis mingit effekti tulemustele?
Teeks katse väga sarnaselt eeltooduga. Annaks vaid helifraasile verbaalse tähenduse
5.Hinda platseebo uuringut . Kas on tegemist tõelise platseebo grupiga või mitte?
Kui arvestada, et teatav, olgugi küll marginaalne kogus alkoholi nn.platseebo grupile siiski manustati võiks öelda, et ei ole tegemist selle tähenduse absoluutse mõistega vaatamata sellele,et alkoholinäit näitas nullilähedast alkoholisisaldust veres.Samas antud eksperimendi kontekstis oli kontrollgrupi manipuleerimine sel piiril ,et nad enda jaoks selle alateadvuslikult teadvustasid, siiski oluline konkreetse eksperimendi mõistes

KATSEPARADIGMAD (EKSPERIMENDIPLAANID) [ Ch.5 ]

Mudel 1:
Randomiseeritud grupid e. sõltumatute gruppide k-plaan
(independent-subject design or between-groups design)
Põhiprobleem: randomiseerimisprotseduuri valik (124-125)
Mudel 2:

Tasakaalustatud grupid

(matched –subject design)
Põhiprobleem: mis tingimuste osas grupid võrdsustada?
kuidas grupid võrdsustada?
(mathed pairs , ad lib matching, random blocks )
Pikaajalises uuringus: katsealuste väljalangemise probleem (128-129) - kuidas seda vältida??
Mudel 3:
Sõltuvad grupid
(repeated measures or within -subject design)
Põhiprobleem: kas on võimalik ülekandeefekt? st kas on
õigustatud selle plaani kasutamine?
Mudel 4:
Tasakaalustatud sõltuvad grupid
(repeated measures sequence counterbalanced)
Probleem: õige tasakaalustatus , vältimaks süstemaatilist ülekandeefekti (järjekorra efekt võib vahle olla ka iseseisev uurimisprobleem !)
Mudel 5:
Faktoriseeritud eksperiment
(factorial experiment)

Põhiprobleem: optimaalne faktorite arv ja valik