Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid
liitunud neg või 0 laenguga aminoalkohol (rühm) ja laenguta on siis, kui on liitunud pos laenguga aminoalkohol (rühm). 11. Seebistamine e leeliseline hüdrolüüs: CH2(arahhishape)CH(olehape)CH2(linoolhape) +NaOH -> glütserool + arahhishappe Na sool [CH3(CH2)18COO-Na+]+ olehappe Na sool + linoolhappe Na sool. Happeline hüdrolüüs: CH2(arahhishape)CH(palmithape)CH2(linoolhape) + 3H2O -> glütserool + arahhishape + palmithape + linoolhape Ensümaatiline hüdrolüüs: CH2(arahhishape)CH(olehape)CH2(linoolhape) + 3H2O (ensüümiks lipaas) -> glütserool + arahhishape + olehape + linoolhape 12. Alkoholina glütserooli ei sisalda vahad, steroidid, isoprenoidid ja prostaglandiinid. Lisaks C, H ja O aatomitele sisaldavad ka N aatomeid fosfoglütseriidid ja sfingolipiidid. Korduvaid C5-ühikuid (isopreeni molekuli jääke) sisaldavad sfingolipiidid ja terpeenid.
täpsemalt broomiga. Kui proov sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub lahus liitumis- reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töökäik: Valasin 3-me katseklaasi: palmithapet, rapsiõli ja searasva. Kõikidesse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdset kogust broomi lahust triklorometaanis. Loksutasin. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks lahus säilitama kollakas-pruuni värvuse, teises kahes toimub värvuse muutus. Tulemus: Palmithape jääb kollakas-pruuniks, järelikult ei reageeri. Nii rapsiõli kui ka läksid kollaseks. Järeldus: Palmithape ei sisalda küllastumata rasvhappeid ? Mis ühend on palmithape? Õige formulatsioon! , küll aga rapsiõli ja searasv sisaldavad. Palmithape on küllastunud rasvhape, rapsiõli ja searasv on küllastumata rasvhapped. 1.3.5 Liebermann-Burchard’i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume
4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......steariiniks 9) seebid on....rasvhapete soolad 10 Lihtsat majapidamisseepi võib saada stearhappe reageerimisel NaOH'ga võrrand ..... C17H35COO-NA++H2O 11)Küllastumata rasvhape, mida sisaldavad peaaegu kõik rasvad on...... seda kasutatakse..... Kahealuselise etaandihappe ehk....oblikhape.. valem on......HOOCCOOH etaandihape on pisut..... Teda sisaldavad....taimed
Teooria: küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks Töö käik: kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: palmithape, searasv; oliivõli. Kõigisse katsklaasi lisati tilkhaaval 10 tilka broomi lahust metüleenkloriidis ning jälgiti toimunud muutusi. Tulemus: Palmithappe lahus on ühtlaselt punane, seega /sisaldab või on ise?? see küllastunud rasvhapeid./ on palmithape küllastunud rasvhape. Searasva ja oliivõli lahus puhul tekkis põhja õrn roosakas- kollane kiht (kusjuures searasval tumedam), mis hiljem kadus. /Seega on need küllastunud ravhappeid sisaldavad. Tegelikult?
Mina kasutasin rasvhappena palmithapet, taimse rasvana rapsiõli ning loomse rasvana võid. Lisada kõigisse katseklaasidesse 10 tilka broomi lahust kloroformis, loksutada ning jälgida muudatusi. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku pruuni värvuse, teistes kahes toimub muudatus. Tulemus: Tõepoolest, rasvhapet (palmithape) sisaldavas katseklaasis säilitas broomi lahus iseloomuliku pruuni värvuse, sellest saab järeldada, et palmithape on küllastunud rasvhape. Nii see ka on, sest palmithappes pole kaksiksidemeid. Rapsiõli sisaldavas katseklaasis kadus pruun värvus, seega saab järeldada, et rapsiõli küllastunud rasvhappeid ei sisalda. Internetist infot otsides leidsin aga siiski, et 100 g rapsiõlis leidub umbes 6 g küllastunud rasvhappeid. Ilmselt ei andnud katse positiivset reaktsiooni, kuna suures ülekaalus on siiski küllastumata rasvhapped.
...........estrid, kus 1 3 ........ glütserooli molekuli kohta on ........ rasvhappe jääki (ühesugused või erinevad). Rasva tekivad glütserooli ja rasvhapete reageerimisel. Võrrand: CH2-OH CH-OH + 3C15H31-COOH CH2-OH Kõige sagedamisni rasvades esinevad rasvhapped: üksiksidemeid Küllastunud – sisaldavad ainult ................................................... palmithape C16 C15H31COOH heksadekaanhape 1) ........................................................................................................................................................... stearhape C18 C17H33COOH oktadekaanhape 2) ........................................................................................................................................................... Küllastumata – sisaldavad ka ..............................................
Ester-Karboksüülhappe ja alkoholi kondendatsiooni saadus üldvalemiga Füüsik omadus-tahked, kristalsed ,lahustuvad orgaanilistel lahustes, vähepolaarsed,hüdrofoobsed,lenduvad,lõhnavad ning vedelad on 1-4 süsinikuga. Kasutamine-toiduessentsid-pagaritööstus, tekstiilitööstus-polümeeride valmist. Saamine- karb.happe ja alkoholi reageerimine ehk esterdamine Taimedest(destil teel) ja õli saamine pressimine abil(oliivid,raps) Keemil omad- esterdamine karbhape+alkohol >ester + vesi, happeline hüdrolüüs: ester + vesi >karbhape + alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Füüsik omadused-vähepolaarne,hüdrofoobne(ainult 1 C lahustub),lahustub orgaanilistes lahustes, alates 2. ...
Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma: -COOH.Koosneb omakorda karbonüülrühmast ja hürdoksüülrühmast.Karboksüülh. on palju, paljud on looduslikud, erinevad üksteisest R-I ehituse ja -COOH arvu poolest.Rasvhapped on kõrgemad karboksüülhapped, nad sisald. enamasti üle 10C aatomi ja see on paarisarv. Asendatud karboksüülhapped R-s on asendatud üks või mitu H aatomit mingi asendusrühmaga. Aminohapped on asendatud karboksüülhapped, kus R-s on üks või mitu H aatomit asendatud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud.Jagunevad asendatavateks jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga.Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Peptiidid bioloogiliselt olulised a...
Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb transhapete jääke. Pesuained ● Pindaktiivsed ained kogunevad õhu ja vee või vee ja tahke aine piirpinnale ning paiknevad seal nii, et
lahust (rasvhape). Lisasin kõikidesse katseklaasidesse 10 tilka broomi lahust ning loksutasin katseklaase. Tulemus: Palmithapet sisaldavava lahusega ei toimunud broomi lahuse lisamiseks mingeid muutuseid, säilis broomile iseloomulik pruun värvus. Lahus, mis sisaldas oliivõli, muutus broomi lahuse lisamisel intensiivseks kollakas-oranziks. Searasva lahus muutus hele- helekollaseks, peaaegu et värvusetuks. Järeldus: Kuna palmithappe lahusega muutusi ei toimunud, võib järeldada, et palmithape (puhas rasvhape) sisaldab küllastunud rasvhappeid (52%) ja seega ei sisalda kordseid sidemeid. Oliivõli lahus muutus palju heledamaks, kuid pruun värvus täielikult ei kadunud, seega sisaldab ka oliivõli küllastunud rasvhappeid (Kirjanduse andmete põhjal tegelikult ainult 14%.) ja kordseid sidemeid, kuid vähem kui palmithape. Kirjanduse põhjal selgub, et tegelikult peaks oliivõli sisaldama just rohkem küllastumata rasvhappeid (73%
Lipiidid koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist. Nt. fosfolipiidid esinevad rakumembraani koostises. Transrasvhappeid esineb looduslikult vähe, kuid nad võivad tekkida vedelate taimeõlide hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel(nt. Margariini tegemine õlist) Näited Nimetus Valem Leidumine Kül Butaanhape (võihape) C3H7COOH Piimarasv; las inimhigi tun Palmithape (palmitiinhape) C15H31COOH Loomsed ja ud taimsed rasvad Stearhape (steariinhape) C17H35COOH Loomsed ja taimsed rasvad Kül Olehape (oleiinhape) C17H33COOH Loomsed ja las taimsed rasvad tu Linoolhape C17H31COOH Taimeõlid ma ta Linoleenhape C17H29COOH Linaõli Kasutamine
Leidub muskaatpähklis, palmirasvas, kookosrasvas ja mitmetes loomsetes C14:0 Müristüülhape Küllastatud rasvades 5,30% Leidub palmirasvas ja enamikus loomsetes C16:0 Palmithape Küllastatud rasvades 26,07% Leidub taimeõlides ning loomsetes, sh mereloomade C16:1 Palmitolehape 7 ja kalade rasvades 10,27% Peamiselt mäletsejate
· Bensiin · Petrooleum · Parafiin · Puupiiritus · Glütserool CH2(OH)- CH(OH)- CH2(OH) · Atsetüleen CH(kolmikside)CH · Fenool C6H5-OH · Aniliin C6H5-NH2 · Formaldehüüd ehk formaliin HCHO · Atsetoon CH3COCH3 · Sipelghape HCOOH · Äädikhape CH3COOH · Stearhape · Palmithape · Olehape · Seep rasvhapete Na või K sool · Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen (-CH2-CH2-)n · Glükoos C6H12O6 · Tärklis 3(C6H10O5)n · Tselluloos 3(C6H10O5)n 4. Oska koostada struktuurivalemi graafilist kujutist ja vastupidi (harj. 3 ja 4 lk 83) 5. Orgaaniliste ainete liigitus ja nomenklatuur (nimede andmine ja valemite koostamine) (harj
5 ATP vajadus 2 fragmendiga -> 1 ATP 2 fragmendiga -> 1 ATP 6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid 7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüümid + palmithape, palmitolehape, stearhape, olehape. 3. Monoküllastamata rasvhappeid sünteesi puhul viiakse esimemne cis-kaksikside palmitaadi või stearaadi molekuli eukarüootides ahela keskele. Polüküllastamata rasvhapped sünteesitakse monoküllastunud rasvhapetest; taimed lisavad uusi kaksiksidemeid 9 ja metüülotsa vahele; loomad lisavad uusikaksiksidemeid 8 või 9 ning karboksüülrühma vahele. 4. Eikosonoidide esindajate rühmadeks on prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Allpool toodud erinevad karboksüülhapped : HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2COOH propaanhape (propioonhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) C5H11COOH heksaanhape (kapronhape) C6H13COOH ...
- ja malonüül-KoA-st HOOC-CH2 -CO~SKoA Paaritu C-aatomite arvuga rasvhapped Süntees lähtub propionüül-KoA-st CH3 CH2 COS~KoA - - ja malonüül-KoA-st HOOC-CH2 CO~SKoA - Pika C-ahelaga (>16) rasvhapped Sünteesi prekursoriks on PALMITHAPE CH3-(CH2)14-COOH LIPIIDIDE METABOLISMI REGULATSIOON Vabade rasvhapete sisaldus veres - integraalne parameeter, lipolüüsi ja lipogeneesi vahelise suhte resultaat. lipogenees rasvhapped veres <- lipolüüs Regulatsioon hormoonide toimel · epinefriin · kortikotropiin - lipolüüsi intensiivistumine, r.h. taseme tõus · insuliin - pärsib lipolüüsi, stimuleerib r.h. sünteesi maksas KETOONKEHAD
Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. Mida kõrgem keemistemp., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus väheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub vähem. Füüsikalised omadused Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel di...
Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse nr. 2.2 määramine Õpperühm: Töö teostaja: Martin Tamm / 121006YASB YASB21 Juhendajad: assistent Tiina Randla ja doktorant Kaia Kukk 1 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Karotenoidid on ühendid mida klassifitseeritakse ehitusepoolest kui tetraterpenoidid (40 süsinikku sisaldavad ühendid). Karotenoidid on polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide grupeeritakse kahte rühma: karoteenid (ühendid mis sisaldavad ainult süsinikku ja vesinikku) ja ksantofüllid (ühendid mis sisaldavad ka hapnikku süsiniku ja vesiniku kõrvalt). Ka...
Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees. Etaanhape ehk äädikhape (keemiline valem CH3COOH) on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Butaanhape ehk võihape (CH3CH2CH2COOH) Leidub haisvas võis, juustus, parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega, koos magusa järelmaitsega, sarnaneb eetritega, nõrk hape. Pentaanhape ehk palderjanhape ( C4H9COOH) Heksadekaanhape ehk Palmithape (C15H31COOH) Oktadekaanhape ehk Stearhape (C17H35COOH) Palmithapet ja stearhapet leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis, kuid vähem oliivi-, soja- ja kalamaksaõlis. Cis-oktadets-9-eenhape ehk Olehape (C17H33COOH) Olehapet sisaldub ohtralt oliiviõlis ja muudes taimeõlides, kuid samas ka loomsetes rasvades. Cis-oktadets-9,12-dieenhape ehk Linoolhape (C17H31COOH) Etaandihape ehk Oblikhape (HOOCCOOH) Mürgine, leidub spinatis, hapuoblikas, rabarberis
Liitumispolümeer- polümeer tekib monomeeride liitumise tulemusel Polükondensatsioon- polümeeri tekke käigus eraldub väikese molekulmassiga aine Elementaarlüli- monomeerile vastav rühmitus polümeerides Polümerisatsiooniaste- näitab elementaarlülide arvu polümeeris Kopolümeer- tekib mitmest erinevast monomeerist Loodusliku rasva omapära. Nt Looduslikke rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Butaanhape, palmithape, olehape, linoolhape Rasvade füüsikalised omadused. Puhta rasva om. Lahustub orgaanilistes ühendites. Sulamistemp puudub, sest rasv on segumaterjal. Küllastunud rasvhapped on tt tahked, küllastumatud pehme või vedel. Hüdrofoobne osa on suur, C-dest ja H-dest koosnev osa. Rasv ei lõhna, aga rääsunud rasval on iseloomulik lõhn. Värvuseta. Maitseta. Puhas rasv on värvuseta, lõhnata, maitseta vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade rääsumine
KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine: 1) alkoholi oksüdeerimisel 2CH3CH2OH + 0,5 O2 2CH3CHO + 2H2O 2) karboksüülhappe redutseerimisel: ...
sisaldavaid lipiide. Terav lõhn tuli tekkivast akroleiinist. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides: Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaksiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik: Kolme katseklaasi valasin 2ml erineva lipiidi lahust: Palmithape, searasv ja oliiviõli. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval 10 tilka broomi lahust. Palmithappe lahus värvus oranzikaks. Oliiviõli lahus oli täiesti läbipaistev. Järeldus: kuna oliiviõli lahus oli täiesti läbipaistev, tähendab, et ta sisaldas kõige rohkem kaksiksidemeid. Liebermann- Burchard'i kolesterooli määramise test: Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomulik rohelise värvuse reaktsiooniprodukt.
Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaksiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin u 2ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis. Vastavad proovid olid: 1) palmithape, 2) searasv, 3) või Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval broomi lahust metüleenkloriidis ja jälgisin toimuvaid muudatusi. Palmithappega katseklaasis oli värvus kõige intensiivsem, searasvaga õrnalt kollakas ja või proovis oli lahus läbipaistev, mis tähendas, et sisaldas kõige rohkem kaksiksidemeid. Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Happelises keskkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomulik rohelise värvuse reaktsiooniprodukt
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla Teooria: Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased või punased. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alba, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta-karoteen on kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 183-184 kraadi ja vees ta ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ülatuses, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahutsites lahus...
Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid. Lipiidid on: · vähemalt kahekomponendilised biomolekulid (baasalkohol + rasvhape) ja reeglna estrid · amfifiilsed ja vesialhustumatud · lahustuvad orgaanilises lahustises (benseen ,atsetoon, kloroform, alkohol) Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 ...
Alumiinium Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 10.A Mis on alumiinium? Alumiinium (Al) on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis, III A rühmas, oksüdatsiooniastmeks ühendites on +III. Ta on hõbevalge hästi reageeriv pehme metall, tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Avastamine Arheoloogilistel väljakaevamistel leiti ühe Hiina väejuhi 3. sajandi algusest pärit hauakambrist alumiiniumehteid. Viimaste spektraalanalüüsil selgus, et need sisaldasid 85 % alumiiniumi. Alumiiniumi nimetus tuleneb ladinakeelest sõnast alumen, s.t. maarjas. Maarjas oli aine, mida saadi toota hapete abil savist. Lõngu, kangaid ja sõjariistu immutati maarjases, et nende värvused muutuksid erksamaks ja tulekindlamaks, muutes neid mittesüttivaks. Sinisavi, milles leidub alumiiniumi Leidumine looduses/ Saamine Alumiinium on kolmas kõige levinum metalne element lo...
Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides jt fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erineval lainepikkusel ja on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Jaotatakse kahte põhigruppi karoteenid, kui hapnikku mittesisaldavad molekulid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust ja ksantofüllid, kui hapnikku sisaldavad molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid ka ka kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning kaitstest rakke fotokahjustuse eest. Karotenoidid omavad iseloomulikke neeldumismaksimume apolaarsetes lahustites, mistõttu on võimalik optilise tiheduse järgi määrata karotenoidi tüüpi. Töö käik · Õppejõult saadi prooviks tükike peterse...
momentaalselt värvituks. Töökäik: Kolme kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: palimithape, või ja päevalill. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutasin. Järeldus: Palmithappe lahus värvus tume oranziks, või lahus muutus hele kollaseks ning päevalille õli lahus jäi värvusetuks. Küllastunud rasvhapet sisaldab palmithape ning veidi ka või. Päevalill sisaldab küllastamata rasvhappeid. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. See on mitmeastmeline reaktsioon ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Töökäik: Kolme kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis-
uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. CH3(CH2)nCH=CH(CH2)mCOOH +Br2 --> CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik Kolme katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis:searasv, palmithape, oliivõli. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi lahust kloroformis e triklorometaanis, loksutasin hoolikalt ning jälgisin toimuvaid muudatusi. Märkasin, et katseklaasid searasva ja oliivõliga said värvituks aga palmithapega jäi punase-oranziks. Sellest saab järeldada, et searasvas ja oliivõlis on küllastamata rasvhapped, aga palmitõlis küllastatud. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test
stabiilse kompleksi. Kümosiini toimel kompleks laguneb: Hüdrofoobne Phe-d sisaldav para-k-kaseiin sadeneb ning hüdrofiilne Met-i sisaldav glükomakropeptiid jääb lahusesse. 4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine P kaseiini mitsellis Na, K, tsitraat, Cl, S Mikroelemendid: Fe laktoferriini, transferriini koostises
(polühüdroksüketoon) funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma. Valgud koosnevad- (üle 50) aminohappejäägist . Lipiidid koosnevad- baasalkohol ja rasvhappejääk. Rasvhapped koosnevad- karboksüülhapped ja nende derivaadid 30. Rasvhapete klassifikatsioon: Küllastunud rasvhapped (ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastunud rasvhapped on näiteks palmithape, stearhape, laurhape jt) Küllastumata rasvhapped (jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks, nt. oleiinhape (mono), linoolhape, linoleenhape (polü) 31. Lihtlipiidid koosnevad basaalalkoholist ja rasvhappejääkidest Triglütseriidid (triatsüülglütseroolid)= neutraalrasvad = rasvad. Inimorganismi rasvad sisaldavad 65% oleiinhapet. Triglütseriidid tekivad glütserooli esterdamisel rasvhapetega.
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 2 Lipiidide reakstioonid ja karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 21.02.2012 05.03.2012 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui ka mitmetes taimsetes kudedes on nad peamiseks energeetiliseks varuaineks. Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Nad on sign...
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse monohappeid (metaanhape) ja dihappeid (oblik- ehk etaandihape). Lisaks on olemas ka aromaatseid karboksüülhappeid (bensoehape), küllastumata karboksüühappeid (süsivesinikahelas on mitmekordsed sidemed, näiteks propeenhape ehk akrüülhape) ja hüdroksühappeid (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape). Kõrgemaid karboksüülhappeid, mis sisaldavad 4-20 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks. Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks. Paljudel karboksüülhapetel on kasutuses triviaalnim...
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Li...
1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Üldreaktsioonid ( biureedireaktsioon ) on omased kõikidele valkudele, erireaktsioonid (Mulderi, Milloni, tiooli) on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Polaarsed mitteionogeensed radikaalid, ionogeensed radikaalid (happelised ja aluselised), apolaarsed radikaalid. 3. Kuidas tekib peptiidside? Kirjutage reaktsioonivõrrand, kasutades vabalt valitud aminohappeid. 4. Kirjutage 2 polüpeptiidahela fragmenti ja näidake, kuidas tekib biureetkompleks valguga. 5. Milliste aminohapete esinemist valgus näitab positiivne a) tioolireaktsioon Tsüsteiin - Cys b) ksantoproteiinireaktsioon Aromaatset tuuma omavad Tyr, Phe, Trp c) Milloni reaktsioon Fenoolse r...
lisades toorsalatitele või kasutades toiduvalmistamisel). 5. Teraviljatooted Valgud valgurikkamad: nisu, kaer (kuni 15%); riis – 10% Teraviljavalk on mittetäisväärtuslik - ei leidu kõiki või leidub vähe asendamatuid aminohappeid (lüsiini, metioniini ja tsüstiini).Asendamatuid aminohappeid on enim: tatras, kaeras, riisis, rukkis vähem: maisis, hirsis. Lipiidid enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erinevat rasvhapet, valdavalt: linool-, ole- ja linoleenhape ning palmithape. Fosfolipiide 0,3%…0,9%, kõrge bioloogiline väärtus, kuid räästuvad kiiresti.Kõrgeim sisaldus: kaer, hirss (7%…4,5%) Süsivesikud põhiliselt tärklis, lisaks dekstriine, lihtsuhkruid (vähe, põhiliselt idus), tselluloosi, hemitselluloose, limaaineid enim - riis, nisu, rukis ( 68% …63%); vähem– kaer, oder, hirss (45%..58%) Kiudained rohkem - kaeras, hirsis, riisis hemitselluloose palju odras, kaeras Vitamiinid ja mineraalained
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembr...
