TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Logistika - Transport ja ekspedeerimine

1 Hindamata

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE (ETV4130).
II KONTROLLTÖÖ (07.04. 2016 kell 9.50 ruumis U03-103) TEEMAD KORDAMISEKS
Kontrolltöö põ hineb loengutel 4 kuni 7
1. Maanteekaubaveod (vt loeng IV)

Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite.

Mis oleks ekspedeerijale- vedajale kasumlikum –
konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi.

Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V)

 Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel

Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud iseärasusi. Kergete, mahuliste kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks mahukaal, raskete kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks reaalne brutokaal.

 Lennu- ja merevedude tootmisprotsessid

Lennuveo eksport :

kliendi nõustamine, kuidas pakkida
küsida saatjalt erinevaid dokumente (kauba arve, pakkeleht, päritolusertifikaat jne)
saadetise vormistamine programmis
broneeringu tegemine
aja koordineerimine ja transpordi korraldamine (kauba üleskorjed)
terminalis kauba kontrollimine (kogus, mõõt, kaal)
AWB vormistamine, kauba markeerimine
ekspordideklaratsiooni MRN vormistamine
dokumentatsiooni edastamine lennuliinile
vajadusel kindlustuse vormistamine
eelinfo saatmine sihtriigi kontorile
tracking
veoarve esitamine kliendile, kuluarvete kontroll
transpordi sulgemine , kui tulud/kulud OK
võimalike reklamantsioonide lahendamine

Lennuveo import :

impordisaadetiste tootmisprotsessid on sarnased ekspordiga
võimalused, hinnad ja vedu koordineeritakse koostöös lähtemaa kontoriga
veotellimus tehakse lähtemaa veokorraldajale, kes võtab saatjaga ühendust ja korraldab veo vastavalt kokkulepitud veoviisile

Mereveo eksport:

Nõusta klienti kuidas pakkida, aluse max mõõdud/kaal vastavalt konteineri tüübile  
Küsida saatjalt veo dokumendid , kauba arve, pakkeleht, jne.
Saadetise vormistamine transpordiprogrammis (saadetise, transpordi # loomine)  
Laevaliini või co-loader broneeringu tegemine ( veebis , e-mail) vastavalt kehtivale  veotariifile (s/c, tariff, quote #)
Sobivapealelaadimisajajakoordineeriminekliendijavedajaga(FCL). LCLkohaliku  transpordi korraldamine koostöös sisetranspordi osakonnaga (tellimus transpordi  programmis)  
FCL vedu otse sadamasse (koos MRN tollideklaratsiooniga)  
LCL Tallinna ja lähiümbruse üleskorjega kaubad viiakse otse co-loader terminaali  
Eestisisesed korjed tuuakse esmalt liiniautodega DSV terminaali ja viiakse seejärel edasi co-loader terminaali  
Terminaalis fikseeritakse lõplikud kogused/mõõdud/kaalud, mis kantakse hiljem B/L  
MB/L instruktsioonide saatmine (veebis, e-mail)  
HB/L vormistamine vastavalt saatja instruktsioonidele  
Eelinfo (pre- alert ) saatmine sihtriigi kontorile/agendlile  
Laadimismanifesti esitamine (veebis) sihtriigi tollile. AMS, ACI - peab olema tehtud hiljemalt  24 tundi enne laeva väljumist Euroopa sadamast. Vastasel juhul laevale ei laeta „no load “  
Originaaldokumentide saatmine kulleriga (vajadusel)  
Saadetise liikumise jälgimine ja jooksev infovahetus laevaliniga, kui näha et kaup ei liigu  nagu broneeritud  
Veokorraldus lõppeb siis, kui saadetis on kokkulepitud sihtkohas kauba saajale üle antud  
Finants: veoarve esitamine kliendile, kuluarvete kontroll. Profit share e ostu ja müügihinna  vahe 50/50 jagamine  
Kui tulud/kulud OK - transpordi sulgemine  
Võimalike reklamatsioonide lahendamine

Mereveo import:

