oskab ta nendele kolmele põhjendusele veel kindlasti hulgaliselt lisapõhjendusi leida, kuidas kellegi teise tegevuse või tegevusetuse tulemusena kalasaak nii väikeseks jäi. Hea saagi korral kiidab kalamees küll ennast, aga ka siin võib kellegi teise tegevus kalasaaki mõjutada. Kui tehas, mis on aastaid jõge reostanud, otsustab hankida puhastusseadmed, suurendab see kalade arvukust jões ja meie kalamehe saaki. Kehtestades karmid karistused röövpüüdjatele aitab valitsus meie kalamehel saaki suurendada. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 45 Turg ei toimi ideaalselt kui osa tootmise ja tarbimisega seotud kulutustest kanduvad üle teistele. Sellised kulutused tekivad kui keemiatehas reostab jõge või õhku, sest reostus mõjutab ka neid, kes selle tehasega seotud ei ole. Kui inimesi vaktsineeritakse tuulerõugete vastu siis saavad sellest kasu ka need, kes ennast
õigusvastasuse ja süü etteheide konkreetsele organisatsioonile, mitte aga füüsilise isikule, kes organisatsioonis tegev on. Selline vastutus on vajalik kannatanu kaitsmise eesmärgil. Paljudel juhtudel on kannatanul väga raske ära tõendada, kas keegi juriidilise isiku juhtorgani liikmetest või töötajatest on midagi valesti teinud või tegemata jätnud ja kas nad on selles ka süüdi olnud. Näide: juriidiline isik oma tegevuse käigus laseb järve kemikaale. Kalad surevad ära ja kalamehel jääb kala püüdmata ja tulu saamata. Kalamehel on keeruline tõendada seda, et juriidilise isiku juhtorgani liikmetest on delikti toime pannud, sest ta ei pääse organisatsiooni sisse ja ta ei tea, mis kohustused kellelgi seal olid. Kannatanul on sageli lihtsam esitada nõue organisatsiooni süü alusel. §-d 1043, 1045, 1050 lg 1. 22. Missuguste eelduste olemasolu korral vastutab juriidilise isiku juhtorgani
Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid" (Ehrmann 1935). Kolm lugu kirjel- davad selles kalapüüki Vagula järvel eri aastaaegadel: "Suvisel Vagulal", "Talvisel Vagulal", "Tuli Vagula järve all". Lisaks leidub kogus otseselt looduskaitselisi tekste, milles autor ei moraliseeri, vaid jätab järeldused kaasaelamisega esitatud juhtumite kohta iga lugeja enese teha. Väga emotsionaalne on lugu "Viimased mohikaanlased", mille peategelaseks on hiigelsuur, vana ja kogenud iherus, keda ühelgi kalamehel ei õnnestu võrgu ega õngega kinni püüda, kuna tema end ikka lahti rabeleb. Loo lõpus saame teada, et kala on tapetud – püssilasuga. Selgesti antakse mõista, et tegu oli mõrvaga, eriti küüniliseks muudab asja see, et kasu- tati kalapüügile võõrast meetodit. Eerme tunnistab oma kogumiku järelsõnas, et ei oska oma teost mingis- se kirjanduslikku konteksti paigutada. Temaatilisel alusel võiks kala- püügikirjadest moodustada täiesti omaette tekstiderühma. Varasest popu-
annaabi.ee 
