Raudteeveod - eksami kordamisküsimused vastustega (0)

1. Millest koosneb pööre?
Seade veeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele.
Pööre koosneb pöörangust, riströöpast koos kontrarööbastega ja rööbasteedest nende vahel
2.Millest koosneb raudtee pealisehitis?
Tee või raja ülemine, perioodiliselt uuendatav osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest koos sideosadega, liipritest (prussidest) ja ballastist ning mis annab veeremi rataste koormuse edasi muldkehale või rajatisele.
3. Näidata, kuidas on üherajalises piirkonnas lahendatud kahe rööpmelaiusega olukord.
Vasakult välimine kuni keskmise parem: 1435 mm
Vasaku keskmise kuni parema välimine:1520 mm
4. Mis on kauba-reisirong?
·         Kauba-reisirong - kauba- ja reisivagunitest koostatud rong kaupade ja reisijate veoks.
5. Nimetada 8 erinevat kaubavagunit
·         kinnisi vaguneid,
·         madelvaguneid ehk platvormvaguneid (erinevad tüübid kas puidu, konteinerite või sõidukite veoks),
·         poolvaguneid ( puisteainete ja metalli veoks, mõnedel tüüpidel on ka põhjaluugid estakaadil tühjendamiseks),
·         paakvaguneid (vedelkütuste, keemiatoodete või põlevkivituha veoks),
·         punkervaguneid (vilja, väetise, tsemendi ja killustiku veoks),
·         kallurvaguneid,
·         külmutusvaguneid või isotermilisi vaguneid (kiirelt riknevate toiduainete veoks),
·         loomavaguneid (elusloomade veoks) ja
·         eriotstarbelisi vaguneid ( tehnoloogiliste seadmete ja vahendite paigutamiseks nagu nt. töökojad, elektrijaamad , tuletõrjerongide veetsisternid jm).
6. Iseloomustage Rakvere jaama kaubaveo mõttes
·         Ühendav harutee Kundasse
·         Vanarauaplats, viljaelevaator, laadimisplatsid
·         Vanaraud, väetis, betoonliiprid, tsement, klinker, vili
8. Iseloomustage Sangaste jaama kaubaveo mõttes
Asub Lõuna-Eestis, Sealt läheb kaubatee ida poole Pskovi  ja suunaga lõunasse Riiga .
Seal on:
·         Laadimisplats
Veetakse:
·         Metsamaterjali
8. Iseloomustage Tapa jaama kaubaveo mõttes
·         Veduridepoo
·         Vagunidepoo
·          Rongide koostamine
9. Kes esitab kliendile arve kaubaveoteenuse eest? (2)
1) Klient peab leidma endale ekspediitori Eesti Raudtee poolt antud valikutest. Ekspediitor teeb kliendile hinnapakkumise,  raudteejaama kaubakontor võib teha eraldi hinnapakkumise oma riigi piires, kusjuures kohustus on valida kliendile lühim marsruut . Ekspediitori teenused valides tuleb sõlmida kaubaveo leping, kus sätestatakse teenuse eest maksmise tingumised.
2) Juhul kui klient ei kasutanud riigi piires ekspediitori teenuseid, esitab kliendile arve Eesti Raudteel toimunud veo eest kaubakontor, väljaspool riigipiiri toimunud vedude eest ekspediitor.
10. Kes peab teavitama klienti kauba saabumisest kliendile jaama?
Kliendile kui saajale peab raudteejaama kaubakontor teavitama kauba või saadetise saabumisest.
11. Alates millisest kaubaveomahust kuus saab sõlmida EVR Cargoga kaubaveoalase koostöölepingu ?
Raudtee kaubavedu on mõeldud suurte kaubakoguste teisaldamiseks.
AS EVR Cargo on oma veotingimustes arvestanud, et min. veetav kaubakogus on 35 t, veokaugus üle 101 km.
Marsruutrongis on minimaalselt 57 tingvagunit üheliigilist kaupa.
12. Millise etteteatamisajaga peab kauba saatja esitama raudteele oma tellimuse ning mitmes eksemplaris?
Kaubasaatja esitab raudteele oma tellimuse vähemalt 15 päeva enne planeeritavat kuud kolmes eksemplaris.
13. SRÜ riikidesse eksportkauba veoplaanid esitatakse 20 päeva enne planeeritava kuu algust.
14. Mille alusel vagunite tellimusi täidetakse (vaguneid jagatakse)?
15. Kuidas on raudteel lahendatud automaatikasüsteemid ( valgusfoorid ning piirkondade hõivatus)?
Vedurijuhil on veduris automaatsignalisatsiooni süsteem ning see näitab foori tulesid kabiinis juba distantsilt, ehk vedurijuht ei pea jälgima seda väljaspoolt.
16. Millised on raudteetranspordi eelised ja puudused?
Eelised:
·         toimib igasuguste ilmastikutingimuste korral;
·         kindlustab kaupade toimetamise suurte kauguste taha;
·         võimaldab suurte mahtudega regulaarveod;
·         laadimistööd suure efektiivsusega;
·         suhteliselt madal vedude omahind ;
·         keskkonnasäästlik veoviis.
Puudused:
·         maanteevedudest pikemad veoajad
·         vähene paindlikkus ;
·         raudtee suhteliselt suured haldamiskulud;
·         erinevad rööpalaiused, mis nõuavad pöördvankrite vahetamist või ümberlaadimist;
·          ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded;
·         raudteegabariidid
17. Millised on kaubaveoteenused raudteetranspordis?
Raudtee kaubaveoteenust võib osutada raudteeveo- ettevõtja , kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa .
Raudteeseadus §10
—raudteeveo-ettevõtja on raudtee-ettevõtja, kes osutab raudteeveoteenust
—raudteeveoteenus on raudteeinfrastruktuuri kasutades rongiga tasu eest või tasuta reisijate või kaupade vedamine
Tegevusloa saamise tingimustega (sh on kohustuslik vastutuskindlustuse olemasolu) saab tutvuda RdtS §11.
KAUBAVEOTEENUSED:
·          vaguni ja jaamateede kasutamine;
·         konteineri kasutamine;
·         jaamateede kasutamine kliendi veeremi liikumisel ühelt haruteelt teisele haruteele;
·         manöövritööd kliendi tellimuse alusel (vagunite sorteerimine, ümberpaigutamine ja vahetamine laadimisfrontidel jne);
·         veduri tellimine manöövritöödeks;
·         vaguni pesemine, puhastamine;
·         valveteenuse osutamine;
·         veolepingu muutmine (kauba ümberadresseerimine);
·         kauba hoidmine jaamades;
·         hoonete ja laoplatside kasutamine;
·         omanikuvaguni registreerimine;
·         raudtee kaubaveo kataloogide, raamatute jm müük;
·         kaubasaatelehtede otsimine arhiivist ja koopiate väljastamine;
·         laadimisskeemi läbivaatamine ning selle osas konsulteerimine,
·         veodokumentide täitmine;
·         klientide töötajate atesteerimine ;
·         kauba vastuvõtt veoks üldpargi vaguni kiire tagastuse režiimi ajal;
·         üldpargi spetsialiseeritud vaguni laadimine spetsialisatsiooni rikkumisega;
·          infoteenused oma kaubasaadetise liikumise kohta;
·         läbipääsuload veo korraldamiseks kaubajaama territooriumil.
18. Kuidas jagunevad kaubaveod raudteel?
Kaubaveod raudteel:
·         kohalikud (ei ületata riigipiire);
·         rahvusvahelised (ületatakse vähemalt Eesti riigipiir .
19. Kuidas jagunevad kohalikud raudtee kaubaveod?
Kohalikud veod:
·         kaubajaamade vahelised;
·         ettevõtte siseveod oma territooriumil (ei liigitu veonduse korralduslike ja statistiliste näitajate alla)
20. Kuidas jagunevad rahvusvahelised kaubaveod?
Rahvusvaheline on kaubavedu Eesti Vabariigi piiri ületamisega ning jagunevad:
·         transiitveod
·         eksportveod
·         importveod
21. Milline on raudteel kohalik vedu?
Kohalikud veod - Eesti piires või ühe infrastruktuuri valdaja piires
22. Mis on rongi kaaluleht?
on vagunite koosseisu koondsaatedokument, mis sisaldab:
·         vagunite numbreid ja paiknemist rongis;
·         kodeeritud informatsiooni kauba, piirijaamade ja sihtjaama kohta;
·         informatsiooni rongi pikkuse ja kaalu kohta
·         veotingimusi määravaid erimärkmeid (ebagabariitsus, kauba ohtlikus, veokiirus).