Impordisaadetiste tootmisprotsessid on sarnased ekspordiga  
Võimalused, hinnad ja vedu koordineeritakse koostöös lähtemaa  veokorraldajaga (kontoriga/parteriga)  
Veotellimus tehakse lähtemaa veokorraldajale, kes võtab saatjaga ühendust ja  korraldab veo vastavalt kokkulepitud veoviisile

 Kauba saatmise võimalused

Võimalused sõltuvad peamiselt:

lennukitüübist ehk kui suuri/raskeid pakkeüksusi on võimalik laadida . See spetsifikatsioon on igal lennukitüübil.
sõltuvalt lennukitüübist laetakse kaubad kas loose-bulk kastikaup ja alused või ULD konteineritesse – unit load device
erinevatel lennukiliinidel on erinevad lennukitüübid, graafikud , sihtkohad ja hinnad
veo aeg sõltub väljumiste sagedusest ja transiitajast (otse- või vahelaadimistega, ooteaeg vahelennujaamades)
lähte-, siht- ja transiitlennujaamade terminaalide võimalustest konkreetset saadetist käsitleda
väiksemad/kergemad kaubad liiguvad TLL lennujaamast lennuki pardal (reisilennuk)
suuremad/raskemad kaubad lennuliini RFS ( road feeder service ) või DSV autoga ettevedu hub’i (HEL, ARN, FRA, AMS) või kaubalennukiga (nt DHL Aviation )

 Pakendamine

Pakendamine on saatja kohustus. Sobilik transpordipakend pakub kaubale piisavat kaitset kogu transpordiaehla vältel ja vastab kolmele põhilisele kriteeriumile: tagab pakendi sisu puutumatuse, kaitseb kaupu väliste vigastuste eest ja ei ohusta teisi kaupu, inimeste tervest ega keskkonda (nt ei leki).
Enamik kauba kahjustusi on põhjustatud ebapiisavast pakendist. Mida korralikum/tugevam/vastupidavam pakend, seda kallim. Pakendamisel kasutatav puitmaterjal (nt EUR/FIN alus, kastid jne) peab vastama sihtriigi nõuetele. Üldiselt ISPM15 standard – kuumtöödeldud tõkestamaks puidukahurite levikut ( markeeritud vastava templiga EE – 000)

 Lü hendid ja nende sisu:

RFS (autodega eelvedu AWB alusel) – (road feeder service) RFS veab kaubad ette lennujaama, kuhu lennukompaniil on suurem arv lende ning seega on ka rohkem kaubaruumi ning hinnapoliitika paindlikum. Sellisel juhul koosneb lennutransport tegelikult kaubaveost lennuautoga ning siis edasilennust lennukiga. Kogu transpordi teekond on aga kaetud lennukaupade vedaja vastutusega.
SDR (tingvaluuta, milles arvestatakse vedajate ja ekspedeerijate vastutuse ulatust).
AWB (lennuveokiri) – kaubaveo lepinguks on AWB (air waybill), mis sätestab veo tingimused ja poolte õigused ja kohustused sh vedaja piiratud vastutuse ca 17 SDR (ca 21,7 EUR) brutokilo kohta. AWB kehtib kuni kaup on saajale või saaja esindajale sihtkohas üle antud. Hetkel veel AWB paberkandjal , kuid IATA töötab üleminukaga paberivabale süsteemile e-freight, mis peaks rakenduma 2016. aasta jooksul.
FCL (täiskonteiner) – (full container load) veoraha arvestamise ühikuks on konteiner
LCL (osakonteiner) – (less than container load) sega-/ tükikaup , veoraha arvestamise ühikuks on arvestuslik maht W/M ( weight or measurement). LCL saadetisi konsolideeritakse FCLi (kui on piisavalt mahtu).
20DC (20-jalane kuivkaubakonteiner)
40DC (40- jalane kuivkaubakonteiner)
TEU (20-jalane konteiner, konteinerveo mõõtühik) – ( twenty -foot equivalent unit) 1 TEU ja 40-jalane konteiner = 2 TEU

 Erikaubad lennuveol

ohtlikud kaubad (DGR)
rasked kaubad (HEA)
ülegabariitsed kaubad (GIB)
kiiresti riknevad kaubad (PER)
teatud temperatuuri nõudvad kaubad
dry ice – kuiv jää (ICE) tahke CO2 -80 kraadi juures, kasutatakse jahutajana
kõrge väärtusega kaubad (VAL)
inimsäilmed (HUM)
elusloomad (AVI)
kergesti purunevad kaubad (fragile)

 Laadimisjärjekord lennuveol reisilennukitega

Esmajärjekorras: diplomaatiline post, tavapost, inimorganid, lennukiosad remondiks
Teises järjekorras: broneeritud reisijad ja nende pagas , broneeritud kaubad, prioriteetsed kiired kaubad, eelnevalt lendudelt mahajäänud kaubad, prioriteetsed kaubad eelisjärjekorras, üldkaubad
Kolmandas järjekorras: ootejärjekorras reisijad ja kaubad

 Konsolideerimine konteinerite mereveol

LCL saadetisi konsolideeritakse ise FCLi (kui on piisavalt mahtu) või kasutatakse konsolideerija (co-loader) teenust. Konsolideerija (nt Shipco, Eculine) on neutraalne, regulaarse graafiku alusel opereeriv konsolideerija, kes kogub ekspediitoritelt kaubad kokku ja laeb FCL. Konsolideerimine : erinevad saatjad ja saajad samas konteineris või erinevad saatjad ja üks saaja – ostja konsolideering

 Konossement (B/L – Bill of Landing) vs mereveokiri (LWB – Liner Waybill, SWB – Sea Waybill) (esimene on nn kaubaväärtpaber, st

veoprotsessi käigus kaubeldav ) - B/L on esitamisdokument, st vastavalt B/L määratlusele ja korrale vabastatakse kaup sihtkoas ainult originaal B/L esitajale

Raudtee kaubaveod (vt loeng VI)

 Raudteevedu (sh rahvusvaheline ja kohalik), veduriteenus

Raudteeveeremiga raudteeifrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma- ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommerts- või veduriteenused) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine. Omavedu raudteetranspordis: raudtee-ettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul. Majandusvedu: raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel.
Veduriteenus (traction): veduri veojõu väljarentimine kaubaveoks

 Raudtee kitsam tä hendus – rööbastee sünonüüm : maatükiga (right of way) püsivalt ühendatud rajatis , mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist.

Raudtee laiemas tähenduses – ettevõte, kes omab kõiki tehnilisi vahendeid, sh raudteeinfrastruktuuri, kaupade ja reisijate raudteeveoks.

Rööpmelaius

Avalik raudtee – raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste osas olema diskrimineerimata tagatud kõigile raudteeettevõtjatele raudteeveoks raudteeseaduses sätestatud alustel ja korras. 1992. aasta Raudteeseaduse alusel on Eesti avalikeks raudteedeks AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS raudteevõrgud. Suurim mitteavalik raudtee kuulub AS Eesti Energia Kaevandused logistikadivisjonile.
Jaam (sorteerimis-, kauba- ja reisijaamad ehk reisijaamadevahelisel alal asuvad raudteepeatused), raudteeterminal (reisi-, sorteerimis- ja kaubaterminalid, kuhu kuuluvad puiste-, tüki-, veerevkaup, vedelkütused , intermodaalsed)
Raudteeadministratsioon – OSŽD (Raudteede Koostööorganisatsioon) liikmesriigi raudteeettevõtja, kes omab ja/või majandab riigi kõige suuremat raudteevõrku. Eestis on raudteeadministratsiooniks majandus- ja kommunikatsiooniminsitri käskkirjaga määratud AS Eesti Raudtee.
 Raudteeveerem (vedurid- vagunid ), rong

