Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt .........
1.1.1 Vaikne kuulamine Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: 1) on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) 2) ei ole endas kindel (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 4 Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: 1) rääkija väljendusoskus on puudulik 2) partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks
Kui firma sisemine mikrokliima on paigas, siis on ka töötulemused paremad ning firma konkurentsivõimelisem. Soodne töökeskkond tagab suurema klientuuri, mis võimaldab omakorda suuremat käibe kasvu. Firmas, kus valitseb autoritaarne juhtimisstiil, on põhiline otsustusõigus ja vastutus juhil. Sellest lähtuvalt on alluvatel suhteliselt väiksem sõnaõigus ja isiklik vastutus oma Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 3/19 töötulemuste eest. Psühholoogiliste uuringute tulemusena on välja selgitatud, et kui juht käitub autoritaarse isa mudeli järgi, siis alluvad hakkavad käituma kui protesteerivad ja jonnivad lapsed. Adekvaatne infovahetus on sellisel puhul takistatud. Kui alluv ei tunneta oma tööülesannete täitmisel isiklikku vastutust, siis pole talle oluline töö kvaliteedi
Otsitakse ju üha enam liidreid organisatsioonidesse, kes oleksid eestvedajaks eesmärkide saavutamisel. Iga liider rakendab eesmärkide saavutamiseks oma juhtimisstiile, mis on just tema arvates kõige efektiivsem. Liidriks ei saa lihtsalt hakata, liidriks saadakse oma kompetentsi pideva suuredamise teel. Selles protsessis tuleb läbida palju etappe, mis on nii profesionaalsed kui ka isikliku arengu etapid. Allikate loetelu Alas R. 1999. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused: Riigi -ja kohaliku omavalitsuse ametnike pädevuskoolituse õppematerjal (online). http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm#1.3. (13.10.2012) Peets E. 2006. Fazer Amica juhtide poolt rakendatavad juhtimisstiilid ja nende eripärad Hersey-Blnchardi meetodi põhjal. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikooli majandusteaduskond Levald H. 2010. Kvaliteedijuhtimine ja selle rakendamine avalikus juhtimises (online) http://www.riigikogu.ee/rito/index.php
Suhtlemispsühholoogia Läbirääkimised · On protsess ,milles osalevad kaks või rohkem osapoolt , kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad huvid. · On järjestikune tegevus 1)sisaldab tavaliselt oma nõudmiste ja ettepanekute esitamist ühe osapool poolt. 2) Nende hindamist teise poolt 3) Millele järgnevad mööndused ja vastuettepanekud. Vabatahtlikkus · Et läbirääkimised saaksid toimuda peavad pooled uskuma vabatahtlikku, mitte sundosalusse. Läbirääkimiste liigid · Jaotavad läbirääkimised pooled tajuvad eelkõige oma huvide vastuolulisust,jagatav ressursi lõplikkust käituvad võistlevalt. · Liitvad läbirääkimised pooled tajuvad oma huvide kooskõlalisust, teevad koostööd lahenduse leidmiseks. Strateegiliste valikud ja põhjendused · Võitlus · Kohandumine · Kompromiss · Vältimine · Koostöö
enesekesksusest. Tuleb vaatada probleemi teise inimese vaatepunktist. (Saareväli, 2011) 1. AKTIIVNE KUULAMINE Igas valdkonnas vajavad inimesed oskust kuulata. See on ühiskonnas elu jaoks hädavajalik kommunikatsioonioskus. Aktiivne kuulamine hõlmab sideme loomist. Aktiivne kuulamine on üks edu võtmeküsimus, kuna õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega tegemised kokku viivad. Kuulamisoskusega seoses on suhtlemispsühholoogia vallas välja toodud kolm partnerisse suhtumise aspekti, mis aitavad selle oskuse arengule kaasa. Esimene on tingimusteta aktsepteerimine, teine on empaatia ning kolmas on sotsiaalne soojus. (Antsov, 2005) Aktiivse kuulamise eeldused: sobiv aeg ja koht mitte iga aeg ja koht ei sobi kuulamiseks avatud hoiak ole valmis kuulama ka seda, mis sulle ei meeldi (nt kriitika) partnerisse eelarvamustevaba suhtumine püüa võtta vestluspartnerit ,,puhta lehena"
toiduainete õpetus Second level toitumisõpetus Third level toitlustusteenindus, Fourth level restoraniteenindus Fifth level tootmistöö korraldus suhtlemispsühholoogia ja klienditeenindus hügieeniõpetus puhastusõpetus jookide õpetus majanduse ja ettevõtluse alused tööohutus ja töötervishoid võõrkeeled arvutiõpetus õigusõpetus. Lähedased ametid : Kondiiter Click to edit Master text styles Pagar Second level Kelner Third level Toitlustusteenindaja Fourth level
