(näiteks sidrun), karastusjoogid fanta ja cocacola kiirendavad liha valmimist (marinaadidesse lisamine), vasardamine jne.. 11. Kuidas liha pehmeneb? - Kuumutamisel vesiniku ja mittepolaarsed sidemed hakkavad värelema ja lagunevad ning selle tulemusel liha pehmeneb. Teine võimalus seda seletada on kollageeni lõhustumise tõttu, ehk kollageen vajab lõhustumiseks vett ja selleks, et pehmeneks liha peab ta lõhustuma 25-40%. Sellest järeldub, et pehmenevad paremini vähem sidekoerikkad lihatükid. 12. Kuidas tekib puljongi pinnale vaht? - vees lahustuvad valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed, tekib vaht. 13. Mis põhjustab süldi tarretumise? - kollageeni temperatuuri tõusmisel hakkab kollageen vett siduma, kiudd paisuvad ja nende maht suureneb. Temperatuuril üle 65 kraadi kollageen hüdrolüüsib mille tulemusel tekib glutiin, ning selle lahus tarrendab süldi. 14. Millest moodustub koorik praadimisel toiduaine pinnale? - lihaskoe valgud tihenevad ning
seeditav. Enamiku kalade valgusisaldus on piirides 16-19%, erandi moodustavad siig, makrell ja tuunikala, mille valgusisaldus on keskmiselt vastavalt 21,5%, 22,3% ja 26%. Liha valgusisaldus sõltub looma liigist ja jaotustükist. Liha keskmine valgusisaldus on piirides 15-21%. Vasika- ja veiseliha sisaldavad valku mõnevõrra rohkem kui sealiha (vastavalt 15-17% ja 18-21%), kõrge on valgusisaldus ka jänese- ja küülikulihas (~ 22%). Paremini omastatakse lihaskoe valke. Sidekoerikkad lihatooted on madalama toiteväärtusega, sest sidekoe valgud (kollageen, elastiin) on mittetäisväärtuslikud ning raskesti seeditavad. Kana- ja kalkuniliha on väärtuslik valguallikas laste toitlustamisel. Täisväärtusliku valgu allikas on ka muna, eriti munakollane. 4. Lipiidid Vastavalt ahela (s.o rasvhappe süsinikahela) pikkusele esineb toidurasvades lühiahelalisi, keskmise ahelapikkusega ja pikaahelalisi rasvhappeid. Kõikides rasvades on pikaahelalisi palmit- ja olehapet,
4. PULJONGID JA SUPID. 1. Kuidas suppe liigitatakse? · Keetmiseks tarvitatud vedeliku järgi · Valmistamise tehnoloogia järgi · Serveerimise temp. Järgi · Põhimaitset andva toiduaine järgi 2. Millest keedetakse supipuljongit? Veise, vasika- ja ulukilihast ja konditest, linnulihast, kalast, köögiviljadest ja seentest. 3. Kuidas keedetakse lihapuljongit? Keedetakse kõikide loomade lihast ja konditest. Keetmiseks võetakse tavaliselt sidekoerikkad ja kondisemad lihatükid. 4. Kuidas keedetakse köögiviljasupi? Keedetakse supipuljong. Maitsestatud, kurnatud, keeva puljongisse pannakse valmimise järjekorras keema supi retseptuuris näidatud ained ning suppi keedetakse nende valmimiseni. 5. Kuidas keetetakse konsomeesi? Sool ja vürtsid lisatakse selgetesse pulj. 10-15min. Enne keetmise lõpetamist. Enam jaolt tehakse lihast või kalast. 6. Millega maitsestatakse konsomeesid?
Vanuseline jaotus Hingamissagedus ühes minutis HFR /min Vastsündinud (sünnist 1 elukuuni) 40 50 x / min Imikud ja väikelapsed(1 elukuust 2-3 a) 30 40 x / min Täiskasvanud 12 18 x / min Mõned erinevused laste ja täiskasvanu hingamiselundkonna anatoomilis- füsioloogiliste erinevuste kohta. Vastsündinu kopsud on sidekoerikkad, vererikkad ja vähem elastsed kui täiskasvanul. Vastsündinul funktsioneerib umbes 24 milj. alveooli, 3-aastasel umbes 296 milj. alveooli. Alveooli läbimõõt on 5-6 korda väiksem kui täiskasvanul. Seega üldine gaasivahetuse pind on umbes 20 korda väiksem kui täiskasvanul. Hingamismahu suurendamine füüsilise koormuse korral on lastel piiratud, tingituna roiete horisontaalsest asendist ja diafragma kõrgseisust.
annaabi.ee 
