UJUMINE Avinurme Gümnaasium 2012 UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 ko...
........... 15 2 Tervisesportlase treening SISSEJUHATUS Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Millised on tervisespordi reeglid, millised nõuanded algajale milline on tervisesportlase toitumine ,mis on tervisesportlasele parim energiaallikas millega peab tegelema Tervisesportlane , Toitumissoovitused vastupidavustreeningu puhul ja kuidas iseseisvalt treenida . Kuidas langetada kaalu millised ja kui suure koormusega on venitus ja jõuharjutused . 3 Tervisesportlase treening Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe?
Tervisesportlase treening Tervisesportlane on erinev kui tava sportlane. Sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener.Kes on seadnud endale kõrged sihid ja väiksem oht ületreenida kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisesportlastel on kindlad reeglid.Algul tuleb püstitada mingi eesmärk kas soov kaalu langetada,kasvatada lihaseid või endas paremat enesetunnet tekitada.Tulemus sõltub sportlase saavutusest see ei tule kohe selleks peab vaeva nägema. Tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla
kergejõustiklane. lühirajaujumise Euroopa Ta võitis 2011. aastal Daegu meistrivõistlustel naiste 50 m MM-lt kettaheites liblikujumise distantsil hõbemedali, tulemusega 66.95 samuti võitis ta 50 meetri hõbemedali. vabaltdistantsil ajaga 24,23 pronksmedali. ARVAMUSED Ma arvan, ma oken tervisesportlane, sest tegelen spordiga enda jaoks. Ma mängin jalgpalli ja korvpalli. Suvel ma käin iga hommikul pargis jooksmas, aga talvel ma käin uisatamas ja suusatamas. Kui mul on vaba aega, siis ma käin spordikomplekis. Tänan tähelepanu eest!
Kepikõnni õige tehnika ja tõhus treening õnnestuvad kõige paremini, kui kasutad spetsiaalselt kepikõnni jaoks väljatöötatud vahendeid. Kepikõnni käepide peab olema vormitud käe ergonoomikat arvestades, see tähendab, et spetsiaalne kergesti reguleeritav rihm toetab kätt, võimaldab sellise haarde, kus käepidet pole tarvis kõnni ajal suruda. Treeningkoormus peab olema optimaalne Treeningprogrammi kavandamine sõltub sellest, kui aktiivne tervisesportlane olete treeningspordiga alustaja - 1-2 treeningkorda nädalas tervisesportlane 2-3 trenningkorda nädalas aktiivne tervisesportlane 3-4 treeningkorda nädalas Soovitatav on jõuda siiski 3 treeningkorrani nädalas, sest lihased ,,unustavad" juba 3-4 päeva pärast treeniva mõju ära 1 kord nädalas parem kui üldse mitte 2 korda nädalas juba parem 3 korda nädalas optimaalne
süsivesikuid kehakaalu iga kilo kohta tunnis koormusjärgse esimese nelja tunni vältel. Koormusjärgne toit peaks olema kiiresti seeditav. Tahketest toiduainetest võib vahetult pärast võistlust (trenni) süüa paar banaani, rosinaid, riisitoite, küpsiseid, täisteraleiba, energiabatoone. Hiljem tuleks süsivesikuid tarbima 25 grammi tunnis. Kokku peaks 24 tunni jooksul süsivesikute osa moodustama umbes 10 grammi kehakaalu iga kilogrammi kohta. Seega: 70 kilo kaaluv tervisesportlane peaks pärast pingutavat treeningut (võistlust) sööma ligi 700 grammi süsivesikuid. Kuna koormusjärgselt söögiisu puudub, on sobiv süsivesikuid manustada vedelal kujul: 68% süsivesikute sisaldusega spordijookidena. Sama efektiivne on juua õunamahla- magneesiumirikka mineraalvee segu (suhtes 1:3). Hiljem peaks tarbima ka madala GI-ga süsivesikuid. Õhtusöögiks sobib seega 200250 grammi aeglaselt imenduvaid süsivesikuid.
.......................................................................................................10 Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Tervisesportlast eristab sportlasest asjaolu, et viimane on endale seadnud kõrged sihid. Tervisesportlane püüab olla terve ning tunda end hästi, kasvav lihasmass ning alanev kaal on vaid plussid selle tegevuse puhul. Teine erinevus on ka see, et sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener. Oht sel puhul ületreeninguks on aga minimaalne, kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisespordi reeglid Selleks, et üldse millegagi alustada, on tarvis eesmärki olgu selleks siis lihaste kasvatamine, kaalu kaotamine, rühi parandamine, parema enesetunde tekitamine jms. Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest
.......................................................................................................10 Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Tervisesportlast eristab sportlasest asjaolu, et viimane on endale seadnud kõrged sihid. Tervisesportlane püüab olla terve ning tunda end hästi, kasvav lihasmass ning alanev kaal on vaid plussid selle tegevuse puhul. Teine erinevus on ka see, et sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener. Oht sel puhul ületreeninguks on aga minimaalne, kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisespordi reeglid Selleks, et üldse millegagi alustada, on tarvis eesmärki olgu selleks siis lihaste kasvatamine, kaalu kaotamine, rühi parandamine, parema enesetunde tekitamine jms. Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest
Kuidas aitab bioloogia õppimine mul saada paremaks sportlaseks Bioloogia ei tegele vaid looduse ja loomadega, vaid tegeleb ka muude organismidega kaasa arvatud inimestega. See uurib organismide talitust, kasvu, päritolu ja ka paljunemist ning ka levikut.Lisaks sellele uurib ka organismi orgaanilist koostist ja üldse organisme kui tervikuid. Tänapäeval on bioloogial ja spordil väga palju ühist võib lausa öelda et ilma bioloogiata ei saaks olla maailmas tipp sporti. Kuna sportlased ei tea alati ise mida nende kehal just parasjagu vaja on. Selleks et sportlane oma instrumenti ehk keha suudaks tervena ja vigastuste vabana hoida peab ta hoolega jälgima, et keha saaks õigetes kogustes vitamiine ja muid aineid, et lihased jõuaksid taastuda rasketest trennidest.Kui isegi peaks sportlasel juhtuma midagi tema instrumendiga siis mõnikord ei pruugi ta ise arugi saada, ning tekiksid eluaegsed tühistused kui samamoo...
eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Haigena harjutamine Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Riietumine Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist - kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul,
tahab vaid tulemust. Paratamatu on aga see, et tulemuseni jõudmiseks on igal sportlasel vaja teha väljaminekuid. Majandussurutis on samuti sportlase suur vaenlane, mis hoiab saavutust tagasi, sellest sai ka Ain-Alar aru, kes pidi erinevatel meetoditel endale uut sponsorit leidma. Kõik maksab ja sport ainuüksi ei tooda raha, vaid tihtipeale ka vajab raha. Kulusi on mitmeid: reisikulud, hotell, söök. Ka võistusmaksud on tänapäeval absurdelt kõrgele aetud, tervisesportlane maksab hingehinde, et saaks kõigest joosta võistlusel. See on üks asi mis tundub mulle mõistmatu. Raha mida sport toodab on võimatu lugeda, sest keegi kunagi ei tea, palju seda täpselt eksisteerib.Raha paneb rattad käima ja sportlase tegutsema. Loendamatud asutused teenivad selle arvelt miljoneid ning reklaam aitab kõigele kaasa. Sportlane on kui reklaamitahvel ning ärimaailma ettur kes tõmbab kogu karusselli käima.
võimete. 2. Ülimalt kerge on üle pingutada rühmaga treenides- see on iseloomulik nii tippudel kui harrastajatel. 3. Tähtsaim on- regulaarsus, pausideta treenimine- kas või aktiivselt liikuda kui pole teatud oludes võimalik treenida. 4. Ei saa ette ega takka järgi treenida. 5. Tuleb treenida just siis kui peab. Haigena treenida ei tohi Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui
) Suusatamine sobib vastupidavuse arendamiseks.Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. 2. Terviseriskid suusatamisel (millal ei tohi suusatama minna?) Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. 3. Riietus suusatamisel, riietus väga külma ilmaga suusatamisel. Riietus on optimaalne, kui kogu harjutuskorra vältel tunnete end mugavalt.
· ujumine ei tunne vanusepiire · vigastuste risk on ujumises väike · ujumine on väga soodne ülekaalulistele ja liigeseprobleemide korral · lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel · veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem · ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel Olulised on õige ujumistehnika ja sobiv ujumisstiil Kindlasti peab tervisesportlane ujuma õige tehnikaga, algaja võiks nõu küsida ujula töötajatelt. Kui 50m ujumise järgselt algaja tervisesportlane väsinud on, võib põhjuseks olla just vale ujumistehnika. Kui vabaltujumises, selili- ja delfiinujumises langeb ligi 75% lihaskoormusest kätele, siis rinnuliujumises on käte- ja jalgade töö suhe võrdne. Seni on vaieldamatult populaarseimaks ujumisstiiliks tervisesportlastele olnud rinnuliujumine, kuid soovitav on õppida selgeks ka vabaujumine ja seliliujumine
taastumiseks. Soovitav alustada jalgrattasõidu, tervisekõnni, jooksmise, kepikõnni, ujumisega. Juba 4 6 nädala pärast tunneme, et enesetunne on paranenud, magame rahulikult, hommikune pulsisagedus on veidi langenud. Nüüd võime koormust suurendada juba 40 50 minutini, 8 nädala pärast suudame juba 3 4 tundi nädalas kehaliselt aktiivne olla. Nädalane energiakulu on 2000 kcal, organism on harjumas töötama rasvapõletustsoonis ja tervislik seisund on paranenud. Edasijõudnud tervisesportlane peaks harjutama regulaarselt ja õige koormusega Eesmärgiks on harjutada regulaarselt optimaalse treeningkoormusega - treeningmaht alustada 3 - 5 korda nädalas, korraga 60 - 90 min - energiakulu nädalas 3000 - 5000 kcal - vastupidavustreening, jõutreening, harjutamine terviseklubis. Koormus kutsub sageli esile väsimuse, mis aga suhteliselt kiiresti möödub. Vastupidavuse arendamiseks kasutada erinevaid spordialasid, täiendavalt teha jõutreeningut erinevatel seadmetel,
Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. 3 Haigena harjutada ei tohi Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist kõrvaklapid, saapakaitsed jm
MURDMAASUUSATAMINE Referaat Tallinn 2015 Sisukord Tallinna Ülikool 1Suusatamise positiivsed küljed ja terviseriskid.........................................................................4 1.1Suusatamise positiivsed küljed..........................................................................................4 1.2Suusatamise terviseriskid...................................................................................................4 2Suusatamise tehnikast ja treeningust.........................................................................................5 2.1Õige tehnika valdamine......................................................................................................5 2.2Treeningust...........................................................................................................
Koormuse jõukohasuse määrab harrastaja ise enesetunde ja oulsi sageduse järgi. Pulssi tuleks kontrollida aeg- ajalt nii enne kui ka pärast käimist, aga samuti suurema koormuse ajal. · Harjutuskorra lõpetamisel on soovitav sooritada mõned venitus- ja lõdvestusharjutused, et siis minna sooja dusi alla. Viimane mõjub kerge massaazina ja aitab muuta käimise meeldivaks tegevuseks. · Tervisesportlane peaks jälgima, et enesetunne pärast käimist oleks meeldiv ja hea. Tempost olulisem on käimise kestvus. 4.4. Kuidas hinnata käimistreeningut · Käimistreeningu lõppedes on hea enesetunde kõrval oluline osata end ja oma tulemusi hinnata. · Harjutamine oli jõukohane, kui pulss lõi koormuse ajal 120 130 korda minutis (algajal harjutajal 170 korda miinus vanus aastates, pideval harjutajal 13
eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Haigena harjutada ei tohi Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist - kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad
naatrium · Kehakaalu kiire langus üle 4% Algav vedelikuvaegus Vähendada treeningkoormust oluliselt · Juua 400 700ml vedelikku tunnis 100 -150ml portsjonitena · Ülisuurtel koormustel väga oluline naatrium Lisada 0,9 1,2 ml /l kohta vedelikule na Soovitusi kuuma kliimaga (üle 27 kraadi) harjutamisel (G.Neumann 2003) · Enne harjutamist juua 300 - 500ml · Koormusel juua iga 20 min järel · Alustada mõõduka koormusega Tervisesportlane alla 60%, tippsportlane alla 70% parimast ajast · Kestvus 40 70min · Südame löögisagedus ei tohi olla üle 10 löögi tavalisest kõrgem · Riietus peab vastama kuumusele, niiskusele jm Süntteeiline jahutab hästi, aga kestvalt suur higistamine Kestval koormusel puuvillane otstarbekam · Peale koormust juua vedelikku koos mineraalidega, lisaks süsivesikuid Vedelikukaotus ja termoregulatsioon · Treeningul kuni 60min ja võistlusel kuni
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused..............................................................................
sellele lubadusele tuginedes teinud on. Hüvitis on kuni lubatud tasu suurus. Tasu lubajal ei ole hüvitamise kohustust, kui suudab ära tõendada, et seda tegu ei oleks kulutuste tegijal võimalik teha. Eristatakse obj (A lubab raha sellele, kes kasvab 3 m pikaks) ja subj (konkr kulutuse tegija jaoks ei oleks olnud selle teo tegemine võimalik, nt A lubab 10000 eurot sellele, kes jookseb 100 m alla 10 sek, kus vana tervisesportlane B ostab uued tossud trenni jaoks) võimatust. 12. Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel? A lubab TA kassi leidmise eest ja sõlmib teise isikuga B lepingu selle sama teo tegemiseks. Leping A ja B vahel ei lõpeta üldsusele kehtivat TAL tehingut. Kas B-l nõue lepingu järgi või ka TAL õiguse järgi? Tuleb tõlgendada lepingut. Eelduslikult võetakse TAL-ne tagasi. 13. Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel?
Sporditoote ja -teenuse iseloom sõltub suuresti hetkesituatsioonist. Kui mees- konna fänn läheb spordivõistlusi vaatama, on tema hetkesoovid ja emotsioonid teistsugused kui eelmisel või järgmisel korral. Eriti muutlikuks võib seega pidada sporditeenuse tarbimist. Sporditooted on reeglina püsivama iseloomuga ega sõltu nii suurel määral tarbija ja keskkonna tingimustest. Kui kirglik tervisesportlane on margitruu enda kasutatavate spordijalatsite suhtes, teab ta uusi jooksujalatseid ostma minnes täpselt, mida soovib. Rääkimata professionaalsete sportlaste vägagi spetsiifilistest nõudmistest spordiriietusele, jalatsitele või inventarile. Kui aga tervisesportlane läheb nädalalõpul spordiklubisse, ei pruugi ta veel vahetult enne treeningut teada, milliseid harjutusi ta jõusaalis sooritab või millist aeroobikastiili
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
