TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5
kilokalorit, siis kepikõnnil kulutab keha ühe tunni jooksul 400 kilokalorit ehk 46% rohkem. Mida raskem inimene, seda suurem on kaloripõletus ja vastupidi. Kaalulangetust eesmärgiks võttes on hea teada, et inimestel on maksas glükogeeni varu, millest vabaneb energia saamiseks glükoos ja seda varu jätkub 45 minutiks alates treeningu algusest. See tähendab, et organism hakkab energia saamiseks rasva põletama alles pärast 45- minutilist treeningut. Pooletunniline treening on hea üldise toonuse tõstmiseks, aga rasvapõletust ei toimu. Seetõttu on soovitatav treeningu pikkus 1,5 tundi. Kaalulangetuseks on oluline teha intervallil põhinevat treeningut, läbides teatud vahemaad kiiremini, osa aeglasemalt, vahepeal võimeldes ja tehes ka mõne hüppesammu. Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja
Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks,
Selle hulka arvatakse osaliselt ka söödava toidu koostises olev vedelik. Mina arvan, et kui inimene, kes tegeleb spordiga toituks tervislikult, siis sporditulemused oleksid parem ja ei oleks probleeme tervisega. Sisukord Sissejuhatus.......... lk 1 Valkude tarbimine ja kehaline aktiivsus.......... lk 2 Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas.......... lk 2 Rasvad.......... lk 3 Vee tarbimine ja kehaline aktiivsus.......... lk 3-4 Kasutatud raamatud Rein Jalak.2006.Tervise treening.-Tervisesportlase toitumine. Lk 125-127. Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010. Liikumise ja spordi ABC.-Toitumine ja kehalise aktiivsus.Milline kütus kehale valida?. Lk 149-156. http://et.wikipedia.org/wiki/Valgud
A2 Lõuatõmme rippes jämedal torul, pealthaardega 4x8; 3010; 90s B1 Surumine hantlitega istudes 4x10; 3010; 60s B2 Tõmme plokil vastu kõhtu, lai pealthoie 4x10; 3011; 60s D1 Prantsuse surumine kangiga lamades 3x10; 3010; 60s D2 Küünarvarte kõverdamine selili kaldpingil 3x10; 3010; 60s Märkused: 1. alakeha treening: A1, B, C, D1; 2. alakeha treening: A2, B, C, D2; 1. ülakeha treening: A1, B1, C1; 2. ülakeha treening: A2, B2, C2. Seeria: seeriad x kordused (nt 4x8); sooritus-paus-(tagasi)sooritus-paus sekundites ehk soorituse rütm (nt 4010); puhkus sekundites seeriate vahel (nt 90s). 17 Treeningkavad naistele Algaja kava: 1. päev - Üldfüüsilise vormi parandamine Seeria
bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks. Eri treeninguetappide jaoks kontrollnormatiivide leidmiseks. Üksikute sportlike võimete määramiseks kasutatavad testid: 1.maksimaalne jõud- kämbla dünamomeetria, selja dünam., kükkimine tõstekangiga turjal, rebimine, tõukamine. 2
Kõik kommentaarid