TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1
Tervisesportlase treening Tervisesportlane on erinev kui tava sportlane. Sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener.Kes on seadnud endale kõrged sihid ja väiksem oht ületreenida kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisesportlastel on kindlad reeglid.Algul tuleb püstitada mingi eesmärk kas soov kaalu langetada,kasvatada lihaseid või endas paremat enesetunnet tekitada.Tulemus sõltub sportlase saavutusest see ei tule kohe selleks peab vaeva nägema. Tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ning ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treenimiseks peab looma mingi kindla kava kuna mida teha sest kui jätta vahele mõni tree...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5
optimaalne - kasutage ,,nelja sammu hingamist" 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. Südame löögisageduse määramine Südame löögisageduse ehk pulsi määramine on ühtviisi kasutusel treeningu intensiivsuse määramisel nii tervisespordis kui tippspordis. Optimaalse treeningpulsi määramiseks vastupidavuse arendamisel kasutatakse järgmist lihtsat valemit (Hollmann 1983) Treeningpulss = 180 vanus Seega, 50 aastase tervisesportlase soovitav pulsisagedus on 130 lööki / min. Küll tuleb arvestada aga sellega, et mitte kõigil spordialadel pole organismile võrdne mõju spordiala omapära (jooksmine, ujumine, jalgrattasõit jm) ning kasutatavad vahendid (jalgratas, suusad, uisud jm) mõjutavad erinevalt südame vereringet, lihassüsteemi, koormuse intensiivsust. spetsiaalsete valemitega arvutatud pulsinäit ei ole rangelt määratletud, soovitav on kasutada pulsivahemikku ± 5 lööki.
takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine, 2015) 5 3. Klassikalise sõiduviisi energiakulu Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi üheksakümmend protsenti organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega
Selgitatakse välja, kas spordiharrastaja on teadlik oma organismi energiavahetusest ning erinevatest toitainetest. 5 1. Toitumise põhialused Toit, mida inimesed tarbivad, peaks olema kindlasti mitmekesine ja tervislik, vaatamata tarbija füüsilisele vormile. Toidu põhiosa peavad moodustama süsivesikud. Spordiharrastaja toidus peaks olema erinevad valgud ja sisaldama piisavalt vett. Päevas võiks olla 5 – 6 toidukorda. (portaal Liigume. Tervisesportlase toitumine) 1.1 Organismi energiavajaduse rahuldamine Keha ja organism vajavad töötamiseks ja kooskõlaks pidevalt energiat; pikema aja jooksul lakkab organism ilma energiata töötamast. Keha energiavahetust mõjutab põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluv ainevahetuse summa. (Toitumisõpetuse õppematerjal) Keha kasutab põhiainevahetuseks vajaminevat energiat kehatemperatuuri säilitamiseks, südametööks ja hingamiseks ning teisteks
*Lisaks: Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 ) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 2 2 2 2 2 3 3 3 3 3 Esmakordne suusatamine Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel.
osaliselt ka söödava toidu koostises olev vedelik. Mina arvan, et kui inimene, kes tegeleb spordiga toituks tervislikult, siis sporditulemused oleksid parem ja ei oleks probleeme tervisega. Sisukord Sissejuhatus.......... lk 1 Valkude tarbimine ja kehaline aktiivsus.......... lk 2 Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas.......... lk 2 Rasvad.......... lk 3 Vee tarbimine ja kehaline aktiivsus.......... lk 3-4 Kasutatud raamatud Rein Jalak.2006.Tervise treening.-Tervisesportlase toitumine. Lk 125-127. Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010. Liikumise ja spordi ABC.-Toitumine ja kehalise aktiivsus.Milline kütus kehale valida?. Lk 149-156. http://et.wikipedia.org/wiki/Valgud
(11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I keskkaal 6. Eestlaste esimese kuldmedali OMil võitis 1920. aastal Alfred Neuland tõstmises, Antwerpeni suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud. Viimase kulla tõi Gerd Kanter 2008. aastal Pekingi suveolümpiamängudelt. Ala oli kergejõustik, võistlusala kettaheide. Kehalise treeningu alused 1. Optimaalse aeroobse treeningu pulsisageduse määramine Tervisesportlase optimaalne pulsisagedus vastupidavuse suurendamiseks on vahemikus 60 85 % maksimaalsest pulsisagedusest. Karvoneni valem Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6 K keskmine treenitus 0,65 K edasijõudnud - 0,7 http://sport.delfi.ee/news/spordimeditsiin/treening/arvuta-oma-optimaalne- treeningpulss.d?id=65401018 http://web.ametikool.ee/~heli.kakko/liikumine/? %C3%95ppematerjal:Treening_ja_tervis:Pulsisagedus_ja_koormus 2
- Sportlik kõnd - füüsilise võime suurendamiseks - lihaste tugevdamiseks - aeroobse ja anaeroobse võime suurendamiseks Häid vihjeid treeninguks: · Sportlikuks treeninguks sobib kepikõnd pikemaajalisena, kestusega ühe korraga alates poolest tunnist kuni kahe tunnini. · Kepikõnd on efektiivsem vahelduval maastikul. Kõrguste vahed rajal pakuvad vaheldust ning mitmekesisemat koormust lihastele. · Ka kepikõnni puhul sobib koormuse hindamiseks kasutada tervisesportlase kuldreeglit: koormus on sobilik, kui suudad liikudes kaaslasega vabalt vestelda. · Tuleks valida õige treeningureziim vastavalt seatud eesmärgile Ettevalmistav treening (harjumisperiood) Ühtlases tempos kepikõnd 2-3 korda nädalas 15-60 minutit korraga, pulsisagedusega 50-60% maksimumist. 5 Arendav treening (treeninguperiood)
toitumisspetsialistiga. Toidulisandite valimisel tuleb arvestada ka tootja firma mainet ning nende üldist vajalikkust. 9 Kasutatud kirjandus 1. Viru, M. Sportlaste toitumine (online). http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/sportlasetoit.htm (25.09.2010) 2. Jalak, R. Ööpik, V. Sportlaste toitumine (online). Tallinn 2006. http://www.trimm.ee/article/tervisesportlase-toitumine (25.09.2010) 3. www.kliinikum.ee Tasakaalustatud toitumine http://www.kliinikum.ee/attachments/107_tasakaalustatud_toitumine._toitumiss oovitused_yleakaalu,_korge_vererohu_ja_vere_suure_kolesteroolisisalduse_korr al.pdf (24.09.2010) 10
suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk vigastuste risk suusatamisel on madal suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel.
2.3 Soovitused algajale: Esimesed ja viimased 10 minutit sõita aeglasemalt; esimestes treeningtundides sõita aeglaselt; söömata või haiglasena mitte sõitma minna; enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused ning taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90% organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel.
- suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel.
On tehtud näiteks uuringuid, et vitamiin B17 aitab vähi vastu (Amygdalin). Tähtsamatest vitamiinidest võiks ära mainida B1, B2, Niatsiin, B6, Foolhape, B12, C, E. Ka mineraalaineid on palju ning need on samuti väga olulised meie organismile, kuna hoiavad meie luud korras, toetavad immuunsüsteemi jne (Fiile). Väga tähtsad mineraalained meie organismile on magneesium, kaalium, raud, kaltsium. Kuigi meil on vaja ka palju muid mineraalaineid, on need kõige olulisemad. (Tervisesportlase toitumine) Kõik eelneva võib kokku võtta 4 põhimõttega. Esimeseks on tasakaalustatus, mis tähendab, et saaksime õiges suhtes toitaineid oma igapäevasest toitumisest kätte. Peaks jälgima, kui palju on meie toidus süsivesikuid, valke ja rasvu. Teiseks põhimõtteks on mõõdukus, mis tähendab, et üle pingutada ühegi asjaga ei tasu, see teeb rohkem kahju, kui kasu. Kuigi vitamiinid on väga olulised ning me peaksime oma päevase vajaduse kätte saama, ei tasu liigselt neid
Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 552 602 652 702 752 803 853 903 953 1003 Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu 3 eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid,
Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 552 602 652 702 752 803 853 903 953 1003 4 Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime
· Lõuna · 200 ml kana-köögiviljasuppi, 3 viilu täistera leiba, 5g võid, 100g toorsalatit, 150g loomaliha, 150g kartulipüreed, 100g hautatud juurvilja, 150 g kibuvitsamarja kisselli, 300 ml mahla, 2 banaani, 2 õuna. · Oode -250 ml puuviljamahla, 6 küpsist, puuvili. · Õhtusöök · 250 ml madala rasvasisaldusega piima, 750g makarone, 250g keedetud köögivilja, 100g linnuliha, 2 viilu leiba, 100g toorsalatit, 500g puuvilja. Tervisesportlase menüü (170/55), mis annab 2340kcal · Hommikueine o 250g taraputru, 1spl. Võid, 100g külmutatud maasikaid, 200g teed või kohvi suhkruga, 50g saia juustuviiluga · Lõunasöök o 250g ühepajatoitu veiselihaga, 100g kõrvitsasalatit, 30g rohelist sibulat, 50g hapukoort, 300g piima, 60g leiba, 150g kohupiimavormi, 200g jõhvikakisselli · Oode o 2 banaani, 50g rosinaid
annaabi.ee 
