karastavate,ning ka magusate ja soolaste jookide valmistamiseks. Piimajooke maitsestatakse suhkru, soola, pipra, kaneeli, vanillsuhkru ja muude maitseainetega vastavalt joogi põhiainete maitseleEnamik piimajooke on kõige maitsvamad külmalt, neid serveeritakse klaasides ja juuakse läbi kõrre. Paksemaid jooke serveeritakse nii klaasidest kui ka tassidest ja juurde antakse lusikas. Osa piimajooke võib serveerida soojalt, isegi kuumalt. Piimajoogid tuleb lauale anda kohe pärast valmistamist, et kalgendunud ei oleks mahlast eraldunud. Piim- ja piimatoodetest jookide hulka kuuluvad ka karastusjoogid, mille põhiaineks on piim, rõõsk koor või jäätis. Rahvapäraselt nimetatakse neid jäätisekokteilideks, kuid tegelikult ei ole need kokteilid, vaid piimajoogid jäätisega. Nende valmistamisel lisatakse piimale erinevaid lisandeid. Jooke serveeritakse põhiliselt klaasides või pokaalides koos joogikõrrega. Soovi
soodsaks arengu- võime väheneb; Väheneb ja Väheneb osade vit- vitamiinide kasvukeskkonnak de, min-de sisaldus sisaldus; s (10%) Toimuvad nakkushaigustele muutused valkude, rasvade ja suhkrute ehituses Hapendatud piimajoogid • Hapupiimatoodeteks nim. piimast piimhappelise käärimise tulemusel saadud toiduaineid: Piimhappebakterid ja nende kasulikkus • Lõhustavad laktoosi, valke, lipiide- MEIE EEST • Piimhape kalgendab piimavalgud kergemini omastatavad • Kaitse tõvestavate mikroobide eest Jogurt •Jogurtit valmistatakse erinevate loomade piimast: • Kaamli • Pühvli • Hobuse • Lamba • Kitse • Lehma •Jogurti valmistamisel kindel
korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Alles siis omandavad nad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Kuivatatud oad viiakse vabrikusse, kus need sorteeritakse, röstitakse ja vabastatakse rabedatest koortest.Edasi neid röstitakse, purustatakse, pressitakse välja li (nn. kakaovi), jääk jahvatatakse kakaopulbriks. Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini. Kasutatakse ka magustoitudes - pudingid, kreemid, koogid, kompvekid, piimajoogid, kohupiimatoidud, jogurtid. Kakaopulbril on väga iseloomulik aroom, ta maitseb kibemõrkjalt ning sametiselt. Maitse pole võrreldav sokolaadiga. Ehtne kakao mõjub uriinieritust soodustavalt, veresooni laiendavalt ja selles sisalduva kofeiini tõttu ka pisut toniseerivalt. Ainult veega valmistatult on kakao hea vahend kõhulahtisuse vastu. Üldiseks tugevdamiseks energiapuuduse ja kergete valude korral joo kaks tassi kakaod päevas
valmistatud. Limonaade võib maitsestada mee, ekstraktide, sidrunikoore, sidrunimahlaga jne. Limonaadidele võib lisada ka värskeid puuvilju ja marju. Limonaadid serveeritakse jahutatult karastava joogina. Mahlajoogid jäätisega valmistatakse mikseriga. Koostisse kuulub mahlad ja jäätis, võivad kuuluda ka siirupid, värsked puuviljad ja marjad, mehud. Kõik koostisaine vahustatakse koos mikseris ja jook serveeritakse kohe, muidu see kihistub. Kõrs. Piimajoogid, hapupiima- ja keefirijoogid Iseseisva joogina serveeritakse piim, keefir, hapupiim, jogurt ja hapendatud pett jahutatult. Maitsestatud jookides kasutatakse ka siirupeid, kohupiima, mahlu, mehusid, kompotivedelikke, keediseid, värskeid puuvilju ja marju, köögivilju, maitserohelist, munakollast, mett, pähkleid, kamapulbrit. Jookide maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, soola, pipart, kaneeli, vanilli jne. Jooke vahustatakse mikseris, et vältida kalgendunud piimavalgust helveste tekkimist.
