Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Transpordivõrk 1. KT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
1. Veondus  
a. Veonduse mõiste 
Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes 
ka informatsiooni si rdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad 
erinevate veovi side veerem ja infrastruktuur (taristu). 
b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) 
veomaht, sõidukite arv, li klusteede pikkus, 
aeg 
c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad   
Vedu
 ­​
 veokäive​
 (– veomaht korrutatuna veokaugusega),​
 keskmine sõidukaugus 
( summaarne  veokäive jagatud summaarse veomahuga), ​
veoki rus​
 (Tehniline 
(läbisõit jagatuna li kumises oldud  ajaga ) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna 
kogu teeloldud ajaga)) 
 
Veeremi kasutamine
  ­ ​
veeremeikäive ​
(– veeremiühikute arv korrutatuna 
summaarse läbisõiduga), ​
veeremitöö (​
veeremi­ ja kaubakaalu summa korrutatuna 
läbisõiduga)  
Infrastruktuuri kasutamine 
­ ​
Infrastruktuuri koormus​
 (veeremi töö jagatuna 
infrastruktuuri pikkusega),  ​
veovoog​
 (– Kaubaveol tonne kilomeetri kohta ajaühikus ehk 
teatud ajaühiku kaubaveokäive jagatud infrastruktuuri pikkusega – Reisijateveol sõitjaid 
ajaühikus kilomeetri kohta), ​
Li klusvoog​
 (– sõidukit ajaühikus kilomeetri kohta) 
d. Veoteenuse iseloomulikke jooni 
Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele  
Tootmise spetsialiseerumine 
Suurtest tootmismahtudest tulenev ökonoomia 
Teenus ei saa eksisteerida väljaspool veoprotsessi, järelikult ei ole võimalik teenust ette 
varuda ega akumuleerida.  
• Teenuse müük on sisuliselt inim­ ja veeremitöö müük ning järelikult on teenuse 
kvaliteet määratud töö kvaliteediga.  
• Vajadus transporditeenuse järele kõigub olulises ulatuses (nt sessoonsus).  
• Transpordisüsteemi käsutuses ei ole kunagi pi savalt võimalusi rahuldada reaalajas 
turunõudlust sel e suurte kõikumiste korral, eriti aga nõudluse tipuaegadel. 
 • Täiendava läbilaskevõime loomine turunõudluse rahuldamiseks tipuajal on vähetasuv. 
e. Transpordi terminoloogiat:  
isiklik 

– transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga​
 ja avalik transport 
– tegevusloa 
alusel korraldatav  tasuline  sõitjate­ ja/või  kaubavedu .  
oma 

­ vedu vedaja oma tarbeks oma kulul ​
ja tasuline vedu 
­ vedu tasu eest veoteenuse 
tel ija kulul.  
sise 

­ vedu ühe ri gi territooriumil paiknevate lähte­ ja sihtpunktide vahel ​
 ja välisvedu 
­ 
vedu ri gipi ri ületamisega ja/või teistes ri kides  
ühistransport 

 ­ reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks 
mõeldud veeremiga (buss, tramm, trol ,  taksorong , laev, lennuk) kas kindlal marsruudil 
ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tel imuse alusel.​
 ja – sõiduk  
– avaliku 
sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, trol ibuss, tramm, 
rong, laev  
multimodaalsed 

­ vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veovi si kasutades ühe ja 
sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest​
 ja 
intermodaalsed veod 
 ­ vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veovi si kasutades 
ühes ja samas laadimisühikus ( konteiner , auto, haagis, poolhaagis, vagun vms). 
Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks 
vastutuse jagunemise vedajate vahel.  
 
2. Mobiilsus ja sotsiaalne mobiilsus  
a. Sotsiaalse mobiilsuse klassifikatsioon ja mõjurid 

• Li klusesisesed: – juhiloa 
olemasolu – sõiduauto kasutamise võimalus – ühistranspordi pakkumine ja kvaliteet – 
li klusteede olem ja kvaliteet – transpordi kasutamise kulud (isikukulud)  
• Li klusevälised: – elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes – 
töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses ni  keskustes kui ka asustusalade 
perifeerias – haldus­ ja haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon – vaba aja 
kasutamise võimalused, mis olenevad tööaegadest ni  nädala, aasta kui ka eluea kestel 
– asendustegevused (nt telekommunikatsioonivahendite kasutamine)  
b. Mobiilsuse ja transpordi kui majandusharu erinevused 
(mittemotoriseeritud 
li kumised ja ettevõttesisene transport ei kuulu transpordi kui majandusharu koosseisu)  
 
