Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

TRANSPORT
JA EKSPEDEERIMINE (ETV4130).
II KONTROLLTÖÖ (07.04. 2016 kell
9.50 ruumis U03-103) TEEMAD KORDAMISEKS
Kontrolltöö
põ hineb loengutel 4 kuni 7
1.
Maanteekaubaveod
(vt
loeng IV)

  • Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite.
  • Mis oleks ekspedeerijale- vedajale kasumlikum –
    konsolideerida
    ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või
    saada tellimus täiskoorma veoks?

    Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate
    klientide väikesaadetisi.
  • Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V)
    •   Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel

    Arvestuslik
    kaal 1m3
    =
    167 kg õhuvedude ja 1 m3
    =
    1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium
    õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba mõõtmetest,
    ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud iseärasusi. Kergete,
    mahuliste kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks mahukaal,
    raskete kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks reaalne
    brutokaal.

    Lennuveo eksport :
    • kliendi nõustamine, kuidas pakkida
    • küsida saatjalt erinevaid dokumente (kauba arve, pakkeleht, päritolusertifikaat jne)
    • saadetise vormistamine programmis
    • broneeringu tegemine
    • aja koordineerimine ja transpordi korraldamine (kauba üleskorjed)
    • terminalis kauba kontrollimine (kogus, mõõt, kaal)
    • AWB vormistamine, kauba markeerimine
    • ekspordideklaratsiooni MRN vormistamine
    • dokumentatsiooni edastamine lennuliinile
    • vajadusel kindlustuse vormistamine
    • eelinfo saatmine sihtriigi kontorile
    • tracking
    • veoarve esitamine kliendile, kuluarvete kontroll
    • transpordi sulgemine , kui tulud/kulud OK
    • võimalike reklamantsioonide lahendamine

    Lennuveo import :
    • impordisaadetiste tootmisprotsessid on sarnased ekspordiga
    • võimalused, hinnad ja vedu koordineeritakse koostöös lähtemaa kontoriga
    • veotellimus tehakse lähtemaa veokorraldajale, kes võtab saatjaga ühendust ja korraldab veo vastavalt kokkulepitud veoviisile

    Mereveo
    eksport:

    • Nõusta klienti kuidas pakkida, aluse max mõõdud/kaal vastavalt konteineri tüübile 

    • Küsida saatjalt veo dokumendid , kauba arve, pakkeleht, jne.
    • Saadetise vormistamine transpordiprogrammis (saadetise, transpordi # loomine) 

    • Laevaliini või co-loader broneeringu tegemine ( veebis , e-mail) vastavalt kehtivale 
veotariifile (s/c, tariff, quote #)
    • Sobivapealelaadimisajajakoordineeriminekliendijavedajaga(FCL). LCLkohaliku 
transpordi korraldamine koostöös sisetranspordi osakonnaga (tellimus transpordi 
programmis) 

    • FCL vedu otse sadamasse (koos MRN tollideklaratsiooniga) 

    • LCL Tallinna ja lähiümbruse üleskorjega kaubad viiakse otse co-loader terminaali 

    • Eestisisesed korjed tuuakse esmalt liiniautodega DSV terminaali ja viiakse seejärel edasi co-loader terminaali 

    • Terminaalis fikseeritakse lõplikud kogused/mõõdud/kaalud, mis kantakse hiljem B/L 

    • MB/L instruktsioonide saatmine (veebis, e-mail) 

    • HB/L vormistamine vastavalt saatja instruktsioonidele 

    • Eelinfo (pre- alert ) saatmine sihtriigi kontorile/agendlile 

    • Laadimismanifesti esitamine (veebis) sihtriigi tollile. AMS, ACI - peab olema tehtud hiljemalt 
24 tundi enne laeva väljumist Euroopa sadamast. Vastasel juhul laevale ei laeta „no load “ 

    • Originaaldokumentide saatmine kulleriga (vajadusel) 

    • Saadetise liikumise jälgimine ja jooksev infovahetus laevaliniga, kui näha et kaup ei liigu 
nagu broneeritud 

    • Veokorraldus lõppeb siis, kui saadetis on kokkulepitud sihtkohas kauba saajale üle antud 

    • Finants: veoarve esitamine kliendile, kuluarvete kontroll. Profit share e ostu ja müügihinna 
vahe 50/50 jagamine 

    • Kui tulud/kulud OK - transpordi sulgemine 

    • Võimalike reklamatsioonide lahendamine 


    Mereveo
    import:

    • Impordisaadetiste tootmisprotsessid on sarnased ekspordiga 

    • Võimalused, hinnad ja vedu koordineeritakse koostöös lähtemaa 
veokorraldajaga (kontoriga/parteriga) 

    • Veotellimus tehakse lähtemaa veokorraldajale, kes võtab saatjaga ühendust ja 
korraldab veo vastavalt kokkulepitud veoviisile


    Võimalused
    sõltuvad peamiselt:
    • lennukitüübist ehk kui suuri/raskeid pakkeüksusi on võimalik laadida . See spetsifikatsioon on igal lennukitüübil.
    • sõltuvalt lennukitüübist laetakse kaubad kas loose-bulk kastikaup ja alused või ULD konteineritesse – unit load device
    • erinevatel lennukiliinidel on erinevad lennukitüübid, graafikud , sihtkohad ja hinnad
    • veo aeg sõltub väljumiste sagedusest ja transiitajast (otse- või vahelaadimistega, ooteaeg vahelennujaamades)
    • lähte-, siht- ja transiitlennujaamade terminaalide võimalustest konkreetset saadetist käsitleda
    • väiksemad/kergemad kaubad liiguvad TLL lennujaamast lennuki pardal (reisilennuk)
    • suuremad/raskemad kaubad lennuliini RFS ( road feeder service ) või DSV autoga ettevedu hub’i (HEL, ARN, FRA, AMS) või kaubalennukiga (nt DHL Aviation )

    •   Pakendamine

    Pakendamine
    on saatja kohustus. Sobilik transpordipakend pakub kaubale piisavat
  • Vasakule Paremale
    TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT #1 TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT #2 TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT #3 TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT #4 TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT #5 TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT #6 TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT #7 TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Getu15 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    pdf

    Transport ja ekspedeerimine II KT

    Veonduse kvantitatiivsed näitajad  Veomaht – veodokumendi (­dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa –  Reisijate arv, [kauba­] neto­ või bruto­ (st koos taaraga) tonn   • Sõidukite arv   • Liiklusteede pikkus   • Aeg  Veonduse kvalitatiivsed näitajad   i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus­ Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba  brutokaalu alusel)    ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö   iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog   Veokäive ​ – veomaht korrutatuna veokaugusega –​  Reisijakilomeeter​ , neto tonnkilomeeter (NB!  kauba brutokaalu alusel) • ​ Keskmine veo­ või sõidukaugus​  – summaarne veokäive jagatud  summaarse veomahuga • ​ Veokiirus ​ – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajag

    Transport ja ekspedeerimine
    thumbnail
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon

    Logistika alused
    thumbnail
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon

    Baas Logistika



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun