Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tervislik toitumine (0)

1 Hindamata
Punktid
Võru Gümnaasium
Jako Laidver
TERVISLIK TOITUMINE
Referaat
Juhendaja : Paula Solvak
Võru 2018
  • Sisukord


    2SISSEJUHATUS 2
    3TERVISLIK TOITUMINE 3
    3.1Valgud 4
    3.2Süsivesikud 4
    3.2.1Suhkrud 5
    3.2.2Kiudained 5
    3.3Rasvad, rasvhapped 5
    4Autori kogemused 6
    4.1.1Treeningute alustamine 7
    4.1.2Toitumine 7
    4.1.3Hetkeseis 7
    5Kokkuvõte 9
    6KASUTATUD KIRJANDUS 10








  • SISSEJUHATUS


    Mis on tervislik toitumine? Tervislikult toitumine tähendab lihtsust toidu suhtes, et inimene ei söö rohkem ega vähem kui ta vajab ehk sööb tasakaalustatult. Süüa tuleb regulaarselt ning mõistlikult.
    Toitained – valgud , süsivesikud, rasvad , vitamiinid , kiudained , mineraalained jm, saab organism vajalikust toidust elutegevuseks. Toitaineid jagatakse organismi vajaduste järgi kaheks: Makro-ja mikrotoitained . Makrotoitained ehk põhitoitained on päevases ulatuses organismile vajalikud grammides, milleks on valgud , süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitaineid vajab organism milli -või mikrogrammides, milleks on erinevad vitamiinid ja mineraalained.
    Tervislikust toitumisest ainuüksi ei piisa kehalise korras olu hoidmiseks. Ei tohi unustada kehalist aktiivsust, mis on lai mõiste ja väljakutse kõigile. Alkoholi tarbimine tuleb lõpetada, kui soov on keha tugevamaks saamisele kaasa aidata. Ka see on tervislikkus.
    Autori valitud teema on talle väga tähtis, sest ta soovib rohkem teada saada ning vastata enda küsimustele, kuidas toetada oma treeninguid tervislikku toitumisega. Trenni tegemine ei ole tema jaoks probleem, pigem vajab ta teadmisi toitumise kohta. 2017 aasta septembri kuus, kui autor alustas intensiivsete treeningutega ei olnud tal aimu , kuidas ta peaks toituma õigesti. Autor on uurinud erinevaid artikleid, videoid, mis aitavad teda iga päeva elus seoses toitumisega ning mida saab ta kasutada referaadis.


  • TERVISLIK TOITUMINE


    Tervislik toitumine tähendab tasakaalustust ehk ei söö rohkem ega vähem kui organism vajab. Et teada kuidas õigesti toituda, peab teadma, mida üks või teine toitaine kehale annab ja kas on pigem kasulik või kahjulik.
  • Valgud


    Valgud moodustavad umbes 17% keha inimese kehamassist. Autor kaalub 77 kg, siis valgud moodustavad kehamassist ligikaudu 14 kg. Valgud on vajalikud organismi kasvamise , kehalise ehituse ja arengu jaoks, toodavad antikehasid ning tagavad tugeva immuunsüsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis , varustavad energiaga. Valgud peaksid katma päevas 10-20% toiduenergiast. Kui inimene tahab kasvatada tugevat lihasmassi, on kõige enam toiduainena vajalik tarbida valku ehk proteiini .
    Valgud omakorda koosnevad aminohapetest, mida jagatakse kaheks: asendatavateks ja asendamatuteks aminohapped . Asendavaid aminohappeid on kehal võimalik ise sünteesida ja asendamatuid peab organism saama toidust. Asendatavad aminohapped on näiteks inimestel alaniin , asparagiin, glütsiin. Asendamatud aminohapped on inimestel näiteks leutsiin, isoleutsiin, lüsiin. Loomsed päritoluga valgud on munas, kalas , lihas, piimatooted . Taimsed päritoluga valgud peituvad köögiviljades, teraviljades, pähklid jne.
    Tõsine valgu puudus viib lihasnõrkuse ja ödeemi1 tekkele ning juuste ja naha muutustele. Pikaajaline liigne valgusisaldus organismis samuti võib põhjustada podagrat2 ja suurendada allergiaohte. Üleliigne valkude sisaldus koormab neere ja maksa, sest keha ei suuda ära sünteesida liigset valkude kogust. 70 kg kohta peaks inimene sööma päevas vähemalt 100 g valku ja mitte üle 150 g.