· Tehakse järeldused uuritavate lipiidi proovide küllastumatuse kohta. Katse tulemused Esimeses katseklaasis, kus palmithappe lahus, säilib broomile iseloomulik värvus. Teises katseklaasis rapsiõli lahusele broomi lisamisel kaob broomi värvus loksutamisel. Kolmandas katseklaasis muutub broomi lisamisel hetkega lahus taas värvituks. Järeldus Kuna esimeses katseklaasis broomi värvus ei kadunud, on palmithappe lahus küllastunud, kaksiksidemeid selles rasvhappes ei esine. Palmithape ei sisalda ka tegelikult kaksiksidemeid. Et taimsel rapsiõli lahusel kaob pruun värvus loksutamisel, esineb temas mingil määral küllastamatust, kuid on siiski küllastunud rasvhape. Kirjanduse andmetel ei tohiks taimne rasv kaksiksidemeid sisaldada. Katse põhjal saab aga väita, et rapsiõli lahuses esineb mingil määral kaksiksidemeid. Loomsel searasva lahuses kaob pruun värvus koheselt, see tähendab, et tegu on küllastamata rasvhappega
Atsetüül- CoA karboksüleerimisel ensüüm ACC'ga saadakse Malonüül-CoA. Loomne ACC ensüüm täidab kolme funktsiooni: biotiin- karboksüüli kandja, biotiin karboksülaas ja transkarboksülaas. Sünteesirada initseeritakse atsetüül-ACP ja malonüül-ACP sünteesiga transatsülaaside poolt. Dekarboksüleerimine juhib atsetüül-CoA ja malonüül-CoA kondensatsiooni. Ülejäänud 3 etappi on -oksüdatsiooni pöördreaktsioonid. Rasvhapete süntaasi toimel tekib palmithape. 2. Monoküllastamata rasvhapete sünteesil lisavad eukarüoodid kaksiksideme ahela keskele. Polüküllastamata rasvahapete sünteesis toimub vaheldumisi uue kaksiksideme moodustamine ning 2C lisamine. Imetajad peavad -6 või -3 polüküllastamata rasvhapete sünteesi prekursorid (linoolhape ja -linoolhape) omastama toiduga asendamatud rasvhapped. Rasvhapete sünteesi reguleerivad hormoonid. Glükagoon aktiveerib lipaase/ inhibeerib ACC. Insuliin inhibeerib lipaase/
1.1 VALKUDE REAKTSIOONID 1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: -universaalsed e üldreaktsioonid (biureedireaktsioon-on tingitud peptiidsidemete esinemisest), mis on omased kõikidele valkudele, -spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Valkude koostises leidub 20 proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr Ionogeensete r...
Klassifikatsioon: 1) Vabad rasvhapped peamiselt energiaallikas; 2) Triatsüülglütseroolid rasvhapete säilitamise vorm; 3) Fosfolipiidid membraanilipiidid, moodustavad amfipaatseid molekule; 4) Glükolipiidid süsivesikutega seotud lipiidid, membraanide koostisosad; 5) Steroidid polütsüklilised ühendid, hormoonid, membraanikomponendid; 6) Vahad -kaitsefunktsioon. Küllastunud rasvhapped (ilma kaksiksidemeta): palmithape, heksadekaanhape. ahelad pakitake kokku tihedamalt, moodustavad jäigema ja rohkem organiseerunud agregaadi nt membraan. Küllastumata rasvhapped (kaksiksidemega): linoleenhape, olehape. ahelad on painduvad, pakitakse vähem organiseerunult ning neil on suurem liikumispotensiaal. Cis-konfiguratsioonis kaksiksidemed looduslikult enamlevinud rasvhapped. Nimetus: C arv, lisatakse lõppu -hape, küllastumata rasvhappe puhul näidatakse kaksiksideme asukohad. 2
vitamiinid ja pigmendid. Küllastunud ja küllastamata rasvhapped Küllastunud rasvhapete ahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale, mistõttu neil on kõrgem sulamistemperatuur ja nad annavad membraanile jäikuse. Küllastamata rasvhappeid ei saa painete tõttu cis- kaksiksidemete juures tihedalt üksteise kõrvale pakkida, mistõttu neil on madalam sulamistemperatuur ja nad annavad membraanidele elastuse. Küllastunud rasvhapped: palmithape, stearhape, arahhishape Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, palmitolehape Struktuure saab esitada graafiliselt, empiirilise valemiga või sümboliga C N:M, kus N on süsinike arv ahelas ja M kaksiksidemete arv rasvhappes. Näiteks olehape C18:1. Triatsüülglütseroolid ehk rasvad On glütserooli estid kolme rasvhappega. Peamiseks energiavaruks, sest: · enimtaandatud süsiniku vorm looduses · ei vaja solvatatsiooni · efektiivselt pakitav
rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite ümber. Lipiide klassifikatsioon: Rasvhapped – on atsüklilised monokarboksüülhapped, mille molekuli süsinikuskeletti kuulub tavaliselt 12-34 süsiniku aatomit. Kõige levinumad on 16 ja 18 süsinikuga rasvhapped, seevastu vähema kui 14 ja suurema kui 20 süsiniku aatomite arvuga ühendid on suhteliselt haruldased. Rasvhapped jagunevad küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvahapeteks. Küllastunud rasvhape on palmithape ja stearhape, monoküllastumata on olehape ning polüküllastumata linoolhape. Vahad – vahadena käsitletakse pikaahelalisi rasvhapete ja pikaahelaliste alkoholide estreid. Füüsikalis-keemiliselt omadustelt on vahad vees lahustumatud plastilised ühendite segud. Nende lahustamiseks tuleb kasutada alkohole, atsetooni või eetrit. Sõltuvalt keskkonna temperatuurist ja keemilisest koostises on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Vahade sulamistemperatuur on 60-100°C
sageli ühendite triviaalseid nimetusi. Alljärgnevalt tutvustaksime mõningaid nomenklatuure. Triviaalne (tavaline) nomenklatuur See on ajalooliselt vanim nimetuste andmise süsteem. Vastavalt triviaalsele nomenklatuurile võivad orgaanilise ühendi nimetused pärineda erinevatest “mitte-keemilistest” algallikatest, st pole süsteemi- pärased. Orgaanilise ühendi nimetus võib tuleneda: • ühendi looduslikust allikast. Nimetus laktoos tuleneb sõnast lactum (lad.k. = piim); palmithape on rasvhape, mis on isoleeritud palmiõlist; äädikhape tuleneb sõnast acetum (lad.k. = äädikas) jt; • ühendi iseloomulikest omadustest. Nimetus glütserool- sõnast glycys (kr.k. = magus); • ühendi kasutusalast (askorbiinhape, skorbuudivastane); • ühendi isoleerimisviisist (püroviinamarihape ehk püruvaat saadi viinamarihappe ehk D,L-2,3- dihüdroksübutaandihappe pürolüüsil). Triviaalnomenklatuur ei arvesta orgaanilise ühendi struktuuri ega keemilisi omadusi
Liipiidide rasvhapped on lineaarse ja hargneva ahelaga. Nad on kas küllastatud või küllastamata. Et küllastamata rasvhapetest avaldatakse kõikvõimalikku infot, siis selgitame nende nimetamiste tausta ka keemilise loomuse alusel. Mida tasuks tähele panna? Kõigepealt seda, et rasvhapped jagunevad küllastatud ning mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Küllastatud rasvhapped on ühendid, milles pole kaksiksidemeid (tuntumad esindajad inimorganismis on palmitiinhape ehk palmithape ja steariinhape ehk stearhape). Monoküllastamata rasvhappes on üks kaksikside. Tuntum esindaja on oleiinhape ehkolehape. Rohkemat kui ühte kaksiksidet sisaldav rasvhape on polüküllastamata (polyunsaturated fatty acid ehk PUFA). Viimaste puhul räägitakse oomega-3 (v -3 ehk n-3) ja oomega-6 (v -6 ehk n-6) rasvhapetest. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest (oomega, v ) süsinikust.
2. Millest on tingitud lipiidide hüdrofoobsus ja millised läbiviidud reaktsioonidest näitasid seda? 3. Mida tähendab amfifiilsus ja millised lipiidid on amfifiilsed? 4. Millised lipiidid kuuluvad bioloogiliste membraanide koostisse? 5. Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas lipiid sisaldab küllastumata rasv- happeid? Esitage reaktsiooni kemism. 6. Valige lipiidid, mille lahuses Br värvus kaob: stearhape, päevalilleõli, linoleen-hape, palmithape, maisiõli. Põhjendus? 7. Millist informatsiooni lipiidi kohta annab akroleiini tekkimine ja millised lipiidid annavad positiivse akroleiiniproovi? 8. Joonistage steroidide ehituslikuks aluseks olev steraanituum. Millega põhjendate, et kolesterool on tsükliline alkohol? 30 9. Liebermann-Burchard'i test annab kolesterooli esinemise korral tumerohelise värvuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
