Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid
Glütserofosfolipiid sisaldab glütserooli, kahte rasvhappejääki ning fosforüleeritud alkoholi, on glütserooli estrid, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. (R-CO-O)CH2(R'-CO-O)CH(O-POOH-O-X)CH2. Steriid ehk sterüülester rasvhape seostub sterooliga estersidemega 3. pos. OH-rühma kaudu. (sterool + rasvhape = steriid) 7. *Tripalmitüülglütserool CH2(palmithape)CH(palmithape)CH2(palmithape); *1-linolüül-2,3-dipalmitüülglütserool - CH2(linoolhape)CH(palmithape)CH2(palmithape); *1,2-dipalmitoleüül-3-oleüülglütserool - CH2(palmitolehape)CH(palmitolehape)CH2(olehape); *1-arahidüül-2-oleüül-3-linoleüülglütserool - CH2(arahhishape)CH(olehape)CH2(linoolhape). 8. Õlid vedel rasv, kus osa küllastumata rasvhapetest on küllastunud ja cis-vorm muutund trans-vormiks. Vedelad on 7. ül kolmas ja neljas rasv. 9
täpsemalt broomiga. Kui proov sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub lahus liitumis- reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töökäik: Valasin 3-me katseklaasi: palmithapet, rapsiõli ja searasva. Kõikidesse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdset kogust broomi lahust triklorometaanis. Loksutasin. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks lahus säilitama kollakas-pruuni värvuse, teises kahes toimub värvuse muutus. Tulemus: Palmithape jääb kollakas-pruuniks, järelikult ei reageeri. Nii rapsiõli kui ka läksid kollaseks. Järeldus: Palmithape ei sisalda küllastumata rasvhappeid ? Mis ühend on palmithape? Õige formulatsioon! , küll aga rapsiõli ja searasv sisaldavad. Palmithape on küllastunud rasvhape, rapsiõli ja searasv on küllastumata rasvhapped. 1.3.5 Liebermann-Burchard’i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume
4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......steariiniks 9) seebid on....rasvhapete soolad 10 Lihtsat majapidamisseepi võib saada stearhappe reageerimisel NaOH'ga võrrand ..... C17H35COO-NA++H2O 11)Küllastumata rasvhape, mida sisaldavad peaaegu kõik rasvad on...... seda kasutatakse..... Kahealuselise etaandihappe ehk....oblikhape.. valem on......HOOCCOOH etaandihape on pisut..... Teda sisaldavad...
Teooria: küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks Töö käik: kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: palmithape, searasv; oliivõli. Kõigisse katsklaasi lisati tilkhaaval 10 tilka broomi lahust metüleenkloriidis ning jälgiti toimunud muutusi. Tulemus: Palmithappe lahus on ühtlaselt punane, seega /sisaldab või on ise?? see küllastunud rasvhapeid./ on palmithape küllastunud rasvhape. Searasva ja oliivõli lahus puhul tekkis põhja õrn roosakas- kollane kiht (kusjuures searasval tumedam), mis hiljem kadus. /Seega on need küllastunud ravhappeid sisaldavad. Tegelikult?
muutub lahus momentaalselt värvituks. Töö käik: Kolme kuiva katseklaasi valada 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Mina kasutasin rasvhappena palmithapet, taimse rasvana rapsiõli ning loomse rasvana võid. Lisada kõigisse katseklaasidesse 10 tilka broomi lahust kloroformis, loksutada ning jälgida muudatusi. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku pruuni värvuse, teistes kahes toimub muudatus. Tulemus: Tõepoolest, rasvhapet (palmithape) sisaldavas katseklaasis säilitas broomi lahus iseloomuliku pruuni värvuse, sellest saab järeldada, et palmithape on küllastunud rasvhape. Nii see ka on, sest palmithappes pole kaksiksidemeid. Rapsiõli sisaldavas katseklaasis kadus pruun värvus, seega saab järeldada, et rapsiõli küllastunud rasvhappeid ei sisalda. Internetist infot otsides leidsin aga siiski, et 100 g rapsiõlis leidub umbes 6 g küllastunud rasvhappeid. Ilmselt ei andnud katse positiivset reaktsiooni,
..........estrid, kus 1 3 ........ glütserooli molekuli kohta on ........ rasvhappe jääki (ühesugused või erinevad). Rasva tekivad glütserooli ja rasvhapete reageerimisel. Võrrand: CH2-OH CH-OH + 3C15H31-COOH CH2-OH Kõige sagedamisni rasvades esinevad rasvhapped: üksiksidemeid Küllastunud – sisaldavad ainult ................................................... palmithape C16 C15H31COOH heksadekaanhape 1) ........................................................................................................................................................... stearhape C18 C17H33COOH oktadekaanhape 2) ........................................................................................................................................................... Küllastumata – sisaldavad ka .............................................
ester+ammoniaak>amiid+alkohol Kasutamine polümeerida tootmine (nailon, kapron) Keemil omadused-karbhape +ammoniaak>amiid+vesi- CH3CH2COOH+NH3>CH3CH2CONH2+H2O. Happeline hüdrolüüs amiid +vesi>karb.hape+ NH3 .Aluseline hüdrolüüs-amiid+leelis>sool+ammoniaak(NH3)- CH3CH2CONH2+NaOH>CH3CH2CONaO+NH3-. Ester +NH3 >amiid+alkohol CH3COOCH3+NH3>CH3CONH2+C3OH RASVAD-on rasvhapete ja glütserooli estrid. Rasvhapped- on paaritu süsinike arvuga, hargnemata C-ahelaga nt C15H31COOH- palmithape, C17H35COOH-stearhape.Rasvad võivad olla küllastunud ja küllastumata. Küllastumata esineb kaksiksidemeid. Füüsik omadused-Toatemp tahke, õli on vedel. Hüdrofoobsed, kõllastunud rasvad on tahked ja küllastumata on vedelad. Tihedus vee omast väiksem. Org lahust lahustub hästi.Maismaaloomadel rasv tahke, mereloomadel vedel. Puhas rasv-valge, maitsetu,lõhnatu.Sünteeline rasv-saab teha mistahes happega, looduslik rasv-rasvhapete baasil,hargnemata ahel
loodus on ehitanud valgud. Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateksaminohapeteks.Selliste struktuurierinevuste kaudu kujund. ülitäpne valkude struktuur ja omadused. 7.karboksüülh. reageerivad metallidega, aluseliste oksiididega, alustega, nõrgemate hapete sooladega, alkoholidega. aminohapped reageerivad alustega, alkoholidega, hapetega, teiste aminohapetega. 8. Palmitiinhape ehk palmithape( heksadekaanhape) on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine valem on CH3(CH2)14COOH. Stearhape e. steariinhape (Oktadekaanhape), valem on C17H35COOH, leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis. Olehape ehk oleiinhape, cis-oktadets-9-eenhape (C17H33COOH), leidub paljudes õlides ja ka loomses rasvas, nt seapekis ja veiserasvas. Linoolhape Cis-oktadets-9,12- dieenhape, C17H31COOH, leidub mitmetes taimeõlides. Oblikhape (etaandihape)
Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb transhapete jääke. Pesuained ● Pindaktiivsed ained kogunevad õhu ja vee või vee ja tahke aine piirpinnale ning paiknevad seal nii, et
lahust (rasvhape). Lisasin kõikidesse katseklaasidesse 10 tilka broomi lahust ning loksutasin katseklaase. Tulemus: Palmithapet sisaldavava lahusega ei toimunud broomi lahuse lisamiseks mingeid muutuseid, säilis broomile iseloomulik pruun värvus. Lahus, mis sisaldas oliivõli, muutus broomi lahuse lisamisel intensiivseks kollakas-oranziks. Searasva lahus muutus hele- helekollaseks, peaaegu et värvusetuks. Järeldus: Kuna palmithappe lahusega muutusi ei toimunud, võib järeldada, et palmithape (puhas rasvhape) sisaldab küllastunud rasvhappeid (52%) ja seega ei sisalda kordseid sidemeid. Oliivõli lahus muutus palju heledamaks, kuid pruun värvus täielikult ei kadunud, seega sisaldab ka oliivõli küllastunud rasvhappeid (Kirjanduse andmete põhjal tegelikult ainult 14%.) ja kordseid sidemeid, kuid vähem kui palmithape. Kirjanduse põhjal selgub, et tegelikult peaks oliivõli sisaldama just rohkem küllastumata rasvhappeid (73%
Lipiidid koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist. Nt. fosfolipiidid esinevad rakumembraani koostises. Transrasvhappeid esineb looduslikult vähe, kuid nad võivad tekkida vedelate taimeõlide hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel(nt. Margariini tegemine õlist) Näited Nimetus Valem Leidumine Kül Butaanhape (võihape) C3H7COOH Piimarasv; las inimhigi tun Palmithape (palmitiinhape) C15H31COOH Loomsed ja ud taimsed rasvad Stearhape (steariinhape) C17H35COOH Loomsed ja taimsed rasvad Kül Olehape (oleiinhape) C17H33COOH Loomsed ja las taimsed rasvad tu Linoolhape C17H31COOH Taimeõlid ma ta Linoleenhape C17H29COOH Linaõli Kasutamine
polüküllastamata 24%. Nendest 3 happeid 19,7% ja 6 happeid 3%. Müristüülhapet leidub 4%, palmithapet 19%, palmitole hapet 5%, olehapet 20%, linoolhapet 1%, eikosapentaeenhapet 8% ja dokosaheksaeenhapet 9%. On näha, et suuremates kogustes leitud rasvhapped ongi iseloomulikud peamiselt loomsetele, eriti aga mereloomad rasvadele (palmitole, eikosapentaeen ja dokosaheksaeenhape), või laialt levinud kõigis rasvades (palmithape, olehape). Uuritavas proovis oli ~40 mg ehk ~3% rasvhappeid, ka kirjanduse andmetel on rasvade kogus 2,4-10,8%. Kuna rasvhapete sisaldus võib märkimisväärselt muutuda sõltuvalt hooajast, kala vanusest, kaalust jne, võib öelda, et GC analüüsil saadud tulemused on küllaltki realistlikud. Proovist leitud rasvhapped: Rasvhape Nimetus Kaksiksidemed Omadusi Kogus proovis