3. Vedu ja veoga kaasnevad teenused  
a. Transport logistikas (

tarneahela osi ühendav lüli​
),  
jaotus 
­ logistikatoimingute kogum (jada), mil e abil tehakse valmistooted tarbijaile 
kättesaadavaks ja mis hõlmab tegevusi, mis seonduvad toodete li kumisega tootjalt või 
hulgimüüjalt tarbijale, jaemüüjale või muudele teisese ladustamise või tarbimise 
punktidele 
jaotuslogistika 

­ logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või 
hulgimüüja laost lõppkliendi (tavaliselt jaemüüja või di ler) või tarbijani. Jaotuslogistika 
al valdkonnad on transport, ladustamine, lisandväärtusteenuste osutamine ning 
asjakohaste infovoogude haldamine.  
a. Eesti logistikainfrastruktuuri arengut mõjutavad tegurid  
• Eesti territooriumi asend Euroopa Li du ja Venemaa olulisemate tõmbekeskuste 
suhtes;  
• Eesti madal rahvastiku keskmine tihedus, peamiste asualade kontsentratsioon Tal inna 
ja Tartu ümbrusesse ning Kirde­Eestisse;  
• kvalifitseeritud tööjõu puudus maapi rkondades ning majandustegevuse ning sel ega ka 
töökohtade koondumine keskustesse;  
• Eesti ühiskonna ki re autostumine, mil ega suureneb märgatavalt just töörände tõttu 
peamiste automagistraalide koormus.  
b. Logistikarajatised logistikakeskuste näitel   
Transpordikesksed logistikakeskused   
• Kaubaveokeskused: eri transpordiettevõtete, ladude ja teenuseosutajate asukoht  
• Kohalikud kaubaveopunktid – väiksemad kui kaubaveokeskused. Seal asuvad 
tavaliselt autotranspordiettevõtjad ja ekspedeerijad  
Konsolideerimis­jaotuskeskused 
– majandavad suured ekspedeerimisettevõtted 
• Maailma logistikakeskused – jaotus toimub kogu maailma ulatuses  
• Euroopa logistikakeskused – jaotus toimub kogu Euroopa ulatuses  
• Euroopa regionaalsed logistikakeskused – jaotus toimub teatud regioonile (nt 
Põhja­Euroopa)  
• Kohalikud logistikakeskused – jaotus toimub ri gi sees või mõnes ri gi pi rkonnas   
Logistika juhtimiskeskused  
 
Kaupadele lisandväärtuse andmise võimalused logistikakeskustes  
• Testimine ja 
kontrol imine • Kaupade ümberpakkimine • Etikettimine • Kergetööstuslikud tegevused – 
Remont – Kaalumine – Värvimine – Lõikamine – vms 
Logistikakeskuste iseloomulikke jooni tänapäeval (mh logistikakeskuste ja 
tööstusparkide integratsioon; integratsioon haridusasutustega) 

• Äriline paindlikkus 
ja investeeringute turvalisus • Hea juurdepääs teedele ja sihtkohtade lähedus (lühike 
reageerimise ja jaotuse aeg) • Koopereerumise võimalused o Logistikaettevõtete ja 
tootmis­ või kaubandusettevõtete vahel o Kulude kokkuhoid side, energia jm valdkonnas 
• Lai teenuste spekter (tol , autoteenindus, toitlustus jms) • Ri gipoolne toetus • Pi sav 
maa­ala logistiliselt hea juurdepääsuga 
c. Veoviisid, liiklusteed ja rajatised  
i. Füüsiline 

– Teed – Torustikud – Rajatised ​
 ja institutsionaalne infrastruktuur 
– 
Institutsioonid  (nt ri giasutused, ettevõtted, üksikisikud) – Seadusandlus 
ii. Transpordivõrk 
• Kõikide veovi side füüsilise infrastruktuuri (li klusteede ja rajatiste) 
kogum teatud pi rkonnas – Magistraal i nide võrk: suurte koguste transportimiseks 
pikkade vahemaade taha – Kohalike li nide võrk​
 ja ­süsteem 
– Tugifunktsioone: eri 
veovi side veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad 
jne; – Juhtimis­ ja regulati vfunktsioone: eeltooduga seotud osa ri givalitsemisorganitest. 
iii. Üle­euroopaline transpordivõrk 
• Koosneb transpordi nfrastruktuurist, 
li kluskorraldussüsteemidest ning asukoha määramise ja navigatsioonisüsteemidest. • 
Transpordi nfrastruktuur koosneb maantee­,  raudtee ­ ja siseveevõrkudest, mere­ ja 
siseveesadamatest ning muudest ühenduspunktidest. • Üldvõrk (comprehensive 
network ) koosneb üleeuroopalise transpordivõrgu kõigist olemasolevatest ja 
planeeritavatest infrastruktuuridest ning hõlmab kõnealuse infrastruktuuri tõhusat, 
sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku kasutamist edendavaid meetmeid. • Põhivõrk 
( core  network) koosneb üldvõrgu neist osadest, mis on üleeuroopalise transpordivõrgu 
arendamise eesmärkide saavutamiseks strateegiliselt kõige tähtsamad.  
 
4. Raudteed  
a. Koostalitlus 

tava­ ja ki rraudteesüsteemi  rongide  ohutu ja katkematu li klemise 
võimaldamine üleeuroopalisel tava­ või ki rraudteesüsteemil seal määratud toimivuse 
tasemel.   
allsüsteemid  

on tava­ ja ki rraudteesüsteemi jaotamise tulemus. Al süsteem jaguneb 
struktuuriliseks (nt raudteeveerem) ja talitluslikuks (nt veeremi hooldus) al süsteemiks.  
b. Füüsiline raudteeinfrastruktuur 
Rööbastee sünonüüm: maatükiga püsivalt 
ühendatud rajatis, mil e olulised osad on muldkeha ja sel ele toetuv tee pealisehitus, mis 
koosneb rööbastest, pöörmetest, li pritest ja bal astist. 
c. Institutsionaalne infrastruktuur –
 raudteeli klusregister (raudteede andmebaas; 
raudteeveeremi andmebaas; vedurijuhilubade ning sertifikaatide andmebaas; 
ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaas), avalik 
raudtee, mitteavalik raudtee, raudtee­ ettevõtja , raudteeinfrastruktuuriettevõtja(d), 
raudteeveo­ettevõtja(d), tegevuseeskiri, ohutusjuhtimise süsteem, ohutusluba, 
juurdepääsu tagavad põhi­ ja lisateenused, juurdepääsu abiteenused  
d. Raudteeõnnetused 
Tõsine  õnnetusjuhtum  on rongi kokkupõrge või rööbastelt 
mahasõit, mis põhjustab inimese surma, vähemalt vi ele inimesele olulise 
tervisekahjustuse või mil e tulemusena saab raudteeveerem, raudteeinfrastruktuur või 
keskkond Ohutusjuurdluse Keskuse hinnangul vähemalt kahe miljoni euro ulatuses 
kahjustusi, ja muud sel ised õnnetusjuhtumid, mil el on selge mõju raudteeohutusele.  
­avariid 

Õnnetusjuhtum on ettekavatsemata või ootamatu sündmus või sündmuste jada, 
mil e tagajärjel tekib kahju, nagu rongi kokkupõrge teise rongi või manööverdava 
raudteeveeremiga, rongi kokkupõrge takistusega, rongi rööbastelt mahaminek, 
raudteeületuskohal toimunud õnnetus, raudteeveeremi otsasõit inimesele, 
raudteeveeremi põleng, ja muud sel ised õnnetusjuhtumid, mil e tagajärjel tekib kahju.  
­intsidendid 

Vahejuhtum on rongi kasutamisega seotud sündmus, mis ei ole 
õnnetusjuhtum ega tõsine õnnetusjuhtum, kuid mõjutab rongi kasutamise ohutust, 
näiteks rööpamurd, rööbastee deformatsioon, valemärguannetest tingitud tõrked, 
signaalist möödasõit ohuolukorras ja käituses oleva raudteeveeremi ratta või telje 
purunemine  
ohutusnäitajad 
1) õnnetusjuhtumitega seotud näitajad; 2) ohtlike kaupade veoga 
seotud õnnetusjuhtumite näitajad; 3) enesetappudega seotud näitajad; 4) 
õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite (edaspidi koos juhtumid) juurpõhjustega seotud 
näitajad; 5) õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad; 6) 
raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja sel e rakendamisega seotud näitajad.  
e. Võrguteadaanne 
Dokument, mil es kajastatakse raudteeinfrastruktuuri­ettevõtja 
raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tingimused: – Infrastruktuuri iseloomustus – 
Infrastruktuurile lubatava veeremi parameetrid – Osutatavad teenused ja prognoositavad 
hinnad – Muud olulised tingimused (sh infrastruktuuri kasutamise lepingu põhitingimused 
integreeritud raudtee­ettevõtjale endale) – Läbilaskevõime jaotamise menetlus 
läbilaskevõime 

potentsiaal kindlaks ajavahemikuks raudteeinfrastruktuuri mingil osal 
li klusgraafiku  koostamiseks   
liiklusgraafik 

– raudteeinfrastruktuuri­ettevõtja koostatud dokument, mis määrab 
rongide ja muu raudteeveeremi kõik kavandatud li kumised ning kus on kajastatud 
raudteeveoettevõtjatele jaotatud läbilaskevõime osad, samuti  tehnoloogilised  aknad. 
rongiliin 

– raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime osa, mis on vajalik ühe rongi 
käigus­hoidmiseks siht­ ja saatepunkti vahel, st mõlemas suunas, teatud ajavahemiku 
jooksul.  
liiklusgraafikuperiood 

– periood, mil eks li klusgraafik koostatakse. Eestis algab 
li klusgraafikuperiood detsembrikuu teisel pühapäeval.  
esimene 
 eraldatakse rongili nid, mis on vajalikud avaliku reisijateveoteenuse 
osutamiseks rahvusvahelises otseühenduses ​
 ja  
teine eelistus 
eraldatakse rongili nid ri gisisese avaliku reisijateveoteenuse 
osutamiseks.  
sihtotstarbeline  ühekordne läbilaskevõime 
Sihtotstarbeline ühekordne läbilaskevõime 
osa on läbilaskevõime varu raudteelõigu kogu läbilaskevõime mahust, mis eraldatakse 
raudtee­ettevõtjale, kas: 1) tehnoloogilisest vajadusest tingitud ühekordseks 
raudteeveoks, näiteks raudteeveeremi katsesõit, raudteeveeremi transportimine remonti, 
vedurijuhi  katsesõidu korraldamine, või 2) li klusgraafikuperioodiks kinnitatud 
li klusgraafiku väliseks raudteeveoks, näiteks turismirongi sõit, tel imusvedu või 
vahejaamas pikemaajalisele edasisõidu ootele jäetud kaubarongi koosseisu edasisõit.  
läbilaskevõime jaotamine  
f. Raudteeveonduse riiklik juhtimine – eelkõige Majandus­ ja 
Kommunikatsiooniministeeriumi teede­ ja raudteeosakonna raudteetalitus  
i. Vabari gi Valitsuse pädevus – raudteeinfrastruktuuri väljaarvamine avalike raudteede 
hulgast, raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramine avalikes huvides 
reisijateveoteenuse osutamiseks  
i . Majandus­ ja kommunikatsiooniministri pädevus – avalikuks raudteeks määramine, 
avaliku reisijateveoteenuse osutajaks määramine  
i i. Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus – ohutustunnistuste väljaandmine, 
läbilaskevõime jaotamine, raudtee­ehituse ehitusloa ja kasutusloa väljaandmine, 
vedurijuhilubade väljaandmine, veoeeskirja heakski tmine, veeremi registreerimine, 
raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine, raudteeli klusregistri töötlemine  
iv. Konkurentsiameti pädevus – tegevuslubade väljaandmine, konkurentsijärelevalve, 
raudtee­ettevõtja sõltumatuse kinnitamine  
v. Maanteeameti pädevus – vedurijuhtide teooriaeksami vastuvõtmine  
vi. Eesti Raudtee pädevus – raudteeadministratsiooni funktsioonide täitmine  
vi . Veo­ettevõtja pädevus – vedurijuhi sertifikaadi (s.o sõidueksami sooritamise 
kinnituse) väljaandmine  
Vasakule Paremale
Transpordivõrk 1-KT #1 Transpordivõrk 1-KT #2 Transpordivõrk 1-KT #3 Transpordivõrk 1-KT #4 Transpordivõrk 1-KT #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kerttu123 Õppematerjali autor
Transpordivõrgu esimese kontrolltöö kordamisküsimuste vastused.

