TOIDUPÜRAMIID Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Inimese päevane süsivesikute norm on 55-60%, rasvade norm 25-30%, sealhulgas 1/3 peaks olema loomsed rasvad ja 2/3 taimsed rasvad, ning valkude norm 10-15%, lisanduvad veel mineraalained ja vitamiinid. Joonis 1. Toidupüramiid 1 5 Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine.
jääkainetest. Tarbi ainult võimalkult värskeid köögivilju, pikemal säilitamisel kaotavad need oma värskuse, ning ka mineraalid ja vitamiinid. Mida kauem ja kõrgemal temperatuuril toitu valmistad, seda vähem kasulikke toitained sinna lõpuks järele jääb. Püüa toituda võimalikult mitmekesiselt, et organismis ei tekiks mingeid puudujääke. Suurenenud magusaisu viitab teatud ainete puudujäägile organismis ,, (Kang , 2008). Tervisliku toitumis puhul on väga tähtis teada, kuidas toituda nii, et kõht saaks korralikult täis. Õige toitumine kaitseb inimest mitmete erinevate haiguste ja viiruste eest. Siiski tuleks alati mõelda, mida sa sööd ja kas see on sinu tervisele kasulik. See, kas sa toitud tervislikult või mitte on sinu enda teha. Tervislikult toitumine on siiske see, kui sa oled oma kehaga pidevas suhtes ja sa tead, mida su keha vajab, et hea välja näha, ennast hästi tunda, ning kuidas hoida ennast tervena ja ilusana
Energiat tuleb saada nii palju, kui palju seda kulutatakse. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ning kehaliseks ja ka vaimseks tegevuseks kuluva energia hulga. Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja kehalisest koormusest (Deikina & Jõeleht: 2010). 2 SÜSIVESIKUTE, RASVADE JA VALKUDE OSATÄHTSUS Põhilisteks toitaineteks on süsivesikud, valgud ja rasvad. Lisaks põhilistele toitainetele vajab organism veel vitamiine, mineraalaineid ja vett. Käesolevas uurimistöös uuritakse lähemalt süsivesikuid, valke ja rasvu. 2.1 Süsivesikud Süsivesikud on organismi põhiline energiaallikas (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Toidusüsivesikud on ainevahetuse jaoks asendamatud, sest katavad poole vajalikust päevasest toiduenergiast (Zilmer: 2009). Süsivesikuid on mitut erinevat tüüpi. Enamik toidus
Tore oli uurimusest teada saada, et 90% neist õpilastest teevad aktiivselt trenni, 2-3 korda nädalas. Ülejäänud 10% tegelesid ka spordiga, kui mitte regulaarselt. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks: Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt. Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. Ärge sööge palju rasvast toitu. Ärge maiustage liiga tihti. Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. Soolaga ei tohi liialdada. Saavutage optimaalne kehakaal. Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt (2) 4 2. NOORTE TOITUMISHARJUMUSED Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest enam tähelepanu isegi noorte seas. Põhjus on lihtne söömine on eluks vajalik.(6) Päevaste toidukordade jagamisel on kõige õigem arvestada seedetrakti rütmi ning näljatunnet, sel juhul on seedimine kõige tõhusam, seedetrakti aktivatsiooniperiood kordub
1. Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilased on teadlikud tervislikust toitumisest. 2. PKG (Pärnu Koidula Gümnaasium) G1A õpilased ei ole teadlikud hommikusöögi tähtsusest. 3. PKG G1A õpilastest suurem enamus ei söö hommikust. 4. PKG G1A klassis õppivad neiud on teadlikumad tervislikust toitumisest. Valimisse kuulusid Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilased, sest see valim oli uurimiseks väike ja kergesti küsitletav. Kasutati kombineeritud uurimust, sest oli vaja teada saada, kui suur osa õpilastest oli teadlik tervislikust toitumisest ja õpilaste seisukoht seoses uurimusküsimustega. Tänatakse Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A klassi koostöö eest ja juhendajat Eva Palki abi eest. 3 1. Tervislik toitumine Toidust saadakse energiat, mida kasutab keha hingamiseks, südametööks ja teisteks
Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks, näiteks rääkimiseks, hingamiseks, liikumiseks ja seismiseks. Samas on inimeste vajadused väga erinevad, sõltudes soost, vanusest, eluviisist, ainevahetuse eripäradest ja paljudest muudest teguritest. Kui inimene sööb rohkem kui tema organism vajab, ladestub toidust saadav liigne energia rasvkoena ning kehakaal hakkab tasapisi tõusma (2: 86). Inimese toitevajaduse määrab: · põhiainevahetuse käive (nooruki organismis 2000-3000 kilokalorit päevas) · liikumisaktiivsus · iga, sugu · töö iseloom · organismi erinevad seisundid (haigus, rasedus jm.) (2: 86). 3.1 Päevane toidukordade jaotus Üldjuhul ei mõjuta päevane toidu tarbimise sagedus kehamassi, kui energia tarbimine ei ületa selle kulu
Suured polüpeptiidid lagundatakse dipeptiidideks. Algab ka rasva lammutamine, kuna meie keha omapära tõttu siseneb kaksteistsõrmiksoolest ka rasva lõhustavat fermenti, lipaasi. Edasi liigubki kogu mass kakstestsõrmisoolde edasi, kus üldiselt toimub viimane oluline toitainete lõhustamise protsess. Nimelt lagundatakse kõik toitained väikseimaiks osadeks, mis võimalik, sahariidid monosahariidideks, polüpeptiidid monopeptiidideks ning rasvad vastavalt glütseriiniks, di- ja monoglütseriidiks ning rasvhapeteks. Kaksteistsõrmiksoolde suubub ka sapp, mis on vajalik ainult rasva seedimiseks. Kogu seeditu liigub edasi peensoolde ja jämesoolde, kus toimub toitainete lõplik imendumine organismi. Mingi osa imendub juba varasema protsessi käigus, aga peamine toimub ikkagi soolestikus. Lisaks toitainetele imenduvad ka vesi ja igasugused vitamiinid ning mineraalained (loengu konspekt).
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju
Muidugi pole tähtis ainult toidust saadud energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigedest toitaindest. Kogu aeg ühekülgse toidu söömine võib samuti viia erinevate haiguste tekkeni. Paljud inimesed arvavad üldse, et tervislik toit on ainult juur- ja puuviljade söömine, kuid tegelikult see nii ei ole, ka maiustusi tuleb tegelikult süüa, ainult piiratud koguses ning mitte üle pingutada, sest ka süsivesikud ja rasvad on meie organismis vajalikut komponendid. 1 5 TOIDU OLEMUS Toit on üks inimese põhivajadusi. Olemuseselt võrdväärne teiste eluliste vajadustega nagu hingamine, liikumine ja magamine, annab toit meile energiat ja rikkastab keha vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinidega, millest ammutame jõudu arenemiseks, kasvamiseks ning selleks, et püsida terve ja tugev2.
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Siret Käo 11c klass Ebatervisliku toitumise põhjused ja tagajärjed Referaat Juhendaja õpetaja Erika Rummel Viljandi 2008 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. TOITUMISEST ÜLDISELT........................................................................................4 2. EBATERVISLIK TOITUMINE................................................................................... 6 2.1 Põhjused.................................................................................................................................................
aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras: Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 1015% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb : Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis
hulgas. Selle põhjuseks on eelkõige elustiil lapsi sõidutatakse lasteaeda ja kooli autoga ning aktiivne liikumine värskes õhus on asendunud toas teleri ja arvuti ees istumisega. Varasematest rohkem joovad lapsed magusaid karastusjooke ning söövad maiustusi. Kiirtoidukohad ahvatlevad sööma rohke rasvasisaldusega rämpstoitu.( Raukas, Uibo, Raal:2006:164) Lapsed söövad rohkem rasva kui on soovitav. Kuigi rasvad ja õlid on vajalikud toidu komponendid kuna nad on: · väga efektiivsed olulise energiaga varustajad · osa rakumembraani struktuurist igas keha rakus · osa närvi ja ajukoe struktuurist · keha isolaator, aidates reguleerida temperatuuri kontrolli · olulised normaalse taastootmise arendamiseks Mõned rasvade tüübid, peamiselt küllastunud rasvad, võivad olla kahjulikud südamele ja veresoonkonnale
................... 2)Kas sa sööd hommikusööki? Kui jah siis mida? Ei Jah Mida: ............................................................. 3)Kui palju rämps toitu nädalas tarbid? ................................... 4)Kui palju juurikaid sööd? 1-5 korda nädalas 5-10 korda nädalas Vähem: .................. 5)Mida jood kõige tihedamini toidu kõrvale? Vett Piima Karastusjooki Energiajooki Muud: ................................ 6) Järjesta, milliseid toite peaks sööma iga päev ja mida harvem (a - d): ___ - kananagitsad, viiner, friikartulid, vahukoor ___ - must leib, makaronid, sealiha, mesi ___ - saib, pruun riis, maitsestamata jogurt, veiseliha ___ - peenleib, kompotid, sink, hamburger 7) Toiduenergiat on vaja (märgi õiged): põhiainevahetuseks magamiseks soojustekkeks kehaliseks tegevuseks
Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. · Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 10 15% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks
toitumine ja mida see endas sisaldab? Tervisliku toitumise põhialused on tasakaalustatus, mitmekesisus, mõõdukus. Tasakaalustatud toit tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat nii, et oleks piisavalt süsivesikuid, toidurasvu ja valke. Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonidetööks ja organismi kaitseks. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Tervislik toit on mitmekesine, sisaldab endas leiba/saia ja teisi tervalijatooteid, kartulit ning samuti puuvilju ja köögivilju. Samuti sisaldab tervislik toit mõistlikes kogustes piima ja muid piimatooteid, liha, kala või vastavaid alternatiive, ning vähesel määral toitu, mis sisaldab rasvu või suhkurt. Pole olemas toitumisreeglit, mis kõigile
funktsioneerimise vajadused tänapäeva seisukohtade põhjal on tervislikud ja vähendavad võimalikke tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguse tekke. Päevane energiahulk sõltub soost, vanusest, kehakaalust ja liikumisaktiivsusest või töö iseloomust. Minimaalseks päevaseks energiahulgaks võib pidada 1400- 1500 kcal, maksimaalse puhul aga 2300-2700 kcal. Ülekaalu ja haiguste korral tuleb toiduainete osas teha valik ja/või portsjonite arvu vähendada. Kui kehakaal on suur, siis on organismi energiatarve suhteliselt suur ja ei ole õige minna üle minimaalsetele portsjonitele. Väikese kehakaaluga inimene vajab vähem toitu, ent seda läbimõeldum peab olema toidu koostis, et tagada kõigi vajalike toitainete saamine. Täiskasvanute toidusoovituste alusel peavad 25% toidukorrast moodustama piimatooted, 19% köögiviljad, 16% kartul, 15% teraviljatooted, 11% puuviljad ja marjad ning 9% toidugrupp liha-kala-munad
toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. · Mitmekesisus- tähendab et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Toitained Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad vere kaudu organismi ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained on: makro ja mikrotoitained · Valgud · Rasvad · Süsivesikud · Vitamiinid · Rasvad · Mineraalained · Vesi Makrotoitained: valgud rasvad süsivesikud vesi (mõõdetakse kümnetes või sadades grammides) Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalained ( mõõdetakse milli või mikrogrammides) Päevasest koguenergiast peaks andma: Süsivesikud 55-60% ( 340-400g, sellest 20-30g kiudaineid ja suhkruid kuni 10%) Rasvad e. Lipiidid 25-30% ( 85-90g) Valgud 10-15% ( 95-105g) Vett 2-3 l päevas
.............................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur..................................................................
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300
rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustus. See tähendab, et eale ja kehalise aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-80 g päevas (annab energiat 200-360 kcal),
keemilisele ehitusele (orgaanilised, anorgaanilised ühendid) ja asendatavusele (asendamatud, asendatavad). Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on need, mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (n. 300-400g süsivesikuid ööpäevas). Need on vajalikud energia tootmiseks ja organismi kasvuks. Need on asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikad. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitained on need, vajame päevas milli- või mikrogrammides. (näiterks A-vitamiini -0,8 mg ööpäevas). Need on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, ensüümide ja hormoonide koostises. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained (vaata ka lisa 2 Toitained). Süsivesikuid sisaldavad sellised toiduained, nagu suhkur, tehislikud magusained, kartulijahu, mesi,
TERVISLIK TOITUMINE Marten Juhansoo 8.g Sissejuhatus Söömine on tähtis osa inimese igapäevaelust. See annab energiat, ülejäänud päevaks, hoiab inimest rõõmsameelsena ja toetab immuunsüsteemi. Levinud on üks toitumis viis milleks on nimelt tervislik toitumine. Osad arvavad, et see aitab hoida tervist ja teised jälle, et see on hea kaalulangetamisviis. Tervislik toitumine ei ole nii kerge kui see paistab ja valseti sõões võib tulla hoopis kahju. Tähtis osa on ka vee tarbimine ja liikumine. See referaat tutvustab natuke täpsemalt ülatoodust. Kuidas tervislikult toituda Kui tervisliku toitumisega alustada ei pea loobuma söökidest ja jookidest mis on meeldima hakanud
Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 10 15% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus
Organismi vajadust ületav liigne valk annab suure koormuse neerudele ja maksale, mis tegelevad jääkide töötlemisega. Valgu liigne tarbimine põhjustab ka rasvumist. Kui ei tarbita loomset valku, tuleks päevaseid köögi-, tera- ja kaunviljakoguseid suurendada. Väga oluline on tarbida puhast vett, kokku 8-12 klaasitäit päevas. Kõige kasulikum on puhas allikavesi, piiratud koguses ka naturaalne mineraalvesi ning taimeteed. Vältida tuleks alkoholi, magustatud jooke, karastusjooke. Kohvi ja musta tee tarbimist peaks piirama. Eelistage rohelist, valget, rooibosi- ja mitmesuguseid taimeteesid. Päevas toidu ja joogiga saadavast energiast peaksid moodustama: · Süsivesikud 50-60 protsenti · Rasvad ehk lipiidid 25-30 protsenti · Valgud 10-15 protsenti Sõltuvalt inimese kehakaalust või tervislikust seisundist võib vajatava valgu osakaal olla suurem. Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks:
traumasid. On oluline, et meie toit oleks mitmekesine, värske ja optimaalsel kulinaarsel töötlemisel võimalikult tervislik. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui ka kõik vajalikud toitained. Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10 15 % valgud, 25 30 % rasvad ja 55 60 % süsivesikud. Igal toitainel on organismis oma ülesanne. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) Meie ümber on aga liialt palju vastuolulist informatsiooni tervislike ja ebatervislike toiduainete kohta. Tundub, et inimeste igapäevane toitumine sõltub paljuski tendentsidest, mis on avalikkuses antud hetkel populaarsed. Seega tekkis minus huvi, kuidas mina ise toitun - kas ma saan oma
Tervislik toitumine Toitumisharjumustele pannakse alus lapse- ja noorukieas. Söödud toitudest imenduvad organismis toitained ning neid kasutatakse ainevahetuse käigus kasvuks ja arenguks ning rakkude ja kudede normaalseks talitluseks ja uuendamiseks. Toidu valikul tuleks arvestada, et: Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustat
....................................5 4.4 Vastavus vajadusele.....................................................5 5. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök................................................5 5.1. Hommikusöök..............................................................5 7 5.2. Lõunasöök...................................................................5 5.3. Õhtusöök.....................................................................6 6.Minu ühe päeva menüü..........................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................7 Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks,
SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest
7 5Kokkuvõte............................................................................................................. 9 6KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Mis on tervislik toitumine? Tervislikult toitumine tähendab lihtsust toidu suhtes, et inimene ei söö rohkem ega vähem kui ta vajab ehk sööb tasakaalustatult. Süüa tuleb regulaarselt ning mõistlikult. Toitained valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, kiudained, mineraalained jm, saab organism vajalikust toidust elutegevuseks. Toitaineid jagatakse organismi vajaduste järgi kaheks: Makro-ja mikrotoitained. Makrotoitained ehk põhitoitained on päevases ulatuses organismile vajalikud grammides, milleks on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitaineid vajab organism milli-või mikrogrammides, milleks on erinevad vitamiinid ja mineraalained. Tervislikust toitumisest ainuüksi ei piisa kehalise korras olu hoidmiseks
Lasnamäe Üldgümnaasium Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus Uurimistöö Autor: Kaspar Erik Lind 11. klass Juhendaja: Kristel Suurorg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3
Kuidas vähendada rasva hulka toidus? Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Seepärast tuleks loomseid rasvu kasutada tagasihoidlikult. Taimeõlides on palju mono- ja polüküllastumata rasvhappeid. Toidu valmistamisel tuleks eelistada päevalille-, oliivi-, rapsi- ja teisi taimeõlisid. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise
Järgneb keemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena vabaneb energia. Energiat talletatakse kehas kolmel kujul.Kõige kättesaadavamaks energiaallikaks on veres ringlev suhkur.Seda saab kasutada väga kiire energia vajaduse korral , kuid selle kogus on piiratud. Suuremad varud on seotud glükogeeniga ,mis oma ehituselt sarnaneb tärklisega.Selle varud paiknevad lihastes ja maksas. Glükogeen muundub küllaltki hõlpsasti suhkruks ,mille põlemisel vabaneb energia. Kolmas energiaallikkas on rasvad ,milles talletatud energiahulk on on suurim , ent organismisl on seda kiire vajaduse korral raskem kasutada. Peamised kolm energiaallikat toidus on süsivesikud, valgud ja rasvad. Nende komponentide vahekord toidus määrab, kas on tegemist energiarikka toiduga. Neli olulisemat toiduainete rühma: Värske puuvili- Rikkalik kaaliumi sisaldus ,rohke vee sisaldus,kerge seeditavus,tagavaus suhkru aeglase vabanemise vereringesse.
.........................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolaktoon............................................................................................................. 5 1.5 Energiajookide mõju inimesele.........................................................................................5 1.6 Noorte energiajookide tarbimine......................................................................................5 1.7 Müük ja kättesaadavus......................................................................................................5 1.8 Lisaenergia kättesaadavus................................................................................................6 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