· Bensiin · Petrooleum · Parafiin · Puupiiritus · Glütserool CH2(OH)- CH(OH)- CH2(OH) · Atsetüleen CH(kolmikside)CH · Fenool C6H5-OH · Aniliin C6H5-NH2 · Formaldehüüd ehk formaliin HCHO · Atsetoon CH3COCH3 · Sipelghape HCOOH · Äädikhape CH3COOH · Stearhape · Palmithape · Olehape · Seep rasvhapete Na või K sool · Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen (-CH2-CH2-)n · Glükoos C6H12O6 · Tärklis 3(C6H10O5)n · Tselluloos 3(C6H10O5)n 4. Oska koostada struktuurivalemi graafilist kujutist ja vastupidi (harj. 3 ja 4 lk 83) 5. Orgaaniliste ainete liigitus ja nomenklatuur (nimede andmine ja valemite koostamine) (harj
5 ATP vajadus 2 fragmendiga -> 1 ATP 2 fragmendiga -> 1 ATP 6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid 7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüümid + palmithape, palmitolehape, stearhape, olehape. 3. Monoküllastamata rasvhappeid sünteesi puhul viiakse esimemne cis-kaksikside palmitaadi või stearaadi molekuli eukarüootides ahela keskele. Polüküllastamata rasvhapped sünteesitakse monoküllastunud rasvhapetest; taimed lisavad uusi kaksiksidemeid 9 ja metüülotsa vahele; loomad lisavad uusikaksiksidemeid 8 või 9 ning karboksüülrühma vahele. 4. Eikosonoidide esindajate rühmadeks on prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid
C6H13COOH heptaanhape (önanthape) C7H15COOH oktaanhape (kaprüülhape) C8H17COOH nonaanhape (pelargoonhape) C9H19COOH dekaanhape (kapriinhape) C15H31COOH heksadekaanhape (palmithape) C17H35COOH oktadekaanhape (stearhape) C17H33COOH oktadets-9-eenhape (olehape) C6H5COOH benseenkarboksüülhape (bensoehape) CH2=CHCOOH prop-2-eenhape (akrüülhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape)
- ja malonüül-KoA-st HOOC-CH2 -CO~SKoA Paaritu C-aatomite arvuga rasvhapped Süntees lähtub propionüül-KoA-st CH3 CH2 COS~KoA - - ja malonüül-KoA-st HOOC-CH2 CO~SKoA - Pika C-ahelaga (>16) rasvhapped Sünteesi prekursoriks on PALMITHAPE CH3-(CH2)14-COOH LIPIIDIDE METABOLISMI REGULATSIOON Vabade rasvhapete sisaldus veres - integraalne parameeter, lipolüüsi ja lipogeneesi vahelise suhte resultaat. lipogenees rasvhapped veres <- lipolüüs Regulatsioon hormoonide toimel · epinefriin · kortikotropiin - lipolüüsi intensiivistumine, r.h. taseme tõus · insuliin - pärsib lipolüüsi, stimuleerib r.h. sünteesi maksas KETOONKEHAD
Reageerib metallioksiididega 2CH3COOH+Na2O=2CH3COONa+H2O Kuidas tõestada, et vees mittelahustuv karboksüülhape on hape? Hape reageerib leelisega ja tekib keskkonna muutus. Kuidas tõestada, et karboksüülhape on tugevam hape kui süsihape? Karboksüülhape tuleb panna reageerima karbonaadiga siis eraldub CO2, siis karboksüülhape on tugevam kui süsihape Rasvhapped Karboksüülhapped, mille süsinike aatomite arv on 14-18, neid saadakse rasvadest. Küllastunud(butaanhape-piimrasvast; palmithape-loomsed ja taimsed rasvad; stearhape-loomsed ja taimsed rasvad) tahked, võib kasutada küpsetamisel Küllastumata(olehape-loomsed ja taimsed; linoolhape-taimeõli; linoleenhape-linaõli) vedelad, oksüdeeruvad kergesti, linaõli on ülikasulik, ei tohi kuumutada, taimeõlid aitavad kaasa rasvlahustuvate vitamiinide omandamisele Aminohapped Karboksüülrühma sisaldavad happed Happena reageerivad aminohapped alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat
halogeenidega. Tuntuimad halogeenid millega oleks võimalik küllastumata rasvhappeid tuvastada on jood ja broom. Kui küllastumata rasvhape reageerib halogeeniga siis kaksikside katkeb ja tekib kaks sidet kahe halogeeniga ja seda on silmaga näha kui värv katseklaasis valastub. Broomi iseloomulik värvus on pruun. 1. Võtta kolm katseklaasi ja sisse valada 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises solvendis: rasvhappe (palmithape), loomne rasv (searasv) ja taimnerasv (oliiviõli). 2. Lisada tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis ehk triklorometaanis. 3. Loksutatakse ettevaatlikult ja vaadeltakse tulemusi. Tulemused Palmithape broomi iseloomulik värvus ei kadunud mis tähendab seda, et kaksiksidemeid ei ole ja rasvhape on alguses peale küllastunud. Searasv Broomi iseloomulik värvus kadus mis tähendab seda, et searasvas on küllastumata rasvhappeid.
Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees. Etaanhape ehk äädikhape (keemiline valem CH3COOH) on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Butaanhape ehk võihape (CH3CH2CH2COOH) Leidub haisvas võis, juustus, parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega, koos magusa järelmaitsega, sarnaneb eetritega, nõrk hape. Pentaanhape ehk palderjanhape ( C4H9COOH) Heksadekaanhape ehk Palmithape (C15H31COOH) Oktadekaanhape ehk Stearhape (C17H35COOH) Palmithapet ja stearhapet leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis, kuid vähem oliivi-, soja- ja kalamaksaõlis. Cis-oktadets-9-eenhape ehk Olehape (C17H33COOH) Olehapet sisaldub ohtralt oliiviõlis ja muudes taimeõlides, kuid samas ka loomsetes rasvades. Cis-oktadets-9,12-dieenhape ehk Linoolhape (C17H31COOH) Etaandihape ehk Oblikhape (HOOCCOOH) Mürgine, leidub spinatis, hapuoblikas, rabarberis
Liitumispolümeer- polümeer tekib monomeeride liitumise tulemusel Polükondensatsioon- polümeeri tekke käigus eraldub väikese molekulmassiga aine Elementaarlüli- monomeerile vastav rühmitus polümeerides Polümerisatsiooniaste- näitab elementaarlülide arvu polümeeris Kopolümeer- tekib mitmest erinevast monomeerist Loodusliku rasva omapära. Nt Looduslikke rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Butaanhape, palmithape, olehape, linoolhape Rasvade füüsikalised omadused. Puhta rasva om. Lahustub orgaanilistes ühendites. Sulamistemp puudub, sest rasv on segumaterjal. Küllastunud rasvhapped on tt tahked, küllastumatud pehme või vedel. Hüdrofoobne osa on suur, C-dest ja H-dest koosnev osa. Rasv ei lõhna, aga rääsunud rasval on iseloomulik lõhn. Värvuseta. Maitseta. Puhas rasv on värvuseta, lõhnata, maitseta vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade rääsumine
2) aluseline hüdrolüüs sool + ammoniaak (lendub) CH3CONH2 + NaOH CH3COONa + NH3 RASVAD- glütserooli ja rasvhappete segaestrid Glütserool propaantriool, propaan 1,2,3triool HOOCC17H35 küllastunud (-) HOOCC17H33 monoküllastumata (=) HOOCCC17H29 polüküllastumata (= = =) omega rasvhape Rasvhapped: Küllastunud- süsinike vahel üksiksidemed Võihape ehk butaanhape C3H7COOH Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli.
sisaldavaid lipiide. Terav lõhn tuli tekkivast akroleiinist. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides: Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaksiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik: Kolme katseklaasi valasin 2ml erineva lipiidi lahust: Palmithape, searasv ja oliiviõli. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval 10 tilka broomi lahust. Palmithappe lahus värvus oranzikaks. Oliiviõli lahus oli täiesti läbipaistev. Järeldus: kuna oliiviõli lahus oli täiesti läbipaistev, tähendab, et ta sisaldas kõige rohkem kaksiksidemeid. Liebermann- Burchard'i kolesterooli määramise test: Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomulik rohelise värvuse reaktsiooniprodukt.
Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaksiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin u 2ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis. Vastavad proovid olid: 1) palmithape, 2) searasv, 3) või Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval broomi lahust metüleenkloriidis ja jälgisin toimuvaid muudatusi. Palmithappega katseklaasis oli värvus kõige intensiivsem, searasvaga õrnalt kollakas ja või proovis oli lahus läbipaistev, mis tähendas, et sisaldas kõige rohkem kaksiksidemeid. Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomulik rohelise värvuse reaktsiooniprodukt
Igasse katseklaasi lisasin tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi lahust kloroformis e triklorometaanis, loksutasin. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku kollakas- pruuni värvuse, teistes kahes aga toimub värvuse muutus. Järeldus:Palmithappe ja broomi lahus muutus oranziks, teised praktiliselt värvituks, kuid searasva lahus oli pisut tumedam kui oliivõli oma. Võib järeldada, et esimeses lahuses (palmithape ja broom) oli rasvhape küllastunud. Teistes lahustes olid küllastumata rasvhapped, kuid oliivõli ehk taimse rasva lahus oli kõige vähem küllastunud. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kui kolesterooli reageerib äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas muutub lahus tume sinakas-roheliseks. Reaktsioon on mitmeastmeline ja tekivad ka punane ja sinine vaheühend. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud palju
Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit) 2.1 Küllastatud RH · on vaid üksiksidemed · hargnemata · C-aatomid on paarisarvuga (palmithape 16:0, stearhape 18:0) 2.2 Monoküllastamata RH · üks kaksiside · olehape (18:1(9)) 2.3 Polüküllastamata RH (PUFA) · rohkem kui 1 kaksikside · linoolhape (18:2(9,12)), alfa-linoleenhape (18:3(9,12,15)), palmit-, stear-, ole-,arahhidoonhape. Linoolhape ja alfa-linoleenhape on essentsiaalsed happed, sest inimkeha neid ei sünteesi ja peab saama toiduga. Toidus on ka konjugeeritud RH. 2
valge savi (kaoliini), jahvatatud kvarsti ja päevakivi segu kokkusulatamisel, millest tekibki valge värvusega poorideta materjal. Esialgne portselan leiutati Hiinas ligikaudu 7.10. sajandil p. Kr., kuid oma kõrge kvaliteedi saavutas see 13.14. sajandil p. Kr. Portselanist lauanõud, vaas ja kell Teisi huvitavaid kasutusalasid Alumiiniumsulfaati kasutatakse põletike raviks ja veepuhastusjaamades joogivee puhastamisel. Orgaaniliste hapete (naftaleen ja palmithape) alumiiniumsooli nim. napaliks. Napalm on suure põlemisvõime ja kõrge põlemistemperatuuriga (2000 ºC) materjal, mida kasutatakse sõjanduses. Vahtalumiiniumi saadakse, kui sulatatud alumiiniumisse lisada titaan või tsirkooniumhüdriidi, siis viimaste lagunemisel eralduva vesiniku arvel moodustuvad sulatatud massi poorid. Saadakse ka, kui sulatatud alumiiniumisse lihtsalt sisse juhtida gaase ja lasta materjalil jahtuda.
sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valati igasse 2ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Esimesse plamithapet, teisse oliiviõli ja kolmandasse searasva. Kõikidesse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval (10 tilka) broomi lahust kloroformis ning loksutatakse ja jäetakse mõneks ajaks seisma. Esimeses katseklaasis, kus oli palmithape jäi broomi värv püsima, mis tõestab küllastunud rasvhapete olemasolu. Teises katseklaasis, kus oli oliiviõli muutus lahus läbipaistvaks, mis tõestab küllastumata rasvhapete olemasolu. Kolmandas katseklaasis, kus oli searasv muutus lahus kollakaks, mis tõestab mõlemate - nii küllastunud kui küllastumata rasvhapete olemasolu. Kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume
momentaalselt värvituks. Töökäik: Kolme kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: palimithape, või ja päevalill. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutasin. Järeldus: Palmithappe lahus värvus tume oranziks, või lahus muutus hele kollaseks ning päevalille õli lahus jäi värvusetuks. Küllastunud rasvhapet sisaldab palmithape ning veidi ka või. Päevalill sisaldab küllastamata rasvhappeid. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. See on mitmeastmeline reaktsioon ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Töökäik: Kolme kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis-
uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. CH3(CH2)nCH=CH(CH2)mCOOH +Br2 --> CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik Kolme katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis:searasv, palmithape, oliivõli. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi lahust kloroformis e triklorometaanis, loksutasin hoolikalt ning jälgisin toimuvaid muudatusi. Märkasin, et katseklaasid searasva ja oliivõliga said värvituks aga palmithapega jäi punase-oranziks. Sellest saab järeldada, et searasvas ja oliivõlis on küllastamata rasvhapped, aga palmitõlis küllastatud. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test
stabiilse kompleksi. Kümosiini toimel kompleks laguneb: Hüdrofoobne Phe-d sisaldav para-k-kaseiin sadeneb ning hüdrofiilne Met-i sisaldav glükomakropeptiid jääb lahusesse. 4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine P kaseiini mitsellis Na, K, tsitraat, Cl, S Mikroelemendid: Fe laktoferriini, transferriini koostises
(polühüdroksüketoon) funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma. Valgud koosnevad- (üle 50) aminohappejäägist . Lipiidid koosnevad- baasalkohol ja rasvhappejääk. Rasvhapped koosnevad- karboksüülhapped ja nende derivaadid 30. Rasvhapete klassifikatsioon: Küllastunud rasvhapped (ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastunud rasvhapped on näiteks palmithape, stearhape, laurhape jt) Küllastumata rasvhapped (jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks, nt. oleiinhape (mono), linoolhape, linoleenhape (polü) 31. Lihtlipiidid koosnevad basaalalkoholist ja rasvhappejääkidest Triglütseriidid (triatsüülglütseroolid)= neutraalrasvad = rasvad. Inimorganismi rasvad sisaldavad 65% oleiinhapet. Triglütseriidid tekivad glütserooli esterdamisel rasvhapetega.
lahust kloroformis e triklorometaanis, loksutatakse. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku kollakas-pruuni värvuse, teistes kahes aga toimub värvuse muutus. Järeldused Kasutasin palmithapet, oliivõli ja searasva. Palmithappe ja broomi lahus muutus oranziks, teised praktiliselt värvituks, kuid searasva lahus oli pisut tumedam kui oliivõli oma. Võib järeldada, et esimeses lahuses (palmithape ja broom) oli rasvhape küllastunud. Teistes lahustes olid küllastumata rasvhapped, kuid oliivõli ehk taimse rasva lahus oli kõige vähem küllastunud. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kui kolesterooli reageerib äädikhappe anhüdriidiga (CH 3CO)2O väävelhappe keskkonnas muutub lahus tume sinakas-roheliseks. Reaktsioon on mitmeastmeline ja tekivad ka punane ja sinine vaheühend. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil
C6H13COOH heptaanhape (önanthape) C7H15COOH oktaanhape (kaprüülhape) C8H17COOH nonaanhape (pelargoonhape) C9H19COOH dekaanhape (kapriinhape) C15H31COOH heksadekaanhape (palmithape) C17H35COOH oktadekaanhape (stearhape) C17H33COOH oktadets-9-eenhape (olehape) C6H5COOH benseenkarboksüülhape (bensoehape) CH2=CHCOOH prop-2-eenhape (akrüülhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape)
Lipiidid koosnevad kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub eelkõige kehaehitustüübist, soost ja vanusest. Täiskasvanu kehas on keskmiselt 15% rasva, millest enamik paikneb rasvkoes. Rasvkoe sisaldus naiste organismis on veidi (5 10%) kõrgem kui meestel. Lipiidid 2 Rasvhapped võivad olla: Küllastunud ilma kaksiksidemeta (palmitiinhape, palmithape) Monoküllastumata ühe kaksiksidemega (oleiinhape ehk olehape) Poluküllastumata mitme kaksiksidemega (linoolhape, linoleenhape) Lipiidid 3 Küllastamata rasvhapped jagunevad vastavalt esimese kaksiksideme asukohale: 3 (linoleenhape, eikosapentaeenhape) 6 (linoolhape, millest sõltub arahhidoonhappe moodustumine) 9 (olehape) Lipiidid 4 Rasvhapete põhiliseks allikaks on toidurasvad ja glükoos.
hüdrofoobne. Amfifiilsed lipiiid on glütserofosfolipiidid. 4. Millised lipiidid kuuluvad bioloogiliste membraanide koostisse? Glütserofosfolipiidid 5. Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas lipiid sisaldab küllastumata rasvhappeid? Esitage reaktsiooni kemism. Halogeenreaktsioonidega, põhiliselt Br-ga. 6. Valige lipiidid, mille lahuses Br värvus kaob: stearhape, päevalilleõli, linoleen-hape, palmithape, maisiõli. Põhjendus? Kaob päevalilleõli, linoleenhape, maisiõli 7. Millist informatsiooni lipiidi kohta annab akroleiini tekkimine ja millised lipiidid annavad positiivse akroleiiniproovi? Kas lipiid sisaldab glütserooli või mitte. Positiivse proovi annavad glütserofosfolipiidid ja rasvad. 8. Joonistage steroidide ehituslikuks aluseks olev steraanituum. Millega põhjendate, et kolesterool on tsükliline alkohol? 9
lisades toorsalatitele või kasutades toiduvalmistamisel). 5. Teraviljatooted Valgud valgurikkamad: nisu, kaer (kuni 15%); riis – 10% Teraviljavalk on mittetäisväärtuslik - ei leidu kõiki või leidub vähe asendamatuid aminohappeid (lüsiini, metioniini ja tsüstiini).Asendamatuid aminohappeid on enim: tatras, kaeras, riisis, rukkis vähem: maisis, hirsis. Lipiidid enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erinevat rasvhapet, valdavalt: linool-, ole- ja linoleenhape ning palmithape. Fosfolipiide 0,3%…0,9%, kõrge bioloogiline väärtus, kuid räästuvad kiiresti.Kõrgeim sisaldus: kaer, hirss (7%…4,5%) Süsivesikud põhiliselt tärklis, lisaks dekstriine, lihtsuhkruid (vähe, põhiliselt idus), tselluloosi, hemitselluloose, limaaineid enim - riis, nisu, rukis ( 68% …63%); vähem– kaer, oder, hirss (45%..58%) Kiudained rohkem - kaeras, hirsis, riisis hemitselluloose palju odras, kaeras Vitamiinid ja mineraalained
energiat Inimorganismi lipiidid sisaldavad nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Inimorganismi normaalne funktsioneerimine vajab nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Kas rasvhape on küllastatud või küllastamata sõltub temas sisalduvast kaksiksidemest: küllastatud rasvahapetes ei ole kaksiksidet. Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril tahked ained, kui C-aatomite arv on > 10 palmitiinhape (palmithape) steariinhape (stearhape) Küllastatud rasvhapped on kõrge sulamistemperatuuriga ja lipiidid, mis koosnevad enamuses nendest, sulavad kõrgel temperatuuril. Tahkeid rasvu (või, searasv) iseloomustab küllastatud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhape) rohke sisaldus. Loomsed lipiidid on olekult tahked. Küllastamata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril nad sulavad.
· Tehakse järeldused uuritavate lipiidi proovide küllastumatuse kohta. Katse tulemused Esimeses katseklaasis, kus palmithappe lahus, säilib broomile iseloomulik värvus. Teises katseklaasis rapsiõli lahusele broomi lisamisel kaob broomi värvus loksutamisel. Kolmandas katseklaasis muutub broomi lisamisel hetkega lahus taas värvituks. Järeldus Kuna esimeses katseklaasis broomi värvus ei kadunud, on palmithappe lahus küllastunud, kaksiksidemeid selles rasvhappes ei esine. Palmithape ei sisalda ka tegelikult kaksiksidemeid. Et taimsel rapsiõli lahusel kaob pruun värvus loksutamisel, esineb temas mingil määral küllastamatust, kuid on siiski küllastunud rasvhape. Kirjanduse andmetel ei tohiks taimne rasv kaksiksidemeid sisaldada. Katse põhjal saab aga väita, et rapsiõli lahuses esineb mingil määral kaksiksidemeid. Loomsel searasva lahuses kaob pruun värvus koheselt, see tähendab, et tegu on küllastamata rasvhappega
Atsetüül- CoA karboksüleerimisel ensüüm ACC'ga saadakse Malonüül-CoA. Loomne ACC ensüüm täidab kolme funktsiooni: biotiin- karboksüüli kandja, biotiin karboksülaas ja transkarboksülaas. Sünteesirada initseeritakse atsetüül-ACP ja malonüül-ACP sünteesiga transatsülaaside poolt. Dekarboksüleerimine juhib atsetüül-CoA ja malonüül-CoA kondensatsiooni. Ülejäänud 3 etappi on -oksüdatsiooni pöördreaktsioonid. Rasvhapete süntaasi toimel tekib palmithape. 2. Monoküllastamata rasvhapete sünteesil lisavad eukarüoodid kaksiksideme ahela keskele. Polüküllastamata rasvahapete sünteesis toimub vaheldumisi uue kaksiksideme moodustamine ning 2C lisamine. Imetajad peavad -6 või -3 polüküllastamata rasvhapete sünteesi prekursorid (linoolhape ja -linoolhape) omastama toiduga asendamatud rasvhapped. Rasvhapete sünteesi reguleerivad hormoonid. Glükagoon aktiveerib lipaase/ inhibeerib ACC. Insuliin inhibeerib lipaase/
üksteisest C-17 asendusrühma ehituse poolest. 5. Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas lipiid sisaldab küllastumata rasvhappeid? Esitage reaktsiooni kemism. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse uurimisega reaktsiooni halogeenidega. 6. Valige lipiidid, mille lahuses Br värvus kaob: stearhape, päevalilleõli, linoleen-hape, palmithape, maisiõli. Põhjendus? Küllastatud, küllastamata 7. Millist informatsiooni lipiidi kohta annab akroleiini tekkimine ja millised lipiidid annavad positiivse akroleiiniproovi? Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid (vahad, sfingolipiidid jt)
Klassifikatsioon: 1) Vabad rasvhapped peamiselt energiaallikas; 2) Triatsüülglütseroolid rasvhapete säilitamise vorm; 3) Fosfolipiidid membraanilipiidid, moodustavad amfipaatseid molekule; 4) Glükolipiidid süsivesikutega seotud lipiidid, membraanide koostisosad; 5) Steroidid polütsüklilised ühendid, hormoonid, membraanikomponendid; 6) Vahad -kaitsefunktsioon. Küllastunud rasvhapped (ilma kaksiksidemeta): palmithape, heksadekaanhape. ahelad pakitake kokku tihedamalt, moodustavad jäigema ja rohkem organiseerunud agregaadi nt membraan. Küllastumata rasvhapped (kaksiksidemega): linoleenhape, olehape. ahelad on painduvad, pakitakse vähem organiseerunult ning neil on suurem liikumispotensiaal. Cis-konfiguratsioonis kaksiksidemed looduslikult enamlevinud rasvhapped. Nimetus: C arv, lisatakse lõppu -hape, küllastumata rasvhappe puhul näidatakse kaksiksideme asukohad. 2
vitamiinid ja pigmendid. Küllastunud ja küllastamata rasvhapped Küllastunud rasvhapete ahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale, mistõttu neil on kõrgem sulamistemperatuur ja nad annavad membraanile jäikuse. Küllastamata rasvhappeid ei saa painete tõttu cis- kaksiksidemete juures tihedalt üksteise kõrvale pakkida, mistõttu neil on madalam sulamistemperatuur ja nad annavad membraanidele elastuse. Küllastunud rasvhapped: palmithape, stearhape, arahhishape Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, palmitolehape Struktuure saab esitada graafiliselt, empiirilise valemiga või sümboliga C N:M, kus N on süsinike arv ahelas ja M kaksiksidemete arv rasvhappes. Näiteks olehape C18:1. Triatsüülglütseroolid ehk rasvad On glütserooli estid kolme rasvhappega. Peamiseks energiavaruks, sest: · enimtaandatud süsiniku vorm looduses · ei vaja solvatatsiooni · efektiivselt pakitav
rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite ümber. Lipiide klassifikatsioon: Rasvhapped – on atsüklilised monokarboksüülhapped, mille molekuli süsinikuskeletti kuulub tavaliselt 12-34 süsiniku aatomit. Kõige levinumad on 16 ja 18 süsinikuga rasvhapped, seevastu vähema kui 14 ja suurema kui 20 süsiniku aatomite arvuga ühendid on suhteliselt haruldased. Rasvhapped jagunevad küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvahapeteks. Küllastunud rasvhape on palmithape ja stearhape, monoküllastumata on olehape ning polüküllastumata linoolhape. Vahad – vahadena käsitletakse pikaahelalisi rasvhapete ja pikaahelaliste alkoholide estreid. Füüsikalis-keemiliselt omadustelt on vahad vees lahustumatud plastilised ühendite segud. Nende lahustamiseks tuleb kasutada alkohole, atsetooni või eetrit. Sõltuvalt keskkonna temperatuurist ja keemilisest koostises on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Vahade sulamistemperatuur on 60-100°C
vaseliini paljude salvide alusena. Etaani derivaat etüülkloriid CH3 (kloroetaan) (CH3CH2Cl) leiab kasutamist lokaal-anesteetikumina. Valiin Paljud inimorganismis esinevad bioaktiivsed molekulid on vaa- (asendamatu aminohape) deldavad alkaanide derivaatidena, nt aminohapped (alaniin, valiin jne, joon. 2), küllastatud rasvhapped (palmithape, stearhape jne, joon. 3) jt. 5 Küllastamata alifaatsed orgaanilised ühendid Jo o n . 3 Sisaldavad vähemalt ühte kaksiksidet (-C=C-) või kolmiksidet. Kaksiksidet sisaldavaid süsivesinikke nimeta- COOH
Liipiidide rasvhapped on lineaarse ja hargneva ahelaga. Nad on kas küllastatud või küllastamata. Et küllastamata rasvhapetest avaldatakse kõikvõimalikku infot, siis selgitame nende nimetamiste tausta ka keemilise loomuse alusel. Mida tasuks tähele panna? Kõigepealt seda, et rasvhapped jagunevad küllastatud ning mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Küllastatud rasvhapped on ühendid, milles pole kaksiksidemeid (tuntumad esindajad inimorganismis on palmitiinhape ehk palmithape ja steariinhape ehk stearhape). Monoküllastamata rasvhappes on üks kaksikside. Tuntum esindaja on oleiinhape ehkolehape. Rohkemat kui ühte kaksiksidet sisaldav rasvhape on polüküllastamata (polyunsaturated fatty acid ehk PUFA). Viimaste puhul räägitakse oomega-3 (v -3 ehk n-3) ja oomega-6 (v -6 ehk n-6) rasvhapetest. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest (oomega, v ) süsinikust.
2. Millest on tingitud lipiidide hüdrofoobsus ja millised läbiviidud reaktsioonidest näitasid seda? 3. Mida tähendab amfifiilsus ja millised lipiidid on amfifiilsed? 4. Millised lipiidid kuuluvad bioloogiliste membraanide koostisse? 5. Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas lipiid sisaldab küllastumata rasv- happeid? Esitage reaktsiooni kemism. 6. Valige lipiidid, mille lahuses Br värvus kaob: stearhape, päevalilleõli, linoleen-hape, palmithape, maisiõli. Põhjendus? 7. Millist informatsiooni lipiidi kohta annab akroleiini tekkimine ja millised lipiidid annavad positiivse akroleiiniproovi? 8. Joonistage steroidide ehituslikuks aluseks olev steraanituum. Millega põhjendate, et kolesterool on tsükliline alkohol? 30 9. Liebermann-Burchard'i test annab kolesterooli esinemise korral tumerohelise värvuse
annaabi.ee 
