c TERVISESPORT Referaat Nõo 2017 Tervisesport on rahulik treening, mida saad enda tunde järgi teha täpselt nii palju kui ise jaksad. Tervisespordi eesmärk on hoida või parandada oma tervist ning tõsta füüsilist võimekust - nii suudab meie keha vastu panna igasugustele haigustele, tuju on parem ning energiat palju rohkem. Hea kehaline ja vaimne enesetunne ning töövõime aitavad igapäevaelus paremini toime tulla. Mida tervemana, jõulisemana ning enesekindlamana ennast inimene tunneb, seda väärtuslikumalt mööduvad päevad ja see loob eelduse elukvaliteedi parandamiseks. Tervisesport on küllaltki ohutu, kuid siiski tuleb kontrollida ennast, et ei tekiks liigset koormust ning treeningvõtted oleksid õiged Tervisesport Eestis Tervisesporti teeb Eestis iga kolmas inimene. Siin tegeleb vabal ajal spordiga ligi 425 000 inimest ning kõige aktiivsemad nendest on noored, vanuse kasvades...
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1 1 Tervisesportlase treening Juhendaja:...
Fitness mitte ainult ei mõjuta tervislikku seisundit, vaid tervislik seisund mõjutab nii igapäevast kehalist aktiivsust kui ka selle kaudu fitnessi taset. Fitnessi taset ei määra mitte ainult kehaline aktiivsus, vaid ka elustiil, keskkonnatingimused, geneetilised iseärasused jne. Kehaline aktiivsus. Selle all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, s.o tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu. Sageli on treeningu eesmärgiks tervise parandamine. Võib olla ka teisi motivatsioone esteetiline, isiklik julgeolek, lõõgastumine jne. Harjutamine on vaba aja kehalise tegevuse üks vorm, mida tavaliselt teostatakse regulaarselt teatud ajava...
SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. AJALUGU..................................................................................................................................2 3. CURLINGU REEGLID..............................................................................................................3 3.2. Väljak....................................................................................................................................3 3.2. Varustus.................................................................................................................................3 4. MEISTRIVÕISTLUSED...
SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 1.1. Distantsid..................................................................................................................................1 2. MARATON..................................................................................................................................2 2.1. Programm.................................................................................................................................4 2.2. Stardimaterjalid........................................................................................................................5 2.3. Riietumine ja pakihoid...
SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. AJALUGU...................................................................................................................................2 3. ILUUISUTAMINE......................................................................................................................3 3.1. Kohustuslik- ja vabakava......................................................................................................3 3.2. Üksiksõit...............................................................................................................................3 3.3. Paarissõit...
SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. RIISTVÕIMLEMINE.................................................................................................................2 2.1. Võistkondlik mitmevõistlus..................................................................................................2 2.2. Individuaalne mitmevõistlus.................................................................................................2 2.3. Kohtunikud...........................................................................................................................3 2.4. Raskusastmed...
Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna...
Siseujula on tehisbasseinides. 2. Tervisekaitsenõuded on täidetud. 3. Siseujulas on olemas basseiniruum, riietusruum, duširuum, tualettruum, puhkeruum,saun, lasteujula, mullivann. 4. Nõuded olenevalt ujula kasutamise eesmärgist: Basseini arvestuslik veepindala ühe inimese Sügavus kohta Sportlased - 7,5 1,8 ja enam Terviseujumine - 6,5 1,1-1,8 Algaja, supleja - 3,0 0.8-1.1 5. Pääs basseini: Riietusruum on käigurajaga samal korrusel. Temperatuur umbes 26 kraadi. Duširuumis on temperatuur umbes 24 kraadi. Olemas 10 dušši .Laste jaoks eraldi dušš puudub. Jalavann puudub. 6. Käigurada Käigurada ümbritseb basseini. Käigurada on 2cm kaldu trappide poole. Köetav pind on 28 kraadi. Käigurada ei ole libe. 7. Seinad ja põhi on mehhaanilise tugevuse, vastupidavuse...
Liikumisharrastuste roll ühiskonnas Inimese keha on loodud füüsiliseks koormuseks ja liikumiseks ning seetõttu vajame me regulaarset kehalist tegevust, et keha suudaks korralikult töötada ja vähendada haigestumise ohtu. Tõestatud fakt on see, et mida istuvamat eluviisi inimene harrastab seda suurem tõenäosus on tal haigestuda. Läänemaailma peamiseks surma põhjuseks on just südameveresoonkonna haigused, mis on tulevad just sellest, et inimesed liiguvad igapäevases elus liiga vähe. Selleks, et inimesed muutuks liikuvamaks ja füüsiliselt aktiivsemaks on viimastel aastatel tehtud palju projekte ja kampaaniaid, mis kutsuvad inimesi olema igapäevaselt aktiivsemad. Liikumisharrastus üritused on korraldatud nii et pakkuda tegevust kõigile ja oleks rahvale atraktiivsed, luues kontakte erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Väga heaks näiteks saab tuua selle aastase bussiorienteerumise, kus osales igast rahvusest, vanusest, soost, usust, kehalise ni...
Minu valitud uurimustöö uurib, kui paljud õpilased Pärnu Koidula Gümnaasiumist tegelevad street workout`iga ning kui palju sellest teatakse. Hüpoteesiks oli, et õpilased ei ole teadlikud, mida street workout endast kujutab ning, et tegelikult tegelevad õpilased street workout`i harjutustega, ilma et nad ise aru saaks. 2. Autor tugineb läbi viidud küsitlusele ja internetist otsitud informatsioonile. Andmeid street workout`i kohta on toodud väga palju, on ära seletatud selle ajalugu, välja toodud erinevate street workout`ide liigid ning seletatud mida selle konkreetsel alal tehakse ning kas sellel alal ka võisteldakse. Informatsiooni oli piisavalt ja see oli huvitav 3. Oma uurimustöö koostamisel kasutasid autorid interneti allikaid ning koostasid küsitluse, mis postitati Facebooki gruppi ning e-kooli. Küsitlusele vastas 129 õpilast 353-st ning nende vastustest oli...
Füüsiline aktiivsus Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis Ma õpin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, aga mõnikord on väga raske lihtsalt istuda kogu päev, eks füüsiline aktiivsus on oluline igapäevaelus. Siis ma toon Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis problemaatiline ja positiivne näide terviseraja vaates + Mis puudutab positiivse külgi siis meie koolis on palju taimi, õhk on puhas ja seinad ja põrandad on alati pestud. Samuti, meie koolis on head renoveeritud trepid see on ka mõjutab tudengi tervisele, sest trepid aitavad suurendada füüsilist aktiivsust. On ka, meie kool asub linnast eemal ja see on väga tore, sest seal on vähem heitgaasi ja õhk on puhtam, ka need, kes elavad kohtla-jarvel võivad jalutada kodust kooli jalgsi. Samuti need, kes sõidavad bussiga, siis distants peatusest kooli on kaunis suur see on ka igapäevane füüsiline aktiivsus. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