  • Süsivesikud


    Süsivesikud on organismi jaoks põhiliseks energiaallikaks. Süsivesikutest saadav energia tuleb peamiselt tärklistest, suhkrutest ja vähemal määral kiudainetest. Süsivesikud täidavad mitmeid funktsiooni: põhiline energiaallikas , kuuluvad rakkude, kudede ja paljude hormoonide koostisesse, määravad veregrupi, omavad kaitsefunktsiooni antikehades, varuaine maksas ja lihastes glükogeenina ning kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoiuks. Päevane süsivesikute kogus peaks olema 50-60%.
  • Suhkrud


    Mõisted ,,suhkrud“ ei võrdu mõistega ,,süsivesikud“, sest süsivesikud on veel ka tärklis, glükogeen jne. Suhkrud on energiaallikaks ja sisaldavad vähe vitamiine ja mineraalaineid kuid palju rasva. Mõned tooted sisaldavad suhkrut looduslikult ehk töötlemata ning mõned lisasuhkruid ehk töödeldud (keemilised) suhkruid. Töötlemata suhkruid leidub puuviljades, marjades, mahlades, piimas jne. Töödeldud suhkruid leidub maiustustes, magusates jookides, siirupites, magusates pagaritoodetes, erinevates magusainetes jne.
    Suhkrud ei tohi süüa üleliia palju muidu koormab südame-ja lihastöid, kahjulik hammastele. Lisatud suhkrud peaksid moodustama alla 10% meie päevasest toiduenergiast. Vähendada tuleks ennekõike lisatud suhkrutega toidulauda ehk süüa vähem magusaineid.
  • Kiudained


    Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks tselluloosi leidub köögiviljades ja täisteratoodetes. Kiudained lubavad inimestele täiskõhutunde ehk suurendavad toidukördi3 mahtu, kiirendavad toidu edasiliikumist sooltes, aitavad vähendada kõhukinnisust, soodustavad kolesterooli väljumist kehast, aitavad vältida veresuhkru taseme liigset tõusmist, säilitavad kehakaalu. Kiudained ei imendu organismis vaid lagundatakse jämesooles.
    Kiudaineid liigitatakse vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Nende funktsioon on erinev seetõttu peaks tarbima päevas mõlemat liiki. Vees lahustuvad: kaer, rukkis , oder, puuviljad , marjad , köögiviljad, kaunviljad ning vees mittelahustuvad on täisteratooted: rukkileib , sepik, tangud jne).



  • Rasvad, rasvhapped


    Inimesed kardavad süüa rasva, sest nad arvavad et rasv teeb keha paksuks jne. Näide autori sõbrast, kes oli ülekaaluline enne kui otsustas tervisliku toitumise ja trenni tegemise juurde minna. Tema probleem oli see, et ta pidas rasva kahjulikuks. Meie vajame elutegevuseks rasvu kuid kõik sõltub inimese enda toitumisharjumustest, milliseid rasvu ta sööb ning kui suurtes kogustes . Ehk tema sõi rasvu liialt suurtes kogustes, millele ta tähelepanu ei pööranud ning mõistis valesti rasvade ülesannet. Õnneks nüüd ta tarbib kõike tasakaalus, ka rasvu ning tema kehaline vorm on positiivselt arenenud.
    Rasvad koosnevad rasvhapetest, mida on toidurasvades kolme tüüpi: küllastunud rasvhapped, mida leidub rasvades (seapekk või margariin ), monoküllastumata rasvhapped ja polüküllastumata rasvhapped on enamikus taimsetes rasvades (rapsiõli, pähklid, kala).
    Rasvad on organismile energiaallikaks, võtavad osa kasvuprotsessidest, varustavad ja imenduvad vitamiine, rasvakiht kaitseb organeid põrutuste jm eest, kuuluvad rakkude koostisesse. Küllastunud rasvhappeid päevas tarbida kuni 10%, monoküllastumata rasvhapped 10–20%, polüküllastumata rasvhapped 5–10%.
    Joonis 1
  • Autori kogemused


    Referaadi autor tegeles üle 6 aasta korvpalliga, mis tähendas suurt kardio tegemist iga treeningu ajal. Autor tegeles ka pikamaajooksmisega: 7 km-21 km. Sel perioodil kaalus ta 62 kg 16 aastasena, mis tema jaoks polnud piisav kehakaal . Ta soovis olla tugevam ning et keha proportsioonid oleksid tasakaalus. Autor on õnnelik, et ta võttis vastu otsuse elu muuta. Mis ta selle jaoks tegi?
  • Treeningute alustamine


