Mõisted:
veondus
Majandusharu , mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni
si rdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja
infrastruktuur (taristu)
veerem
Reisijate ja kaupade veol kasutatavate li klusvahendite kogum
[füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur
Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum,
mis tagab tõrgeteta li kluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud)
kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja
koolitusturge
transpordivõrk
Kõikide veovi side füüsilise infrastruktuuri (li klusteede ja rajatiste) kogum
teatud pi rkonnas
transpordisüsteem
Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veovi side veeremi
tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja
regulati vfunktsioone: eeltooduga seotud osa ri givalitsemisorganitest
isiklik transport
transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga (era, ameti või renditud
sõidukiga, nendega teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata kujutab endast nn
paratransporti)
paratransport
avalik transport
tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate ja/või kaubavedu .
ühistransport
reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud
veeremiga (buss, tramm, trol , takso , rong , laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud
sõiduplaani järgi või ühekordse tel imuse alusel.
ühissõiduk
avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss,
trol ibuss, tramm, rong, laev (vt ühistranspordiseadus)
omavedu
vedu vedaja oma tarbeks oma kulul
tasuline vedu
vedu tasu eest veoteenuse tel ija kulul
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kerttu123
Õppematerjali autor
Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu Ühistransport – reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, toll, takso, rong, lennuk, laev) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel.
Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas). Paratransport ametisõiduk või erasõiduk (renditud sõiduk) Avalik transport tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu. Ühistransport reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (troll, tramm, buss). Kas kindlal marsruudil, kehtestatud sõiduplaani alusel või eritellimusel.
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine
tasuline vedu- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul kohalik (kabotaaz-) ja rahvusvaheline vedu- Sisevedu ehk kabotaaz- ehk kohalik vedu - vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel. ühissõiduk (NB! ka takso on ühissõiduk)- reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, tramm, troll, takso, rong, laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. 8. Transport logistikas (NB! tarneahela siduv lüli) Tarneahela peamine siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat (efektiivseimat) veotehnoloogiat · Mis põhjustab suurenevat vajadust veoteenuse järele? Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele: Kaubaveol kujutab mobiilsus endast ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija (kaubasaaja) varustamist, st toorainete, pool- ja
Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega · Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega
........................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur...........
........................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114
Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid