TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Logistika - Transport ja ekspedeerimine

1 Hindamata

Lõik failist

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE (ETV4130).
II KONTROLLTÖÖ (07.04. 2016 kell 9.50 ruumis U03-103) TEEMAD KORDAMISEKS
Kontrolltöö põ hineb loengutel 4 kuni 7
1. Maanteekaubaveod (vt loeng IV)

Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite.

Mis oleks ekspedeerijale- vedajale kasumlikum –
konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi.

Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V)

 Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel

Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud iseärasusi. Kergete, mahuliste kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks mahukaal, raskete kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks reaalne brutokaal.

 Lennu- ja merevedude tootmisprotsessid

Lennuveo eksport :

kliendi nõustamine, kuidas pakkida
küsida saatjalt erinevaid dokumente (kauba arve, pakkeleht, päritolusertifikaat jne)
saadetise vormistamine programmis
broneeringu tegemine
aja koordineerimine ja transpordi korraldamine (kauba üleskorjed)
terminalis kauba kontrollimine (kogus, mõõt, kaal)
AWB vormistamine, kauba markeerimine
ekspordideklaratsiooni MRN vormistamine
dokumentatsiooni edastamine lennuliinile
vajadusel kindlustuse vormistamine
eelinfo saatmine sihtriigi kontorile
tracking
veoarve esitamine kliendile, kuluarvete kontroll
transpordi sulgemine , kui tulud/kulud OK
võimalike reklamantsioonide lahendamine

Lennuveo import :

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Getu15 Õppematerjali autor

raudtee rong kaubad saadetis load veod saatja laadimine arvestuslik vedaja merevedu kaubarong saatmine imalused lähtemaa

Sarnased õppematerjalid

pdf

Transport ja ekspedeerimine II KT

Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajag

Transport ja ekspedeerimine

1072

pdf

Logistika õpik

Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon

Logistika alused