    2017 aasta septembris alustas autor klassivennaga jõusaalis käimist nädalas 3-5 korda. Vähene teadmiste olemasolu, kardio tegemine ja mitte intensiivne pühendumus tähendas vähest kehalist arengut. Kuni 2018 aasta suveni autor ei saavutanud loodetud eesmärki, sest ta treenis ning toitus valesti.
    Autor muutis trennikava. Uuris internetist palju võimalikku, rääkis eratreeneritega kõigest, mis autoril mõtteis oli küsida. Autor küsitles endist rammumees, maailmameistrit Markus Männikut, kellelt ta sai motivatsiooni treeningutega edasi jätkata. Rasked raskused, millega ta jõusaalis vaeva nägi unustas ta koheselt. Raskustega, millega ta jõudis maksimaalselt teha 3 repi4, asendas ta 10-15 repiga kuid väiksema raskusega, mis hoiab treenitavat lihast kauem pingul , mille tõttu lihas teeb rohkem tööd. Autor võttis kavasse ka uued harjutused, mida ta polnud kunagi proovinud ning hakkas treenima ka teisi lihaseid, millest tal senini polnud aimugi ega osanud treenida.
  • Toitumine


    Toitumine on siiamaani autori jaoks raske, sest rahaliselt on see väga suur väljaminek. Autor otsustas rohkem valku hakata tarbima ning suurendada enda toidukoguseid. Lugedes iga toote kirjelduse koostist, kui palju on lisatuid suhkruid, säilitusaineid, valke, rasve, süsivesikuid jne, hakkas rohkem sööma liha ning ökoloogilisi asju, suurendas enda toidukoguseid ning keeldus keemiliselt töödeldud toiduainete söömisest. Autor tõi enda päevase näidis menüü tabeli kujul esile (vt. Tabel 1). Jogurtid, mis ta ostis olid vähese suhkrusisaldusega ning sisaldasid rohkem valke, kui teised jogurtid.
  • Hetkeseis


    Autor tänase seisuga kaalub 77 kg ja ta on iga päevaga eesmärgile aina lähemal. Kohe kindlasti ta ei jäta trenni tegemist, sest tema jaoks on see elu osa ja ilma selleta ta ei kujutaks ennast ette. Kitsaks läheb tal rahaga , aga teda toetab perekond. Selline valitud elustiil sobib autorile ja ta on rahul.
    Hommik
    Ökopuder, 3 muna, smuuti (marjad, kreeka jogurt, banaan , piim, marjad, maapähklivõi)
    Lõuna
    Lõuna, mille ostan poest (taimne toiduaine, liha, piim)
    Enne trenni
    Valgu sisaldusega jogurt ning banaan, vesi 500 ml
    Trenni ajal
    Vesi 1,4l
    Peale trenni
    Banaan, vesi
    Õhtu
    Munapuder (3 muna), piim
    Õhtusöök
    Autori ema valmistatud söök, mis sisaldab taimtoiduainet ( kartul , riis), liha, piim
    Enne magamaminekut
    Kreeka jogurt või kodujuust , piim
    Tabel 1
  • Kokkuvõte


    Tänapäeval inimesed ei pööra tähelepanu, mida nad söövad vaid neile piisab sellest, et kõht on mõnusalt muhe ning tunne hea. See on suur probleem, sest ülekaaluliste arv aina suureneb ja tekitab erinevaid terviseprobleeme. Väga palju sõltub inimeste enda elustiilist ja toiduvalikust
    Iga toiduaine, mida me tarbime on meile kasulik seni kuni sellega ei liialda. Ületarbimisena muutub kõik kasulik kahjulikuks.
  • KASUTATUD KIRJANDUS


    http://toitumine.ee/
    http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/olulisemad-toitained/valgud/
    http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/pohitoitained/valgud
    http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/pohitoitained/susivesikud-sh-kiudained
    https://toitumine.ee/wp-content/uploads/2015/08/Suhkur_est.pdf
    https://sites.google.com/site/uptvormindamine/11-joonised/sektordiagrammi-loomine
    http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=toiduk%C3%B6rt&F=M
    1 Kopsuturse
    2 Luuvalu , krooniline ainevahetushaigus
    3 Seedimisel maos ja sooltes tekkiv mass
    4 Kordustearv, kui teed harjutust jõusaalis
  • Vasakule Paremale
    Tervislik toitumine #1 Tervislik toitumine #2 Tervislik toitumine #3 Tervislik toitumine #4 Tervislik toitumine #5 Tervislik toitumine #6 Tervislik toitumine #7 Tervislik toitumine #8 Tervislik toitumine #9 Tervislik toitumine #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor erelaidver Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tervislik toitumine referaat
    6
    pdf

    Tervislik toitumine referaat

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TERVISLIK TOITUMINE HEALTHY DIET Referaat Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2020 Õige toitumine tagab normaalse ainevahetuse, organismi normaalse arengu ja toimimise ning tugevdab immuunsüsteemi. Toidulaud peab olema mitmekesine ja päevas peaks olema vähemalt kolm toidukorda, lisaks paar oodet, et hoida tasakaalus veresuhkur ja energia. Tervislik toitumine tähendab ka seda, et ei toimu ala- ega ülesöömist, söögikorrad on kindlatel kellaaegadel ja õpitakse tundma enda isude tähendusi. Erinevad isud võivad tähendada, et organismis on puudus teatud ainetest, vahel on see märk ka sõltuvusest (nt liigne magusatarbimine). Head toitumisharjumused hoiavad ära haiguste tekke, näiteks diabeet. Kasvaval organismil on oluline saada toitained kätte mitmekesisest toidust. Umbes 2/3 toidulauast peaks oleks taimne ja 1/3 loomse päritoluga

    Eesti keskkonnakaitse korraldus
    SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE
    13
    docx

    SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE

    SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust

    Bioloogia
    Toitumisõpetus
    32
    doc

    Toitumisõpetus

    · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemides on vallata kontrollitud ja usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett;

    Kokandus
    hiuhiuhiuhhiu
    32
    docx

    hiuhiuhiuhhiu

    Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et

    Toit ja toitumine
    Toitumine
    10
    docx

    Toitumine

    Pikka aega me isegi ei märka, et nad puuduvad toidust. Palju hiljem, võibolla kuude, võibolla isegi aastate möödudes, ilmnevad toiduainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud - mälu halvenemine, väsimus, apaatia, aga ka väga tõsised ainevahetushäired. Alles siis, kui elu kvaliteet on langenud, on kadunud söögiisu ja joomislust, kui raske haigus sunnib pidama ranget dieeti, taipame, et paljustki oleks võinud teha teisiti. Õige toitumine ei ole ainsaks tervise tagatiseks. Tähtis on ka elulaad - kas kehaline koormus on piisav, kas suitsetate, liialdate alkoholi ja ravimitega. Mõju avaldavad pärilikud tegurid ja keskkonna saastumine. Pärilikkust ei saa muuta, keskkonna saastumisele saab üksikisik avaldada piiratud mõju. Igaüks saab aga ise valida, kuidas toituda. Pereema kätes on tihti kogu perekonna toitumisharjumuste kujundamine. Tervislik eluviis, sealhulgas toitumine, ei

    Tööõpetus
    Kuidas toituda tervislikult
    3
    pdf

    Kuidas toituda tervislikult

    Kõige suurema küllastusjõuga on sellised valgurikkad toidud nagu kala, liha, kaunviljad ja munad. Seejärel süsivesikuterikkad toidud nagu täisteraleib ja teraviljasaadused, makaronid, riis. Proteiinid (valgud) päästavad näljast pikemaks ajaks kui süsivesikud. Puu- ja köögiviljadel, eriti keedetud kartulil, on samuti suur küllastusjõud. Kiudainerikkuse ja madala kalorsuse tõttu on just köögiviljad eelistatuimad liigsöömise vältimiseks. Tervislik toitumine ­ informeeritus ja motivatsioon Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Kasulik on tutvuda tervisliku toitumise alase infoga veebilehel www.terviseinfo.ee, kus igaüks saab endale vajaliku toiduenergiahulga arvutada ning sellele vastavalt ka menüü koostada

    Toitumisõpetus
    Toitumine noorsportlaste elus
    54
    doc

    Toitumine noorsportlaste elus

    ..................................................................................................21-25 Kokkuvõte....................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus......................................................................................................27 4 Sissejuhatus Mitmekesine toit ja organismi vajadustega kooskõlas olev toitumine on tugeva tervise ja hea enesetunde aluseks mitte üksnes sportlasele, vaid kõigile inimestele. Samas on ilmne, et sportlasele on optimaalne toitumine edu saavutamise seisukohast märgatavalt suurema tähtsusega faktor kui enamiku muude elualade esindajatele. Toit ja toitumine mõjutavad oluliselt treeningu efektiivsust ning seeläbi sportlikku saavutusvõimet. Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline

    toiduainete sensoorse hindamise alused
    Toitainete tähtsus lapse arengus
    12
    doc

    Toitainete tähtsus lapse arengus

    on levinud ebatervislikud toitumisharjumused, nagu sagedane kiirtoidu valik, liigne rasvase ja soolase söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel. Laste toitumine vajab pidevalt tähelepanu ja suunamist. Lasteaias ja kooliajal saadud tarkused panevad aluse tervislikust toidust arusaamisele ja mõtteviisile. Seda õpetavad vanemate kõrval nii lasteaia kui ka kooli pedagoogid, aga ka meedikud. Laste tervisliku toitumise programme on kõige enam rakendatud projektides ,,Tervist edendav kool" ja ,,Tervist edendav lasteaed". Õpilaste toitlustamine ei ole pelgalt passiivne toidu pakkumine, vaid sellega on seotud

    Toitumisõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun