Toitainete tähtsus lapse arengus (1)

Tartu Kutsehariduskeskus
Ärindus- ja kaubandusosakond
Referaat
Toitainete tähtsus lapse arengus
Koostas:
Grupp:
Juhendaja :
Tartu 2009
SISUKORD
1. Toitained 4
1.1. Valgud 4
1.2.Süsivesikud 5
1.3.Toidurasvad 6
1.4.Vesi 7
1.5. Vitamiinid 7
1.6. Mineraalained 8
Kasutatud kirjandus: 12
Toitainete tähtsus lapse arengus
Toitumisharjumused kujunevad lapseeas , mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad.
Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame- veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas.
Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas.
Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas. Laste tervise ja toitumiskäitumise uuringute andmetel on õpilaste tervis halvenenud ning linnastumisest tingitult on levinud ebatervislikud toitumisharjumused, nagu sagedane kiirtoidu valik, liigne rasvase ja soolase söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel.
Laste toitumine vajab pidevalt tähelepanu ja suunamist. Lasteaias ja kooliajal saadud tarkused panevad aluse tervislikust toidust arusaamisele ja mõtteviisile. Seda õpetavad vanemate kõrval nii lasteaia kui ka kooli pedagoogid, aga ka meedikud. Laste tervisliku toitumise programme on kõige enam rakendatud projektides „Tervist edendav kool” ja „Tervist edendav lasteaed ”. Õpilaste toitlustamine ei ole pelgalt passiivne toidu pakkumine, vaid sellega on seotud nii toidu pakkujate, valmistajate kui ka turustajate (koolieinelauad) teadlikkus, mis põimub laste valikute tegemise oskusega. Lapsi saab aktiivse tervisliku toidu valijana tegevustesse kaasata. Heaks võimaluseks on tervisenõukogu poolt tervisliku toitumise tegevuskava lõimimine kooli arengukavadesse. Toitumise olukorra analüüsi alusel saab koostada lasteaia või koolitoitumise sisetegevuskava, püstitada eesmärgid ja viia need ellu.
Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Toiduenergiavajadus sõltub inimese soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast jmt. Kõige rohkem mõjutab toiduenergiavajadust aga kehaline koormus.
Lapsed kulutavad energiat erinevalt vastavalt vanusele ning kehakaalu kilogrammi kohta on toiduenergiavajadus väiksematel lastel suhteliselt suurem. Erinevas vanuses lastel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, seepärast on toitumissoovitused orienteeruvad.
Toiduenergia on väljendatud kilodžaulides (kJ), megadžaulides (MJ) ja kilokalorites ( kcal ), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ.
Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad . Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest.

1.Toitained

Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega.
Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud moodustavad 10–15%, rasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60% päevasest energiast. Toitainevajaduse alusel tehtud toiduainete valik tagab makrotoitainete ööpäevase tasakaalustatuse, arvestades süsivesikute, valkude ja rasvade vahekorda .

1.1.Valgud

Valgud on organismi ehituses ja talituses kesksel kohal. Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid, alates uute ainete sünteesimisest, lõpetades laguproduktide eraldamisega.
Valgud on raku ja rakuvaheaine põhiliseks ehitusmaterjaliks. Kuna rasvadest ja süsivesikutest ei ole võimalik valku n.ö üles ehitada, vajatakse toiduga saadavaid aminohappeid ja valke, et nende baasil sünteesida kehaomast valku. Valgud on ka valdavateks komponentideks ensüümide koostises, milleta ei toimu ühtegi ainevahetusprotsessi. Valkude ülesandeks on elutähtsate ainete (hapnik) transport organismis. Valgud on seotud vere ning koevedelike happe – leelise tasakaalu tagamisega . Valgud annavad ka toiduenergiat ja kaitsevad ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest.
Ööpäevas lammutub täiskasvanud inimese organismis umbes 400 g kehavalke. Samapalju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud.
Valkude uuenemiseks vajalikud aminohappeid saab organism toota eelkõige toiduvalkudest. Kui organism ei saa piisavalt valke, siis elutegevuseks vajalikud aminohapped on võimalik saada ka organismi enda koevalkude lammutamisel, mis võib aga tuua kaasa kudede ja elundite pöördumatu kahjustumise.
Valkudega on vajalik katta 10 – 15 % päevasest toiduenergiast. Kuna valgud on raku ja rakuvaheaine põhiliseks ehitusmaterjaliks, siis on nad lastele kasvuks ja arenguks vajalikud suhteliselt suuremas hulgas kehakaalu kg kohta.
Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta täisväärtuslike loomsete (kala, liha, linnuliha , juust, piim, muna) valkudega, mis sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Kui osa valguvajadusest kaetakse taimsete ( kartul , teravili, kaunvili, soja , pähklid) valkudega, tuleb vajalik valgukogus arvutada koefitsiendiga 1,2 kuni 1,4.
Lapsed vanuses 4-6 a. vajavad päevas 1,3-1,4 g valku kehamassi kilogrammi kohta (u. 20 g)
7-9 a. vajavad 1,1-1,2 g/kg, (u. 28 g)
10 -13 on see näitaja 1,0 g/kg (u. 42 g)
14 – 18- a. noored vajavad valku 0,8-1,0 g/kg (poisid ligikaudu 55 g, tüdrukud 45 g ).

1.2.Süsivesikud

Süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel.
Laste toidus peavad süsivesikud katma põhilise ööpäevase toiduenergiavajaduse, s.o 55–60%. Süsivesikute vajadus on kõige suurem noorukieas.
Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos), disahhariididena (sahharoos, laktoos , maltoos ) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudained ). Monosahhariide glükoosi (ehk viinamarjasuhkrut) ja fruktoosi (ehk puuviljasuhkrut) leidub ohtralt mees, puuviljades, marjades ja mahlades. Disahhariididest on kesksed sahharoos (rafineeritud suhkur), laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur).
Magusad mono - ja disahhariidid (lihtsuhkrud) võivad moodustada ööpäevasest toiduenergiast kuni 10%.
Peamine toidu süsivesik on tärklis, mis koos mittetärkliseliste kiudainetega kuulub polüsahhariidide (liitsuhkrute) hulka. Kõige tärkliserikkamad on teraviljade terised ja kartuli mugulad .
Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks polüsahhariidideks. Mittetärkliselisi polüsahhariide tuntakse ka kiudainete nime all. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja vees lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja langetavad vere kolesterooli taset.
Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes ( rukkileib , täisterasai, sepik , tangud, täisterahelbed), kaunviljades ja köögiviljades. Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses.
Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on võrdne lapse vanus aastates + 5, näiteks 10-aastasel 15 grammi.
4 - 6- aastastel poistel on keskmine süsivesikute vajadus 230 g ja tüdrukutel 200 g
7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g
10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g
14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g.
Mono- ja disahhariidid, aga ka tärklis soodustavad hambakaariese teket, kui ei ole tagatud üldine suuõõnehügieen.

1.3.Toidurasvad

Toidurasvade põhiülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine, need on ka asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks. Lisaks eeltoodule võtavad lipiidid osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest.
Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, seetõttu tuleb neid saada toidust valmis kujul. Selliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks rasvhapeteks.
Kaksiksideme asukoha järgi, jagunevad asendamatud rasvhapped omega -3 rasvhapeteks ja omega-6 rasvhapeteks. Asendamatud rasvhapped on linoolhape ja alfa-linoleenhape.
Soovitatav on toidurasvadega katta 25–30% laste ööpäevasest toiduenergiavajadusest, kusjuures küllastunud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhappe) osatähtsus võib olla kuni 10%, millest kuni 1% võib olla transrasvhappeid. Monoküllastumata rasvhappeid ( olehape jt) võib olla 10–15%, polüküllastumata rasvhappeid võib olla 5–10%, sealhulgas asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei sünteesi, vähemalt 3%. Minimaalne omega-3 rasvhapete vajadus on 0,5% toiduenergiast.
7–10-aastaste poiste keskmine lipiidide vajadus on 67 g päevas, tüdrukutel 59 g;
11–14-aastastel poistel 77 g ja tüdrukutel 66 g;
15–18-aastastel noormeestel 89 g ja neidudel 71 g.
(WHO, 2006).
Rasvade vähesuse korral võib pidurduda organismi areng ja langeda organismi vastupanu väliskeskkonna mõjule. Rasvade osana saadakse kolesterooli - kui organism kolesterooli ei saa, siis annab aju kolesterooli maksale, närviimpulsside ülekanne on häiritud ning see võib soodustada depressiooni kujunemist.

1.4.Vesi

Vesi moodustab universaalse lahustina organismi sisekeskkonna põhiosa. Vesi moodustab kehamassist ligikaudu 60%. Vedeliku tasakaalu regulatsioon toimub osmootselt aktiivsete elektrolüütide (naatriumi, kaaliumi ja kloriidide) koostöös. Kui kehavedelikus on soolade liigne kontsentratsioon, on füsioloogiliseks regulatsioonimehhanismiks janutunne, samas vähendatakse vee väljaviimist neerude kaudu.
Ööpäevase veevajaduse saab välja arvestada sõltuvalt inimese keskmisest energiavajadusest, mis on seotud kehalise aktiivsuse tasemega.
Laste, eriti aga imikute veevajadus on tunduvalt suurem täiskasvanute omast. Kui täiskasvanu organismi veevajadus on 30–40 ml kehakaalu kilogrammi kohta, siis 4-6 aastastel lastel on veevajadus umbes 75-100 ml/kg kehamassi kohta ehk umbes kaks korda suurem kui täiskasvanul.
Vett saadakse joogiga ning toiduga, eriti puu- ja köögiviljadest.
Orienteeruvalt on kogu päevane veevajadus:
3-6-aastastel 1300 – 1700 ml
7-10-aastastel 1900 – 2200 ml
11-14-aastastel 1900 - 2600 ml
15-18-aastastel 2300 ml tüdrukutel ja 3300 ml poistel.
Joodava veena peaks organism seda saama olenevalt vanusest ja päevasest energiavajadusest keskmiselt 1 ml/kcal kohta.

1.5.Vitamiinid

Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes – mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid sisalduvad ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sh ainevahetusprotsesse. Samuti tõstavad vitamiinid organismi kaitsevõimet.
Normaalseks arenemiseks ja elutegevuseks vajavad lapsed kindlasti iga päev eale vastavas koguses vitamiine. Täisväärtuslikus segatoidus on neid piisavalt.
Toitumissoovitustes on välja toodud ainult tähtsamate vitamiinide kogused . Allpool on välja toodud toitumissoovitustes esitatud vitamiinide nimetused.
Vesilahustuvad vitamiinid:
Vitamiin B1, tiamiin
Vitamiin B2, riboflaviin
Niatsiin, nikotiinhape , nikotiinhappe amiid (vitamiin P)
Vitamiin B6, püridoksiin
Vitamiin B12, (tsüaan) kobalamiin
Folaadid, foolhape , folatsiin
Vitamiin C, askorbiinhape
Rasvlahustuvad vitamiinid:
Vitamiin A, retinool
Vitamiin D, kaltsiferool
Vitamiin E, α-tokoferool
Enamiku vitamiinide vajadus on näidatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõne vitamiini vajadus väljendatakse ekvivalentides.
Retinooliekvivalent (RE) = 1 μg retinooli = 12 μg beetakaroteeni
α-tokoferooliekvivalent (α-TE) = 1 mg RRR-α-tokoferooli
Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani

1.6.Mineraalained

Mineraalained moodustavad umbes 4–5% kehamassist. Organismis on üle 70 erineva keemilise elemendi, neist üle 20 bioelemendi vajadus on määratletud. Seega ei ole kõikide mineraalainete soovitatavat kogust toitumissoovitustes välja toodud (nt mikroelemente, mida inimene vajab väga väikeses koguses). Kaltsium , fosfor , kloor, kaalium , magneesium, naatrium ja väävel esinevad organismis suhteliselt suurtes kogustes, seepärast nimetatakse neid makroelementideks. Mikroelementidest on organismis rauda, vaske, tsinki , koobaltit, joodi, molübdeeni, vanaadiumi, niklit , kroomi, seleeni , räni, mangaani, fluori , tina.
Inimorganismis puuduvad piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus . Liialdamine mineraalainete ja mikroelementidega viib aga häireteni organismi talitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
Üheks tähtsamaks makroelemendiks on kaltsium (Ca). Kaltsiumi peamine funktsioon seisneb koos fosforiga (P) luukoe moodustumises.
Kaltsiumi peaks laps vanuses 6–9 aastat saama 700 mg päevas ja vanuses 10–13 aastat 900 mg päevas (Eesti toitumis - ja toidusoovitused, 2006).
Kaltsiumi omastamine oleneb toidu koostisest ning kaltsiumi ainevahetuses on oluline osa magneesiumil . Kaltsiumi imendumist soodustab vitamiin D. Ligi 80% kaltsiumist saadakse piimast ja piimatoodetest. Kaltsiumi imendumist halvendavad kiudainerikas toit, häired toidurasvade ainevahetuses, keedusool , sahharoos, tsitruselised , äädikas ning toidu kõrge oksaalhappesisaldus. Kaltsiumi sisaldavad:

• piim
  
• piimasaadused
  
• roheline köögivili
  
• puuvili
  
• munarebu
  
• kalamari jt.
  

Kaalium (K) koos naatriumiga (Na) reguleerib osmootset rõhku ja happe-leelise tasakaalu. Kaalium on oluline ka südamelihaste ning närvisüsteemi toimimiseks. Kaaliumivaegus kahjustab südamelihaseid, põhjustab vererõhu langust ning soolte tegevuse nõrgenemist. Kaaliumi sisaldavad:
Kaaliumi sisaldavad

• teraviljad
  
• köögiviljad
  
• puuviljad .
  

Magneesium (Mg) on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks. Seda vajab raku energeetika ja närvitalitus. Magneesium on vajalik rohkem kui 300 ensüümi tööks. Tarbitud magneesiumist imendub 30–45%. Magneesiumi imendumist mõjutab kaltsium, fosfor, vitamiin D, omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid C ja B6.
Raud on vajalik vere hemoglobiini ehk punase vere värvaine moodustamiseks. Rauda leidub kudede värvainetes, millel on väga suur tähtsus katalüsaatorina rakkude ja kudede hapendusprotsessides. Rauapuudus organismis põhjustab madalat

• töövõimet
  
• kehvveresust
  
• kasvuhäireid.
  

• Ööpäevane rauatarvidus sõltub elueast ja töökoormusest. Täiskasvanu vajab keskmiselt 15-20 mg rauda ööpäevas.
  

Rauavajadus (Fe) on väike (1 mg), kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit sisaldama ligikaudu 9 mg rauda. 6–9-aastaste tüdrukute rauavajadus on 9 mg, 10–13-aastastel 11 mg ja 14–17-aastastel 15 mg. Poiste rauavajadus on vastavalt 9, 11 ja 11 mg. Rauda sisaldavad

• veri
  
• maks
  
• subproduktid
  
• munarebu
  
• kaeratangud
  
• mais
  
• nisu
  
• köögiviljad
  
• puuviljad
  

Keskmiselt imendub segatoidus olevast rauast 5–15%. Raua imendumine oleneb sellest, millises vormis raud esineb (heemne ja mitteheemne raud), aga ka toidu koostisest. Loomses toidus on heemne raud, mis on organismil kergemini omastatav kui taimedes leiduv mitteheemne raud. Raua omastamist parandab vitamiin C, raua imendumist halvendavad füthape, polüfenoolid ja kaltsium. Raua kõrgeim lubatud päevane annus on 20 mg.
Tsink (Zn) on paljude ensüümide koostises, osaledes valgu sünteesis ja hormoonide (näiteks insuliini) ning vitamiinide ainevahetuses. Tsink võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu ja paljunemisega. Loomsetest toiduainetest omastatakse tsinki paremini kui taimsest toidust. Tsingi omastamist vähendab füthape, omastamist parandavad loomsed valgud, vitamiin A ja vask. Taimetoitlastel on vajadus tsingi järele seetõttu 25–30% kõrgem.
Vask (Cu) on vajalik raua metabolismiks – vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtmeensüümis. Vask osaleb hapniku vabade radikaalide taseme reguleerimises ning on antioksüdantsete omadustega.
Jood (I) osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja energia-ainevahetuses. Kilpnäärme hormoonid osalevad kõikide rakkude ainevahetuses. Joodi saamisest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng. Joodi vajadus 2-6-aastastel lastel on 90 µg päevas, vanuses 7 – 10 aastat 120 µg ning alates 10. eluaastast 150 µg päevas. Joodipuudushaigusi aitab ennetada jodeeritud soola kasutamine (WHO, 2005). Laste toidu valmistamisel soovitatakse kasutada põhiliselt jodeeritud keedusoola . Joodi leidub:

• vees
  
• merekalades
  
• kalamaksaõlis
  
• maisis.
  

Seleen (Se) on tähtis antioksüdant, ta kaitseb rakumembraane. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest ning ka seleeni sisaldavate toitude ja väetiste kasutamisest.
Fosfor on samuti vajalik luude ja hammaste moodustamiseks ning normaalseks kasvuks, ühtlasi ka närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Peale selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste kokkutõmbumisel ning valkude, rasvade ja süsivesikute imendamisel. Fosforivajadus suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu vajab fosforit 1,5-2 g ööpäevas.
Fosforit sisaldavad

• piim
  
• juust
  
• liha
  
• ajud
  
• maks
  
• munad
  
• herned
  
• oad
  
• kala
  
• koorimata teravili
  
• mõned puu- ja köögiviljad.
  

Kasutatud kirjandus:

www. terviseinfo .ee
www.inimene.ee
www.eestitoit.ee
www.tai.ee
www. sign .ac.uk
www.tervisekaitse.ee
www.ti.ttu.ee
www.haigekassa.ee
www. riigiteataja .ee
 www.toidutare.ee/aabits.php?id=110
 
12