·         Iga koosseisu muudatus nõuab ka muudatusi kaalulehel vastavalt tegelikule olukorrale (vajadusel uue kaalulehe väljaandmist). Täpsemat informatsiooni kauba, kaubasaaja ja saatja kohta sisaldab kauba saateleht ja vagunileht.
23. Mis on ära toodud rongi kaalulehel? Tuua vähemalt 6 erinevat infoühikut/-elementi
•        vagunite numbreid ja paiknemist rongis;
•        kodeeritud informatsiooni kauba, piirijaamade ja sihtjaama kohta;
•        informatsiooni rongi pikkuse ja kaalu kohta
•        veotingimusi määravaid erimärkmeid (ebagabariitsus, kauba ohtlikus, veokiirus).
•        Iga koosseisu muudatus nõuab ka muudatusi kaalulehel vastavalt tegelikule olukorrale (vajadusel uue kaalulehe väljaandmist). Täpsemat informatsiooni kauba, kaubasaaja ja saatja kohta sisaldab kauba saateleht ja vagunileht.
Kaaluleht on rongi koondsaatedokument, mis sisaldab kaubavagunite numbreid ja paiknemist rongis; kodeeritud informatsiooni kauba, piirijaamade ja sihtjaama kohta; informatsiooni rongi pikkuse ja kaalu kohta ning veotingimusi kirjeldavaid erimärkmeid (nt ebagabariitsus, kauba ohtlikkus, veokiirus). Iga muudatus rongi koosseisus nõuab ka muudatuste tegemist kaalulehel (kuni vajadusel uue kaalulehe väljaandmiseni). Täpsemat informatsiooni kauba, kauba saaja ja saatja kohta sisaldavad kauba saateleht ja vagunileht.
24. Mis on raudteel väikesaadetis?
Väikesaadetis on kaaluga 20 kg kuni 500 kg (erandjuhul kuni 10 tonni), mis täidavad mahult vagunist või konteinerist kuni kolmandiku ja ei vaja veoks tervet vagunit.
25. Mis on raudteel vagunsaadetis?
Vagunsaadetis on ühe saatelehe alusel veoks ühte vagunisse paigutatud saadetis .
26. Mis on raudteel grupisaadetis?
Veos vormistatakse grupisaadetisena, kui täidetud on järgmised nõuded:
·         ühest lähtejaamast,
·         ühe kaubasaatja poolt,
·         ühe saatekirja alusel,
·         ühest kaubaliigist koosnev
·         kahest või enamast vagunist,
·         ühte sihtjaama,
·         ühele kaubasaajale.
27. Mis on raudteel marsruutsaadetis?
Marsruutsaadetis on ühe saatekirja alusel ühe kaubasaatja poolt ühest lähtejaamast ühte sihtjaama ühele kaubasaajale saadetud ühest kaubaliigist tervest rongi kooseisust koosnev saadetis.
28. Millised on marsruutrongi nõuded?
Marsruutrong on kindlaksmääratud marsruudil sõitev kaubarong, mille miinimumnõuded rongi teelesaatmisel on:
·         tingvagunite arv 45,
·          brutokaal alates 3400 tonnist.
29. Millised tegurid määravad rongide pikkuse?
Rongide pikkuse määravad:
·         läbitava liini jaamateede pikkused,
·         veduriliigi võime varustada vagunite pidurimagistraal suruõhuga
30. Millised tegurid määravad rongide kaalu?
Rongide kaalu määravad:
·         veduri veovõime,
·         vagunite kandevõimed,
·         piirkonnas lubatud koormus rööbasteele
31. Mis on kliendirong?
Rong, mis veab:
·         ainult ühe kliendi,
·         üht kindlat materjali või tooret.
Tüüpiliselt on tegemist ühesuguse kauba ja üht kindlat tüüpi vagunitega.
Taolisteks kaupadeks võivad olla metsamaterjal, metall , kivisüsi, toornafta , naftasaadused jms.
32. Mis on süstikrong?
Süstikrong kindla liiklusgraafiku alusel lähtejaamast sihtjaama ja tagasi liikuv marsruutrong, mille koosseisu kuuluvate kaubavagunite arv on konstantne olenemata kauba olemasolust või puudumisest vagunites.
33. Mis on blokk -rong?
Blokk-rong on marsruutrong, mille teekond lähtejaamast-sihtjaama kulgeb muutusteta rongikoosseisus ühe koondsaatedokumendi alusel, samas võib koosseis sisaldada mitme kaubasaaja kaupa.
Rongis on sageli tavakoosseisudest rohkem vaguneid ja rakendatakse mitme veduri veovõimet
34. Mis on komplekteerimisrong?
Komplekteerimisrong on väiksemast kauba- või sorteerimisjaamast teed alustav väikese koosseisuline rong, mida veab lühikestel distantsidel ka manöövervedur. Komplekteerimisrongi koosseisus veetakse kaubavagunid suuremasse sorteerimisjaama, kus vagunite gruppidest ja üksikutest vagunitest koostatakse põhiveorongid.
35. Kes esitab kliendile arve(d) juhul kui klient vedas kaupa välismaale ning ei kasutanud Eesti piires ekspediitori teenuseid?
Kaubakontor
1.   Seleta lahti kaubaveo efektiivsuse eeltingimused raudteel:
• määratud ajaga regulaarne jaotus…süsteem vähendab nõudluse kõikumisest tekitatud ebaefektiivsust
• tõhus aja ja ruumikasutus… vähendab vajadust kaubakäitluseks ja pakendamiseks
• kahekorruselised veovahendid ja kaubaaluste virnastamine … võimaldavad maksimaalse kandevõime kasutamise
• ettevõtete sisene ja nende vaheline koostöö koordineerimine …vähendab kaubavoogude kõikumist
• kerged veovahendid …vähendavad sõiduki omamassi osakaalu kandevõimes
2.   Milliste kaupade ja mahtude juures on kaubavedu raudteel tasuv?
Mida suurem maht kaupa ja mida kaugemale seda veetakse seda tasuvam on vedu. Sobib ka väärtuslike kaupade jaoks nagu autod.
3.   Rahvusvaheliste transpordikoridorides raudteevõrgustiku arendamise eesmärgid:
·         2030. Aastaks - tagada täielikult toimiv ja kogu ELi hõlmav mitmeliigiline TEN-T põhivõrgustik
·         2050. Aastaks-
—tagada koos vastavate teabeteenustega kvaliteetne ja suure läbilaskevõimega raudteevõrk , st põhi-võrgustikule lisatakse arendatud sisevõrgustik;
—ühendada kõik põhivõrgustikku kuuluvad lennuväljad raudteevõrguga, soovitavalt kiirraudteevõrguga;
—tagada kõikide põhivõrgustikku kuuluvate meresadamate piisav ühendus raudtee-kaubaveo süsteemiga ja võimaluse korral ka siseveeteede süsteemiga.
4.   Põhjenda raudteevedude statistiliste mahtude hindamisel veosekäibe näitajate kasutamise eelist kauba kaalupõhise mahu ees.
Veosete kogus tonnides võib olla andmebaasides kajastatult topelt, sest riigisiseselt vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikult raudteel ja teine mitteavalikul. Seepärast on veetud kauba mahu iseloomustamiseks soovitatav kasutada näitajat veosekäive, mis väljendab kaubaveol tehtud tööde mahutonn- kilomeetrites.
5.   Milline on transiitvedude olulisus Eesti Raudtee toimimisel. Põhjenda.
Kuna transiit moodustab 75% Eesti avalikult raudteel veetavast kaubast (2015 andmed) siis selle kadumisel kaoks põhjus Eesti raudteed üldse kasutada, sest kuskilt ei saa piisavalt tulu et maksta ülalpidamiskulud jne. Eesti raudtee sõltub väga palju transiidist. —Eesti Raudtee tulude vähenemine transiidilt toob paratamatult kaasa kas suure riigipoolsete dotatsioonide kasvu või Elroni kiire piletihinna tõusu.
6.   Nimeta Eestis tegutsevad avalikud raudteeveoettevõtted. Mis eristab neid mitteavalikest?
EVR Cargo, Estonian Railway Services E.R.S,   Edelaraudtee
7.   Nimeta Eestis tegutsevad avaliku raudteeinfrastruktuuri majandajad. Mis eristab neid mitteavalikest?
AS Eesti raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
8.   Millega on põhjendatud riigi toetuse vajadus inframajandajale Eestis?
Riigil on kohustus tagada raudtee infrastruktuuri toimimine , sest see võimaldab vedaja jaoks infrastruktuuri kasutustasude püsimise riiklike piirmäärade raames.
9.   Raudtee kaubavedu on mõeldud suurte kaubakoguste teisaldamiseks. AS EVR Cargo on oma veotingimused väljatöötanud arvestusega, et minimaalne veetav kaubakogus on 35 tonni ja veokaugus ületab 101 kilomeetrit. Mida need reeglid sisuliselt tähendavad? Kas alla nende parameetrite ei saagi vedada?
See tähendab, et need kogused on minimaalsed, mille ees peab igal juhul maksma. Saab ka alla nende parameetrite vedada aga maksma peab ikkagi 35t ja 101km eest, et tagada veovahendi ja transpordi püsikulud.
10.  Veoteenuse osutamise kuupäevaks on saabuva kauba puhul veose sihtjaama saabumise kuupäev ja väljuva kauba puhul selle veoks vastuvõtmise kuupäev
11.  Kes koostab veoeeskirja? Kellele ja milleks on vaja veoeeskirja
Dok. mis reguleerib enamikku raudtee kaubaveoga seotud õiguslikest ja tehnilistest küsimustest. Selle kehtestab raudteeveo-ettevõtja ning see sisaldab veotingimusi reisijate või veoste veoks kauba või raudteeveeremi liikide alusel; tasu määramine, kehtestamine ja muutmise kord; tasu muutmisest teatamise kord; reisijateveo- või kaubaveoteenuse kasutaja kaebuse menetlemise kord.
12.  Mis on veoleping ? Millal see osutub sõlmituks?
Keegi kohustub vedama midagi/kedagi. Veoleping loetakse sõlmituks kauba vedamiseks vastuvõtmise hetkest, mida tõendab kauba veoks vastu võtnud jaama kalendritempli jäljend saatekirjal.
13.  Nimeta rahvusvaheliste raudteekaubavedude olulisemad partnerriigid Eestile. Miks mingi riik on oluline?
Venemaa - transiitkaup.
14.  Põhjenda kaubavedude mahu vähenemist raudteedel Eestis.
Masu mõjutas, halvad suhted Venemaaga, veoraha x2,  
15.  Millised muudatused veoettevõtte majandamises toovad kaasa kauba kõikuvad vood ?
Kütuseaktsiisi soodustuse kaotamine ja vaguni väljastatuse kehtestamine
16.  Nimeta  kaubaveo alustamiseks vajalikud eelnevad tingimused raudteeveo kliendile.
17.  Mille alusel koostatakse veoplaan? Kellele ja milleks see on vajalik?
Vedaja koostatud veoplaani alusel teostatakse kaupade vedu raudteel. Eesmärk on teha kindlaks kõik lülid, kes on veoketis tegevad ja tagada igaühe vastutus protsessis.
18.  Mis on formeerimisplaan (rahvusvaheline veoplaan)? Kellele ja milleks see on vajalik?
Vagunivoogusid suunav ja veomahtusid koordineeriv plaan, mis on rahvusvahelise riikidevahelise koostöö aluseks raudteevedudel. Suunab kaupade liikumist terve veoprotsessi vältel, tagab tüüptingimused kaubaveoks, vähendab ajakulu tolli-ja piirivalve tegevuste peale, minimeerib ekspluatatsiooni kulusid , arvestab ökonoomilist kasumlikust kõikide veos osalevate poolte huvides.
19.  Kirjelda kauba veoks vastuvõtmise protsessi.
Tehakse veoleping, kuhu lüüakse kalendritempli jäljend, kliendi esindaja esitab saatekirja ja muud dokumendid sh tollideklaratsiooni.Veofirma esindaja kontrollib dokumendid, jagab kliendile vajalikud juhised kauba ettevalmistamiseks ning annab ette vagunid . Klient korraldab kauba vagunitesse laadimise , kinnitamise, plommimise ja vajalike markeeringute paigaldamise.
20.  Millal on arukas kliendil kasutada ekspedeerija teenuseid?
21.  Kirjelda kauba kliendile üleandmise protsessi.
Pärast kõikide maksete tasumist AS-ile EVR Cargo antakse kaup ja saatedokumendid sihtjaamas üle kliendile. Kauba ja vagunite kättesaamiseks esitab Kaubasaaja esindaja oma isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. Kaupa ei väljastata enne kliendi esindaja isiku ja tema volituste kindlakstegemist.
Klient võib vagunite laadimise ja tühjendamise ning manöövritöö korraldamise kohustuse täitmise teha ülesandeks kolmandatele isikutele, jäädes seejuures veofirma ees vastutavaks
22.  Milliste vahenditega  tagada kauba turvalisus raudteevedudel?
23.  Mis on kauba saatekiri? Millist kauba saatekirja vormi milliste vedude korral kasutatakse?
24.  Miks on saatekirjadel mitu sarnase infoga lehte?
25.  Millised on kaubasaadetised raudteel? Millisel juhul millist saadetise vormi kasutatakse?
26.  Millise saatedokumendiga liiguvad tühjad vagunid?
elektroonilise  dokumenditöötlusega (paberivaba tühjade vagunite transport)
SMGS saatelehega tühja vaguni kohta).
27.  Nimeta erinevad rahvusvahelised raudteekaubavedude ruumid ( areaalid ), kuhu Eesti kuulub. Millised on nende kaubaruumide rahvusvahelised kokkulepped raudtee reisijate ja kaubaveole? Millised on neid kokkuleppeid haldavad organisatsioonid .
28.  Nimeta raudteeohutuse järelvalve asutused Eestis ja EL-s
Eestis - tehnilise järelvalve amet
Euroopa - euroopa raudteeagentuur
29.  Millised Eesti sisesed õiguslikud regulatsioonid tagavad raudteevaldkonna vastavuse Euroopa Liidu direktiividele, määrustele, standarditele?
—raudteeseadus
—raudtee tehnokasutuseeskiri  koos tegevust reguleerivate lisadega
30.  Mis eristab kaubaveo põhiteenused lisateenustest?  Nimeta mõlemast kolm teenuse liiki ja seleta nende olemust.
põhiteenused tulenevad rahvusvahelistest veotingimustest ja rahvusvahelistest majandustingimustest. Lisateenused on tellitavad sõltuvalt kliendi vajadustest .
Põhiteenused: vaguni ja jaamateede kasutamine; konteineri kasutamine; vaguni pesu
Lisateenused: kütusehinna lisamakse; deklareerimine ; vedude planeerimisega seonduvad teenused rahvusvahelisel veol
31.  Millest sõltub raudteevedudel veoaeg ? Millal algab ja lõpeb veoaeg raudteel?
Veoaeg sõltub rongi tüübist, mille kooseisus vagunid liiguvad.
Veoaeg algab kui rongi koosseis on lähtejaamast väljunud. Veoaeg  loetakse lõppenuks kui kaup on saabunud sihtjaama õigel ajal ning vedaja on teavitanud saajat selle saabumisest ning selle kättesaamise võimalustest.
32.  Mille järgi määratakse hilinemiste trahvisumma?
Hilinemiste trahvisumma on tavaliselt kokkulepitud protsent kaubaveotasust.
33.  Mida tähendab järelsaadetis?
 Juhul kui ühe saatelehe kaup jaotub teekonnal eri osadesse, siis võib juhtuda, et osa kaubast võib olla kinni peetud nt tollis. Sel juhul saadetakse mahajäänud kaup järelsaadetisena.
34.  Mida tähendab kauba ümberadresseerimine? Milliseid ümberadresserimise teenuseid saab klient raudteel kasutada)
Tähendab veolepingu muutmist.
35.  Mis on veotariif ja millised näitajad seda raudteel mõjutavad ja millise veoühiku kohta tariif kehtib?
See on veotasu , mis sõltub peamiselt veokaugusest ja kaubakogusest. Seda mõjutavad vaguni tüüp, veo marsruut, veoteekonna pikkus, kaubagrupp, veomaht. Kehtib veetava kaubatonni kohta.
36.  Mis on veotasu raudteel ja millest see koosneb?
Veotasu on rahaline hüvitis, mida vedude tellija tasub vedajale tehtud või tehtava transporditöö eest.
Veotasu arvutamise aluseks on enamasti veosekäive ehk sooritatud transporditöö maht, mida mõõdetakse kombineeritult teepikkuse ja kaalu- või mahuühikutes.
37.  Millal on sõlmitud kauba veoleping raudteel?
38.  Millised võivad olla veo maksetingimused ? Mis valikuid mõjutab?
39.  Kes maksab üldjuhul raudtee veomaksed rahvusvahelistel vedudel?
Ekspediitor
40.  Mida tähendab veoraha paranduslik koefitsient? Too üks näide
Veoraha  arvutustel on erinevatel riikidel tavaliselt 3 kuni 7 erinevat parandusliku koefitsienti, mis võivad erinevate kaupade veotasu suurust muuta olenevalt valikutest kordades
Näide —Vagunsaadetise kaubaveotasu arvestamisel on täiendav kaubakaalust tulenev koefitsient 1,0 kaubakoguse 1 -35 tonni ja üle 51 tonni korral. Kuid 36-50 tonni korral on koefitsient 1,1.
41.  Kust leiad EVR Cargo kaubaveomaksete juhendi ja mida see sisaldab?
http://www.evrcargo.ee/regulatsioonid-kasutajatele/kaubaveomaksed/
See sisaldab viimase 3 aasta juhendeid nii eesti kui ka vene keeles. Aasta 2016 juures on ka muudatuste nimekiri ning kaubaveomaksete arvestamise juhendi kehtestamine.
42.  Millised on Eesti veotariifid võrreldes naaberriikidega. Miks on see nii?
43.  Millised on ohtliku kauba rahvusvahelised regulatsioonid Cotif ja SMGS kaubaruumis. Milliseks hinnata kahe regulatsiooni ühilduvus .
Rahvusvahelise raudteeveo konventsioon (COTIF) lisa C «Määrus ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo kohta» (RID)
—koostatud 1980. aasta 9. mail Bernis
—muudetud 1999. aasta 3. juunil Vilniuses koostatud protokolliga
—Eesti Vabariigi Presidendi 19. juuni 2008. a otsusel nr 299 artiklite 3 ja 4 alusel jätab Eesti Vabariik endale õiguse reguleerida rahvusvahelist ohtlike kaupade vedu Eesti territooriumil RID-iga ühtlustatud rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe SMGS-i lisa 2 alusel.
44.  Mis on ohukaart, millal ja kuidas seda kasutatakse?
dokument, kus on toodud ohtliku aine omadused, võimalikud ohud ja muud soovitused. Siis kui on toimunud õnnetus ohtliku veosega.
45.  Mis on ÜRO kood ja kus seda kasutatakse?
ainele antud kood, mille järgi rahvusvaheliselt määratakse ainete kuuluvus ühte või teise ohukategooriasse. Õnnetuse puhul
46.  Mis on kaubakood ja miks dokumentatsioonis on kood informatiivsem kui kaubanimetus?
47.  Miks on raudtee-ettevõtete tegevus rangelt reguleeritud?
48.  Kas raudteetegevusega kaasnevad keskkonnatasud?
Jah näiteks saastetasud