Transport ja ekspedeerimine I KT (0)

Mõisted:  
veondus­​
Majandusharu , mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni 
si rdamisega ühest punktist teise.  Veonduse  tehnilise baasi moodustavad veerem ja 
infrastruktuur  (taristu) 
 veerem­​
 Reisijate ja kaupade veol kasutatavate li klusvahendite kogum 
 [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur­​
Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, 
mis tagab tõrgeteta li kluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) 
kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja 
koolitusturge 
transpordivõrk­​
Kõikide veovi side füüsilise infrastruktuuri (li klusteede ja rajatiste) kogum 
teatud pi rkonnas  
transpordisüsteem­​
Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veovi side veeremi 
tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis­ ja 
regulati vfunktsioone: eeltooduga seotud osa ri givalitsemisorganitest 
isiklik transport­​
 transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga (era­, ameti­ või renditud 
sõidukiga, nendega teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata kujutab endast nn 
paratransporti)  
paratransport­  
avalik transport­ ​
tegevusloa  alusel korraldatav  tasuline  sõitjate­ ja/või  kaubavedu . 
ühistransport ­ ​
reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud 
veeremiga (buss, tramm, trol ,  takso ,  rong , laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud 
sõiduplaani järgi või ühekordse tel imuse alusel. 
ühissõiduk­ ​
avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, 
trol ibuss, tramm, rong, laev (vt ühistranspordiseadus)  
omavedu ­ ​
vedu  vedaja  oma tarbeks oma kulul 
tasuline vedu­​
vedu tasu eest veoteenuse tel ija kulul 
rahvusvaheline­ ​
vedu ri gipi ri ületamisega ja/või teistes ri kides 
kohalik vedu­​
vedu ühe ri gi territooriumil paiknevate lähte­ ja sihtpunktide vahel 
unimodaalne vedu­ 
multimodaalne­​
vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veovi si kasutades ühe ja sama 
veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest.  
intermodaalne vedu­​
vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veovi si kasutades ühes ja 
samas laadimisühikus ( konteiner , auto, haagis, poolhaagis, vagun vms). Veoprotsessis 
osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise 
vedajate vahel.  
 
Veovi sid  
Infrastruktuuripõhised​
: auto­,  raudtee ­, toru­, linna elekter­, konveiertransport  
Niidipõhised:​
 mere­, sisevee­ ja õhutransport   
Muud:​
 kosmose­, inim­, loom­, kergtransport 
 
 
 
Veoli gid​
:  
reisijatevedu­​
 kaug­, linnalähi­ ja linnavedu;  
 kaubavedu­​
rahvusvaheline (eksport­, import­, transi t­), kohalik (linnadevaheline ja linna­) ning 
tootmissisene vedu (vi mane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). 
 
Üle­euroopalise transpordivõrgu (TEN­T) põhi­ ja üldvõrk​
­  
Üldvõrk​
 (comprehensive  network ) koosneb üleeuroopalise transpordivõrgu kõigist 
olemasolevatest ja planeeritavatest infrastruktuuridest ning hõlmab kõnealuse infrastruktuuri 
tõhusat, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku kasutamist edendavaid meetmeid. 
Põhivõrk​
 ( core  network) koosneb üldvõrgu neist osadest, mis on üleeuroopalise 
transpordivõrgu arendamise eesmärkide saavutamiseks strateegiliselt kõige tähtsamad. 
Eesti transpordivõrgu arengut mõjutavad tegurid 
• Eesti territooriumi asend Euroopa Li du ja Venemaa olulisemate tõmbekeskuste suhtes; 
 • Eesti madal rahvastiku keskmine tihedus, peamiste asualade kontsentratsioon Tal inna ja 
Tartu ümbrusesse ning Kirde­Eestisse; 
 • kvalifitseeritud tööjõu puudus maapi rkondades ning majandustegevuse ning sel ega ka 
töökohtade koondumine keskustesse;  
• Eesti ühiskonna ki re autostumine, mil ega suureneb märgatavalt just töörände tõttu peamiste 
põhimaanteede koormus. 
 
Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne)   
Transpordisüsteemi ​
esmane ülesanne​
 on tagada kõikidele inimestele ja ettevõtetele 
juurdepääs neile igapäevategevusteks vajalikele objektidele 
Transpordisüsteemi ​
sekundaarne ülesanne​
 tuleneb sel est, et majanduse tõhus  toimimine  
eeldab mitte transpordi kui majandusharu ki ret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist 
kõigi institutsioonide suhtes, sealhulgas asjatu transpordivajaduse vältimist.. 
Liikuvus (mobiilsus​
)­Tegevus [li kumine], mis kindlustab [kel egi või] mil egi kättesaadavuse. 
sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogia ja  mõjurid ­ ​
kõik nn koduvälised li kumised, mis tehakse kas 
mittemotoriseeritult ( jalgsi , jalgrattaga) või motoriseeritult (isiklik auto või mootorratas, 
ühistransport)., Sund­ vs vabatahtlik • Sõidu või käigu eesmärgi järgi  
Mõjurid 
• Li klusesisesed: – juhiloa olemasolu – sõiduauto kasutamise võimalus – ühistranspordi 
pakkumine ja kvaliteet – li klusteede olem ja kvaliteet – transpordi kasutamise kulud (isikukulud) 
• Li klusevälised: – elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes – töökohtade 
kontsentratsioon, eriti teeninduses ni  keskustes kui ka asustusalade perifeerias – haldus­ ja 
haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon – vaba aja kasutamise võimalused, mis olenevad 
tööaegadest ni  nädala, aasta kui ka eluea kestel – asendustegevused (nt 
telekommunikatsioonivahendite kasutamine) 
transpordi kui majandusharu ja kõigi liikumiste erinevus​
 (NB! tööstustransport, 
mittemotoriseeritud li kumised ja li kumised isikliku sõidukiga ei kuulu transpordi kui 
majandusharu koosseisu)   
 
Transpordi mõju ühiskonnale (positiivne ja negatiivne)​
 ­ positi vne mõju: elanikkonna üldise 
heaolu kasv nende li kumisvajaduse rahuldamise läbi  
 negati vne mõju: ühiskonnal saamata jäänud heaolu li klusõnnetuste ja elukeskkonna 
halvenemise tõttu 
 
Mis põhjustab suurenevat vajadust veoteenuse järele?  
• Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele 
 • Tootmise spetsialiseerumine – tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, 
tarbijad paiknevad aga hajutatult 
 • Suurtest tootmismahtudest tulenev ökonoomia ( mastaabiefekt ) 
 
Veoteenuse  eripärad , 
Konjunktuursed kõikumised​
, mida peab ennustama ja ennetama. 
Sessoonsed kõikumised​
, mil e mõju püütakse vähendada, hankides sel iseid veovahendeid, 
mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete 
muutustega  on seotud ka suvised puhkused, teelagunemised jne. 
 
Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol  
i. Kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine  
i . Optimaalsete veotingimuste tagamine  
i i. Kaupade säilivuse kindlustamine  
 
Mõjutegurid  
i.  Tootega  seotud tegurid: ​
netokaal​
­kauba puhaskaal pakendi(te) kaalu arvestamata  
brutokaal­​
­ kauba kaal koos pakendi(te) kaaluga 
mahukaal­​
veose  ruumalaühiku (enamasti kuupmeeter) kaal 
arvestuslik kaal­​
  tinglik suurus, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga 
veoseid ühele universaalsele suurusele  
laadimismeeter­ ​
lastiruumi ruumala sel e pikkuse jooksva meetri ulatuses   
saadetis­​
 ühest lähtekohast ja ühelt saatjalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale ühe veokirjaga 
saadetud  kaup, mis on laaditud ühte sõidukisse 
täis­ ja osakoormad­​
 FTL ja LTL 
grupikaup​
­– erinevate klientide saadetised kaaluga kuni 2500 kg, mida veetakse koos ühel 
marsruudil ühes ja samas lastiruumis.  
pakisaadetised​
­saadetis, mil e kogukaal ei ületa 99 kg ning mis koosneb maksimaalselt 
kolmest pisipakist. Vedu ja käitlemine terminalis toimuvad sageli lihtsustatult. Ei pruugita 
koostada saatedokumente, kogu vajalik informatsioon saadetise kohta kajastub 
infosüsteemides ja saadetise markeeringul. 
pisipakid​
 ­saadetis, mil e kogukaal ei ületa 35 kg ja mis koosneb ühest pakkeühikust. Pisipaki 
pakkeühiku (veopakend, pakkeüksus) pikkus ei ületa kaht meetrit ja pikkus pluss ümbermõõt ei 
ületa kolme meetrit.  
i . Turuga seotud tegurid 
 i i. Klienditeenindusega seotud tegurid, sh teenindustaseme näitajad 
 
Transpordilogistika  funktsioonid  
i. Kauba li kumistee kujundamine   
Marsruut​
­veeremi teekond veol algpunktist lõpp­punkti   
ring​
­lõpetatud li kumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti 
intervall ­​
ajavahemik ükskõik mil ises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva auto vahel, 
mis töötavad sel el marsruudil ja mis li guvad ühes ja samas suunas   
 Veeremi kasutamise näitajad: valmeid 
i . ​
Sobivaima veoviisi​
 valik (erinevate veovi side eelised ja puudused), valikukriteerium – 
veoteenuse maksumus ja tasuvus  Ressursside integreeritud planeerimine (vähimakulu mudel) 
 Statistilisel andmestikul põhinev otsustusvahend, esitatud matemaatilise mudelina, mis 
transporditeenuse nõudlusest lähtudes, kaasates otsustusprotsessi transpordisüsteemi 
sotsiaalse täiskulu, aitab määrata veovi si, mis konkreetse nõudluse juures on odavaim, ja 
annab sel ega alused otsustamaks optimaalseima veovi si rahastamise üle.  
i i. Sobivaima veovahendi (veeremi) valik   
Jaotusautod, vedukid, haagised, autorongid  
iv. Kauba li kumise üldine juhtimine ja li kumise kindlustamine (kas osta sisse või teha ise)  
 1PL, 2PL, 3PL, 4PL 
  Assets light ärimudel 
 
Jaotuslogistika    
Mõiste​
­logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost 
lõppkliendi (tavaliselt jaemüüja või di ler) või tarbijani.  
  Rahvusvahelised jaotusstruktuurid, hub­and­ spoke  system (kokku­ ja jaotusvedu; põhivedu, 
s.o terminalidevaheline vedu) 
 i.​
 Otseveod​
 – veod vahetult kauba saatjalt kauba saajale; 
 ​
süsteemsed veod​
 – kokkuvedu terminali ja jaotusvedu terminalist kauba saajale.  
 Suurlinna jaotuslogistika ( linnalogistika )​
 ­kujutab endast kompleksi valdkondadest nagu 
linnali kluse korraldamine, ummikutega kaasnevatele probleemidele lahenduse leidmine, „pargi 
ja reisi“ süsteemi korraldamine ja suurlinna jaotuslogistika (citylogistics), mil e raames otsitakse 
keskkonnasõbralikke transpordi­ ja logistikalahendusi suurlinna elanikkonna varustamiseks 
kõige eluks vajalikuga. 
 
Suundumusi transpordilogistikas   
Transpordi ümbersuunamine ( modal  shift)​
 ­sel iste veovi side eelistamine, mil el on 
infrastruktuuri läbilaskevõime ülejääk ja mil e välismõjud on suhteliselt väikesed  
 ​
„Kasutaja maksab“​
­Kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale ükskõik missuguses 
vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma 
„saastaja maksab“​
­Kulud, mis tehakse keskkonnasaastuse vältimiseks, pi ramiseks ja 
käitlemiseks, katab saastaja.