Raudteeveerem – raudteeveoks kasutatav vedurid, vagunid, mootorrongid ja rööbasbussid, samuti eriotstarbeline raudteeveerem (posti-, pagasi- jms vagunid) ja eriveerem (lumesahad, dresiinid jms). Hõkmab ka seadmete juhtimissüsteeme, vooluvõtuseadmeid, veojõu- ja energiamuundureid, rongisiseseid elektritarbimise mõõteseadmeid jne.
Vedur – jõuallikaga varustud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamjiseks ja manöövrite teostamiseks.
Klasifikatsioone:

kasutusala järgi: tööstus- (sh kaevandus-) ja magistraalvedurid (sh kauba-, reisi- ja manöövrivedurid)
jõuseadme järgi: mootor- ( diisel -), gaasiturbiin-, elektri- ja auruvedurid

Vagun – rööbasteel kasutatav veok

Järelveetavad: kaubavagunid (kinnised vagunid, platvorm -, poolvagunid ehk gondolad, paak- (tsistern-), punker- ( hopper -), kallur-, külmutus -, eri-) ja reisivagunid, sh restoran-, salong -, posti- ja pakivagunid.
Iseliikuvad ehk mootorvagunid (nt diisel- või elektrirongi (DMU, EMU) juhtvagunid, rööbasbussid).

Rong (kauba- ja reisirongid) – kokkuhaagitud (ja ettenähtud korras signaalidega tähistatud) raudteeveeremi üksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmes vedurist ja mootorvagunist. Rongina käsitatakse ka jaamavahele saadetavate nähtavate rongisignaalidega tähistatud üksikvedurit, mootorvagunit, röönasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit.

Kauba- reisirong - kauba- ja reisivagunitest koostatud rong kaupade ja reisijate veoks.
Külmutusrong – külmutusvagunitest koostatud rong.
Pikk-kaubarong – kaubarong, mille pikkus (tingvagunites) ületab selle rongi liikumispiirkonna jaoks liiklusgraafikus kindlaksmääratud maksimaalnormi.
Raske-kaubarong – kaubarong, mille kaal ületab vastava seeria veduri jaoks antud piirkonnas rongide liiklusgraafikus ettenähtud kaalunormi 100 või enam tonni.
Mootorrong – mootorrongiveeremist koostatud rong. Mootorrongid on diisel- ja elektrirongid.
Tuletõrjerong – tuletõrjevahenditega varustatud ja tuletõrjujatega mehitatud eriveeremiüksus, mida kasutatakse tulekahjude kustutamiseks või lokaliseerimiseks raudteel, selle kaitsevööndis ning lähiterritooriumil.
Töörong – eriveeremiüksus,

Ehitusgabariit - teeteljegaristiolevaltasandilkujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa. Erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks veeremiga.
Veeremigabariit – teeteljegaristiolevaltasandil kujutatud piirjoon, millest ei tohi välja ulatuda ei laaditud ega tühi sirgel rõhtsal teel paiknev veerem.
Laadimisgabariit - teeteljegaristiolevaltasandil kujutatud piirjoon, millest sirgel rõhtsal teeosal paiknevale veeremile laaditud veos, selle pakend ja kinnitus ei tohi ulatuda väljapoole.

 Vedude klassifikatsioone

Aeglased veod ehk tavalised kaubarongid
Kiirveod (nt kiirestiriknevate kaupade veod)
Kaubapagas (kaupade vedu reisirongidega)
Marsruutrongid

 Tariifi koosseis: infrastruktuuri kasutustasu, veotasu, soodustus oma vagunite või vedurite kasutamise eest ning sõltuvalt kaubagrupist ja vagunitüübist.
Minimaalne kogus ja veokaugus , millest algab tariifiarvestus

Vagunsaadetis netokaaluga 25 tonni ja 100+ km.

Kohustuslikud ja valitavad lisateenused

Kohustuslikud: teenused, millised tulenevad rahvusvahelistest veo- ja majandustingimustest.
Pakutavad: teenused, milliseid raudtee osutab, kuid mille tellimine sõltub kliende vajadustest (nt vedurite tellimine manöövritöödeks).

 SMGS (SMGS-konventsiooni kohane rahvusvahelise raudteeveo dokument) (minimaalne kiirus SMGS järgi tavaliselt kaubarongil 200 km/öp, marsruutrongil 300 km/öp) ja E-KS (kohaliku raudteeveo elektrooniline saatekiri)

4. Eriveod (vt loeng VII)

 Näiteid kaupadest

Eesti eksport-, import- ja transiitkaubad:

metallkonstruktsioonid
mahutid
generaatorid
moodulamajad
tuulikud
mitmesugused masinad , kraanad

 Näiteid veoviisidest ja -vahenditest

maismaatransport (mitmiktelghaagis)
mere- ja siseveetransport (erilaev, pargas, sisevee liikurpraam)
raudteetransport (universaalne platvormvagun)
lennutransport (laiakereline kaubalennuk,

 Eriveo hinnapakkumise menetlus

Hinnapäring

Lähteandmed (laadimiskoht, mahalaadimiskoht, kauba andmed (kogus, pikkus x laius x kõrgus, kaal, joonis või foto), veo aeg, erisused (laadimis viis jne))

Hinnapakkumise ettevalmistus

Veoviisi valik (kõige soodsam , kiirem ja optimaalsem veoskeem)
Transpordivahendite valik (kauba omapärale vastav veovahend ( veose optimaalse mõõdud, teljekoormuste jaotus, turvaline kinnitamine), käsitlemise skeem (ümberlaadimine sadamates))
Veokulude arvestamine ( laadimine /mahalaadimine, autovedu, treileri kasutamise tasu, veoload/saateautod/politsei, liiklusmärkide eemaldus/paigaldus, elektriliinide väljalülitus/liinide tõsted, merevedu , kulu laevapiletitele, võimalikud seisakud/sõidukeelud jne)

Hinnapakkumise esitamine

Veoskeemi lühike kirjeldus koos hinnapakkumisega
Tagasisise küsimine
Vajadusel uue soodsama/kiirema veoskeemi pakkumine
Tagasisise küsimine
VEOTELLIMUS!

 Näiteid erivedude tootmisprotsessist (pöö rake tä helepanu võimalikele

kitsaskohtadele)
1. ülesanne:
Vedada kraana punktist A punkti B kahe nädala jooksul
Veovahendite arv: Kokku 53 veokit kraana detailidega
3 x 23 x 27 x
Mitmeteljeline haagis Lahtine platvormhaagis Tenthaagis (standardkoorem)
Veoskeem:
- Autovedu mööda maad Tenthaagised (standardkoormad)
- Autovedu + ro-ro merevedu treileril Ülegabariidilised koormad
Laadimine ja kinnitamine:
- DSV objektijuht kohapeal
- Kaupade ohutu kinnitamine ja autode varustamine kinnitusvahenditega
Kitsaskohad:
- Piisaval hulgal autode mobiliseerimine lühikesel ajahetkel soodsa hinnaga
2. ülesanne
Kaup: Majamoodulid, kokku 60 tk
Marsruut: Pärnu, EE – Mannheim , DE
Veo aeg: Juuli 2014
Ülesanne:
Moodlite paigaldus sihtokohas 4 päeva jooksul õiges järjekorras - just in time
Veo skeem:
- Autovedu Pärnu tehas
- Pärnu sadam
- Laeva laadimine Pärnus
- Merevedu Pärnu
– Rotterdam 
- Ümberlaadimine Rotterdamis
- Parvetamine Rotterdam – Mannheim
- Parve lossimine Mannheimi sadamas
- Autovedu Mannheimi sadam – objekt
Kitsaskohad:
- Veoahela tõrgeteta toimimine  
- Võimalike seisakute ja lisakulude vältimine
- Õigeaegne vedu objektile

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Getu15 Õppematerjali autor

raudtee rong kaubad saadetis load veod saatja laadimine arvestuslik vedaja merevedu kaubarong saatmine imalused lähtemaa

Sarnased õppematerjalid

pdf

Transport ja ekspedeerimine II KT

Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajag

Transport ja ekspedeerimine

1072

pdf

Logistika õpik

Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon

Logistika alused