TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1
Tervisesportlase treening Tervisesportlane on erinev kui tava sportlane. Sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener.Kes on seadnud endale kõrged sihid ja väiksem oht ületreenida kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisesportlastel on kindlad reeglid.Algul tuleb püstitada mingi eesmärk kas soov kaalu langetada,kasvatada lihaseid või endas paremat enesetunnet tekitada.Tulemus sõltub sportlase saavutusest see ei tule kohe selleks peab vaeva nägema. Tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ning ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treenimiseks peab looma mingi kindla kava kuna mida teha sest kui jätta vahele mõni tree...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5
optimaalne - kasutage ,,nelja sammu hingamist" 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. Südame löögisageduse määramine Südame löögisageduse ehk pulsi määramine on ühtviisi kasutusel treeningu intensiivsuse määramisel nii tervisespordis kui tippspordis. Optimaalse treeningpulsi määramiseks vastupidavuse arendamisel kasutatakse järgmist lihtsat valemit (Hollmann 1983) Treeningpulss = 180 vanus Seega, 50 aastase tervisesportlase soovitav pulsisagedus on 130 lööki / min. Küll tuleb arvestada aga sellega, et mitte kõigil spordialadel pole organismile võrdne mõju spordiala omapära (jooksmine, ujumine, jalgrattasõit jm) ning kasutatavad vahendid (jalgratas, suusad, uisud jm) mõjutavad erinevalt südame vereringet, lihassüsteemi, koormuse intensiivsust. spetsiaalsete valemitega arvutatud pulsinäit ei ole rangelt määratletud, soovitav on kasutada pulsivahemikku ± 5 lööki.
takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine, 2015) 5 3. Klassikalise sõiduviisi energiakulu Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi üheksakümmend protsenti organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega
Selgitatakse välja, kas spordiharrastaja on teadlik oma organismi energiavahetusest ning erinevatest toitainetest. 5 1. Toitumise põhialused Toit, mida inimesed tarbivad, peaks olema kindlasti mitmekesine ja tervislik, vaatamata tarbija füüsilisele vormile. Toidu põhiosa peavad moodustama süsivesikud. Spordiharrastaja toidus peaks olema erinevad valgud ja sisaldama piisavalt vett. Päevas võiks olla 5 – 6 toidukorda. (portaal Liigume. Tervisesportlase toitumine) 1.1 Organismi energiavajaduse rahuldamine Keha ja organism vajavad töötamiseks ja kooskõlaks pidevalt energiat; pikema aja jooksul lakkab organism ilma energiata töötamast. Keha energiavahetust mõjutab põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluv ainevahetuse summa. (Toitumisõpetuse õppematerjal) Keha kasutab põhiainevahetuseks vajaminevat energiat kehatemperatuuri säilitamiseks, südametööks ja hingamiseks ning teisteks
*Lisaks: Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 ) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 2 2 2 2 2 3 3 3 3 3 Esmakordne suusatamine Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel.
Sissejuhatus Kui analüüsida toidu kui igapäevase kütuse tähtsust mitte ainult enda elushoidmise, vaid ka kehalise aktiivsuse tarbeks , peab silmas pidama tarbitava toidu koostist , kogust, vedela ja tahke toidu suhet ning kindlasti toitumise regulaarsust. Tavalise päevakava järgi on toitumise regulaarsust lihtsam paika panna. Aktiivse kehalise koormusega inimene peab aga arvestama ka treeningute ajaga ja treeninguga seonduvate mõningaste toidutarbimise piirangutega. Igapäevase treeningukoormusega harjunud inimesed tajuvad hästi toidu tarbimise kõiki nüansse, mis mängivad suurt rolli nii sporditulemuse saavutamisel, kui ka taastumisel pärast treeningut või võistlust , kaalu hoidmisel ning üldise tervisliku seisundi parandamisel. Kui aktiivne kehaline koormus ületab kas või ühe tunni päeva kohta, on toidust saadava energia ja tarbitava toidu olemus väga tähtis (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010: 149). Toit peab kindlasti olema mitmekesine j...
Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu 1. Esimesed OMd toimusid Peloponnesose ps Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks 2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I k...
- Sportlik kõnd - füüsilise võime suurendamiseks - lihaste tugevdamiseks - aeroobse ja anaeroobse võime suurendamiseks Häid vihjeid treeninguks: · Sportlikuks treeninguks sobib kepikõnd pikemaajalisena, kestusega ühe korraga alates poolest tunnist kuni kahe tunnini. · Kepikõnd on efektiivsem vahelduval maastikul. Kõrguste vahed rajal pakuvad vaheldust ning mitmekesisemat koormust lihastele. · Ka kepikõnni puhul sobib koormuse hindamiseks kasutada tervisesportlase kuldreeglit: koormus on sobilik, kui suudad liikudes kaaslasega vabalt vestelda. · Tuleks valida õige treeningureziim vastavalt seatud eesmärgile Ettevalmistav treening (harjumisperiood) Ühtlases tempos kepikõnd 2-3 korda nädalas 15-60 minutit korraga, pulsisagedusega 50-60% maksimumist. 5 Arendav treening (treeninguperiood)
Elis Vink TOITUMINE SPORDIS Referaat Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. TOITUMINE SPORDIS .................................................................. 4 1.1 Soovitused toiduainete valimisel ..................................................... 4 1.2 Toidulisandid .......................................................................... 5 2. VÕISTLUSPÄEV .......................................................................... 6 3. LÜHIINTERVJUU ........................................................................ 7 KOKKUVÕTE .................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................10 ...
suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk vigastuste risk suusatamisel on madal suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel.
2.3 Soovitused algajale: Esimesed ja viimased 10 minutit sõita aeglasemalt; esimestes treeningtundides sõita aeglaselt; söömata või haiglasena mitte sõitma minna; enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused ning taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90% organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel.
- suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel.
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE.........................................................................................................4 Mis see on?...........................................................................................................................
Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 552 602 652 702 752 803 853 903 953 1003 Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu 3 eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid,
Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 552 602 652 702 752 803 853 903 953 1003 4 Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime
· Lõuna · 200 ml kana-köögiviljasuppi, 3 viilu täistera leiba, 5g võid, 100g toorsalatit, 150g loomaliha, 150g kartulipüreed, 100g hautatud juurvilja, 150 g kibuvitsamarja kisselli, 300 ml mahla, 2 banaani, 2 õuna. · Oode -250 ml puuviljamahla, 6 küpsist, puuvili. · Õhtusöök · 250 ml madala rasvasisaldusega piima, 750g makarone, 250g keedetud köögivilja, 100g linnuliha, 2 viilu leiba, 100g toorsalatit, 500g puuvilja. Tervisesportlase menüü (170/55), mis annab 2340kcal · Hommikueine o 250g taraputru, 1spl. Võid, 100g külmutatud maasikaid, 200g teed või kohvi suhkruga, 50g saia juustuviiluga · Lõunasöök o 250g ühepajatoitu veiselihaga, 100g kõrvitsasalatit, 30g rohelist sibulat, 50g hapukoort, 300g piima, 60g leiba, 150g kohupiimavormi, 200g jõhvikakisselli · Oode o 2 banaani, 50g rosinaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
