arengumaaga(Burkina Faso) on Kanada näitaja 10 korda väiksem. Seega Kanada töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on toredalt väike. (Tabel 1, “Töötuse määr”) ( http://kff.org/globalindicator/unemploymentrate/#table , https://www.cia.gov/library/publications/theworldfactbook/geos/xx.html 20.11.2015) 2. Sissetulekute muutus/elaniku kohta 19952010 – analüüsi lühidalt graafiku andmete põhjal (arvandmed, ühikud – ära unusta). (Tabel 2, “Sissetulekute muutus elaniku kohta”, http://faostat.fao.org/CountryProfiles/Country_Profile/Direct.aspx?lang=en&area=33 , 20.11.2015) Tabeli lihtsamaks mõistmiseks :
Impordina lähevad arvesse meie vaadeldava riigi residentide poolt tehtud kulutused välismaiste residentide poolt toodetud hüvistele ja ressurssidele. Import arvestatakse maha seetõttu, et kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste all. 1 2 3 4 Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused (E). Seega: SKP = E = C + I + G + (X-M) 30. sissetulekute lähenemisviis. korral kasutatakse SKP komponentidena tootmisprotsessis loodud sissetulekuid, milledeks on: palgad: tasu tööjõu eest; rent: tasu tootmistegurite kasutamise eest; intressid: tasu raha kasutamise eest; kasum: ettevõtte omanike tulu; amortisatsioon: summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad: kaudsed maksud: lisatakse SKP koostisesse, kuna (erinevalt otsestest maksudest), ei
mingi tegevusala ettevõtteid! 2. Kuidas Eestis toimuvad demograafilised protsessid mõjutavad eri tegevusalade ettevõtteid (rõivatootjad, meditsiiniline teenindamine, meelelahutus, kiirtoitlustus, apteegid, restoranid, raamatukauplused, reisikorraldajad, kasutatud autode müüjad)? Arvesta järgmiste tegurite mõju: o suurima sündivusega perioodi laste jõudmine kooliikka; o sündivuse järsk langus; o tendents väiksemate perekondade poole; o elanikkonna vananemine; o sissetulekute langus ja diferentseerumine. 3. Millised muutused tehnoloogilises keskkonnas on Sinu arvates kõige rohkem mõjutanud Eesti ettevõtete tegevuse viimasel viiel aastal? 2.2.3 . Mõtle ja arutle vastused: 1. Nt. Majutusettevõtetele kehtestatud tulumaksumäära tõstmine mõjutab majutusettevõtete täituvust. 2. o- suurima sündivusega perioodi laste jõudmine kooliikka; suureneb koolitarvete läbimüük; o- sündivuse järsk langus; väheneb vajadus lasterõivaste järgi;
, , summa, YF ( , 6. Käsutatav isiklik tulu tulu, KIT, personal disposible ) income, PDI = NI - NT + Tr 6. = 7. SKP arvestuse meetodid, GDP calculation methods + a. Tootmise (production) meetod 7. : b. Sissetulekute e. tulude (income) meetod a. c. Kulutuste, e. tarbimise (expenses) meetod b. 8. SKP tootmismeetodil, GDP by sector majandussektorites c. e. harudes loodud lisandväärtuse summa, SKP = VA 8. 9. Lisandväärtus, value added = toote, kauba müügihind vaheprodukt (tootmisdeks või müügiks sisse ostetud
· Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse Makroökonoomika valdkonda kuuluvad: · tootmine ja majanduskasv · muutused majandustlikus aktiivsuses ja tööpuuduses · tootmistegurid ja sissetulekute jaotus · inflatsioon · finatsturud ja reaalmajandus · riigi avastus ja maksebilanss Metodoloogia- positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuse vahelised seosed. Positivislik analüüs põhineb fatkilise materjalil. Normatiivne- annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima.
6.seminar – Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas 1. Millised on Eesti elanikkonna hoiakud seoses sissetulekute ebavõrdsusega. Kuidas tulemusi selgitada? 2010. aastal pidas ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast sissetulekute erinevust liiga suureks. Tulemusi saab selgitada, kui silmas pidada küsitluse läbiviimise perioodi, mis ühtis üleilmse majanduskriisiga ning mis võis muuta vastajate hinnanguid negatiivsemaks. Samuti võib oletada, et negatiivse hinnangu taga on ka võimalus võrrelda end teiste riikidega ning enamasti võrreldakse just edukamatega. 2. Selgitage, mida tähendab mõiste ’palgavaesus’. Millised muutused on toimunud palgavaeste osakaalus Euroopa riikides aastatel 2007-2011.
Mark 1.0 out of 1.0 majapidamiste sääste (S) avaliku sektori kulutusi (G) netoeksporti (X-M) ettevõtete investeeringuid (I) tarbimiskulutusi (C) Question 6 Leia juuresoleva tarbimisfunktsiooni põhjal vastused järgnevatele küsimustele. Complete Mark 4.0 out of 4.0 Säästmine S sissetulekute tasemel Y=100 on 50 Autonoomne säästmine AS võrdub 100 Tarbimise piirkalduvus MPC võrdub 0,5 Tarbimine sissetulekute tasemel Y=400 on 300 Autonoomne tarbimine AC võrdub 100 Säästmine sissetulekute tasemel Y=300 on 50 Question
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 3 Osaliselt õige Hindepunkte 2.0/4.0 Küsimuse tekst Leia juuresoleva tarbimisfunktsiooni põhjal vastused järgnevatele küsimustele. Säästmine S sissetulekute Vastus 1 tasemel Y=100 on 50 Autonoomne tarbimine AC Vastus 2 võrdub -100 Autonoomne säästmine AS Vastus 3 võrdub 50 Tarbimine sissetulekute Vastus 4 tasemel Y=400 on 300 Säästmine sissetulekute Vastus 5 tasemel Y=300 on 50 Tarbimise piirkalduvus MPC Vastus 6 võrdub 0,5 Küsimus 4
ebasoositavam. Teisisõnu, naised tajuvad individuaalsel tasemel suuremat majanduslikku survet ja väiksemat heaolu, kui nendega koos elavad (ja ehk ka abielus olevad) meessoost isikud. Hammer ja Pedersen esitavad ta teise hüpoteesi: nende arvates on riikides, kus üleüldine osalus tööturul on madal (ehk töötuse määr on kõrge), võib juhtuda nii, et naiste materiaalne heaolu ei sõltu nii suuresti nende enda osalemisest tööturul, sest töötust toetavad traditsioonid sissetulekute ühtlasest jaotamisest leibkonna raames. Samas tunnistavad nad aga, et ei ole siiani leidnud pädevat tõestust oma teisele hüpoteesile. Meetoditena kasutasid Hammer ja Pedersen individuaalset intervjuud kooselavate naiste ja meestega, mis viidi läbi enam kui 20nes riigis, rohkem kui 20 000 inimese hulgas. Samuti olid nende käsutuses varasemate küsitluste tulemused, mida nad järelduste tegemises edukalt rakendada said. Suur osa informatsioonist tuli näiteks
Teisisõnu, naised tajuvad individuaalsel tasemel suuremat majanduslikku survet ja väiksemat heaolu, kui nendega koos elavad (ja ehk ka abielus olevad) meessoost isikud. Hammer ja Pedersen esitavad ta teise hüpoteesi: nende arvates on riikides, kus üleüldine osalus tööturul on madal (ehk töötuse määr on kõrge), võib juhtuda nii, et naiste materiaalne heaolu ei sõltu nii suuresti nende enda osalemisest tööturul, sest töötust toetavad traditsioonid sissetulekute ühtlasest jaotamisest leibkonna raames. Samas tunnistavad nad aga, et ei ole siiani leidnud pädevat tõestust oma teisele hüpoteesile. Meetoditena kasutasid Hammer ja Pedersen individuaalset intervjuud kooselavate naiste ja meestega, mis viidi läbi enam kui 20nes riigis, rohkem kui 20 000 inimese hulgas. Samuti olid nende käsutuses varasemate küsitluste tulemused, mida nad järelduste tegemises edukalt rakendada said
Select one: True False Feedback Keinsistid, erinevalt klassikutest (kelle väide oli, et pikaajaliselt saavutab turg tasakaalu), vaatavad turutasakaalu just lühiajaliselt ning kuna lühiajaliselt turg tõesti tasakaalu ei saavuta, peabki valitsus keinsistide arvates majandusse rohkem sekkuma kogunõudluse suurendamise kaudu. 4.1.1. Question 6 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Select one: True False Feedback Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses "Tööhõive, intressi ja raha üldine teooria". 5.1.1. Question 7 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text
Arvestuseks Koostada 2009. aasta detsembri ja 2010. aasta jaanuari kuude kohta koostatud pere- eelarvete ja nende täitmise (arvestuse) ning stressitaluvuse kohta kirjalik ülevaade, milles analüüsida tulemusi. Analüüsil ei tohi kasutada arve, kuid tuleb kasutada protsentuaalseid näitajaid, tegureid jms näitajaid, mida saate arvutada oma andmete alusel. Ülevaate kirjutamisel võivad Teile abiks olla järgmised küsimused: 1. Millised olid suuremad sissetulekute liigid, mida oskasite mõlema kuu eelarveid koostades ette näha ning millised olid tegelikud suurimad sissetulekud? 2. Millised olid suuremad väljaminekute liigid, mida oskasite mõlema kuu eelarvet koostades ette näha ning millised olid tegelikud suurimad väljaminekud? 3. Kas jaanuarikuu eelarve täitmine oli täpsem kui detsembris? 4. Kas koostatud eelarved olid täielikud või tegelikult esines sissetulekuid ja
käsutuses olevad ressursid) erakaupade ja avalike hüviste tootmiseks. Nende osade omavahelise suhte otsustab riigi fiskaalpoliitika ning sellele tugineb ka avaliku sektori struktuur, tegevuse ulatus ning maht. Allokatsioonifunktsioon seab raamid valitsuse pakutavatele avalikele hüvistele, mis omakorda seondub turutõrgetega ning konkretiseerub iga valitsuse fiskaalpoliitikas; Jaotusfunktsioon, st nii ettevõtete kui kodanike sissetulekute ja vara jaotamist hõlmav tegevus. Põhimõte, mis seda jaotust saadab, peab demokraatlikus ühiskonnas ühtima riigi ja kodanike enamuse arusaamadega õigest ning õiglasest jaotamisest. Riigi fiskaalpoliitika peaks sellest juhinduma, sest ebaõiglased jaotussuhted tekitavad pingeid kodanikkonnas, pärsivad töömotivatsiooni ja seaduskuulekust, mis toob kaasa tulude varjamise soovi, ning lõppkokkuvõttes pidurdavad riigi arengut; Stabilisatsioonifunktsioon
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d
nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist. defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus. Engeli kõver- Mikromajandusteooriast on teada Engeli kõverad, mis kirjeldavad erinevate kaupade tarbimiskulutuste (Y) ja sissetulekute (X) vahelisi seoseid. Tavakaupade puhul reeglina sissetulekute kasvades tarbimiskulutused kasvavad (ceteris paribus-muude tingimuste samaks jäädes) ning lähenevad teatud maksimaalsele tarbimistasemele. Luksuskaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades jäädagi kasvama ning väheväärtuslike kaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades väheneda. oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid
nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist. defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus. Engeli kõver- Mikromajandusteooriast on teada Engeli kõverad, mis kirjeldavad erinevate kaupade tarbimiskulutuste (Y) ja sissetulekute (X) vahelisi seoseid. Tavakaupade puhul reeglina sissetulekute kasvades tarbimiskulutused kasvavad (ceteris paribus-muude tingimuste samaks jäädes) ning lähenevad teatud maksimaalsele tarbimistasemele. Luksuskaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades jäädagi kasvama ning väheväärtuslike kaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades väheneda. oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid
........11 3.1. Loomade ja lindude arvu muutused Eestis perioodil 1980-2007......................11 3.2. Puuvilja- ja marjasaak Eestis aastatel 1990-2008.................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................14 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1. Lorenzi kõverad 1997. ja 2007. aasta netosissetulekute põhjal Selleks, et mõõta riigi elanike sissetulekute ebavõrdsust, jagatakse nad perede ehk leibkondade tulude suuruse alusel gruppidesse. Eestis kasutatava detsiiljaotuse korral kuulub igasse tulugruppi kümnendik kõigist peredest, esimeses kõige vaesemad ja kümnendas kõige rikkamad. Saadud jaotuse alusel on võimalik koostada majandusteadlase Max O. Lorenzi järgi nime saanud graafiline kõver. Selle abil on võimalik iseloomustada erinevate riikide elanikkonna sissetulekute ebavõrdsust erinevatel aastatel (Arrak jt
tulemus. Mitte-eestlaste hõivestruktuur ja eestlastega võrreldes kõrgem töötusmäär peegeldab nii nende turumajanduslike muutustega kohanemise astet kui ka objektiivset lähtepositsiooni uues sotsiaal-poliitilises keskkonnas. Võib püstitada hüpoteesi, et majanduslik areng ja sellega seonduv heaolu tõus on oluliseks eelduseks poliitiliste hoiakute tolerantsemaks muutumisel Eesti ühiskonna integratsioonis. Kuni töövõimaluste ja sissetulekute piiratus on valdava osa inimeste jaoks igapäevane mureallikas, jäävad võimalikud sotsiaalsed vastasseisud ja poliitilised lahkarvamused paratamatuks, kusjuures neid tõlgendatakse sageli just rahvusliku kuuluvuse alusel. Antud seoses toimib Eestile iseloomulik sotsiaal-majanduslike tingimuste regionaalne ebaühtlus: kõrgemad sissetulekud ja avaramad töövõimalused Tallinnas nii eestlaste kui mitte-eestlaste jaoks ning ülejäänud Eesti, eriti aga
1. Asendamise (asenduse) piirmaara MRS absoluutvaartus c) vaheneb kui antud UKK-l liikuda allapoole (alla paremale) 2. Tarbija, kes ostab kaht kaupa A ja B, maksimeerib oma kogukasulikkuse TU antud sissetulekute juures, kui d)MUA /PA =MUB /PB 3. Ükskõiksuskõver ÜKK naitab (1 kuni 5 õiget vastusvarianti) b) et tüüpilised UKK-d on negatiivse tõusuga ning kumerad koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4
500 C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a) säästuläve säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine; vale b) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu,, seega g esineb säästmine; õige c) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine; vale
Üldine hinnatase: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Põhjendus: 8. Oletame, et rahvamajandus koosneb kolmest ettevõttest, kes osalevad selle rahvamajanduse poolt valmistatava toote valmimisprotsessis. Andmed kulude ja tulude kohta (rahaühikutes, r.ü.) on tabelis. Arvutage sisemajanduse koguprodukt SKP. Näidake arvutust. SKP=? SKP=w+i+rt+pii+mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 9. Kirjutage iga näitaja järele, kas teda kasutatakse SKP arvutamiseks sissetulekute või kulutuste meetodil. Netointressid sissetulekute meetod Kaudsed netomaksud sissetulekute meetod Netoeksport kulutuste meetod 10. 2011. aastal olid jooksevhindades ehk nominaalne SKP ja reaalne SKP Eestis vastavalt a) 14,3 mld. ja 11,2 mld. eur b) 58 mld. ja 66 mld. eur c) 108 mld. ja 103 mld. eur d) 100 mln. ja 160 mln. Eur Maj kasv 2011 4,5%-7,6% Töötuse määr 2011 11,4%; 13,3%; 10,9%; 13,6%; 14,4%
Uurimuse plaan Mida me tahame uurida? Esmane uurimisteema püstitus · Olulisus · Uudsus · Jõukohasus Üldteema, teemaring -> idee, tees, põhijoon, juhtmõte Sissetulekute ebavõrdsus -> Avaliku sektori töötajate sissetulekute kasv on võrreldes erasektoriga kiirenenud Mida me selle asja kohta juba teame? · Kirjandus · Varasemad uuringud · Eeldatavad mõjud (nt seadusandliku akti korral) · Tavaarvamused Mida me tahame? (täpsustatult) · Uurimisprobleem üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna (Missugune on Tartu pensionäride aineline olukord? vms) · Alamprobleemid, uurimisküsimused · Hüpoteesid (põhjendatud oletused; väited, mis vajavad tõestamist)
Vähesed teavad, kui palju miinuseid ümbrikupalgal siiski on, nimelt ei saa deklareerimata palgalt töötaja töövõimetuskoondamis ega vanemahüvitist, puhkusetasu ning töötuskindlustushüvitist, samuti väheneb olulisel määral tulevikus saadav pension. Laenu ja liisingut väljastavad pangad võtavad kliendi maksevõime hindamise aluseks viimase kuue kuu arvelduskonto väljavõtte või tööandja poolt väljastatud tõendi samal perioodil saadud sissetulekute kohta. Mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud ei saa tõendada oma tegelikke sissetulekuid ja kliendi vähese maksevõime tõttu ei sõlmi pangad ilma piisavate lisatagatiste olemasoluta ka laenu või liisingutehinguid. Eeltoodust tulenevalt on mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud sunnitud pöörduma laenuandjate poole, kes reeglina ei tunne tagatise olemasolu korral huvi isiku ametlike sissetulekute vastu.
leibkondade liikmed. Vaesus võib olla subjektiivne ja objektiivne. · Subjektiivne vaesus põhineb inimese enesehinnangul. Subjektiivselt vaesed isikud tunnevad, et neil on raskusi oma rahaliste ressurssidega toime tulle ja elada vastavalt ühiskonnas kehtivatele standarditele. Subjektiivne vaesus sõltub lisaks leibkonna käsutuses olevatest ressurssidest veel elustiilist ja toimetulekuoskustest. · Objektiivset vaesust, mida võib määratleda nii sissetulekute kui ka kulutuste taseme kaudu. Sagedamini kasutatakse vaesuse hindamiseks sissetulekuid, kuhu juurde võib arvestada ka akumuleeritud varasid, nt kinnisvara, metsa jms. Eestis ei ole seni vaesuse hindamisel akumuleeritud varasid arvesse võetud, sest nende maksumust ja likviidsust on raske hinnata. Vastavalt mõõtmise metoodikale on vaesus kas suhteline või absoluutne. · Suhteline (e. relatiivne) vaesus, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete
1. Allokatsioonifunktsioon · Allokatsiooni funktsiooni raames peab fiskaalpoliitika tagama avalike kaupade tootmise, millega turg (eraettevõtlus) toime ei tule. · Selle protsessi käigus jaguneb ühiskonna ressursside kasutus era-ja avalike kaupade vahel. · Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevuse maht. 2. Jaotusfunktsioon · Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama niisuguste sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis vastaks selle riigi kodanike enamuse arusaamadele õigest ja õiglasest rikkuse ümberjaotamisest ühiskonnas. 3. Majanduse stabiliseerimisfunktsioon · Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning toimetuleku suurenemisele. · Kõik see peab kaasa tooma majanduse arengu, eelkõige SKP kasvu ja
Tooge üks näide..........................................................................................................4 Kristiina Ojuland. Ühtne Euroopa ja Eesti rahvuslikud huvid..........................5 12. Mis on need neli vabadust, mille laienemisest K. Ojuland artiklis räägib?.........5 Eesti Panga seisukoht Euroopa Majandus- ja Rahaliidus (EMU) osalemise kohta.. .5 13. Kas usaldate Eesti Panga prognoosi sissetulekute tasemete ühtlustumise kohta Euroopa Liidus? Selgitage..........................................................................................5 14. Nimetage majandusressurss / tootmistegur, mille parem kasutamine tagaks tänase majanduskasvu jätkumise või kiirendaks seda. Selgitage, kuidas see toimuks..........6 Selgitus:.............................................................................................................6 15............................................
See tähendab seda, et inimesel ei jää üldse raha üle, et mingeid luksuskaupu osta või endale mõnd meelelahutust lubada, kõik teenitu kulub ainuüksi nendele asjadele, mida läheb otseselt tarvis endal hinge sees hoidmiseks. Vaesuse mõõtmiseks on kehtestatud vaesuspiirid, mis jagunevad suhteliseks ja absoluutseks. Vaesuspiir on ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir (sissetulekute ebavõrdus) on määratletud 60% leibkondade sissetulekute järgi mediaanist tarbimisüksuse kohta, iseloomustab sissetulekute jagunemist ühiskonnas. Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir ehk absoluutne vaesuspiir on arvestatud reaalsest tulust ja tarbimisest. Absoluutne vaesus näitab leibkondade või isikute osakaalu, kes elavad allpool ühiskonnas sotsiaalselt vastuvõetavaks elustandardiks tunnistatud vajalikku sissetulekute taset. Ametlik vaesuspiir tähistab ressursside taset, millest madalama
on kõrgem, kui (ettevõtte juhatuse või nõukogu poolt) kindlaksmääratud arvestuslik rentaablus. Meetodi plussiks on lihtsus ning seos kasumiga. Samas seos kasumiga on ka miinuseks, kuna raamatupidamislik kasum ning rahavood on tihti väga erinevad. Samuti ei võeta arvesse raha ajaväärtust. Puhasnüüdisväärtus Puhasnüüdisväärtus (NPV Net Present Value) on investeeringu tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse ja tema maksumuse vahe. Puhasnüüdisväärtus = sissetulekute nüüdisväärtus väljaminekute nüüdisväärtus Selle meetodi rakendamisel on oluline roll diskontomääral, milleks võetakse investori nõutav investeeringu kasumimäär. Puhasnüüdisväärtuse reegel on, et projekt tuleb ette võtta, kui selle puhas nüüdisväärtus on positiivne, ja tagasi lükata, kui selle puhas nüüdisväärtus on negatiivne. Meetodi plussiks on see, et arvesse võetakse rahavood, nende ajastatus ja risk. Miinuseks aga
Tulud ja kulud Tulud ja kulud on terminid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek Sissetulek koosneb: · töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne).
pensioniealise ja ka noorema inimese huve, on kiiduväärne. Siiski tundub paljudele, et tal endal pole mingisugust võimalust oma pensionikogumist muuta. Tegelikult on igal inimesel arvestatav võimalus oma pensionisammaste rahakogumise võimalusi muuta ja parandada, kui sellesse vaid veidi süveneda. Tegelikult pension pole muud kui inimese tavapärane sissetulek seda pensionärile, kes enam tööl ei käi, kuid on elatud elu jooksul teinud riigi heaks tööd. Nagu ka tavapäraste sissetulekute kasutamise ja haldamise üle on inimestel laialdaselt võimalusi, otsustab ka pensionimaastikul oma sissetulekute üle inimene ise. Riigi roll on ajapikku pensionisüsteemis muutunud. Ajal, kui pensionid koguti peamiselt maksutuludelt, oli riigi roll põhiline. Sellest ajast saadik on inimestele jäänud ka mulje, et pension on miski mis tuleb kelletki ja kuskilt ning pole kunagi teada, mis süsteemid selle taga paiknevad
Vasta küsimustele: a) Millised on tasakaalunäitajad (10 punkti) Tasakaalutulu Y= Tasakaalutarbimine C= b) Oletame, et kogutulu täishõivetase on 2000. Kui palju jam is suunas peaksid muutuma avaliku sektori kulutused, et lõhe sulgeda? (10 punkti) c)Kas tegemist on langus- või inflatsioonilõhega? (5 punkti) d) Arvuta kogutulu muutus, kui maksud suurenevad 1 ühiku võrra. (5 punkti) 3. Elanike sissetulekute jaotamise kohta on teada järgmist: a) Joonista Lorenzi kõverad (20 punkti) b) Kummal aastal on sissetulekute jaotus ebavõrdsem? (5 punkti) 4. *2 Selgita, mis on Baasraha (High powered Money, monetary base money), kuidas see erinab tüüpilistest rahaagregaatidest M1, M2? Mida selles kontekstis tähendab finantsvõimendus (financial leverage) ja kuidas saab keskpank seda kontrollida? (10 punkti) 2
9. Makroökonoomika ... a) Kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib b) Ei oma mingit seost makroökonoomikaga c) Uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist 10. Makroökonoomika uurimisobjektiks on: a) Teatavad kauba või ressursi turud Majanduse alused KT küsimused b) Kogu rahvamajandus c) Individuaalfirmad 11. Mis alljärgnevast on seotud makroökonoomikaga: a) Ärikoolide lõpetajate sissetulekute uurimine b) Üldise hinnataseme ja töötuse taseme uurimine 1980ndatel aastatel c) 1950ndatest aastatest alates toimunud nisuhindade muutumistendentside uurimine d) Raamatuturu hinnaprobleemide uurimine? 12. Milline alljärgnev seisukohavõtt on mikroökonoomiline: *** a) Üldine hinnatase Eestis on viimastel aastatel tõusnud b) Infalatsioonimäär on kahel viimasel aastal tõusnud c) Eelmisel kuul oli kala hind kõrgem
Jah! Nõudlusseadus ütleb, et mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus (ceteris paribus). Seega on tegemist tõepoolest pöördvõrdelise seosega hinna ja koguse vahel. Küsimus 5 Nõudluskõver kajastab seost/suhet kauba Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel nõutava koguse ja tarbija eelistuste vahel hinna ja nõutava koguse vahel hinna ja tootmiskulude vahel Nõudluskõver väljendab seost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Küsimus 6 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, Valmis et Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks:
1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? a. Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid ressursse (tööjõud, maad ning kapitali) kasutatakse võimalikult efektiivselt. b. Jaotusfunktisooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi kodanike enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c. Majanduse stabiliseerimise funktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse
16 1,6 SKP 140 1,4 Varude ja müügi suhe 1,2 120 0 100 Aeg Varumuutuste ja majandustsüklite seos. 11 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sissetulekute - kulutuste mudel Tarbimisfunktsioon ja säästufunktsioon 12 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sissetulekute-kulutuste (Q/E) mudel 11. Q/E mudel d l on täi täielikult lik lt orienteeritud i t it d majanduse j d nõudluspoolsele
b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 5. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. * tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 6. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d
Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel: kehtestab seadused ja reeglid , mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna toodab valitud kaupu ja teenuseid , mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas (teatud subjektide maksustamine) suunab majanduse kui terviku edenemist, toetades selle arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitatavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitikal oli neli peamist eesmärki: kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga kõrge ja püsiv majanduskasv õiglane sissetulekute jaotus
b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 4. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 5. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on a. S = S0 + (1+c)Qd b. S = C0 + (1-c)Qd c. C = - C0 + (1- c)Qd d. S = - C0 + (1-c)Qd 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c
1. Nimeta riigi eesmärgid majanduspoliitika 7. Fiskaalpoliitika teostamise vahenditeks on: kujundamisel. Riik kehtestab seadused või reeglid, 1) riigieelarvelised kulutused, 2) maksud. mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riik tagab kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu. Riik muudab ka sissetulekute 8. Kumb on olulisem – majanduskasv või jaotust ühiskonnas, maksustades ühtesid hindade stabiilsus? Põhjenda. Olulisem on majandussubjekte, kuid samal ajal makstes toetusi majanduskasv. Siis majandus liigub edasi ja ei jää teistele. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse ühe koha peale tammuma. Inimeste heaolu peaks
mõistetest ja nende sisust. • Koostame enda isikliku eelarve. • Teostame isikliku eelarve analüüsi kaaludes erinevaid kompromisse ja alternatiive hoides eelarve tasakaalu. • Selgitame raamatupidamise bilansi, kasumiaruande ja rahavoo põhiolemust. Tulud ja kulud Tulud ja kulud on terminid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek • Sissetulek koosneb: töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. • Sissetulekute hulka tuleb arvata ka soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada:
Küsimuse tekst Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses "Tööhõive, intressi ja raha üldine teooria". Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
· Keskkonnakaits muutumine e regulatsioonid · Inflatsioon · Patendikaitse · Sündivus · Konkurentsi · Intressimäärad · Tootlikkuse reguleerimine · Perekondad tõus · Sissetulekute e · Väliskaubandus tase · Uued tooted karakteristi e reguleerimine · Tööpuuduse kud · Uurimis- ja · Töösuhteid tase arendustööde
isa. Üllatusena peavad aga näiteks paljud venemaa poliitikud selleks hoopiski Ronald Reagani. Mart Laar kirjutab ajakirja ,,Diplomaatia" 2011. aasta veebruari veebiväljaandes nõndamoodi: Reagan otsustas jätta NSVLi ilma kahest peamisest sissetulekuallikast naftatuludest ja relvamüügist. Selleks veensid ameeriklased Araabia Ühendemiraate suurendama järsult naftatootmist, millele järgnes nafta hinna järsk langus. See tõi kaasa nii NSV Liidu enda kui tema klientriikide sissetulekute kiire vähenemise. Kui sellele lisada vastutöötamine ja erioperatsioonid NSV Liidu enda energiatööstuses, olid tulemused Moskva sissetulekute jaoks laastavad. Paralleelselt sellega tõstsid Reagani uue hooga käima lükatud võidurelvastumine ning suurenevad kulud surve alla sattunud impeeriumi ülalpidamiseks Moskva kulusid, viies selle 1980. aastate keskpaigaks sisuliselt pankrotti. Moskva oli sunnitud alustama manöövreid, et surve alt väljuda, mille üheks ilminguks oli
b. investeering on rahaliste vahendite paigutamine ainult väärtpaberitesse c. investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse d. investeering on kõrghariduseks tehtavad kulutused Mis on tarbimiskulud? a. tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s b. tarbimiskulud on kõige väiksema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s c. tarbimiskulusid ei lisata SKP-sse, vaid neid hinnatakse sissetulekute kaudu d. tarbimiskulutuste hulka lisatakse kulutused kaupadele, mida tarbitakse üle aasta Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a. mitteainelisi turuväliseid teenuseid b. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust c. tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju d. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid e. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi Kuidas leitakse SKP deflaator? a. tarbijate ostukorvi alusel b
riikide nimekirjas 64. kohal (2016. aasta andmetel). 64. koht ei ole siinkohal küll halb number, kuid võrreldes näiteks Norraga on see 2 korda väiksem, jäädes alla 20 kohaga ning 10 000 USD võrra näiteks EL keskmisest. Samas on ka meie keskmine eluiga võrdlemisi madal maailma võrdluses 84. kohal (CIA Factbook 2016) või 40. kohal (WHO 2015). See omakorda tähendab seda, et tegelikult on meditsiini, eluviisid, elukvaliteet ning sissetulekute suurus madal. Samuti haigutab sissetulekute vahel suurem palgalõhe seda nii üldisemas laadis kui ka soolise palgalõhe näol. Gini koefitsient on Eestil 34,8 ning sooline palgalõhe 28,3% (mis Euroopa liidu kõrgeim) räägivad mõlemas rohkem selle kasuks, et Eesti statistilised näitajad viitavad rohkem arengumaade kui arenenud maade poole (meelevaldne võrdlus olukorra illustreerimiseks). Kuidas kasutatakse seda indeksit aga Eesti Vabariigis / eestikeelse meedia poolt? Selle
d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. * deebetsisendid c. kreeditsisendid d. katteta tehingud 6. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 7. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. * koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 8
e) Kui suur on puhaskasu maakonna jaoks? 150 Ülesanne 8 8 punkti Täitke tabel lõpuni. Kandke tabelis toodud arvandmed joonisele Tabelis on toodud elanikkonna tulude suhteline jaotus (tuluosa) enne ja pärast makse Elanikkond on jaotatud viide alagruppi (kvintiili) 20% 20% 20% 20% 20% Sissetulekute jaotus enne makse 4 8 15 26 47 Kumulatiivne turuosa enne makse 4 12 27 53 100 Sissetulekute jaotus pärast makse 8 13 18 22 39 Kumulatiivne turuosa pärast makse 8 21 39 61 100
Käsu- ehk plaanimajandus: Riik ütleb mida, ning kui palju toota. Turumajandus: Turg otsustab, mida toota ning mida tarbida. Turg määrab ka hinna. Segamajangus: Kõik majandused segunenult. Tulumaks 21%, töötuskindlustus 2%, Pensionifond 2%. Sotsiaalmaks 33%, Käibemaks 22%. Miinimumpalk 320 eurot, Tulumaksuvaba miinimum 144 eurot. Aktsiisid Kütus, tubakas, alkohol, pakendid. Peamised maksusüsteemid: · Progressiivne: Keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega · Proportsionaalne: Kõigil sama protsent. PROPORTSIONAALNE ON KA EESTIS! Maksukoormus on 33% SKP-st. (madal) Otsene maks Maksab tööline. Kaudne maks maksab kaupmees, tööandja. Eelarve koosneb TULUDEST ja KULUDEST. Eelarve koostab VALITSUS, kinnitab RIIGIKOGU. Leibkond inimesed, kes elavad koos.
Nimetus M.Ühik Kogus Keskm. Ostuhind Müügihind Starter tk. 12 4 937,78 5 925,33 Summa Juurdehindlus 100 000,00 20% 3 000,00 12 000,00 57 600,00 128 000,00 49 000,00 2 800,00 15 600,00 8 400,00 Sissetuleku statistika Kauba nimetus Kogus sissetulekute arv Generaator 42 3 Vahesumma Mahahindlus Korr. Summa Km 20% Kokku maksta 71 104,00 0,00 71 104,00 14 220,80 85 324,80 Materjalide nimekiri Starter Generaator Õhufilter Esiklaas
Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab indiviidi, leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalsest elustandardist madalamat taset ning suhtelist e relatiivset vaesust, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10) Vaesuspiir ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% leibkondade sissetulekute mediaanist tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Suhteliseks vaesuspiiriks 1997. aasta andmetel oli 834 kr tarbimisüksuse kohta. (Ibid.) Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir e absoluutne vaesuspiir arvestatud reaalsest tulust ja tarbimisest. 1997. aasta andmetel oli see 1250 kr tarbimisühiku kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,8; 0,8)
annaabi.ee 
