Esmaspäev ( rind, triitseps ) Kolmapäev ( rind, triitseps ) Lamades rinnalt surumine Lamades rinnalt surumine Positiivse kaldega surumine Positiivse kaldega surumine Negatiivse kaldega surumine Negatiivse kaldega surumine Hantlite lendamine küljele kaldpingil Hantlite lendamine küljele kaldpingil Hantlitega lendamine küljele Hantlitega lendamine küljele Kitsa haardega surumune Kitsa haardega surumune
Jõusaalikava Soojendus sõudeergomeetril 5-10 minutit Kätte kokku viimine trenažööril 3 X 8-12 (rind) Käsivarte kõverdused seistes trenažööril 3 X 8-12 (biitseps) Alla surumine seistes trenažööril 3 X 8-12 (triitseps) Jalapress masinal istudes 3 X 8-12 (jalad) Kõhuli lamades jalgade kõverdused trenažööril 3 X 8-12 (jalad) Laia haardega tõmbed pea taha istudes trenažööril 3 X 8-12 (selg) Seljatõmbed istudes masinal 3 X 8-12 (selg) Kangi tõsted maast 3 X 8-12 (selg) Hantlitega küljele tõsted seistes 3 X 8-12 (õlg) Jalgade tõsted pingil 3 X 8-12 (kõht) Kerekõverdused trenažööril 3 X 8-12 (kõht)
Ploki tõmbed vastu kõhtu istudes 4 x 8-12 Alaseljale keretõsted pukil lisaraskusega 4 x 8-12 Kolmapäev-Biitseps, käsivars , kõht Istudes kangi surumine eest 4 x 8-12 Lendamine küljele istudes hantlitega 4 x 8-12 Lendamine ette lamades plokk 4 x 8-12 Eest ülestõmbed lai haare 4 x 8-12 Lamades prantsuse surumine 4 x 8-12 Ploki alla surumine seistes 4 x 8-12 Istudes ühe käega hantliga kukla tagant või ettekallutatult 4 x 8-12 Pühapäev-õlg -triitseps Istudes kaldpinnal hantlitega küünarvarte kõverdus 4 x 8-12 Ühe käega hantliga konsentreeritult 4 x 8-12 Seistes plokkiga küünarvarte kõverdused 4 x 8-12 Käsivartele randmep. althaare kang 4 x 8-12 Käsivartele randmep. Pealthaare kang 4 x 8-12 Kõhulihased 4 x max
Koosneb 11-12 laulust, igaüks arendab konkreetseid võimeid. Erineva raskusastmega harjutused 1. osa: soojendus 2. osa: suureneb liigutuse ulatus ja jalalöögid, valmistades keha ette intensiivseks tööks. 3. osa: suureneb veel intensiivsus ja liigutuste ulatus. 4. osa: saavutatakse intensiivsuse tipp, pannes keha tugevate äkiliste liigutustega koormuse alla. 5. osa: Ülakeha vormimine, intensiivsus tuuakse alla. Fookuses õlad, rind, triitseps. 6. osa: jooksuharjutused, ajades südamelöögisagedus taaskord üles. 7. osa: rõhk on kiirusel, kasutatakse suurel osal spordist inspireeritud liigutusi. Suheldakse rühmaga. 8. osa: intervall 9. osa: võimsus, sügavad ja võimsad liigutused. 10. osa: alakeha vorming-jalgadele ja kõhulihastele toonuse andmine. 11. osa: venitus, lõdvestus. Uus-Meremaa firma. Maailma suurim muusika saatel tehtavate harjutuste varustaja spordiklubidele.
14. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased mis muuduvad kõhuõõne mahtu ja rõhku. 15. Mis on ja kus asub diaphragma? Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, vahelihas. 16. Mis on ja kus asub perineum? Lahkliha, suleb vaagnavöötme alt poolt. 17. Kirjutage lihase eestikeelne nimetus, lisage lihase asukoht ning funktsioon m. masseter - mälur, alalõual, teostab mälumist. m. biceps brachii - biitseps m. triceps brachii - triitseps m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae sääremarja kolmpealihas m. sternocleidomastoideus - m. latissimus dorsi - selja lai lihas m. pectoralis major - suur rinnalihas
flegmaatikul rahulikumat trenni (seda juhul, kui treenitakse korrapäraselt 3x nädalas) 12) Keskmine ööpäevane energiavajadus spordikaugel mehel ja naisel? - 3000 kcal mehel, 2500 kcal naisel 13) Millal kasutatakse baas- ja millal formeeruvaid harjutusi? - Baasharjutusi lihaste kasvatamisel, formeeruvaid lihaste viimistlemisel 14) Nimetage kolm antagonistlikku lihasgruppi. - Biitseps, triitseps; rinna ja seljapikklihas; esi- ja tagareie lihas 15) Mis on maksimaalne jõud? - Võime üks kord tõsta maksimaalset (võimete kohast) raskust. 16) Mis tegurid mõjutavad lihasjõudu? - Liigutuse kiirus, lihaskiudude pikkus, lihaskiudude omadused (kiired ja aeglased)
Kohe kui üldine soojendus on tehtud, on lihased soojad ja tunduvalt elastsemad. Pärast üldist soojendust võib kohe asuda dünaamiliste venituste juurde, mis tähendab aeglast, kerget läbi liikumiste saavutatud lihase venitust. Alustama võiks seljast, millele järgneb ülejäänud ülakeha ja seejärel alakeha. Dünaamilist venitust võiksid teostada järgmises järjekorras:1)selg 2)küljed 3)kael 4)küünarvarred ja randmed 5)triitseps 6)rind 7)tuhar 8)reie siseküljed 9)sääred 10)pöiad Kui teed korralikult sooja siis vähendad vigastuste riski. Sooja tuleb teha korralikult mitte lasta üle jala. Soojenduse tegemine on kõige tähtsam enne füüsilist koormust.
1. Staatilised soojendavad venitused Kohe kui üldine soojendus tehtud, on lihased soojad ja tunduvalt elastsemad. Pärast üldist soojendust võiks kähku asuda staatilise venituse juurde, mis tähendab aeglast, kerget ja lõdvestunud staatilist lihase venitust. Alustama peaks seljast, millele järgneb ülejäänud ülakeha ja seejärel alakeha. Staatilist venitust võiks teostada järgmises järjekorras: 1. selg 2. küljed 3. kael 4. küünarvarred ja randmed 5. triitseps 6. rind 7. tuhar 8. reie siseküljed 9. reie nelipealihased ja reie eemaldajad 10. sääred 11. sääre esikülg 12. reie kakspealihas 13. pöiad 2. Dünaamilised soojendavad venitused Kohe kui staatiliste venitustega valmis, võiksid järgneda kerged dünaamilised venitused jalgadele ja kätele erinevates suundades. Kurzi ja Acute'i järgi tuleks teha niipalju seeriaid kui vaja, et jõuda erinevate töös põhiraskust kandvate liigeste liikumise maksimaalamplituudini,
Jõutreening 3 päeva nädalas: ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE ESMASPÄEV Rind, õlg, biitseps. KOLMAPÄEV Reie esikülg, tagakülg, säär, kõht. REEDE Seljalailihas, triitseps, trapets. ESMASPÄEV 1. Surumine lamades 4 6 x (8 5) 2. Lendamine neg. kaldega pingil 3 x (12 7) * vaheta, ühes trennis hantlitega, järgmises trenazööril trossidega 3. Liblikas + käte ristamine trenazööril trossidega 4 x (12 7) * 2 esimest seeriat ainult liblikal, 2 viimast on superseeria LIBLIKAS + KÄTE RISTAMINE, superseeriaid ära tee iga kord 4. Surumine istudes trenazööril (Smith`il) või istudes hantlitega 4 x 10 6 5
Algajate kava eesmärgiks on pigem õppida harjutuste õiget tehnikat, harjutada keha treeninguga. Antud põhimõtete juurde jääda vähemalt paariks kuuks. 13 Kõigil inimestel pole võimalik iga päev trenni teha, siis on loodud spetsiaalsed kavad, näiteks treeningkava kolmel päeval nädalas: 1. päev - Rind, õlg, triitseps, kõht Seeria Surumine kangiga lamades 3x10 Lendamine hantlitega kaldpingil 3x10 Surumine kangiga kukla tagant istudes 3x10 Lendamine küljele hantlitega seistes 3x10 Ploki alla surumine triitsepsile 3x10 Keretõste kõhupingil 3x15 2
Reie tagumised lihased 1-2x 20-40 sek Tuharalihased 1-2x 20-40 sek Venitus ülakeha Mitukorda /kestus Kere kulgmised lihased 1-2x 20-40 sek Rinnalihased 1-2x 20-40 sek Ulaseljalihased 1-2x 20-40 sek Deltalihased tagaosa 1-2x 20-40 sek Triitseps 1-2x 20-40 sek Kaelalihased 1-2x 20-40 sek Trapetslihased ulaosa 1-2x 20-40 sek 17 Tervisesportlase treening KOKKUVÕTTE Sain teada , et tervisesportlasel on hoopis oluline olla terve mitte treenitus .Ja kõik kaasnev
päev 4. päev Kükid Kangiga üles Kükid Kükid astumine Rinnale võtt Rinnale võtt Ülevalt kukla taha Hantlitega istudes tõmme surumine Vastu lauda tõmme Hantlitega selili Hantlitega alt tõmme Kerepöörded surumine (triitseps) kettaga Kükid ühel jalal Ülevalt kukla taha Hantlitega käte Vastu lauda tõmme tõmme kõverdamine (biitseps) Hantlitega käte Istudes kätega kere Rinnale võtt Keretõsted kõverdamine vastu tõmbed (biitseps) Kõhulihased Kõhulihased
annaabi.ee 
