Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sport (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline kütus kehale valida?
Sport #1 Sport #2 Sport #3 Sport #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anna koltsina Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
odt

Tervisesportlase treening

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................

Kehaline kasvatus
thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (vitamiinid, süsivesi

Kehaline kasvatus
thumbnail
10
odt

Nimetu

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................

Kehaline kasvatus
thumbnail
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Kõrgenenud veresuhkru tase pikema aja jooksul toob kaasa närvitundlikkuse häired ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades, ajus ja südames. Kõige selle tagajärjel võib inimene pimedaks jääda või tuleb tal näiteks amputeerida jalg. Näiteks USAs tehakse 60 protsenti traumadest mittepõhjustatud alajäsemete amputatsioonidest diabeetikutele. Ülekaalulisus soodustab Diabeedi avaldumist võib põhjustada inimese eluviis: napp kehaline koormus, rikkalik toidulaud ja rasvumine soodustavad haiguse arengut. Samal ajal võimaldavad tervislik toitumine, tervisesport ja ülekaalulisuse vältimine diabeeti ära hoida. Eelkõige soodustabki diabeeti haigestumist suurenenud kehakaal. Seetõttu on vajalik veresuhkru regulaarne kontroll, eriti oluline on see üle 35 aastastel inimestel. Tihti avastatakse diabeedi sümptomid juhusliku kontrolli käigus või seoses teiste haigustega. Veresuhkru taset saab kontrollida perearsti juures,

Kehaline kasvatus
thumbnail
14
doc

Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks

eesmärgist ja harjutuste intensiivsus ja kestus määravad ära treeningtunni energiakulu. Ideaalne aeroobne treening pulss 130 aeg 45 min. Treenida tuleks vähemalt 3 korda nädalas 50-60 %VO2max või max SLS reservist, tunni kestus 30 min pidevalt.Ülekaalulistel vähemalt 3 korda nädalas 40-50 % max SLS reservist, tunni kestus 30 min pidevalt*Treeningtunni kestvus tervisesportlasel oleneb eelkõige treeningu intensiivsusest ja töösse rakendatud lihasmassi suurusest.*Optimaalne treeningu koormus peab olema konkreetsele inimesele optimaalne, et treening täidaks ettenähtud ülesannet. Koormuse mõju organismile on individuaalne ja sõltub treenitusest* Tegevuse intensiivsus sõltub eelkõige treeningtunni eesmärgist: *hea vormisoleku ja välimuse saavutamine, kehakaalu reguleerimine, *südame-vereringe tugevdamine. Lastele ja noorukitele antavad KA soovitused peaksid arvesse võtma igaühe senist kehalist aktiivsust ja elustiili. See tähendab, et need

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
19
odt

Tervisesportlase treening

Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1 1 Tervisesportlase treening Juhendaja: Alari Põlm.....................................

Tervisesport
thumbnail
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

energeetiline väärtus 4,1 kcal/g; * rasvad 25-30%, 9,3 kcal/g; valgud 10-15%, 5,4 kcal/g. Soovitused vahekorra muutmiseks seoses kehalise aktiivsusega: *Vastupidavusaladel suurendada SV-te osakaalu 70%-ni rasvade arvelt, valgud jäävad samaks. Kindlasti tarbida rohkesti minvett. *Jõu- ja kiirusaladel suurendada valkude osakaalu 20%-ni rasvade arvelt ja natukene ka SV-te osakaalu. Kindlasti tarbida rohkelt vett. Üldine kaloraaz in suurem vastupidavusaladel, kuna koormus on mahukas ja kõrge intensiivsusega. Kiirus- ja jõualadel tuleneb suur kaloraaz suurest lihasmassist, sest lihasmassi säilitamiseks kulub suur osa toiduga saadavast energiast. Toidupüramiid: annab ettekujutuse toiduainete tarbimissageduse kohta nädalas. Kartul 3-5 portsjonit päevas (pp) ja teraviljatooted 6-8 pp. Köögiviljad 3-5 pp ja puuviljad 2-4 pp. Piimatooted 2-4 pp ja liha-kala-muna 2- 4 pp. Suhkur, maiustused 2-4 pp ja lisatavad toidurasvad 3-5 pp. 5

Sport
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

organismi arendamise ja täiustamise asemel seda hoopis tõsiselt kahjustada. Ene- ehituse kui ka sestmõistetav on, et arst, kes kirjutab patsiendile välja ravimi, tunneb selle toimet talitluse tasandil ja võimalikke kõrvalmõjusid ning on võimeline määrama igale inimesele kohase koguse ning tarvitamise sageduse. Peamine vahend, mida treener oma õpilaste mõjutamiseks kasutab, on kehaline koormus. Inimese anatoomia ja füsioloogia tundmine on treenerile möödapääsmatult vajalik selleks, et ta oma peamise mõju- tusvahendiga sama vastutustundlikult ümber käia suudaks kui arst ravimitega. 5 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! INIMESE ORGANISMI EHITUS

Inimeseõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun