MAJANDUSTEADUSE ALUSED
43
9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses.
9.1. Turumajandus ja efektiivsus
Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse
leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus.
Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg , mis jagab ressursse tööstusharude vahel
vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem šokolaadi, hakkavad ressursid liikuma
teistest tööstusharudest šokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii
tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse
jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama
küsimusele, et kas tulemus milleni jõuab turg on ka ühiskonnale soovitav ? Kas ühiskonna seisukohast on
soovitav liigne šokolaadi ja liiga vähene piimatoodete tarbimine? Kui turg tagab kõikide kaupade ja teenuste
soovitava pakkumise ühiskonna seisukohalt, ei ole valitsusepoolne sekkumine vajalik. Kui turg ei jõua
ühiskonna silmis soovitud tulemusteni, peab valitsus sekkuma ja juhtima turu toimimist soovitud suunas.
Turustruktuure uurides (vt 8. peatükk) jõudsime järelduseni, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku
konkurentsiga turg. Vastamata jäi aga küsimus, et kuidas konkurentsiturud majandusliku efektiivsuse
tekitavad. Konkurentsiturgudel jõutakse sellise ressursside jaotuseni, kus ressursside edasise
ümberjaotamisega ei ole võimalik parandada kellegi olukorda ilma, et kellegi teise olukord halveneks. Sellist
ressursside jaotust mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda
halvendamata nimetatakse Pareto-efektiivseks jaotuseks. Oletame, et korteriturul on just nii palju kortereid
kui perekondasid , kes nendes korterites elada sooviksid. Lihtsuse mõttes võime ka eeldada, et igale
perekonnale on olemas just selline korter , mida ta soovib. Kindlasti on jaotus efektiivne kui iga perekond
elab just endale meelepärases korteris . Sellisel juhul tooks korterite ümberjagamine kindlasti kaasa kellegi
heaolu vähenemise. Kuidas mõjutaks aga korterite ümberjagamine perekondade heaolu siis kui kõik korterid
oleksid ühe perekonna käes. Kui kõik korterid on ühe perekonna käes ja teistele ei ole midagi jäänud on
jaotus samuti Pareto-efektiivne, sest edasine ümberjagamine vähendaks selle perekonna heaolu, kes omab
kõiki kortereid. Majanduslikult efektiivsed on mõlemad võimalused, ühiskonna seisukohast on esimene
võimalus aga kindlasti eelistatum. Öeldes, et majandus toimib Pareto-efektiivsel tasemel ei tähenda see, et
jaotus ka ühiskonna seisukohalt soovitav oleks.
Tänapäeva ühiskonnas ei suuda turg tagada kõigi ühiskonna eluks vajalike hüviste pakkumist soovitavas
koguses. Kui kõike reguleeriks turg, siis kes paigaldaks liiklusmärke, hoolitseks tänavavalguste eest ja
liivatakse talvel tänavaid? Kas arstiabi andmine erakätesse tagaks kõigile võimaluse abi saamiseks? Kas kõik
inimesed oskaksid lugeda ja kirjutada, kui koolihariduse andmine sõltuks vaid nõudmisest ja pakkumisest,?
Turu vaba toimimine tähendab ka seda, et nõrgemad jäävad tugevamatele alla, mille tulemus võib väljenduda
tänaval elavates kodututes ja vaeste inimeste suures osakaalus. Suured erinevused inimeste elatustasemes
vähendavad aga kogu ühiskonna heaolu. Isegi kui turumajandus oleks täielikult efektiivne, on siiski vaja
valitsusepoolset sekkumist turule, et vähendada ebavõrdsust ühiskonnas ja tagada selline sissetulekute jaotus,
mis tooks kaasa kõigi ühiskonna liikmete elatustaseme tõusu.
Kõigi turul osalejate eesmärgiks on isikliku heaolu maksimeerimine . Olles maksimeerinud oma isikliku
heaolu ei tähenda see veel, et tulemus ka ühiskonna seisukohast vastuvõetav oleks. Põhjuseks on turu
puudulik toimimine. Turu puudulikkuseks nimetatakse turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse
põhimõtetest lähtudes.
MAJANDUSTEADUSE ALUSED
44
Üldistatult saab välja tuua kolm omavahel seotud aspekti turu puuduliku toimimise kohta:
•
Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine. Selle põhjuseks on mittetäielik konkurents turul.
•
Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse
arengu käigus.
•
Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt , tekitades vastuolusid
ühiskonnas.
Mittetäielik konkurents turul
Turu puuduliku toimimise üheks peamiseks põhjuseks on mittetäielik konkurents turul. Erinevalt täieliku
konkurentsiga turust ei taga mittetäieliku konkurentsiga turg ressursside efektiivset kasutamist. Täieliku
konkurentsiga turul edukalt tegelemiseks peab ettevõtja tootma efektiivselt, reageerima kiiresti muutustele
nõudmises ja leidma võimalusi madalamate kulutustega tootmiseks. Konkurentide puudumisel saab ettevõtja
küsida oma toote eest kõrgemat hinda ning piirata hüvise pakutavat kogust.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Stennux
Õppematerjali autor
Tootmistegurid Teguritest saadav tulu Maa rent Töö palk Kapital intress Ettevõtlus kasum (dividend) Rent on tasu maa kasutamise eest. Palk on tasu tööjõu kasutamise eest Intress on tasu raha kasutamise eest. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud. Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1. Traditsiooniline majandus e tavamajandus-põhineb ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial. Vanim majandussüsteem .Aastasadu jälgitakse samu tavasid. Majandust juhib perekond või hõim. Tegeldakse põllumajanduse ja käsitööga. Säilinud Aasias ja Aafrikas. 2
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse,
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks
Seepärast soovitavad õpiku autorid kasutada eestikeelset vastet rakenduslik majandusteadus. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus kasulikkust. Lihtsustatud skeemi kohaselt on põhilisteks majandussubjektideks: TARBIJAD ehk majapidamised3, ETTEVÕTTED ja VALITSUS. Laiendatud skeemis lisandub VÄLISSEKTOR, aga seda siis kas välismaise tarbija, ettevõtte või valitsuse näol. Kahe esimese puhul on üsna lihtsasti defineeritav mis asi see on, mida nad maksimeerivad. Majapidamised ehk tarbijad maksimeerivad tarbitavatest hüvistest (kaupadest ja teenustest) saadavat kasulikkust ja seda oma piiratud eelarve raames. Ettevõtete tegevuse eesmärk on samuti defineeritud üheselt: ettevõtted maksimeerivad kasumit, selleks et suurendada ettevõtte omanike omandit (vt. Joonis 1.1.). Valitsuse puhul on olukord keerulisem. Mida maksimeerivad valitsused
põlved neist ilma. Mitte-taastuvate ressursside hulka kuuluvad enamik maavarasid, näiteks maagaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jne. Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal ,,kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja
o Seega saab öelda, et asendusefekt on negatiivne Nõudlusseadus Kui hüvise nõudlus suureneb sissetuleku suurenedes, siis peab selle hüvise nõudlus vähenema hinna tõustes Hicksi asendusefekt Kui Slutsky asendusefekti puhul säilitasime ostujõu, siis Hicksi asendusefekti puhul hoiame konstantsena kasulikkuse Kulutuste analüüs avalikus sektoris Analüüsi etapid o Programmi vajalikkus o Turu puudulikkus, mille lahendamisele programm on suunatud o Programmi võimalikud alternatiivid o Tagajärjed efektiivsusele o Tagajärjed jaotusele o Õigluse ja efektiivsuse vahelised kompromissid o Programmi analüüs o Poliitiline protsess Programmi vajalikkus ja turutõrked o Missugused on programmi alustamisel valitsenud tingimused? o Vajalik seostada programmi vajalikkus turutõrgetega
Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond. Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub peale tööjõu ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal “kapital” on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse uute toodete või teenuste valmistamiseks. Raha iseenesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid