Tempo Tempo kokkuvõte töövihikust koos küsimuste ja vastustega, kuuendale klassile. Tempoks nimetatakse helotöö esitamise kiirust. Tempo terminitena kasutatakse itaalia keelseid sõnu. Ühenda omavahel vastavad sõnad I ja II tulbast. I II Largo(1) (5) liikuvalt, kergelt Moderato(2) (3) väga kiiresti Presto(3) (2) parajalt, mõõdukalt Adagio(4) (8) ülikiiresti Allegretto(5) (1) laialt, väga aeglaselt Andante(6) (7) kiiresti, rõõmsalt Allegro(7) (4) rahulikult Prestissimo(8) (6) rahulikult, jalutades Tempo kiirendamist tähistab sõna accelerando. Tempo aeglustamist tähistab sõna ritenuto. Helitöö tempot saab määrata metronoomi abil. Meenuta eelmisel aastal õpitut laulude hulgast üks rahulik ja üks tempokas laul. 1. sinine vagun 2. karulaane jänka ...
TEMPO Presto- väga kiiresti Vivace- elavalt, kiiresti Allegro- Kiiresti Allegretto- Liikuvalt, kergelt Moderato- Parajalt, mõõdukalt Andandte- Rahulikult, jalutades Adagio- Rahulikult Largo- Laialt, väga aeglaselt Accelerando (avvel.)- Kiirendades Ritenuto (rit.)- Aeglustades Tempo rubato- Vabas tempos Molto- Enam Meno- Vähem Fermaat- noodi pikendus. AKORD Mitme heli kõlamist ühel ajal nimetatakse kooskõlaks. Akord on vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla. Kolme heli, mis järjestuvad tertsidena, nimetatakse kolmkõlaks. Kolmkõlasid on võimalik ehitada helilaadi igalt astmelt. Helilaade esimeselt astmelt algavat kolmkõla nimetatakse toonikakolmkõlaks. Enam kasutatakse I, IV, V astmelt ehitatud akorde.
Tempo on heliteose esitamise kiirus. largo laialt, väga aeglaselt adagio rahulikult andante rahulikult, jalutades moderato parajalt, mõõdukalt allegro kiiresti allegretto liikuvalt, kergelt presto väga kiiresti prestissimo ülikiiresti Dünaamika on heliteose esitamise tugevus ja selle muutumine. pianissimo (pp) väga tasa mezzopiano (mp) poolvaikselt piano (p) vaikselt forte (f) valjult mezzoforte (mf) poolvaljult fortissimo (ff) ülivaljusti crescendo valjenedes diminuendo - vaikides
ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus Kiire Aeglene Allegreto Grave Allegro Largo Lento Vivace Adagio Presto Andante Sostenuto Moderato Metronoom • Metronoom kreeka sõnast metron - mõõt ja nomos seadus on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. See number näitab, et ühes minutis on 120 lööki See number näitab, et ühes minutis on 90 lööki
Tempo: Aeglane Keskmine Kiire Grave-väga aeglaselt ja raskelt Adagio-rahulikult Allegro-kiiresti Largo-aeglaselt ja laialt Andante-rahulikult jalutades Vivo vivace-elavalt Lento-veidi kiiremini Sostenuuto-väljapeetud Presto-väga kiiresti Moderato-mõõdukas Prestissimo-üli kiiresti Kiirendamiseks-accel Aeglustamiseks- rit Accelerando-kiirendus Ritardando-aeglustades Stringendo-kiirendades, ägestudes Ritenuto-järk järgult aeglustades Animando-elavnedes Meno mosso-vähem liikuvamalt Piu mosso-liikuvamalt · Tempo-helitöö esitamise kiirus · Agoogika- teose esitamise viis Agoogika mõisted: Agitato- erutatult ...
Tempo NB: Tempo on helitöö esitamise kiirus ! Sageli oled tähele pannud, et pala ja laulu juures on mingid sõnad. Need sõnad on tulnud itaalia keelest. Sealt tulnud on nad sellepärast, et seal need enam-vähem seda tähendavadki. Tempomärgistusi on 2 : Kiirendamine accelerando (accel) piu mosso Ja Aeglustamine ritenuto (rit), meno mosso Aga samas on tempotermineid 8 ja sa peaks neid kõiki teadma. Tempoterminid on järgmised : Largo laialt, väga aelglaselt
Muusika tempo ja dünaamika terminid Piano- vaikselt Forte-valjult Crescendo-valjenedes Diminuendo-vaibudes Accelerando- kiirendades Ritenuto-aeglustades Presto-väga kiiresti Prestissimo-ülikiirelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Allegretto- liikuvalt, kergelt Andante- rahulikult, jalutades Largo-laialt, aeglaselt Moderato- parajalt, mõõdukalt
VÄLJENDUSVAHENDID on muusikalised tööriistad, mida helilooja kasutab heliteose kui kunstilise teose loomisel. RÜTM - erinevate helipikkuste üksteisele järgnemine; nt kiire rütm, punkteeritud (tai-ri-tai- ri), rahulik TEMPO - heliteose esitamise kiirus; nt kiire, mõõdukas, rahulik, kiirenev TÄMBER - kõlavärv; nt hele, läbilõikav, müstiline, metalne DÜNAAMIKA - helitugevus ja selle muutumine; nt valjenev, mitmekesine, vaheldusrikas MELOODIA - erinevate helikõrguste üksteisele järgnemine; nt astmeline, pentatooniline HARMOONIA - kooskõla; nt heakõlaline e. konsoneeriv, halvakõlaline e. dissoneeriv VORM - ülesehitus; nt 2-osaline AB, 3-osaline ABA, rondovorm ABACA, variatsiooni vorm AA, A2A3 >>need nr-id on pisikesed, pm nagu mates kirjutatakse tähtede kõrvale, nt x1, x2<< FAKTUUR - helikude; nt ühehäälne, mitmehäälne (mis omakorda on 'homofooniline' - meloodiahääl+saade ja 'polüfooniline' - mitmehäälsus), hõre (kõik pillirühmad ei mängi ko...
Il mio tempo libero Quando sono solo mi piace guardare la TV e mangiare. Il mio cibo preferito è gelato. Mi piace ascoltare la musica e cucinare. I miei hobby sono cantare e ballare. Con i miei amici mi piace andare al cinema e fare una passeggiata. Con mia famiglia mi piace cucinare e viaggiare. Mi piace giocare con i miei fratelli. In estate mi piace andare a bicicletta e nuotare, ma in inverno mi piace sciare. Dopo scuola mi piace mangiare e dormire, perché sono stanco e ho fame. Nei fine settimana incontrare amici e domare.
heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...
Romantism on 19. sajandi kirjanudse ja muusika vool, mis tekkis seoses: RAHVUSRIIKIDE ja KULTUURI tekkega KODANLUSE sünniga SUUR PRANTSUSE REVULUTSIOON NAPOLEON Vastureaktsioon valgustusele, pilk oli pööratud tulevikku, pärast antiiki ja keskaega, püüti vastanduda klassitsismile Loodus oli tervik, romantikud nägid elu ja hingestatust 2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett...
Kordamine IX klassile Nimi: .Mari Liis Leppoja Klass: .9 A..................................... Vasta küsimustele: 1.mõiste tempo Heliteose esitamise kiirus 2.mõiste dünaamika Heliteose tugevus 3.mõiste zanr muusikateose liik 4.mõiste vorm muusikateose ülesehitus 5.mõiste liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord 6.mõiste hümn - pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. mis on intervall - on muusikas suurus mille väärtused iseloomustavad kahe muusikalise heli helikõrguste vahemikke. 7.mõiste vaimulik muusika - jumala teenistustel kõlav muusika 8
· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi
president Eesti Vabariigis, siis lisaks hoolis ta väga ka kohast, kus elame ning pidas siinset puhtust ja loodust väga oluliseks. 6. Minu arvates Eesti Vabariigi hariduspoliitika põhimõtted on hästi ära seletatud ning eesmärgid on kindlasti selleks, et neid saavutada. Haridussüsteem on hästi paika pandud, kuid minu arvates on programmid liiga mahukad ning rasked viimastel aastatel. Mahukate programmide tõttu jääb osa materjalist läbivõtmata ning koguaeg on väga kiire tempo peal. Selletõttu lapsed, kellel asjade arusaamine võtab kauem aega, polegi võimalik kõigest aru saada. Kui haridussüsteem suudaks programmid vähem mahukateks teha, siis kindlasti muutuks õppeedukus ka paremaks. Üldiselt olen muidu hariduspoliitikaga rahul. 7. Saan oma kodulinna jaoks teha: 1) Saan osaleda iga- aastastel koristustalgutel, et säilitada puhast loodust. 2) Saan osaleda heategevusturgudel, mille eesmärgiks on abistada abivajajaid.
20. sajandi muusikastiil Tintinnabul Tintinnabul (ladina keelest tõlgituna “kelluke”) on rahvusvaheliselt tuntima Eesti helilooja Arvo Pärdi loodud isikupärane muusikastiil ja kompositsioonitehnika. Stiili muudab eriliseks helilooja oskus sulandada oma teostes meloodia ja kolmkõlahääl üheks tervikuks. Terve muusikateose vältel on kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla ning kõlatervik meenutab kellaheli. Tegu on müstilise, religioosse ja matemaatilise muusikastiiliga, milles helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Teoseid kantakse ette klassikaliste pillidega ning tempo on aeglane ja meditatiivne. Arvo Pärdi teosed on väga tuntud ning toonud heliloojale maailmakuulsuse. Tema loodu on lihtne, kirgas, puhas, sügavalt puudutav ning jätab inimese kujutlusele palju ruumi. Selles on sel...
MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ...on intonatsioon, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, helilaad, harmoonia, tämber, register, faktuur, orkestratsioon. INTONATSIOON ...on iseseisev meloodia osake, millel on emotsionaalne ilmekus. MELOODIA ...on muusika mõte, mis kõlab ühes hääles ja kasvab välja üksteisele järgnevatest intonatsioonidest. Meloodia võib olla saateta (monoodia), seostatuna ühe või mitme teise meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ..
AJALUGU 1. 20. s algusele iseloomulikud jooned. • Tööstuse arengu kiire tempo • Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende
Meloodia - on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, mis tugineb kindlale helilaadile. Helilaadid (õhtumaade muusika tänapäeval?) - on kindla ülesehitusega seitsmest astmest koosnev helirida. Tänapäeval - Rütm helide organiseeriseerimine ajas. Harmoonia (Dissoneeriv, konsoneeriv) õpetus akordidest. Dissoneeriv ebakõlaline harmoonia. Konsoneeriv heakõlaga ja tertsilise ülesehitusega. Tempo heliteose esitamise kiirus. Dünaamika helitugevuse muutumine. Tämber häälekõla värv. Faktuur jaguneb: Ühehäälne ja Mitmehäälne. Mitmehäälne 1) homefooniline: Üks hääl on juhtiv viisi hääl ning teised on allutatud või saadavad. 2) polofooniline: kõik hääled on võrdse tähtsusega. Homofoon - Polüfoon Bach, Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast?, Nimeta vanimaid teadaolevaid muusikainstrumente. Looma helid, linnulaulud jpt. helid. Instrumendid: Harfid, lüürad, lautod, otseflööt, topeltsalme...
väljendada. 1. Head ööd Laulutsükli esimene pala on moll-helilaadis, mis teeb üldmulje kurvameelseks. Bass laulab saksa keeles kõiki laule. Meloodiat saab kirjeldada voolava ja nukrana. Pala on madalas helistikus. Keskmises osas muutub meloodia veidi helgemaks ja hakkab toimuma sünge ja hea emotsiooniga meloodia vastandumine, mida märkasin ka mitmetes järgnevates palades. Vokaali dünaamika on muutuv olenevalt pala osa olulisusest. Tempo ei olnud liiga kiire ega aeglane, vaid keskmine ja muutumatu. 2. Tuulelipp Pala on oluliselt kiirema tempoga, kui esimene. Klaverisaade on muutunud mänglevamakas ja ei anna edasi ainult tormiliselt kurba emotsiooni. Vokaal laulis erinevates oktavites. „Head ööd“ pala rääkis hüvasti jätust ja „Tuulelipp“ räägib valust, mida noormees tunneb, vaadates oma armastatu maja tuulelippu, kui ta lahkumas on.
muusika tundub veider. Viha kõlab väga robustselt ja tabavalt, heli on vali ja haldab üle klaveri. 2. F. Chopin (1810-1849) Briljantsed variatsioonid B-duur op 12 – algas võimsate akordidega, edasi sujus lendlevalt. Kõrged heliredeli käigud jäid kõlama. Meeleolu oli enamasti rõõmus. Keskel oli palju staccatos mängimist, kuid siis muutus jälle voolavaks ja kohati ka nukraks. Register on kõrge, on ka üle klaviatuuri liikumisi – ülemisest alumisse registrisse. Tempo on kiire. Lõpus hakkas meloodia kasvama ja heli muutus valjuks. Lõppes ühte nooti. 3. J.S Bach (1685-1750) Prelüüd ja fuuga es-moll HTK I osast – esitas Anna Maria Kaarma. Rahulik ja nukker meeleolu. Keskmine register, tempo on aeglane. Vahepeal tekib tunne nagu teos on paigal ja ei liigu kuhugi. Teose keskel muutub tempo kiiremaks ja meloodia muutub rõõmsamaks. Kõlab kolm erinevat häält, millest igaüks jutustab oma lugu. 4.S
kasutatud materjalid. Piltide allikatele on korrektselt viidatud. Esinejat on selgelt kuulda Esinejat on selgelt kuulda Hääle kasutamine terve ettekande ulatuses peaaegu terve ettekande Esinejat on halvasti kuulda. kogu ruumis. ulatuses kogu ruumis. Liiga kiire või aeglane tempo Tempo on hea, mitte liiga Ettekande tempo liiga kiire teeb ettekande jälgimise Ettekande tempo kiire ega aeglane. Esinejat või aeglane, võimalik siiski väga raskeks. on lihtne jälgida. jälgida.
meloodia läks aina intensiivsemaks ja jättis mulje tormist, mis vallutas metsa.Teine pala oli Franz Schuberti Ekspromt nr 2 As-duur op.142. Seekord oli antud teose meloodia romantiline,pehme ning dünaamika poolest vaiksem.Pala keskel märkasin, et teose meloodia muutus pidulikuks ja dünaamika omakorda valjemaks mezzo pianost fortissimoni.Kolmas ja viimane teos Kadri Sumeralt oli teos nimega ,,Nukker toreador".Alguses oli teos kõrges registris, kuid see muutus väga tihti.Teose tempo oli aeglane kuid minu jaoks väga ootamatult muutus see väga kiireks, lausa intensiivseks.Ma kujutasin ette kuidas vaene nukker toreador elas oma kurbi emotsioone välja, lausa väga kibedalt ja meeleheitlikult.See, mis mulle selle pala juures kõige rohkem meelde jäi, oli see kui spontaalselt teos lõppes.See lõppes lihtsalt ühe klaverinoodiga. Teiseks esinejaks oli Marko Martin ja esimene pala, mida tema esitas oli Franz Schuberti teos Ekspromt Ges-duur op.90 nr 3
instrumendid. Nad liitusid naiste häälega väga järsult, mis tekitas väga põneva muusikalise kombinatsiooni. Instrumentideks olid: trompet, klaver, trummid, kontrabass. Tempo on suhteliselt aeglane ja helihüppeid eriti polnud - mängiti ja lauldi suhteliselt samal kõrgusel kogu loo vältel. Teine lugu oli "Summertime", mida originaalis lauldakse koos Ella Fitzgeraldiga. Lindil Ellat ei ole, aga sellest ei kõlanud lugu halvemini. Tempo on aeglane ja pala ise on väga rahulik. Filmides mängib selline muusika tavaliselt sõnadeta stseenides. Instrumentideks on trompet, viiul, kontrabass, trummid. Suurt osa mängib laulmine ja lüürika, kuna muidu oleks sõnadeta see laul väga igav. Naislaulja ja Louis laulavad korda mööda ühe salmi kaupa ning selline kombinatsioon kõlab väga mõnusalt ja elavalt. Kolmas lugu oli "Saint Louis Blues". Pala on üsna pikk (peaaegu 9 minutit pikk)
See koosneb neljast osast. Kuigi nimetatud ooperit oli Viinis alguses keelatud esitada, sest tegi nalja aristokraatlikuse üle, muutus see hiljem Mozarti üheks kõige õnnestunumaks teoseks. Kõige tuntum ongi ooperi avamäng. "Figaro pulma " avamäng on minu meelest väga gratsiiline, mänglev ning on täis rahulikkust kuid samas ka hoogsust ja vallatust. Läbi terve teose toimus mezzoforte ja fortissimo vaheldumine, mis muutis selle väga hüplevaks ning tempo oli suhteliselt kiire. Teine teos oli samuti Wolfgang Amadeus Mozarti teos: Klaverikontsert nr. 25 C-duur, mille Mozart lõpetas 4. Detsembril aastal 1786. Kuigi ta kirjutas pärast seda veel kaks klaverikontseri oli see teos viimane 12 suurest klaverikontserdist. Klaverikontsert nr. 25 C-duur koosneb 3 osast: Allegro Maestoso, Andante ja Allegretto. Seda esitas sümfooniaorkester ja pianist Irina Zahharenkova, dirigendi eestvedamisel. Allegro
STRECHING- lihaste venitustund SHAPING- harjutuste süsteem figuuri korrastamiseks, mille juurde kuulub vastav dieet LOW IMPACT aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni- ja sammukombinatsioonidel (tempo 120- 130 l/ min.). Ei kasutata jooksu ja hüplemisi. Liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg koguaeg kontaktis põrandaga. HI IMPACT aeroobika suure koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel ( tempo 135 155 l/ min.). Sobiv ainult väga hea ettevalmistusega inimestele. Kuna joostes langeb iga sammu ajal liigestele koormus, mis on võrdne harjutaja kolmekordse kehakaaluga, siis on see küllaltki traumaohtlik. Stiil oli valitsev aeroobika algusaastatel, tänapäeval puhtalt Hi impact tunde ei kasutata. COMBO aeroobika kombineeritud aeroobikatund, kus osutatakse tähelepanu võrdselt nii aeroobsele kui lihastreeningu osale. Soojenduse järgselt toimuvas aeroobses osas (â 1520 min
''Armastuse tants'' Rumba ajalugu Pärit Kuubast Arenenud neegritantsust Omandanud iseloomu Fokstrotilt Euroopas, Ameerikas võitis südamed 1930ndatel aastatel Kellele see tants sobib? Erootilis-romantiline tunne Partnerid näevad välja nagu armunud Mis on Rumbale iseloomilik? Põhirütm on ''kiire-kiire-aeglane'' Iseloomulikud sammud Fänn Hokikepp Hip Rolls El Paseo Muusika tempo on tavaliselt 104-108 lööki/min Saateansambel Soololaulja Koor Erinevad löökpillid Võib kasutada ka erinevaid vahendeid köögist Potte Panne Lusikaid Huvitavaid fakte Havannas oli Rumba 1890ndatel keelatud tants oma sensuaalse iseloomu tõttu. Võistlusjärjekorras tantsitakse seda kolmandana. Rumba tempo võistlustel on 27 takti minutis, kuid seegi on
sajandi algul Rio de Janeiros. Selle nimetus pärineb arvatavasti Aafrikast ning ka suur osa tantsuelemente on pärit tumedanahaliste traditsioonist.Taktimõõduks on 2/4 ja igas taktis tehakse kolm tantsusammu. Iseloomulik on vetrvuv liikumine.Sambas kasutatakse panderiot (tamburiini laadne löökpill) ja cavaquinhot (väike kitarr). Brasiilia - laul: "The Girl from Ipanema": https://www.youtube.com/watch?v=sVdaFQhS86E Muusika on rahulik ja tempo ühtlane. Märgatav tempo muutus mõnel kohal aeglasemaks. Liikumist selles videos väga ei ole. Ainult kerge puusavetrumine muusika taktis. Minujaoks natuke üksluine pala. Samba, sambakarneval Rio de: https://www.youtube.com/watch?v=IiFi-3tIMkQ Kuulates ei tundu, et tegu oleks kiire looga. Samas tantsijate liikumine on ülikiire, sujuv ja vetruv. Liikumine tundub olema isegi kiirem kui muusika ise.
Meloodia Dynamics Dünaamika Harmony Harmoonia Rhythm Rütm Meter Meetrum Tempo Tempo Texture Faktuur Mode Laad Register Register Timbre Tämber Range Diapasoon Homophony Homofoonia Polyphony Polüfoonia Melody
"Hymn 2001" oli suhteliselt ühtlase dünaamikaga, vaikne, aeglane ning kurvameelne pala. Domineeriva pilli rolli täitis viiul. Kahjuks ei eristanud minu kogenematu kõrv kas I või II viiul. Kontsert jätkus Mozarti "Klaverikontsertiga nr. 23 A-duur KV 488". Selle esimene osa kandis pealkirja "Allegro". "Allegro" näol oli tegu suhteliselt kiiretempolise teosega. Dünaamika selles muusikateoses oli vahelduv ning, nagu pealkirigi reedab, helilaadiks oli duur. "Allegro" tempo oli kiire. Mozarti klaverikontserti II osa pealkirjaks oli "Adagio". Hoolimata asjaolust, et ma ei saanud täpselt aru millal "Adagio" "Allegro assai`ks" üle läks, oli tegemist tõenäoliselt esitatud teostest minu lemmikuga. Põhjuseks võiks olla ehk pala hüppeline, kuid kaasakiskuv meloodia. Teos algas aeglaselt ja vaikselt, võiks öelda, et ka kurvameelselt. Edasi muutus muusika pisut valjemaks, kusjuures tempo jäi esialgu muutumatuks
muusika kuulmine, selle aktiivne ja emotsionaalne vastuvõtt, muusika sisuline ja väljendusvahendite analüüs toimub liikumise protsessis, mis aitab muusikateoreetilisi teadmisi omandada aktiivselt, rahuldada laste liikumistarvet ja parandada mälu, taju, tähelepanu ja koordinatsiooni. Tempo Tempo, meetrum ja rütm on muusika ajalise kulgemise 3 omadust. Enne kui me saame teada tantsude (liikumise) iseloomu, dünaamilist ülesehitust ja vormi, on meil teada pala tempo. Lastele piisab 3 jaotusest : kiire, aeglane, keskmine. Tempo on muusikalise teose esitamise kiirus, mille omavolilise muutmisega kiiremaks või aeglasemaks, muutub ka pala iseloom ja meeleolu, andes segeli sellele isegi karikatuurse ilme. Muusika, kui väljendav kunst, nõuab aga teinekord tempo kiirendusi ja aeglustusi, et suuremat väljendusrikkust saavutada. Selleks tuleb ka lastes arendada mõlemaid omadusi: oskust tempot säilitada ja oskust tempot muuta.
saate * Polüfoonia - mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register * Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv * Kõrge register * Keskmine register * Madal register Dünaamika * Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine * Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. * Tempo on helitöö esitamise kiirus * Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna * Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale * Largo Andante Allegro * Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid * Cantabile Alla marcia Scherzando Teose esitusviis Tämber * Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on lauldud
Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt
on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus LadinaAmeerika tants. Tsatsat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". Arvatakse et tsatsa on sulatatud kokku kahest Kuubal olevatest tantsudest. Tsatsa loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Võistlustel tantsitakse tsatsat LadinaAmeerika tantsude seas teisena 6 Rumba Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi
loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid. Viiulit mängis Hans Christian Aavik, vioolat Liisa Välja ja Marten Meibaum tsellot. Esitati teos, mis kandis pealkirja keelpillitrio nr 1 a-moll op.77b (1904). Esimene osa oli Sostenuto - Allegro agitato. See osa oli muutuva tempo ja dünaamikaga. Algas rahulikus tempos. Muutused olid kohati hüppelised. Oli esitatud laineliselt ja largo tempos, järgmisel hetkel aga kiirelt, forte kõlaga. Meeleolu kõikus kurja, ähvardava ning natuke mahedama ja rõõmsameelsema meloodia vahel. Järgmisena tuli teine osa - Larghetto. Teine osa algas pehme ja lüürilisena. Teose esituse tempo oli aeglane. Tempo muutus hiljem kiiremaks. Toimus ka dünaamika muutusi. Algus oli vaiksem, aga muutus valjemaks ning seejärel uuesti tagasi
Chopini varasele loomingule. Esimesena kõlas kontserdil Claude Debussy Bergamaski süit. Pala algas rõõmsalt ja romantiliselt, meenutas mulle suve ja lilli täis aasasid. Vahepeal olid palas ka mõned madalamd noodid, seetõttu hakkas mulle tunduma, et pala nagu jutustab kellegi lugu. Lugu oleks nagu rääkinud inimesest, kelle elu on väga rõõmus, kuid vahepeal tulevad teele raskused ning need ületades läheb elu jälle rõõmsalt edasi. Pala tempo oli väga vahelduv. Vahepeal tundus nagu pala lõppeks, kuid tegelikult oli peale paari traagilist nooti väike paus ning siis läks pala kiirel tempol jällegi edasi. Alati kui pala läks kurvemaks, tekkis ka endal tunne, et tahaks seda inimest aidata. Peale kiiret osa tekkis jällegi paus, kuid peale seda läks pala üsna kurva kõlaga ja aeglases tempos edasi. Pala muutus taas rõõmsamaks ja kiirenes, tundus nagu pala hakkaks jällegi lõppema, sest kõla läks palju kurvemaks
• Polüfoonia - mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register • Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv • Kõrge register • Keskmine register • Madal register Dünaamika • Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine • Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. Teose esitusviis • Tempo on helitöö esitamise kiirus • Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale • Largo Andante Allegro • Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid • Cantabile Alla marcia Scherzando • Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna Tämber • Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on
Dünaamika helitöö esitamise tugevus ja selle muutumine, itaaliakeelseid m.s. (nt piano vaikselt, forte valjult) Tempo helitöö esitamise kiirus. (allegro, modernato, presto) Rütm helivältuste korrastatud järgnevus Avamäng üheosaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile Ballett muusikaline lavateos, mille sisu väljendatakse orkestrimuusika taustal zestide ja miimika kaudu Concerto grosso 17. sajandil väljakujunenud muusikavorm, kus peavad dialoogi suur orkester ja väike pillide rühm Gregoriuse laul liturgiline ühehäälne laul katoliku kirikus, nimetus tuleb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris neid viise Kantaat vokaal-instrumentaal suurvorm koorile, orkestrile, solistidele. Koosneb mitmest eraldi osast. Eriti populaarne oli J. S. Bachi ja Händeli ajal Kontsert instrumentaalmuusikavorm, kolmeosaline, kujunes välja klassitsismi ajal Missa vaimuliku muusika vokaal-instrumentaalvorm, tekkis 16. sajandil...
Jospeh Haydn (1732-1809) oli vürst Esterhazy õukonnas kapellmeister ning teose soolopartii on kirjutatud tõenäoliselt Esterhazy õukonna orkestri tsellistile Joseph Franz Weigile. Orkestri koosseis on 18.sajandi keskel loodud teose kohta tavapärane, lisaks keelipillidele kuuluvad sinna kaks oboed ja kaks metsasarve. Lugu mängides saab solist demonstreerida oma virtuooslikust ja tehnilist meisterlikkust nii orkestri saatel kui ka soolokadentsides. Teose üldpilt oli rahulik ning loo tempo oli vaikne. Esitajaksoli Eesti üks noorema põlvkonna esitselliste Silver Ainomäe (1982), kes alustas pilliõpinguid juba 6-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis. Suurema osa õpingutest on ta aga sooritanud Soomes nii Turu konservatooriumis kui Sibeliuse Akadeemias. Viimasena tuli ettekandele Gustav Holsti (1913-1976) teos ,,Planeedid", mis on kirjutatud aastatel 1914-1916. Holst on pärit suurte muusikaliste traditsioonidega perekonnast
Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ÜHISKONDLIKUD TEGURID 2. Iseloomustage asustust ja linnastumist. a) Kui suur osa riigi rahvastikust elab linnades? Milline on linnastumise tempo? riigi rahvastiku elamine linnades:85% Linnastumise tempo:1% aastase muutusest (2010-15 est.) b) Kas linnastumise tase ja tempo on kõrged või madalad? Põhjendage. Linnastumise tase on kõrge, kuna üle poole inimestest elab linnas ja linnastumise tempo on keskmine, kuna kõikidel inimestel ei ole võimalust linna elama minna ja kõik inimesed ei taha ka. c) Millised on suurema rahvaarvuga linnad selles riigis? Lisage kõige suuremate linnade rahvaarv. 1 Paris 2,234,105 2 Marseille 850,602
Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ÜHISKONDLIKUD TEGURID 2. Iseloomustage asustust ja linnastumist. a) Kui suur osa riigi rahvastikust elab linnades? Milline on linnastumise tempo? riigi rahvastiku elamine linnades:85% Linnastumise tempo:1% aastase muutusest (2010-15 est.) b) Kas linnastumise tase ja tempo on kõrged või madalad? Põhjendage. Linnastumise tase on kõrge, kuna üle poole inimestest elab linnas ja linnastumise tempo on keskmine, kuna kõikidel inimestel ei ole võimalust linna elama minna ja kõik inimesed ei taha ka. c) Millised on suurema rahvaarvuga linnad selles riigis? Lisage kõige suuremate linnade rahvaarv. 1 Paris 2,234,105 2 Marseille 850,602
Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata. Mõnda teost oli siiski raskem kuulajana haarata ja tihti võisin end leida hoopis kadrioru lossisaali lage uurimas. Esimeseks teoseks oli siis S. Rahmaninovi variatsioonid Corelli teemale. See teos oli üsna pikk ja pala osad olid üsna erinevad , seetõttu raskesti haaratavad. Oli palju äkkilisi üleminekuid ning alguses oli meeleolu üsna nukker. Pala keskel kaldus meeleolu üsna draamalikuks , mis oli tegelikult ka meeldiv. Tempo oli väga erinev , vahepeal võib esineda väga kiiret ja äkilist meloodiat ja siis jälle väga äkkiliselt vaibuda. Kokkuvõttes on see väga hüppeline teos, kuid tegelikult üsna ilus ja huvitav kuulata, kui vaid tahmist on. Siiski läbib teost ühtne teema. Teiseks esitati kolme prelüüdi järjest kergete pausidega. Esimene neist oli üsna hoogne ja tumedamates toonides . Palal esinesid väga sujuvad üleminekud ning tempo oli pala vältel üsna sarnane
Tingimus: vähemalt üks nendest osadest peaks olema sonaadivormis. Sonaaditsükkel sümfoonilisele orkestrile on Sümfoonia. Sonaaditsükkel ühele ja kahele instrumendile on sonaat, kolmele trio, neljale kvartett, viiele kvintett. Sümfoonia (žanr) Orkestrimuusika tähtsaim žanr. Sümfooniažanri rajaja on Viini klassik Haydn. Tüüpilisel sümfoonial on 4 osa: 1. osa- sonaadivormis, kiiretempoline ja dramaatilise meeleoluga. 2. osa- aeglase tempo, laulva ja lüürilise karakteriga. 3. osa- tantsuline (menuett) 4. osa- kiire tempo ja optimistliku meeleoluga. Esimesed sümfooniad olid ~20 minutit pikad. Koomiline ooper Tekkis 1733 aastal. Esimese koomilise ooperi tegi Pergolesi „Teenijanna-käskijanna“. Esimesed olid umbes 15 minuti pikkused, lühikesed. Aja jooksul said neist õhtut täitvad teosed. Koomika seisnes süžees: neiu, vanapoiss, härra nutikas ja noormees.
PUNK Koostas: Aprilia-Viktoria VÄLJA KUJUNEMINE § Popmuusikastiil punk kujunes välja Londonis kuuekümnendate aastate teisel poolel. § Mõistet „punk rock" tarvitati esimest korda 1960. aastate keskpaigas USA- s, tähistamaks briti rocki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände. § Selle muusikastiiliga oli väga lihtne kuulsaks saada. ISELOOMUSTUS § Lärmakus § Lihtusus, mängida osati ainult paar akordi § Kiire tempo, viisipidamine polnud oluline § Tugev helivõimendus § Teravad tekstid, põhirõhk pandi laulusõnadele § Pungi intstrumentide koosseisu kuulus elektrikitarr,basskitarr ja basstrumm. § § § ESITAJAD § Üks tuntumaid bände oli ‘’The sex pistols’’ kuhu kuulusid Johnny Rotten (laulja), Steve Jones (kitarrist, taustalaulja), Glen Matlock (basskitarr, koosseisus 1975-1977), Sid Vicious (basskitarr 1977-1978), Paul Cook (trummid). § § § § MEELDIS, EI MEELDINUD
Progressive jazz- 40.a , peaesitajateks valged muusikud. See taotles massiivseidsümfoonilisi kõlasid ja arendatuma vormiga teoseid. Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a
Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi 3easel poolel. Aeglase valsi juured pärinevad 17. Sajandi Austria ja Bavaaria rahvatantsust. Aeglase valsi sünniaasta on 1924-1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja populaarsemaks moetantsuks. Valss tekkis arvatavasti sakasa-austria rahvatantsust lendlerist, mida tantsitakse Tiroolis veel tänapäevalgi. Taktimõõt aeglasel valsil on 34. Ühes taktis on kolm lööki, rõhuline neist on esimene. Aeglase valsi tempo on 30-33 takti minutis. Kaks valssi mida tantsuvõistlustel tantsitakse on aeglane valss ja viini valss. Aeglane valss on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi kutsutakse ka inglise valsiks. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude aluseks, mõned arvavad, et aluseks on siiski aeglane fokstrott, mida
oma armastuse looduse vastu. See armastus ulatub tagasi juba poisikeseoülve, on õieti kõigi minu teoste sisuks" Koitu hinnatakse Elleri üheks kaunimaks teoseks. Enne esimese noodi kõlamist oli õhkkond saalis kuidagi elegantne ja vaoshoitud nagu ühele kontsertisaalile omane. Teose alguses kõlas oboesoolo ning edasi liitusid ka teised pillid nagu viiulid, timpanid, oboed, fagotid, tsellod, flöödid ja klarnetid. Iseloomustaksin teost sõnadega kõrges registris, harmooniline ja huvitav. Tempo kiirus oli vahelduv ning helikõlad muutusid tihti. Dirigendi liikumine oli sujuv, kuid samas pigem jõulisem. Pala oli pigem keskmises registris, kuid see vaheldus. Teos tekitas minus kohati külmavärinaid, kuid kiirgas positiivset emotsiooni, seda oli põnev kuulata ning vaimusilma tekkis kujutuspilt. Eduard Dubin(1905-1982) on üks eesti rahvusliku helikeele kujundajaid, kes tegutses kuni 1944. aastani Tartus ning siis emigreerus Rootsi, kus elas ja töötas Stockholmis. Ta on
ROMANTISM-Romantismi ajal sündis rahvateadus ja tekkisid väikesed riigid. Tekkis huvi rahvamuusika, rahvaloomingu ja ajaloo vastu. Tõenäoliselt sai alguse kirjandusest. 19 sajandil muutus helilooja mõtlemisviis.Harmooniat rikastati ja pingestati. Rütm ja rütmika muutusid vaheldusrikkamaks. Dünaamika ja tempo muutusid äärmuslikumaks. Hakati huvi tundma vana muusika vastu.Romantismi ajastul oli võimutsev instrumentaalmuusika, klaver sai tänapäevase kuju. Samuti oli harmooniline muusika. Valitsevaks sai ilmalik muusika, kuigi vaimulikku muusikat kirjutatakse ka, aga vähem. Instrumentaalmuusika tipp on klaver. Programmiline muusika muutus populaarseks. FRANZ SCHUBERT(1797-1828)- Ta oli esimene romantik. Austria helilooja, sündis kooliõpetaja perre.Ta esitas oma elu jooksul 1 avaliku kontserdi
· Taktimõõt 4/4 · Võimaldab toota lugusid arvutil kodust väljumata TECHNO · Tekkis Detroitis · Tempokam · Tavaliselt ilma vokaalita · Eelkäijad elektropop ja soul · Originaallooming TRANCE · Elektrooniline tantsumuusika · Kujunes välja 90.al tehno'st · Ühised jooned ka ambient'i kui ka acid house'ga · Kõrvadele pehmem ja rahulikuma tempo ja rütmiga kui acid house BREAKBEAT · Elektrooniline tantsumuusika · Saanud mõjutusi reggae stiilist · Energiline · Rõõmsameelne · Vähem hüpnootiline JUNGLE · Arenenud acid house'ist · Mõjutused hiphopist, reggae'st · Ülitihe trummipartii · Väljakostuvad bassikäigud · Sämplingutes on kuulda süngeid mulksuvaid helisid DRUM'N'BASS · 90
Austria Linnades elab 65.9% riigi rahvastikust. Linnastumise tempo on 0,6 % ( 2010-15 a.). Linnastumise tase ja tempo on madalad, seetõttu, et rahvastiku kasvu tase on iseenesest väike ja peaaegu ei muutu juba 50 aastat. Austria suurema rahvaarvuga linnad on: Viin, 1 793 667 elanikke Graz, 265 300 elanikke Linz, 189 300 elanikke Salzburg, 147 600 elanikke Innsbruck, 122 500 elanikke Kõik suuremad linnad paiknevad peamiselt piiri lähedal, nad on paigutatud üksteise suhtes peaaegu võrdsel kaugusel. Austria pealinn Austria pealinnaks on Viin, elanikkearv - 1 730 278 inimest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
