Valitsus ja riigieelarve (0)

VALITSUS JA RIIGIEELARVE

Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim.
Turu puudulikkused :

• mittetäielik konkurents ; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine
  
• sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus
  
• ebaõiglane tulude jaotus
  

Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor – keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid ), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted.
Valitsuse majanduslikud ülesanded:

• majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine
  
• vaba konkurentsi tagamine turul
  
• positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine
  
• ühishüviste pakkumine
  
• tulude ümberjaotus
  
• majanduse stabiliseerimine
  

Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks.
Riigieelarve – plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud.
Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus.
Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne.
Valitsuse kulutused:

• valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse , maanteed , haridus , kultuur, tervishoid , politsei ja tuletõrje;
  
• toetused ja abirahad; pensionid , lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad;
  
• avaliku sektori palgad
  
• toetused kohalikele omavalitsustele
  
• intressid riigivõlalt
  

Valitsuse tulud:

• peamiselt erinevad maksud
  
• mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus , riigilõiv, finantstulud , laenud, trahvid ;
  

Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi.
“Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud .” (Benjamin Franklin, 1789)
Maksusüsteemi ülesanded:

• põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine
  
• turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust;
  

Maksustamisel on kaks põhimõtet:

• maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt;
  
• maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt;
  

Maksukoormus – kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks . Eestis on maksukoormus 32-33 % sisemajanduse kogutoodangust.
Maksumäär – ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides).
Proportsionaalne maksusüsteem – samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest .
Progresseeruv (astmeline) tulumaks – tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema.
Regressiivne maksusüsteem – madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul.
Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 2040 eurot aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust.
Eesti riiklikud maksud on:

• füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 20%).
  
• ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea.
  
• sotsiaalmaks ; tööandja maksab 33% töötaja brutotöötasust ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks.
  
• käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport ).
  
• aktsiisimaksud; alkohol , tubakas, bensiin , pakendid.
  
• maamaks ; laekub kohalikesse eelarvetesse.
  
• hasartmängumaks
  
• tollimaks
  

Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt. müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks.
www.fin.ee - Rahandusministeerium
www. emta .ee - Maksu- ja Tolliamet
www.maksumaksjad.ee - Eesti Maksumaksjate Liit
2
Pärnumaa Kutsehariduskeskus