juuli 2009.Uue töölepingu seaduse alternatiiviks oli kehtiva töölepinguseaduse ja palgaseaduse ning töö-ja puhkeaja seaduse muutumine.Mis on tööleping?See on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe,mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd,alludestema juhtimisele ja kontrollile.Tööandja aga kohustub maksma töötajale selle töö eest tasu,puhkuse,puhkeajaKehtiv töölepinguseadus on andnud võimaluse töötajal kaitsta oma õigusi.Näiteks TLS parakrahv 2 kehtestab soodsama sätte kohaldamise põhimõtte,mille eesmärgiks on tagada töötaja kui nõrgema poole kaitse.Töölepingu seadus lubab töötaja kasuks seaduses sätestatust soodsamad kokkulepped,milles võivad töötajad ja tööandja kokku leppida seaduses ettenähtust pikemaks põhipuhkuses soodsamas ületunnitöö...
Mart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja- alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga. Mis on tehtud õigesti ja mis valesti? TLS § 7 lg 1 - tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Lõige 4 sätestab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koo...
Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval...
Tööpuhkused: need, mis inimene saab igal aastal. ( igaaastane korraline puhkus, ette nähtud tehtud töö eest igal aastal, pikem periood) Vanemapuhkused/lapsepuhkused. Töötamine ja õppimine korraga õppepuhkused. Reguleeritud eraldi seaduses. Ka kollektiivpuhkused. Palgata puhkus töötaja enda vajadus, läheb tööandja jutule. Haridus- ja teadstöötajad puhkus kestab 52 kalendri tööpäeva. Ametnikel ja alaealistel on ettenähtud 35 kalendritööpäeva. Oma asutus võib eeskirjades olla puhkus pikendatud. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: · Puhkust antakse kalendri aasta kohta · Puhkust antakse kalendripäevades v.a riiklikud pühad ei lähe arvesse. Need lisatakse puhkusele juurde lisaks. · Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik. Kellel jääb puhkus kasutamata, siis puhkusen...
03.2011 Uued mõisted HEA USU PÕHIMÕTE TÖÖLEPINGU SEADUS TsÜS §138 õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. · Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 VÕS §6 võl...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Signe Sarapuu Ä11 Hotelli järkude õiguslik regulatsioon ja tööõiguslik probleem haigestumisel ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe Väimela 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus .....................................................................................................................3 2. Nõuded hotellidele ..............................................................................................................4 3. Järkude saamise tingimused ja järke reguleerivad õigusaktid ..............................................7 4. Tööõiguslik probleem haigestumisel ...................................................................................9 Kokkuvõte...
Mitu päeva peab töötaja ette teatama, kui soovib töölepingut üles öelda katseajal ning kas töötajal on katseajal töölepingu ülesütlemise korral õigus lisaks töötasule saada lõpparvena ka kompensatsiooni kasutamata puhkusepäevade eest? Millistele töölepinguseaduse paragrahvidele Te oma vastustes tuginete? 15 päeva töölepinguseadus paragrahv 28 ja 96. 2. Töötaja asus tööle 25.06.2010. Millal oli tema katseaja viimane päev? Katseaeg kestab neli kuud, seega tema viimane katseaja päev on 24.10.2010 3. Töötaja asus tööle 22.11.2010. Töötaja esitas lahkumisavalduse 21.03.2011. Millal on tema viimane tööpäev? Põhjendage oma vastust. Tal on õigus ette teatada lahkumisest 15 kalendripäeva. Hakkame lugema päevi 22st. 5.aprill on viimane tööpäev. 4...