Sarnased õppematerjalid

Transport
12
docx

Transport

1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) ­ kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu ­ rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem ­ Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid ­ Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo-, metsaveo-, konteinerveola

Transport
Transport ja ekspedeerimine I KT
10
pdf

Transport ja ekspedeerimine I KT

Mõisted:   veondus­​ Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni  siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja  infrastruktuur (taristu)   veerem­​  Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum   [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur­​ Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum,  mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud)  kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja  koolitusturge  transpordivõrk­​ Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum  teatud piirkonnas   transpordisüsteem­​ Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi  tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; 

Transport ja ekspedeerimine
Transport ja ekspedeerimine-kontrolltöö kordamisküsimused
18
docx

Transport ja ekspedeerimine, kontrolltöö kordamisküsimused

sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu Ühistransport – reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, toll, takso, rong,

Transport ja kaubakäsitlemine
Transport ja ekspedeerimine KT
4
docx

Transport ja ekspedeerimine KT

1. Veondus ­ tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem ­ üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk ­ kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem ­ transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport ­ transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas). Paratransport ­ ametisõiduk või erasõiduk (renditud sõiduk)

Transport ja ekspedeerimine
Transport ja ekspedeerimine II KT
8
pdf

Transport ja ekspedeerimine II KT

Veonduse kvantitatiivsed näitajad  Veomaht – veodokumendi (­dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa –  Reisijate arv, [kauba­] neto­ või bruto­ (st koos taaraga) tonn   • Sõidukite arv   • Liiklusteede pikkus   • Aeg  Veonduse kvalitatiivsed näitajad   i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus­ Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba  brutokaalu alusel)    ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö   iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog   Veokäive ​ – veomaht korrutatuna veokaugusega –​  Reisijakilomeeter​ , neto tonnkilomeeter (NB!  kauba brutokaalu alusel) • ​ Keskmine veo­ või sõidukaugus​  – summaarne veokäive jagatud  summaarse veomahuga • ​ Veokiirus ​ – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajag

Transport ja ekspedeerimine
Transpordivõrk 2 KT
10
pdf

Transpordivõrk 2.KT

II KONTROLLTÖÖ   1. Raudteeveod   a. Raudteeveo definitsioon ​ Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade  vedu, sh oma­ ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused,  veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine  oma­ ​ raudtee­ettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ​ ja majandusvedu   raudteeinfrastruktuuri­ettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine  raudteel  b. Tegevusload ​ Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on  andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee  kaubaveoteenuse tegevusloa.  ​ , kindlustuskohustus ​ Raudteeveo­ettevõtja võib tegeleda  reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B  osad​ , veoeeskiri ​ Veoeeski

Transpordivõrk
Raudteeveod - eksami kordamisküsimused vastustega
18
doc

Raudteeveod - eksami kordamisküsimused vastustega

1. Millest koosneb pööre? Seade veeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele. Pööre koosneb pöörangust, riströöpast koos kontrarööbastega ja rööbasteedest nende vahel 2.Millest koosneb raudtee pealisehitis? Tee või raja ülemine, perioodiliselt uuendatav osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest koos sideosadega, liipritest (prussidest) ja ballastist ning mis annab veeremi rataste koormuse edasi muldkehale või rajatisele. 3. Näidata, kuidas on üherajalises piirkonnas lahendatud kahe rööpmelaiusega olukord. Vasakult välimine kuni keskmise parem: 1435 mm Vasaku keskmise kuni parema välimine:1520 mm 4. Mis on kauba-reisirong? · Kauba-reisirong - kauba- ja reisivagunitest koostatud rong kaupade ja reisijate veoks. 5. Nimetada 8 erinevat kaubavagunit · kinnisi vaguneid, · madelvaguneid ehk platvormvaguneid (erinevad tüübid kas puidu, konteinerite või sõidukite veoks), · poolvaguneid (puisteainete ja

Logistika
ELEA Organisatsioon
398
ppt

ELEA Organisatsioon

ELEA organisatsioon ELEA EESTI LOGISTIKA ja EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON asutatud 06.12.1994.a. ühendab 71 rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimise ning logistikateenuste pakkumisega tegelevat firmat. Kuidas jaotatakse organisatsioonid? FIATA, a nongovernmental organisation, represents today an industry covering approximately 40,000 forwarding and logistics firms, also known as the "Architects of Transport", employing around 8 10 million people in 150 countries. ELEA on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule. ELEA Juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus ­ mittetulundusü

Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun