Tartu KutsehariduskeskusÄrindus- ja kaubandusosakondReferaatToitainete tähtsus lapse arengusKoostas:
Grupp:
Juhendaja :
Tartu 2009SISUKORD1.
Toitained 4
1.1.
Valgud 4
1.2.Süsivesikud 5
1.3.Toidurasvad 6
1.4.Vesi 7
1.5.
Vitamiinid 7
1.6.
Mineraalained 8
Kasutatud kirjandus: 12
Toitainete
tähtsus lapse arengusToitumisharjumused kujunevad
lapseeas , mistõttu on lapse toitumise
jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste
toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused,
toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused,
mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi
eripärad.
Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest
lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab
palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja
lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-
veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja
rasvtõve teket täiskasvanueas.
Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste
väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas.
Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja
huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised
toitumisharjumused on muutumas. Laste tervise ja toitumiskäitumise
uuringute andmetel on õpilaste tervis halvenenud ning linnastumisest
tingitult on levinud ebatervislikud toitumisharjumused, nagu
sagedane kiirtoidu valik, liigne rasvase ja soolase söömine, vähene
kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib
kaasas valmistoidu
ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema
säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse
põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad
magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel.
Laste toitumine vajab pidevalt tähelepanu ja suunamist. Lasteaias ja
kooliajal saadud tarkused panevad aluse tervislikust toidust
arusaamisele ja mõtteviisile. Seda õpetavad vanemate kõrval nii
lasteaia kui ka kooli pedagoogid, aga ka meedikud. Laste tervisliku
toitumise
programme on kõige enam rakendatud projektides „Tervist
edendav kool” ja „Tervist edendav
lasteaed ”. Õpilaste
toitlustamine ei ole pelgalt passiivne toidu pakkumine, vaid sellega
on seotud nii toidu pakkujate, valmistajate kui ka turustajate
(koolieinelauad) teadlikkus, mis põimub laste valikute tegemise
oskusega. Lapsi saab aktiivse tervisliku toidu valijana tegevustesse
kaasata. Heaks võimaluseks on tervisenõukogu poolt tervisliku
toitumise tegevuskava lõimimine kooli arengukavadesse. Toitumise
olukorra analüüsi alusel saab koostada lasteaia või koolitoitumise
sisetegevuskava, püstitada eesmärgid ja viia need ellu.
Toidust saadav energiahulk peab
katma organismi põhiainevahetuseks,
soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku
energiahulga. Toiduenergiavajadus sõltub inimese soost, east,
kehamassist, ainevahetuse eripärast,
kliimast jmt. Kõige rohkem
mõjutab toiduenergiavajadust aga kehaline koormus.
Lapsed kulutavad energiat erinevalt vastavalt vanusele ning kehakaalu
kilogrammi kohta on toiduenergiavajadus väiksematel lastel
suhteliselt suurem.
Erinevas vanuses lastel kulub põhiainevahetuseks,
lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, seepärast on
toitumissoovitused orienteeruvad.
Toiduenergia on väljendatud kilodžaulides (kJ), megadžaulides (MJ)
ja kilokalorites (
kcal ),
kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ.
Toiduenergia põhilisteks allikateks on
süsivesikud ja
rasvad . Valke hakkab organism kasutama
energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat
saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest.
1.Toitained
Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad
e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid.
Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk
plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta
talitluse tagamine on seotud
ratsionaalse toitumisega.
Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud
moodustavad 10–15%, rasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%
päevasest energiast. Toitainevajaduse alusel tehtud toiduainete
valik tagab makrotoitainete ööpäevase tasakaalustatuse, arvestades
süsivesikute, valkude ja rasvade
vahekorda .
1.1.Valgud
Valgud on organismi ehituses ja talituses
kesksel kohal. Valkudega on
seotud kõik organismi elulised protsessid, alates uute ainete
sünteesimisest, lõpetades laguproduktide eraldamisega.
Valgud on raku ja
rakuvaheaine põhiliseks ehitusmaterjaliks. Kuna
rasvadest ja süsivesikutest ei ole võimalik valku n.ö üles
ehitada, vajatakse toiduga saadavaid
aminohappeid ja valke, et nende
baasil sünteesida kehaomast valku. Valgud on ka valdavateks
komponentideks ensüümide koostises,
milleta ei toimu ühtegi
ainevahetusprotsessi. Valkude ülesandeks on elutähtsate ainete
(hapnik) transport organismis. Valgud on seotud vere ning koevedelike
happe –
leelise tasakaalu
tagamisega . Valgud annavad ka
toiduenergiat ja
kaitsevad ebasoodsate ja kahjulike välismõjude
eest.
Ööpäevas lammutub täiskasvanud inimese organismis umbes 400 g
kehavalke. Samapalju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige
kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease,
neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha
valgud.
Valkude uuenemiseks vajalikud aminohappeid saab organism toota
eelkõige toiduvalkudest. Kui organism ei saa piisavalt valke, siis
elutegevuseks vajalikud aminohapped on võimalik saada ka organismi
enda koevalkude lammutamisel, mis võib aga tuua kaasa kudede ja
elundite pöördumatu kahjustumise.
Valkudega on vajalik
katta 10
– 15 % päevasest toiduenergiast.
Kuna
valgud on raku ja rakuvaheaine
põhiliseks ehitusmaterjaliks, siis on nad lastele kasvuks ja
arenguks vajalikud suhteliselt suuremas hulgas kehakaalu kg kohta.
Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta
täisväärtuslike loomsete (kala, liha,
linnuliha , juust, piim,
muna) valkudega, mis sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Kui osa
valguvajadusest kaetakse
taimsete (
kartul , teravili, kaunvili,
soja ,
pähklid) valkudega, tuleb vajalik valgukogus arvutada koefitsiendiga
1,2 kuni 1,4.
Lapsed vanuses 4-6 a. vajavad päevas 1,3-1,4 g valku
kehamassi kilogrammi kohta (u. 20 g)
7-9 a. vajavad 1,1-1,2 g/kg, (u. 28 g)
10 -13 on see näitaja 1,0 g/kg (u. 42 g)
14 – 18- a. noored vajavad valku 0,8-1,0 g/kg (poisid ligikaudu 55
g, tüdrukud 45 g ).
1.2.Süsivesikud
Süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku
toiduenergia andmine. Aju
energeetilised vajadused rahuldatakse
peaaegu täies
mahus veresuhkru (glükoosi) arvel.
Laste toidus peavad süsivesikud katma põhilise
ööpäevase toiduenergiavajaduse, s.o
55–60%.
Süsivesikute vajadus on kõige suurem
noorukieas.
Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos),
disahhariididena (sahharoos,
laktoos ,
maltoos ) ja polüsahhariididena
(tärklis,
kiudained ). Monosahhariide glükoosi (ehk
viinamarjasuhkrut) ja fruktoosi (ehk puuviljasuhkrut) leidub ohtralt
mees, puuviljades, marjades ja mahlades. Disahhariididest on
kesksed sahharoos (rafineeritud suhkur), laktoos (piimasuhkur) ja maltoos
(linnasesuhkur).
Magusad
mono - ja
disahhariidid (lihtsuhkrud)
võivad moodustada ööpäevasest toiduenergiast
kuni
10%. Peamine toidu süsivesik on tärklis, mis koos mittetärkliseliste
kiudainetega kuulub polüsahhariidide (liitsuhkrute) hulka. Kõige
tärkliserikkamad on teraviljade terised ja kartuli
mugulad .
Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks
polüsahhariidideks. Mittetärkliselisi polüsahhariide tuntakse ka
kiudainete nime all. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja vees
lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad,
peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid
kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid
leidub ka kaeras,
rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad
glükoosi imendumist
peensooles ja
langetavad vere kolesterooli
taset.
Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes (
rukkileib ,
täisterasai,
sepik , tangud, täisterahelbed), kaunviljades ja
köögiviljades. Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses.
Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete
kogus lastel grammides on võrdne
lapse
vanus aastates + 5, näiteks
10-aastasel 15 grammi.
4 - 6-
aastastel poistel on keskmine süsivesikute vajadus 230 g ja
tüdrukutel 200 g
7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g
10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g
14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g.
Mono- ja disahhariidid, aga ka tärklis soodustavad hambakaariese
teket, kui ei ole tagatud üldine suuõõnehügieen.
1.3.Toidurasvad
Toidurasvade põhiülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia
andmine, need on ka asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja
rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning on vajalikud
rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks. Lisaks eeltoodule võtavad
lipiidid osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest.
Mõningaid rasvhappeid ei ole
inimorganism võimeline ise sünteesima,
seetõttu tuleb neid saada toidust valmis kujul. Selliseid
rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks
rasvhapeteks.
Kaksiksideme asukoha järgi, jagunevad asendamatud
rasvhapped omega -3
rasvhapeteks ja omega-6 rasvhapeteks. Asendamatud rasvhapped on
linoolhape ja alfa-linoleenhape.
Soovitatav on toidurasvadega katta
25–30% laste ööpäevasest
toiduenergiavajadusest, kusjuures küllastunud rasvhapete (palmitiin-
ja steariinhappe) osatähtsus võib olla kuni 10%, millest kuni 1%
võib olla transrasvhappeid. Monoküllastumata rasvhappeid (
olehape jt) võib olla 10–15%, polüküllastumata rasvhappeid võib olla
5–10%, sealhulgas asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei
sünteesi, vähemalt 3%. Minimaalne omega-3
rasvhapete vajadus on 0,5% toiduenergiast.
7–10-aastaste poiste keskmine lipiidide vajadus on 67 g päevas,
tüdrukutel 59 g;
11–14-aastastel poistel 77 g ja tüdrukutel 66 g;
15–18-aastastel noormeestel 89 g ja neidudel 71 g.
(WHO, 2006).
Rasvade vähesuse korral võib pidurduda organismi areng ja langeda
organismi vastupanu väliskeskkonna mõjule. Rasvade osana saadakse
kolesterooli - kui organism kolesterooli ei saa, siis annab aju
kolesterooli maksale, närviimpulsside ülekanne on häiritud ning
see võib soodustada depressiooni kujunemist.
1.4.Vesi
Vesi moodustab universaalse
lahustina organismi
sisekeskkonna põhiosa. Vesi moodustab kehamassist ligikaudu 60%.
Vedeliku tasakaalu regulatsioon toimub
osmootselt aktiivsete elektrolüütide (naatriumi,
kaaliumi ja
kloriidide) koostöös. Kui kehavedelikus on soolade liigne
kontsentratsioon, on füsioloogiliseks regulatsioonimehhanismiks
janutunne, samas vähendatakse vee väljaviimist neerude kaudu.
Ööpäevase veevajaduse saab välja arvestada sõltuvalt inimese
keskmisest energiavajadusest, mis on seotud kehalise aktiivsuse
tasemega.
Laste, eriti aga imikute
veevajadus on tunduvalt
suurem täiskasvanute omast. Kui täiskasvanu organismi veevajadus on
30–40 ml kehakaalu kilogrammi kohta, siis
4-6 aastastel lastel on veevajadus umbes
75-100 ml/kg kehamassi kohta ehk umbes kaks korda suurem kui
täiskasvanul.
Vett saadakse joogiga ning toiduga, eriti puu- ja köögiviljadest.
Orienteeruvalt on kogu päevane veevajadus:
3-6-aastastel 1300 – 1700 ml
7-10-aastastel 1900 –
2200 ml
11-14-aastastel 1900 - 2600 ml
15-18-aastastel 2300 ml tüdrukutel ja 3300 ml poistel.
Joodava
veena peaks organism seda saama olenevalt
vanusest ja
päevasest energiavajadusest keskmiselt 1 ml/kcal kohta.
1.5.Vitamiinid
Vitamiine vajab inimene väga väikestes
kogustes – mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid
sisalduvad ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis
toimuvaid protsesse, sh ainevahetusprotsesse. Samuti tõstavad
vitamiinid organismi kaitsevõimet.
Normaalseks arenemiseks ja elutegevuseks vajavad
lapsed kindlasti iga päev eale vastavas koguses vitamiine.
Täisväärtuslikus
segatoidus on neid piisavalt.
Toitumissoovitustes on välja toodud ainult tähtsamate vitamiinide
kogused . Allpool on välja toodud toitumissoovitustes esitatud
vitamiinide nimetused.
Vesilahustuvad vitamiinid:
Vitamiin B1,
tiamiin Vitamiin B2, riboflaviin
Niatsiin,
nikotiinhape , nikotiinhappe
amiid (vitamiin P)
Vitamiin B6, püridoksiin
Vitamiin B12, (tsüaan)
kobalamiin Folaadid,
foolhape , folatsiin
Vitamiin C, askorbiinhape
Rasvlahustuvad vitamiinid:
Vitamiin A, retinool
Vitamiin D, kaltsiferool
Vitamiin E, α-tokoferool
Enamiku vitamiinide vajadus on näidatud kas
milligrammides või mikrogrammides. Mõne vitamiini vajadus
väljendatakse ekvivalentides.
Retinooliekvivalent (RE) = 1 μg
retinooli = 12 μg beetakaroteeni
α-tokoferooliekvivalent (α-TE)
= 1 mg RRR-α-tokoferooli
Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg
trüptofaani
1.6.Mineraalained
Mineraalained moodustavad umbes 4–5% kehamassist. Organismis on üle
70 erineva keemilise elemendi, neist üle 20 bioelemendi vajadus on
määratletud. Seega ei ole kõikide mineraalainete soovitatavat
kogust toitumissoovitustes välja toodud (nt mikroelemente, mida
inimene vajab väga väikeses koguses).
Kaltsium ,
fosfor , kloor,
kaalium , magneesium,
naatrium ja väävel esinevad organismis
suhteliselt suurtes kogustes, seepärast nimetatakse neid
makroelementideks. Mikroelementidest on organismis rauda, vaske,
tsinki , koobaltit, joodi, molübdeeni, vanaadiumi,
niklit , kroomi,
seleeni , räni, mangaani,
fluori , tina.
Inimorganismis puuduvad
piisavad mineraalainete varud, et üle elada
nende pikaajaline
vaegus . Liialdamine mineraalainete ja
mikroelementidega viib aga häireteni organismi talitluses, sest
bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi
regulatoorseid protsesse.
Üheks tähtsamaks makroelemendiks on kaltsium (Ca). Kaltsiumi
peamine funktsioon seisneb koos fosforiga (P)
luukoe moodustumises.
Kaltsiumi peaks
laps vanuses 6–9 aastat saama 700 mg päevas ja vanuses 10–13
aastat 900 mg päevas (Eesti
toitumis - ja toidusoovitused, 2006
).
Kaltsiumi
omastamine oleneb toidu koostisest ning kaltsiumi
ainevahetuses on oluline osa
magneesiumil . Kaltsiumi imendumist
soodustab vitamiin D. Ligi 80% kaltsiumist saadakse piimast ja
piimatoodetest. Kaltsiumi imendumist halvendavad kiudainerikas toit,
häired toidurasvade ainevahetuses,
keedusool , sahharoos,
tsitruselised , äädikas ning toidu kõrge oksaalhappesisaldus.
Kaltsiumi sisaldavad:
- piim
- piimasaadused
- roheline köögivili
- puuvili
- munarebu
- kalamari jt.
Kaalium (K) koos naatriumiga (Na) reguleerib osmootset rõhku
ja happe-leelise tasakaalu. Kaalium on oluline ka südamelihaste ning
närvisüsteemi toimimiseks. Kaaliumivaegus kahjustab südamelihaseid,
põhjustab vererõhu langust ning soolte tegevuse nõrgenemist.
Kaaliumi sisaldavad:
Kaaliumi sisaldavad
Magneesium (Mg)
on vajalik südamelihaste tööks ja
vereringe reguleerimiseks. Seda
vajab raku energeetika ja närvitalitus. Magneesium on vajalik rohkem
kui 300 ensüümi tööks. Tarbitud magneesiumist
imendub 30–45%.
Magneesiumi imendumist mõjutab kaltsium, fosfor, vitamiin D,
omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid C ja B6.
Raud on
vajalik vere hemoglobiini ehk punase vere värvaine moodustamiseks.
Rauda leidub kudede värvainetes, millel on väga suur tähtsus
katalüsaatorina rakkude ja kudede hapendusprotsessides.
Rauapuudus organismis põhjustab madalat
- töövõimet
- kehvveresust
- kasvuhäireid.
- Ööpäevane rauatarvidus sõltub elueast ja töökoormusest. Täiskasvanu vajab keskmiselt 15-20 mg rauda ööpäevas.
Rauavajadus (Fe)
on väike (1 mg), kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit sisaldama
ligikaudu 9 mg rauda. 6–9-aastaste tüdrukute rauavajadus on 9 mg,
10–13-aastastel 11 mg ja 14–17-aastastel 15 mg. Poiste
rauavajadus on vastavalt 9, 11 ja 11 mg. Rauda sisaldavad
- veri
- maks
- subproduktid
- munarebu
- kaeratangud
- mais
- nisu
- köögiviljad
- puuviljad
Keskmiselt imendub segatoidus
olevast rauast 5–15%. Raua
imendumine oleneb sellest, millises vormis raud esineb (heemne ja mitteheemne
raud), aga ka toidu koostisest.
Loomses toidus on heemne raud, mis on
organismil kergemini omastatav kui taimedes leiduv mitteheemne raud.
Raua omastamist parandab vitamiin C, raua imendumist halvendavad
füthape, polüfenoolid ja kaltsium. Raua kõrgeim lubatud päevane
annus on 20 mg.
Tsink (Zn) on paljude ensüümide koostises, osaledes valgu
sünteesis ja hormoonide (näiteks insuliini) ning vitamiinide
ainevahetuses. Tsink võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu
ja paljunemisega. Loomsetest toiduainetest omastatakse tsinki
paremini kui
taimsest toidust. Tsingi omastamist vähendab füthape,
omastamist parandavad
loomsed valgud, vitamiin A ja vask.
Taimetoitlastel on vajadus tsingi järele seetõttu 25–30% kõrgem.
Vask (Cu) on vajalik raua
metabolismiks – vask osaleb
hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist. Vask on oluline
komponent ka rakuhingamise võtmeensüümis. Vask osaleb hapniku
vabade radikaalide taseme reguleerimises ning on antioksüdantsete
omadustega.
Jood (I) osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja
energia-ainevahetuses. Kilpnäärme hormoonid osalevad kõikide
rakkude ainevahetuses. Joodi saamisest sõltub väikelaste kasv ja
vaimne areng. Joodi vajadus 2-6-aastastel lastel on 90 µg päevas,
vanuses 7 – 10 aastat 120 µg ning alates 10. eluaastast 150 µg
päevas. Joodipuudushaigusi aitab ennetada jodeeritud soola
kasutamine (WHO, 2005). Laste toidu valmistamisel soovitatakse
kasutada põhiliselt jodeeritud
keedusoola . Joodi leidub:
- vees
- merekalades
- kalamaksaõlis
- maisis.
Seleen (Se) on tähtis antioksüdant, ta kaitseb
rakumembraane. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase
seleenisisaldusest ning ka seleeni sisaldavate toitude ja väetiste
kasutamisest.
Fosfor on
samuti vajalik luude ja hammaste moodustamiseks ning normaalseks
kasvuks, ühtlasi ka närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Peale
selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste kokkutõmbumisel ning
valkude, rasvade ja süsivesikute imendamisel. Fosforivajadus
suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu
vajab
fosforit 1,5-2 g ööpäevas.
Fosforit sisaldavad
- piim
- juust
- liha
- ajud
- maks
- munad
- herned
- oad
- kala
- koorimata teravili
- mõned puu- ja köögiviljad.
Kasutatud kirjandus:
www.
terviseinfo .ee
www.inimene.ee
www.eestitoit.ee
www.tai.ee
www.
sign .ac.uk
www.tervisekaitse.ee
www.ti.ttu.ee
www.haigekassa.ee
www.
riigiteataja .ee
www.toidutare.ee/aabits.php?id=110
12
Kõik kommentaarid