1 A Kui töötaja tööpäev on 2-tunnine (nädalas 10 ha), kuidas toimub tööpäeva lühendamine riigipüha eel? TLS § 53, kuna TLS ei erista täis ja osalise tööajaga töötajaid, lühendatakse kõigi tööpäeva kolme tunni võrra. St, et 2 tunnise tööajaga inimene ei pea üldse tööle tulema. B Kas ülestõusmispüha on riigipüha Jah, Pühade ja tähtpäevade seadus § 2 lg 3 kas ülestõusmispüha eel peab tööandja tööpäeva lühendama? Ei, TLS § 53 2. Mis perioodid arvestab raamatupidaja puhkust andvaks ajaks? (oluline teada, et pidada täpset arvestust puhkuseõiguste üle) TLS § 68 lg-d 1 ja2 Raamatupidaja arvestab puhkust töötatud aja eest, sinna hulka kuuluvad ka töövõimetus ning põhipuhkusel oldud aeg. Lapsehoolduspuhkusel ja tasustamata puhkusel oldud aega puhkuse arvestamisel arvesse ei võeta. 3. Kas töötajat saab saata sundpuhkusele (tööandja väidab, et tal ei ole tööd anda)? Selgita palun! TLS § 35, tööandja võib küll töötaja saata ,,sundpuhkusele", kuid...
Töölepingu seadus. 2. Kolektiivlepingu seadus 3. Töötajate usaldusisiku seadus 4. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 5. Liiklusseadus (juhitöö ja puhkeaeg (paragrahv 20)). 6. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus. 7. Täiskasvanute koolituse seadus 8. Pühade ja tähtpäevade seadus. 9. Tööturuteenuste ja-toetuste seadus. 10. Töötuskindlustuse seadus. Kriteeriumid lähtuvalt Reguleerib töölepinguseadus Töövõtuleping/ Käsundusleping töötegijast Tööleping Tööprotsessi juhtimine Juhib tööandja või tema Töö tegija esindaja Töötegemise delegeerimine Teeb tööd isiklikult Võib kasutada alltöövõttu Töövahend Kuulub üldjuhul tööandjale Isiklik või tegijale kuuluv...
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadi...
oktoober 1994 · Rahvusvahelise Hotellide ja Restoranide Assotsiatsiooni ( IH&RA ) ja Ülemaailmse Reisibüroode Liitude Föderatsiooni ( UFTAA ) koostatud Hotellide ja Reisibüroode suhtlemise reeglistik · PS! Euroopa Liidu õigus ei reguleeri majutusteenuse osutamist ( VEEL ?!) Majutusettevõtlust reguleerivad Eesti seadusandlikud aktid : · Turismiseadus · Käibemaksuseadus · Tubakaseadus · Alkoholiseadus · Raamatupidamisseadus · Töö- ja puhkeajaseadus · Töölepinguseadus · Tarbijakaitseseadus · Võlaõigus Seadus · Euroopa Liidu kodaniku seadus · ja paljud muud seadusandlikud aktid ja määrused - "Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimestele liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes"( RTL 202,145, 2120) kehtib pärast 01.01.2003 ehitatud või rekonstrueeritud hoonete puhul - "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" ( RTL 2001, 100, 1369) 3...
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
7) Õigus töötasule vasatvalt töötulemustele ja lähtudes kokkulepitud palgatingimustest 8) Õigus puhkusele 9) Tootja suhtes soodsama sätte koheldamine põhimõtte Tööõiguse allikad: · Tahvusvaheline tööorganisatsioon konvesioonid · Eestivabariigi põhisedus · Seadused( Palgaseadus 1994, töö ja puhkuse seadus, eesti vabariigi puhkuse seadus;Eesti Vabariigi Töölepinguseadus võeti vastu 1992) · Kollektiiv lepin jne Töölepingu mõiste: Töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mille aluse töötaja on kohustatud tegema tööandjale tööd alludes tema juhtivusele ja kontrollile ning tööandja kohustab maksma töötajale tasu. Seega võig töölepingu kohta öelda: 1) See on vahepealne kokkulepe mille poolt õigused on vastastikkused 2) Töötaja kohustub tegemea kokkulepitud tööt teatud keerukuse astmes...
Siia kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist. Tööõiguse normid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionilise kindlustamise suhted. Meetod on autonoomne, kuulub eraõiguse valdkonda. Õiguslik materjal: Eesti Vabariigi töölepinguseadus , Eesti Vabariigi puhkeseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, Kollektiivse töötüli lahendamise seadus, Kollektiivlepingu seadus, Töötajate usaldusisiku seadus. Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegevuse vastu. Karistuse rakendamisega kuriteo toimepanija suhtes. Kriminaalõiguse normid ja instituudi määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalkaristuse ähvardusel....
Väärteo eest kohaldatavad karistused on rahatrahv ja arest, kuid võib piirduda ainult hoiatusega. Distsiplinaarkaristused on noomitus, rahatrahv mitte üle 10 kordse keskmise päevapalga, töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikkuse graafikujärgse tööpäeva, töölepingu lõpetamine. Distsiplinaarkaristust reguleerib töölepinguseadus mitte karistusseadus. Eesti karistusseadustik on väga kompaktne ja kergelt arusaadav, sest on jagatuid vähesteks vormideks. Karistusseadustikus on viis põhikaristusliiki, neist kolm kriminaalkaristust ja kaks väärteo karistust. Võrreldes kriminaalkoodeksiga on karistusseadustik paremini piiritletud ning reguleerib ka juuriidiliste isikute karistamise korda. Käsitletavas teemas on õiguse subjektideks füüsilised ja juuriidilised isikud. Õiguse objektiks on karistus kui mõjutusvahend...
riigi seadusandlus ametiühingud Tööalane Tööalane diskrimineerimine on ühe inimese diskrimineerimine eelistamine teisele põhjustel, mis pole seotud tema võimekusega seda tööd teha. Kõige levinum on vanuseline, sooline ja rassiline diskrimineerimine. Riigi seadused Palgaseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Puhkuseseadus, Töölepinguseadus . Ametiühingud Ametiühingud on töötajate organisatsioonid, mis püüavad kaitsta oma töötajate huve ja õigusi eelkõige palga, sotsiaalkindlustuse, tööhõive ja töötingimuste küsimustes. 1905.a. valiti Eestis esimesed töölisvanemad. Taasiseseisvunud 1989.a. Eesti Ametiühingute...
maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. [6] 8 Palgatulult arvestatavaid makse nimetatakse ka tööjõumaksudeks. Seletan lahti kolm põhilist maksu, mida arvestatakse töötasult. 01.juuli 2009 muutub töölepinguseadus ja kehtivuse kaotavad palgaseadus, puhkuseseadus jne - need on edaspidi koondatud ühte seadusse. 1.1. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida töötaja sai töötamisest töölepingu alusel. Tulumaksu maksjaks on füüsiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta. [11] Hetkel on tulumaksumäär 21 protsenti ning igakuine füüsilise isiku maksuvaba tulu määr 2250 krooni, aastamäär on 27 000 krooni....
Koondamise protsess on seadustes üsna täpselt reguleeritud ja nagu iga teiselgi alusel lepingu lõpetamine, peab olema läbi viidud seaduslikult. Koondamise reeglite vastu väiksemgi eksimine võib kaasa tuua pikki ja aeganõudvaid kohtuvaidlusi Seega peab lähtuma väga rangelt seadustes. Mis on avalik teenistus? Avalik teenistuses töötavad inimesed , kelle töökohaks on riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Mis on töölepinguseadus ? Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes . Koondamine ATS-es ja TLS-es ning nende erisus Avaliku teenistuse võib ametnikku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse...
prescribed ettekirjutatud 581. Government of the Republic Act Vabariigi Valitsuse Seadus 582. The Local Government Organisation Act KOV seadus 583. rural municipalities vallad 584. units üksused 585. a single tier arrangement üheastmeline korraldus 586. legally recorded õiguslikult sätestatud 587. budget eelarve 588. armed relvastatud 589. public law organs av. õiguslikud organid 590. The Employment Contracts Act töölepinguseadus 591. identity document isikuttõendav dokument 592. natural person füüsiline isik 593. deprivation ilmajätmine 594. detention vahistamine 595. the duly authorised civil servant ettenähtult (nõuetekohaselt) volitatud avalik teenistuja 596. competent to impose pädev kehtestama/rakendama 597. punishment karistus 598. legal person juriidiline isik 599. individual indiviid 600. procedure code menetlusseadus 601. dispute tüli/vaidlus 602...