kasutatakse tihtipeale lisaks nisujahile ka kartulitärklist. Maitseainetena kasutatakse vanilliini, kakaopulbrit, kaneeli, riiviud tsitruseliste koori, sukaadi, riivitud pähkleid ja mandleid. 42.Külmad joogid ja kuumad joogid. Kuumad joogid: · kohvijoogid · teejoogid · kakaojoogid · sokolaadijoogid · alkoholijoogid Külmad joogid: · mahlajoogid · morsid · limonaadid · jäätise joogid · kaljad · piimajoogid · kefiiri- ja hapupiimajoogid · boolid · kohvi- ja teejoogid · alkoholiga joogid
kesknärvisüsteemi ja takistavad normaalset uinumist. Toidu seedimise aeg sõltub olulisel määral ka toiduainete kulinaarsest töötlemisest. Praetud toidud on raskemini seeditavad kui keedetud ja hautatud road. Nii näiteks püsib seapraad maos üle 5 tunni, samal ajal kui hautatud kala seedub paari tunni jooksul. Vahepalad e ooted annavad päevasest energiavajadusest 5 – 30% ning peaksid olema vitamiini- ning mineraalaineterikkad ja täiendama põhisöögikordi. Sobivad marja-piimajoogid, jogurt, puuvili, köögivili, kaloritevaesemad küpsetised jms 3. Valgu kvaliteet Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0-st kuni 50%-ni (joonis 5.1). Kõige vähem on valku marjade ja puuviljade koostises, alla 1%. Veidi rohkem sisaldavad valku aedviljad - 2-6%. Leivatoodetes on valku 5-9% teraviljas - 7-13%. Muna keskmine valgusisaldus on 13%, kusjuures valku on protsentuaalselt rohkem munakollases kui munavalges (vastavalt 16% ja 11%).
rasvasisaldusega pastöriseeritud, kõrgkuumutatud jane piimad. Eestis arvatakse sellesse gruppi ka erinevad maitsestatud piimad, kondentspiim, piimapulber, atsidofiilpiim, modifitseeritud piim, vadak, pett, mis Eurocode-nomenklatuuri kohaselt kuuluvad töödeldud piimade hulka. 1.2. Rõõsast koorest tooted, mille hulka kuuluvad erinevad kohvi- ja vahukoored. 2. Fermenteeritud piimatooted 2.1. Hapendatud piimajoogid ja hapukoor – siia gruppi kuuluvad hapupiim, keefir, hapendatud pett ja hapukoor.. 2.2. Jogurtid, mille hulka kuuluvad maitsestatud ja maitsestamata jogurtid, joogijogurtid ja jogurtijoogid. 2.3. Kohupiim ja kohupiimatooted —.sellesse tootegruppi arvatakse maitsestamata kohupiim, kohupiimapastad, kohupiimadesserdid, kohukesed jne. 3. • Juustud, mille hulka kuuluvad valmimata ja valminud juustud, sulatatud juustud ja
seedeensüümidele. Süüa tuleks u 20-30 min. Hommikusöök peaks katma 25% päevasest energiavajaadusest. Lõunasöök peaks katma 30-35% päevasest energiavajadusest. Õhtusöök peaks katma 20-25% päevasest energiavajadusest. Peaks mahult olema väiksem kui lõunasöök; toit, mis on hästiseeduv. Vahepalad annavad 15-20% päevasest energiavajadusest, mis peaksid olema vitamiini ja mineraalaineterikkad. Jogurt, puuviljad, piimajoogid jne. Toidukaupade märgistamine. Toiduteraviljad ja toiteväärtus. Toiduteraviljad tüüpilised leivaviljad: nisu, rukis, oder,kaer - hirsilaadsed: riis, hirss, sorgo, mais Paljateralised: nisu, rukis Kestteralised: riis, oder, kaer, hirss Viljapea: 1.viljakest 2.seemnekest 3.aleuroonkiht 4.endosperm Teraviljad sisaldavad süsivesikuid 60-75 %, valke 8-15%, lipiide 1,4-7%, vett 7-13%.
· Keefiri-ja hapupiimajoogid · Boolid · Kohvi-ja teejoogid · Alkoholiga joogid LIMONAADID Mahl ,siirup,suhkur, Jäätisekokteilid · Valistamiseks elektrimikseriga o mahl,siiruo,mehu,värsked puuviljad või marjad o Jäätis · Serveeritakse kohe kõrrega o Seistes kihistub Piima-,Hapupiima-,keefirijoogid · Piim,keefir,hapupiim,hapendatud pett,jogurt iseseisva joogina o Serveeritakse jahutatult · Maitsestatu piimajoogid o Lisatatakse kohupiima,siirupit,mahla,mehu,keedist,värskeid puuvilju,marju,köögivilju,maitserohelist,pähkleid,kamapulbrit,mett o Suhkur,sool,pipar,kaneel,vanill · Valmistatakse tihit miksris,et piimavalk ei kalgenduks · Serveeritakse külmalt kõrrega Boolid · Koostisosad o Mahl-puuvilja,marja või köögivilja o Värsked või konserveeritud puuviljad,marjad või köögiviljad
Jooke liiigitatakse nende serveerimis temperatuuri järgi: Kuuma joogid Külmad joogid. Kuumi jooke liigitatakse nende valmistamiseks kasutaud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: Kohvijoogid Teejoogid Kakaojoogid Sokolaadijoogid Alkoholigajoogid Külmi jooke liigitatakse nende valmistamiseks kasutatud toorainete ja valmistamise tehnoloogia järgi: Mahlajoogid Morsid Limonaadid Jäätisega joogid Kaljad Piimajoogid Keefiri- ja hapupiimajoogid Boolid Kohvi- ja teejoogid Alkoholiga joogid. LIHTSAMAD PAGARITOIDUD PÄRMITAIGEN Pärmitaigen on odav, tervislik (eriti, kui kasutada täisterajahusid ja võimalikult tumetaid jahusid) Pärmitaignast küpsetatakse saia, sepikut, stritslit, kringlit, plaadisaia, kukleide, väikseid kohvisaiu, väikesi ja suuri kaetud ja katmata. Pärmitaigna toorained: Presspärm või kuiv pärm Sooja vett/vedelikku Nisujahu
Koolisööklat külastavad ligi pooled 15-18 aastastest õpilastest. Loobumise põhjusteks oli märgitud toitude maitsetust, majanduslikel põhjustel oli loobunuid 4%. Valdav enamus õpilastest (79% 15-18 aastastest) sööb toidukordade vahel, kusjuures eriti kõrge on see protsent vanemate tütarlaste puhul. Põhiliselt süüakse puuvilju, maiustusi, kooke ja saiakesi. Vahepaladeks peaks eelistatud olema toores puu- ja juurvili, jogurt, mitmesugused marja- ja piimajoogid, kaloritevaesed küpsised- seega vitamiinide ja mineraaliderikkad toidud, millega saab täiendada põhitoidukordi, kuid samas vältida üleliigseid kaloreid (2: 87). Toitumisalaseid küsitlusi on läbi viidud ka hiljem. 2004. aastal Tervise Arengu Instituudi poolt avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumist (mille alla võib liigitada ka toitumiskäitumise) uurivas raportis hinnati 10 aasta muutusi toitumisharjumustes põhiliste toiduainetegruppide alusel. Selgus, et 1991
Juues mõõdukas koguses (1 - 3 tassi) kakaod, on sellel organismile ka kasulikke omadusi: Regulaarne kakao joomine vähendab ohtu haigestuda vähki, infarkti ja diabeeti. Kakao aitab kaasa haavade paranemisele ja vähendab maohaavade tekkimise riski. Kakao vähendab kortsude tekkimist ja naha vananemist. Piimatooted Piimatoodete kategooriasse kuuluvad jookidest piim, maitsestatud piimajoogid, hapupiim, pett, keefir ja joogijogurt. Piim on suurepäraseks kaltsiumi allikaks, kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Piimatooted peaksid olema toidulaual igas vanuses, kuid eriti oluline on regulaarne piimatoodete tarbimine noorele kasvavale organismile. Kaltsiumi omastamiseks on just lastel parim tarbida võimalikult suure rasvasisaldusega piimatooteid, kuna neist imendub kaltsium paremini. Kaltsiumi omastamist soodustab C- ja D-vitamiini olemasolu toidus
Kuidas jooke liigitatakse? Jooke liigitatakse nende serveerimise temperatuuri järgi: kuumad joogid, külmad joogid. Kuumi jooke liigitatakse nende valmistamiseks kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: Kohvijoogid, teejoogid, kakaojoogid, sokolaadijoogid, alkoholiga joogid. Külmi jooke liigitatakse nende valmistamiseks kasutatud toorainete ja valmistamise tehnoloogija järgi: Mahlajoogid, morsid, limonaadid, jäätisega joogid, kaljad, piimajoogid, keefiri- ja hapupiimajoogid, boolid, kohvi-ja teejoogid ja alkohooliga joogid. 2. Milliseid kuumi jooke valmistatakse? Kohvijoogid, teejoogid, kakaojoogid, sokolaadijoogid, alkoholiga joogid. 3. Kuidas valmistatakse masinakohvi? Valatakse sellesse soovitud kogus külma puhast vett, mõõdetakse filtrile kohvipulber. Peale seda, kui kohu jook on filtreeritud, tuleb seda hoolikalt segada ja 2 minutit tõmmata lasta. 4. Kuidas valmistatakse teejooki?
pastöriseeritud, kõrgkuumutatud (UHT) jne piimad. Eestis arvatakse sellesse gruppi ka erinevad maitsestatud piimad, kondenspiim, piimapulber, atsidofiilpiim, modifitseeritud piim, vadak ja pett, mis Eurocodenomenklatuuri kohaselt kuuluvad töödeldud piimade hulka.43 Rõõsast koorest tooted, mille hulka kuuluvad erinevad kohvi- ja vahukoored. (ETTS, 2012, lk 42-43) Fermenteeritud piimatooted Hapendatud piimajoogid ja hapukoor – siia gruppi kuuluvad hapupiim, keefir, hapendatud pett ja hapukoor. Eurocode-nomenklatuuris liigitatakse need fermenteeritud piimatoode hulka, mis omakorda jaotuvad alkohoolse või 33 piimhappelise kääritamisega valmistatud toodeteks. Jogurtid, mille hulka kuuluvad maitsestatud ja maitsestamata jogurtid, joogijogurtid ja jogurtijoogid. Eurocode kohaselt klassifitseeritakse jogurteid
Kuumad joogid Külmad joogid kohvijoogid, Mahlajoogid, teejoogid, morsid, kakaojoogid, limonaadid, šokolaadijoogid, jäätisega joogid, alkoholiga joogid kaljad, piimajoogid, keefiri- ja hapupiimajoogid, boolid, kohvi- ja teejoogid, alkoholiga joogid Kohv Kohvi valmistatakse kas kohviubadest või kohvipulbrist. Kohvipulbri arvestus 1 liitri vee kohta: einekohv - 30-50 g, keskmise kangusega kohv - 60-80 g, kange kohv – 100-120 g.
annaabi.ee 
