b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b. Suureneb tarbimise kasvades c. On kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega d. Võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjooneline 5. Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus (vaata joonist): a
Küsimus 6 Küsimuse tekst Tarbija valikuteooria eeldab, et Vali üks: a. tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust b. tarbijatel on piiratud sissetulek c. tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust d. kõiki nimetatuid Küsimus 7 Küsimuse tekst Kui tarbija asub esialgu punktis L, siis ta peaks kasulikkuse maksimeerimiseks (vaata joonist) Vali üks: a. teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne b. liikuma punkti N c. ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X d. ostma rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y Küsimus 8 Küsimuse tekst Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 € ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 €. Järelikult: Vali üks: a. A ja B on asenduskaubad b. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses c
Märgista küsimus kasulikkuse maksimeerimiseks ostma: 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 Kuva korraga üks aken Lõpeta ülevaatus Vali üks: a. 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y b. 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y c. 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y d. 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y e
Järelikult: (2 punkt) a. A ja B on asenduskaubad b. Peab tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A c. Peab tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B d. Ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. 7. Oletame, et tarbijal on 52 krooni ja hüvise X hind on 8 krooni ning hüvise Y hind on 4 krooni. Tarbija kasulikkus on maksimaalne, kui ta ostab: (6 punkti) a. 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y b. 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y c. 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y d. 6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y e. 3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y Kas kogukasulikkus on siis 156; 276; 124; 36? Hüvise X kogus Hüvise X Hüvise Y kogus Hüvise Y piirkasulikkus piirkasulikkus
Kui nõudlus kursustele on suhteliselt mitte hinnaelastne, siis: Vali üks: a. Tulu ei muutu b. Tulu kursuselt suureneb c. Kursuslaste arv ei muutu d. Suureneb kursuslaste arv e. Tulu kursuselt väheneb Tagasiside Õige vastus on: Tulu kursuselt suureneb. Tabelis on toodiud andmed hüviste koguse ja piirkasulikkuse kohta. Oletame, et tarbijal on 52 ja hüvise X hind on 8 ning hüvise Y hind on 4 . Tarbija kasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: Vali üks: a. 6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y b. 3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y c. 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y d. 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y e. 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y Tagasiside Õige vastus on: 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y Pakkumishind on hind Vali üks: a. pakkumiskõveral või sellest allpool b. allpool pakkumiskõverat c. pakkumiskõveral või sellest kõrgemal d. pakkumiskõveral e. pakkumiskõverast kõrgemal Tagasiside
Oletame, et golfiklubi tõstab kursusetasu. Kui nõudlus kursustele on suhteliselt mitte hinnaelastne, siis: Vali üks: a. Tulu kursuselt väheneb b. Tulu kursuselt suureneb c. Kursuslaste arv ei muutu d. Suureneb kursuslaste arv e. Tulu ei muutu Tagasiside Õige vastus on: Tulu kursuselt suureneb. Küsimus 33 Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks, selleks , et võrratuse mõlema poolte väärtused läheneksid: Vali üks: a. rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb b. rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X c. rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y d. vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. Küsimus 34 Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Energiaressursside puudumine b. Küllaldase tööjõu olemasolu c. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks d. Piiramatud soovid ja vajadused e. Piiramatud materiaalsed ressursid Tagasiside
7 3 3 4 2 Üliõpilasel on vaid 10.- krooni ja ta peab otsustama, milline hüviste A ja B kombinatsioon annaks talle maksimaalse rahulolu. Gosseni II seaduse kohaselt on kasulikuus maksimaalne punktis, kus erinevate hüviste piirkasulikkused rahaühiku kohta on võrdsed. Seega ratsionaalse valiku korral peaks õliõpilane kulutamaoma raha, ostes kaks ühikut hüvist A ja neli ühikut hüvist B. Gosseni II seadust käsitletakse kui maksimeerimise teist reeglit, mille võrrand on: kus MUA hüvise A piirkasulikkus, MUB hüvise B piirkasulikkus, PA hüvise A hind, PB - hüvise B hind. Ordinaalse kasulikkuse teooria ehk ükskõiksuskõverate (ÜKK) ehk samaväärsuskõverate teooria V.Pareto Ordinaalse kasulikkuse teooria kohaselt piirkasulikkus väheneb, kui tarbivate hüviste kogus kasvab.
Majanduse põhiküsimused. Et ressursid on piiratud, peavad inimesed tegema valiku, mida toota, kuidas toota (missuguseid tootmistegureid kasutada) ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Need kolm küsimust on iga majandussüsteemi põhiküsimused. Kõigepealt püüame leida vastust küsimusele, mida toota. Ükskõik missugust hüvist me ka ei toodaks, vajame selleks erinevaid ressursse. Tootmises kasutavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid omakorda jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali
Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast see ei ole päris täpne. Tarbimiseelarve võib olla sissetulekust suurem (ratsionaalne on võtta laenu) või väiksem (sundkulutused, näiteks võla tasumine, tuleb kõigepealt ära teha). Hüvise kasulikkus ja piirkasulikkus annavad informatsiooni valiku võimaluste kohta ja on üheks aluseks valiku otstarbekuse hindamisel. Et ratsionaalne tarbija hüvist kasutaks, peab see olema temale kasulik (hüvise tarbimise järel on heaolu suurem kui enne seda). Loogiliselt arutledes on kerge mõista, et ükskõik kui ahvatlev ei oleks hüvis juhul, kui seda ei ole võimalik tarbida, eksisteerib mingi kogus, millest rohkem ei ole ratsionaalne hüvist kasutada (kõht saab täis, kingad ei mahu kappi, kinokülastused röövivad kogu vaba aja ja takistavaid muid tegemisi). Sellist kogust
Turu tasakaal on seisund, pakutav kogus on võrdsed ning tasakaalukogus on selle hinna korral nii mille korral turujõud on tasakaalus, s.t. et pakkumine ja nõudlus on pakutav kogus. Tootjad leiavad siis, et nad võivad tootmismahtu nõutav kui ka pakutav kogus. Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda, suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende omavahel võrdsed. Tasakaaluhind, on selline hind, mille juures nõutav ja tekib turul puudujääk, sest nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus on võrdsed ning tasakaalukogus on selle hinna korral nii tarbijate vajadusi, kes hüvist siiani kätte ei saanud
a) kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne; b) piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune; c) kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega; d) iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed. 7. Oletame, et MUX / PX > MUY/ PY Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a) vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb; b) rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb; c) rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X; d) rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. Mida tuleks rohkem osta, selleks , et võrratuse mõlema poolte väärtused läheneksid? 8. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna : a) kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus (MU>0), kui tarbitud ühikute arv kasvab; b) piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab; c) kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab; d) kõik variandid on õiged.
5.4 TARBIJATE EELISTUSED Lk 107 110 Kaardinaalse ja ordinaalse kasulikkuse teooriat on palju kritiseeritud järgnevatel põhjustel: 1) Nad mõlemad eeldavad täieliku informatsiooni olemasolu, mida aga reaalses maailmas ei eksisteeri 2) Kasulikkuse teoorias ei pöörata mingit täelepanu sellele, milleks üht või teist hüvist kasutatakse. 3) Tarbija kasulikkuse maksimeerimine ei ole praktilist kinnitust leidnud. 4) Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldus, et tarbija on erinevate hüviste kogumite suhtes ükskõiksed, ei vasta tegelikkusele. Kahte viimast püüab kõrvaldada eelistuste teooria, lähtudes eeldusest, et tarbijatel kujunevad välja erinevate hüviste kogumite suhtes oma eelistused, kusjuures eeldatakse, et ratsionaalselt
Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 8 Punktid: 1/1 Kuznets'i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 9 Punktid: 1/1 A. Lafferi arvates (lafferi kõver) ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 10 Punktid: /1 Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad Vastus: Õige Vale
mida tarbijad soovivad ja suudavad teatud perioodil osta Nõudluskõver – nõudlustabeli graafiline kujutis. Nõudluskõvera negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid Nõudlusseadus – väidab, et tarbijad ostavad rohkem ,kui kui hüvise hind langeb ja vähem, kui hind tõuseb Turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kui palju kokku mingit hüvist tahetakse Turunõudluskõver – on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Turunõudlusfunktsioon saadakse kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel ning selle graafik väljendab turunõudlust (langev). Asendusefekt- ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem ja teist vähem. Üks hüvis muutub teise sarnase hüvisega võrreldes odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem.
Turumajandusteooriate kohaselt peetakse turgu peamiseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks, toimivaks regulaatoriks on konkurents. Majapidamis- ja firmateooriate loomisel tehtud eeldused tähendavad tegelikult seda, et hüvise nõudluse ja pakkumise tasakaalustajana peetakse silmas täieliku konkurentsiga turgu. Turul valitseb täielik konkurents (tegemist on täiusliku turuga), kui on täidetud järgmised eeldused: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist. · Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid. · Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsustused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine). · Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada. · Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära on vaba.
9) Turutasakaalu mõiste (sh. puudujääk ja ülejääk) Turu tasakaal (E) on seisund mille korral turujõud on tasakaalus.See tähendab et tarbijad ega pakkujad pole sunnitud oma käitumist muutma. (tasakaaluhind-on olemas üks hind mille korral pakutav kogus ja nõutav kogus on võrdsed tasakaalukogus-sellise hinna puhul pakutav ja nõutav kogus) puudujääk: tootjad leiavad, et nad võiksid tootmismahtu suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tarbijate vajadusi,kes hüvist siiani kätte ei ole saanud. ülejääk: tootjad müüvad hüvist madalama hinnaga,et varudest lahti saada (samal ajal tootmist vähendades) (selleks,et toimuks muutus turutasakaalus peab muutuma kas nõudluskõver või pakkumiskõver) + ÜLESANDED 2. Majapidamisteooria 1) Majapidamisteooria uurimisobjekt ja eesmärk. objekt: majapidamine eesmärk: kujundada välja optimaalne tarbimisplaan 2) Majapidamise mõiste
nõudjad - kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus)- näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver - soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur - näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta nõudmise üldine seaduspärasus - hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda ostujõuline nõudmine - nõudmine, mis on rahaga tagatud pakkujad - kõik, kes turul midagi müüa soovivad pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) - näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise hinnatundlikkus - vt pakkumise hinnaelastsus
tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad
pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Arvestustest 2.2 1. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: täiendkaubad. 2. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus langeb. 3. Internetioksjonid on hea näide: efektiivsest turust. 4. Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: normaalkaup. 5. Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk sõltub: tulust ja rikkusest. 6. Kui majade hinnad kuni 2007.a. Eestis tõusid, oli selle põhjuseks: pangad ja ehitusühistud konkureerisid omavahel selle üle, kuidas oleks lihtsam seada hüpoteeki. 7
tarbimise kogusest. Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Kõverad on eeldatavasti nõgusad, kuna enamasti eelistavad majapidamised näiteks komplektikus hüviste kogused on tasakaalustatud, kopmlektidele, mis sisaldavad sama arvu hüviseid, kuid ühte hüvist on liiga palju ja teist liiga vähe. Asendamise piirmäär näitab kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimene hüvis suureneb ühe ühiku võrra, et säilitaks sama kasulikkustase. Majapidamine soovib saada oma sissetuleku juures maksimaalse kasulikkuse. Optimaalne tarbimiskomplekt- samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt. Optimaalse komplekti korral peab hindade suhe võrduma hüvise poolt lisatud kasulikkuse suhtega. Rahaühikupiirkasulikkus näitab, kui
Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus. Nõudluse mõjuriteks on:
1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 3 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 4 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 3 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 298 Tabelis 1 on toodud hüviste X ja Y kogused ja piirkasulikkused: Oletame, et tarbijal on 28 eurot ja hüvise X hind on 8 eurot ning hüvise Y hind on 4 Eurot. Seega, tarbija kogukasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: Valige üks: a. 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y b. 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y c. 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y d. 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y e. 2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y(kogukasulikkus TU=188) ÕIGE Kas esitatud väide on õige: Valige üks: a. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. b. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute
Elastsus) 1. Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: a. Tulu ja maitse b. Tulu, maitse ja hüvise hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Maitse ja teiste hüviste hind 2. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: a. Tulumaks b. CD-de hinna muutus c. Rikkuse muutus d. Muusikakasettide hinna muutus 3. Kui hüvise hind langeb ja tarbja ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist: a. Asenduseffektiga b. Tulueffekiga c. Kahaneva piirkasulikkuse effektiga d. Ceteris paribus effektiga 4. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: a. Turg määrab, mida toota b. Tootmise otsused on tsentraliseeritud c. Turg määrab, mida toota d. Turg määrab tulude jaotuse 5. Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk sõltub:
selle elimineerimist Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüate käitumist · Vale.see on mikroökonoomolise analüüsi eesmärk Oletame et tootmisvõimaluste kõver puudutab hüvise A-telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal,see tähendab et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A + 20 ühikut hüvist B · Vale.ühiskond võib toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 hüvist B Töötajate arvu kasvades nihkub tootmisvõimaluste kõver paremale(valjspoole) · Õige. Masinad,seadmed ja ehitised kujutavad endast reaalset kapitali ning aktsiad ja väärtpaberid finantskapitali Analüüsi käigus tehtavat viga,kus tagajärge ei seostata õige põhjusega,nim vale ja kapital Mikro ja makroöonoomika uurivad kuidas jaotatakse piiratud ressurse alternatiivsete kasutusviisidevahel,et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi
Illustreeritud järgmise joonisega. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Pakkumist vähendatakse, kuna tootmisteguri hind suurenes. Pakkumiskõver nihkub vasakule. Illustreeritud järgmise joonisega. c) Leiutatakse uus tehnoloogia, mis võimaldab efektiivsemalt toota. Selle tulemusena pakkumine suureneb, kuna hüvise tootmiskulud vähenevad. Tootja suudab igal konkreetsel hinnatasemel seda hüvist rohkem pakkuda. Pakkumiskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega. d) Universaalkerega autode hinnad tõusevad. Hinnatõus mõjutab nõutavat kogust nõutav kogus väheneb. Tootja poolelt pakutav kogus suureneb kui hüvise hind suureneb. Illustreeritud järgmise joonisega. e) Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. Selle tulemusena nõudlus väheneb igal hinnatasemel saadakse väiksem kogus hüviseid.
Nõudluse suurenemisel toimub nõudluskõvera nihe paremale, nõudluse vähenemisel nihkub nõudluskõver vasakule. Muutus pakkumises Pakkumise suurenemisel toimub pakkumiskõvera nihe paremale (nagu eelnenud joonisel), pakkumise vähenemisel nihkub pakkumiskõver vasakule. 5) Nõudlust mõjutavad tegurid (5 tk) ja 7) Hüviste tüübid (normaal-, inferioorne, asendus- ja täiendhüvis). ① Sissetulek. Suurem sissetulek võimaldab teha suuremaid kulutusi. Hüvist, mille nõudlus kasvab sissetuleku kasvades nimet. normaalhüviseks (enamus hüvistest meie turgudel). Inferioorse hüvise puhul sissetuleku kasvades selle nõudlus väheneb (nt bussipilet või madala lihasisaldusega tooted). ② Teiste seotud hüviste hinnad. Kui tarbija ostukorvi kuuluvad hüvised, mis suudavad üksteist asendada, nimet. neid asendushüvisteks. Asendushüviste korral toob ühe hüvise hinna tõus kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise
Normaalsed kaubad d. Asenduskaubad Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt 1/5 Arvestustest 2.1 Valmis kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Hinne 1,00 / 1,00 Märgista Vali üks: küsimus a. Nõudlusekõver on negatiivse tõusuga b. Me peame täiendavalt tarbitava ühiku eest rohkem maksma c. Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus kasvab d. Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku
d. Tootmise otsused on tsentraliseeritud Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui ühe hüvise hinna langus põhjustab teise hüvise nõudluse vähenemise, hüvised on: Vali üks: a. Rämpskaubad b. Täiendkaubad c. Asenduskaubad d. Normaalsed kaubad Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Vali üks: a. Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus kasvab b. Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus langeb c. Nõudlusekõver on negatiivse tõusuga d. Me peame täiendavalt tarbitava ühiku eest rohkem maksma Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui majade hinnad kuni 2007.a. Eestis tõusid, oli selle põhjuseks: Vali üks: a. Konservatiivne valitsus müüs sotsiaalmaju b. Ehitati vähem maju c
tootmiseks. · Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest. Sellest lähtudes ühe kauba tootmine suurendamiseks ei pea teise tootmist vähendama. Igal maj tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. Alternatiivkulu- ingl oppurtuniity cost Loobumiskulu, maj kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tul- erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast Nõudlus ja pakkumine 1. Turu olemus Turu- üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Turustruktuur; turul osalejate arv, kauba omadused, turule sisenemise ja lahkumise tingimused, konkurentsi vormid lähtudes konkurentsi tüübist.
teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne), töö (Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises) 20. Nimeta tootmisvahendeid ehk 3 tootmisressurssi? V: Maa, Töö ja Kapital. 21. Mis on inimkapital? V: Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. 22. Kuidas kujuneb graafiliselt tootmisvõimaluste rada? V: Tootmisvõimaluste rada – näitab kui palju saab toota hüvist B, kui hüvist A on teatud kogus, nii et ühiskonnas majandusliku efektiivsuse tase ei muutuks (max efektiivsus). (kahe hüvis vahelist seos ühiskonnas). Kui komplekt on joone all, saab toota ka rohkem, kui komplekt on joone ülal, siis seda komplekti ei ole võimalik selles ühiskonnas toota nii, et tegemist oleks max efektiivse majandusega! 23. Milleks nimetatakse tootmisvõimaluste pidevat laienemist? V: Majanduslik kasv 24. Mis on alternatiivkulu?
1. On pealkiri 2. kui pole midagi spetsiifilist siis numbreid ei ole 3. punktid asuvat tootmisvõimaluste piiri peal maksimaalsed 4. kui tõuseb SKP tõusuga, tehnoloogia tõusu kaudu, · Nõudlus Teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Näitab kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta. · Nõudluse kõver Soovitud ostukoguse ja hüvitise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus Vasakul üles on hind, alla on kogus. Mida kõrgem hind seda v2hem on kogus. · Nõudluse seadus hindade alandamine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. · Nõudluse muutused Kogu nõudluskõvera nihe paremale või vasakule · Asenduskaubad ning täiend- ehk siduskaubad
· hüvis muutub teistega võrreldes odavamaks (asendusefekt); · endise koguse ostmisel vabaneva raha arvel saab rohkem tarbida (sissetulekuefekt). Hüvise hinnamuutuse mõju teiste kaupade nõudlu-sele sõltub sellest, kas tegemist on asendus-kaupade, kaaskaupade või sõltumatute kaupadega. Turunõudlus Majapidamise individuaalse nõudluskõvera kõik punktid näitavad, kui palju tarbija konkreetse hinna korral hüvist ostaks. Turunõudlus on kõigi tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kuna iga tarbija poolt nõutav kogus on seda väiksem, mida kõrgem on hind, on turunõudlus- kõver langev. Tarbijate hinnavaru (lisakasu) on tarbimisega omandatud kasulikkuse ja kulutuste vahe 4.LOENG 27.09.2010 FIRMATEOORIA Firmateooria eelused Ettevõtja toodab hüvist, mis tarbijate heaolu suurendab ka maksimaalse võimaliku tootmismahu korral.
tarbimiskõver näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad
tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad
ümber vastavalt vajadustele. Mudelid 1) liberaalne- madalad maksud ,heaolu minimaalne 2) sotsiaal demokraatlik- kõrged maksud, ulatuslik sotsiaal turvalisuse tagamine. Õhuke riik- vähe sekkuv riik, ühiskonnamajandus tegevusse vähe sekkuv riik. Sotsiaalset turvalisust minimaalselt pakkuv riik. Paks riik- ülatuslikku sotsiaalset turvalisust pakkuv riik. Ühishüvis- ühiskonna rikkused, mida jagatakse ümber mitte majanduslikul teel, st. inimesed tarbivad ühiskonna hüvist tasuta ja turu vahenduseta. Fordism- majanduslik süsteem mis põhineb masstoodangul. Ameerika Ühendriikide autotööstur Henry Ford võttis 20.saj. algul kasutusele tööstusliku automatiseeritud konveieri ehk liikuva lindi meetodi. Konveier meetod- liikuval lindil põhinev töömeetod, st. igal inimesel on kindel ülesanne. Tootmine läks odavamaks. Ühiskonna sektorid I sektor- avalik sektor; II sektor-erasektor; III sektor- kodaniku ühiskond. Mõisted
rivalry - või mõned - 7 Kodumajapidamine - K G Kaup või teenus, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja household - mis jagatakse ilma turu vahenduseta 8 Firma (Ettevõte) - J H Majanduslik hüvis, millel on jagatavuse omadus, võimalus mitte võimaldada tarbida company (enterprise) - hüvist maksevõime puudumisel ja võimetus tarbida seda teiste isikute poolt, kui see , leiab kasutamist kellegi teise poolt 9 Erahüvis - H I Majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente individual good - mitmest majandussüsteemist:turu-, käsu- ja tavamajandusest
turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest Nõudmise üldine seaduspärasus hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda Nõudmise struktuur näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta Nõudmise kõver soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus Nõudmine banaanide järele Joonis. Banaanide nõudlus sõltuvalt hinnast HIND NÕUDMINE. E (kr./kg.) (tuh. t.)
See on ülemaailmalik probleem, millest ei jää puutumata üksi riik. Mida saame meie teha, et prostitusioon maailmas väheneks? Mis on prostitutsiooni miinused, ning miks on meil sellest nii raske lahti saada? Maailma jaoks on prostitusioon kui inimese keha müümine raha eesmärgil. Kuid tegelikuses on see mõiste palju laialdasem. Prostitusiooni alla kuulub kõik, kus inimene saab mingisugust hüvist mingisuguse seksuaalse alatooniga teoeest. Tavaliselt prostitusiooni saab jagada neljaks valdkonnaks, kus inimesedsellega tegelevad lõbumajad, eskkortteenused, tänavaprostitusioon ning püha prostitusioon. Tavainimesed tihtilugu arvavad, et prostitusiooni teenuseid pakkuvad inimesed on ise sellise ameti valinud. Aga tihtilugu pole see tõsi. Maailmas on väga palju inimesi, kes on sunniviisiliselt sellise tee valinud. Just see ongi põhjus, miks prostitusioon kuulub
Lk 9 12 Mida toota? Tootmises kasutatavad ressurssid ehk sisendid: Inimressurssid: Töö Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Alternatiiv- ehk loobumiskulu väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. (inimene ei saa töötada juristina, kui ta on arst) Kuidas toota? Pareto efektiivsus(Pareto efficiency): ,,majanduslik efektiivsus", näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajal ei väheneks mõne teise inimese heaolu. Tootmise seisukohalt tähendab see situatsiooni, mille korral ei ole võimalik
3.PEATÜKI KOKKUVÕTE Nõudlus Hüvise individuaalne nõudlus on hüvise kogus, mida üks majapidamine mingil perioodil erinevate hindade korral tarbida soovib. Nõudlust mõjutavate tegurite hulgas on olulisimad hüviste hinnad ning majapidamise sissetulek. Nõudlus ja hüvise hind hüvist nõutakse tavaliselt seda rohkem, mida madalam on selle hind. Normaalhüvise hinna alanemine toob kaasa selle nõudluse suurenemise kahel põhjusel: 1. Hüvis muutub teiste hüvistega võrreldes odavamaks (asendusefekt); 2. Endise koguse ostmisel vabaneva raha arvel saab rohkem tarbida (sissetulekuefekt). Ühe hüvise nõudlust võivad mõjutada ka teiste hüviste hinnad, näiteks asendus- ja kaaskaupade korral. Asenduskaupade puhul toob ühe hüvise hinnatõus kaasa teise
Sellest lähtudes ühe kauba tootmise suurendamiseks ei pea teise tootmist vähendama. 5.3.ALTERNATIIVKULU TOOTMISPROTSESSI · sisendid: - maa, töö, kapital. · väljundid - kaubad ja teenused. Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. ALTERNATIIVKULU ingl. k. opportunity cost Loobumiskulu, majanduslik kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tulu erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Kasvavad alternatiivkulud et suurendada ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda järjest suuremast kogusest teisest kaubast. Konstantsed alternatiivkulud suurendades ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda kogu aeg mingist kindlast kogusest teisest kaubast.
hinna tõusu (näiteks kuivad küttepuud külmal talvel). Küsimus 2 Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah. Kui me räägime miinimumhinna kehtestamisest turul, siis miinimumhind tähendab, et hüvist ei tohi pakkuda odavamalt kui etteantud hind. Edasi peaks arutlema, missugusel tasemel on mõtet hinda reguleerida miinimumhinna kehtestamise näol kas see miinimumhind peaks olema kõrgemal tasemel kui on tasakaaluhind või hoopis madalamal tasemel? Kui võtta korterituru näide, siis seal on sundüürnike osas aastaid kehtinud
väheneb, kui firma tootmismaht kasvab. Mitteelastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Monopol – on turustruktuur, kus tegutseb üksainus firma ja teiste firmade juurde tulekut tõkestavad sisenemisbarjäärid (turukaitsetõkked) . Monopolistlik konkurents – on turustruktuur, kus 1) on palju müüjaid, kes pakuvad diferentseeritud hüvist, mis võimaldab igal müüjal oma toote hinda teataval määral kontrollida; 2) on madalad sisenemisbarjäärid; 3) on oluline roll hinnavälisel konkurentsil. Monopson – on turustruktuur, kus sisendeid ostab üksainus ostja. Muutuvkulud – on kulud, mille suurus muutub, kui firma muudab oma tootmismahtu. Nõudlus – on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta.
MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus,
Valmis eelarvejoon, siis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: kauba A hind on 2 € ja B hind 4 € kauba A hind on 4 € ja B hind 2 € tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 € eest seda 10 tk, seega hüvise A hind on 20/10=2 € ning vastavalt kui tarbija ostaks ainult hüvist B, saaks ta seda 5 ühikut, seega hüvise B hind on 20/5=4 €. Küsimus 18 Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis) Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam:
Tõene Väär Tagasiside Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile. Küsimus 17 Küsimuse tekst Kui tarbija sissetulek on 20 kr ning tarbimist kirjeldab juurersolev eelarvejoon, siis Vali üks või enam: kauba A hind on 4 kr ja B hind 2 kr kauba A hind on 2 kr ja B hind 4 kr tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha Tagasiside Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 kr eest seda 10 tk, seega hüvise A hind on 20/10=2 kr ning vastavalt kui tarbija ostaks ainult hüvist B, saaks ta seda 5 ühikut, seega hüvise B hind on 20/5=4 kr. Küsimus 18 Küsimuse tekst Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis) Vali üks või enam: nihutab eelarvejoont vasakule nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb samaks ei mõjuta eelarvejoone paiknemist
Loobumis- ehk alternatiivkulu * Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel Alternatiivkulu tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb
Lähetus ehk komandeering jaguneb: 1) töölähetuseks 2) teenistuslähetuseks 3) välislähetuseks. Töölähetus on töötaja saatmine tööülesannete täitmiseks töölepingus kirjas olevast töökohast mujale. Teenistuslähetus on avaliku teenistuja suunamine tööülesannete täitmiseks kindlaks määratud ajavahemikuks väljaspool alalise teenistuskoha asukohta. Suunajaks on ministeeriumis kantsler ja muus ametiasutuses ametiasutuse juht. Välislähetus on teenistuja või töötaja lähetus välisriiki. Töölähetus Töötajal on õigus nõuda tööandjalt tööülesannete täitmisega kaasnenud kulude ning lähetuskohale sõitmiseks kulunud kulude kompenseerimist. Kulude katmine toimub kulusid tõendava dokumendi alusel. Tööandja poolt kirja pandud töölähetuse päevaraha ning lähetuse kulude maksmise otsuses peab olema: töölähetuse koht, kestus, ülesanded, kompenseerivate lähetuskulude ja päevaraha suurus. Välislähetuse maksmine tingimused *Kui komandeering asub välisriigis töö...
Tüüpiline ükskõiksuskõver ÜKK on positiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes; V.: Vale 7. 8. Hüvise hinna muutuse koguefekt kujuneb asendusefekti ja sissetulekuefekti koosmõjul; V.: Õige 8. 9. Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist (kirdes) ükskõiksuskõver ÜKK asub, seda suuremat tarbija sissetulekute (tarbimiseelarve) suurust ta kajastab;V.: Vale 9. 10. Asendamise piirmäär MRSXY mõõdab tarbija valmisolekut asendada üht tarbitavat hüvist Y teisega (X-ga) selliselt, et kogukasulikkus TU ei muutu;V.: Õige 10. 11. Hinna-tarbimise kõver näitab tarbija optimaalseid hüviste kogumeid (tarbimise tasakaalu), kui ühe kauba hind muutub ja teise kauba hind ning eelarve jäävad konstanteks; 11. 12. Hinnaefekti ning snobismiefekti toime on vastassuunaline; 12. 13. Kui tarbija eelarve on 100 krooni ning X- kauba ühik maksab 10 krooni ning Y- kauba ühik 5 krooni, siis
et hüviseid tarbida. Rahasumma ise kujuneb läbi töötatud ajaühikute hulga ja nende eest saadava tasu. 11. Mida väljendab samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist? Mida kaugemal asub samakasulikkuse kõver 0-punktist, seda suurem on hüvede tarbimisel saadav kasulikkus. 2 12. Miks on samakasulikkuse kõver nõgus? Sellepärast, et piirkasulikkus on kahanev suurus. Mida rohkem indiviidil ühte hüvist on, seda väiksema koguse teist hüvist on ta nõus ära andma, et esimest hüvist veelgi juurde saada. 13. Miks on asendatavuse piirmäär erinevates samakasulikkuse kõvera punktides erinev? Sellepärast, et piirkasulikkus sõltub sellest, kui palju hüviseid parajasti on. Järelikult peab asendatavuse piirmäär samuti sõltuma hüviste kogustest ehk ta ei saa olla iga koguse korral sama. Geomeetriline: asendatavuse piirmäär mingis punktis J on definitsiooni järgi
annaabi.ee 