Enese tundma õppimine kestab terve meie elu. KOKKUVÕTE Referaadi koostamise käigus sain nii mõndagi uut teada. Sellest kajastan ka sellel leheküljel. Sain teada, mis vahe on iseloomul ja isiksusel. Sama tekkis mul ka hulganisti uusi küsimusi. Samuti sain teada, ka neid tegureid, mis mõjutavad inimese isiksust. Referaadis käsitletav teema tundus mulle huvitav ja samas muutis see ka selle tegemise meeldivaks ja harivaks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kidron. A. 1986. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn ,, Valgus " 2. Kidron. A. 2001. Psühholoogia põhisuunad. Tallinn 3. Nurmoja. M. 2005. Suhtlemispsühholoogia. Kolmas trükk. 4. Isiksuseomaduste liigitamine : [WWW] URL http://www.kooli.ee/index.php?teema=4&vaata=2273 5. [WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Iseloom
Mul on raske... ...öelda ,,ei" ...küsida nõu või paluda abi ...välja näidata oma positiivseid või negatiivseid emotsioone ... algatada, üleval hoida või lõpetada seltskondlikku vestlust ... väljendada oma soove, tahtmisi, õigusi, seisukohti ... jääda eriarvamusele ... vastanduda teistele inimestele ... esitada küsimust ..miks'?" pärast mulle esitatud nõudmist ... tunda end hästi, kui mulle on tehtud kompliment Kasutatud on S.Põldvere ja K.. E. Esopi ..Suhtlemispsühholoogia" kursuse materjale M.Kreegipuu ,,Enesekehtestamise" seminari materjale McKay. M., Davis, M. ja Fanning P. (2000). Suhtlemisoskused. Bolton. R. (2002). Igapäevaoskused.
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegu...
tasand? Kujuneb välja hiljem. See põhineb välismaailmast saabuva teabe ratsionaalsel analüüsil. Enamik töö ja olmesuhtlemisest toimub asjalikult arutleva ja tundeliiasusi vältival tasandil. Kuid vanemliku tardumuse ja abituse ja tujutuse vältimisel on paraku ka pahupool: emotsionaalne pidurdamatus, ülemäärane kahtlemine ja fantaasiavaesus. Transaktsionaalse analüüs (TA) Erik Lennart Bernsteini Suhtlemisteooria TA on suhtlemispsühholoogia teiste teooriate hulgas erilisel kohal seetõttu, et võimaldab aimu saada inimeste igapäevasest suhtlemise varjatud tasandeist. TA vaatleb sotsiaalse käitumise elementaarühikuna ühe isiku pöördumist ehk käiku teise inimese poole. Leidke sobiv suhtlemistasand Kas tegemist on vanemliku-, lapseliku või täiskasvanu tasandiga? ,, Ma ei lähe sinna, Ei mõtlegi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.9 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin läbi artikli "Käitumise kolm stiili" ja sealt ma lugesin välja et me kasutame oma elus kolm viisi , kuidas võib käituda , neid on : alistuv käitumine, kehtestav käitumine ja agressiivne käitumine
ettevõtte esimestel tegevusaastatel ● Kogemuste- ja teadmistepuudus, puudulik spetsialiseeritus Tegevusalaspetsiifiliste teadmiste puuduse kõrval mainitakse puudusi ka ● Raamatupidamine, maksundus, finantsjuhtimine ja finantsanalüüs ● Juriidilised teadmised ● Võõrkeeled ● Üld-ja personalijuhtimise küsimused (töö organiseerimine, meeskonnatöö, projektijuhtimine, motiveerimine, suhtlemispsühholoogia, läbirääkimise oskus ● Turundus ● Infotehnoloogia Täienduskoolitustes ei osaleta,sest ● Lühiajaline koolitus pole piisavalt efektiivne ● Koolituse läbimine on kallis ● Puudub aeg koolituses osalemiseks ● Edukad ettevõtjad teavad, mida nad teavad ja mida mitte ning on enda vastu selles osas ausad ● Administratiivse töö koormus ning bürokraatia Bill Gates astus tagasi Microsofti tegevjuhi kohalt, sest soovis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.5 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin artikli internetis mis on seotud transaktisonaalne analüüsiga. Sealt lugesin välja, et Transaktsionaalne analüüs on teooria, mida on traditsiooniliselt kasutatud selleks, et kirjeldada seda, kuidas me suhtleme teistega ja endaga
Konfliktidest üldiselt: Eesmärgikonflikt Arvamuste konflikt Tunnete konfliktid Konfliktid erinevad ka selle poolest kui palju on neisse kaasatud inimesi, osapooli: Isikusesisene konflikt Isiksustevaheline konflikt Grupisisene konflikt Gruppidevaheline konflikt Organisatsiooni- konflikt Konflikt- on protsess alguse ja lõpuga. 2. Konflikt 1.Konfliktieelne periood 3. Konfliktijärgne periood Kasutatud kirjandus: Suhtlemispsühholoogia, Merle Nurmoja 2002, Sisekaitseakadeemia Sotsiaalpsühholoogia alused, Nicky Hayes http://tnk.tartu.ee/0konfliktist.html Aitäh tähelepanu eest!
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Kasutatud kirjandus: Adler, R.B.; Towne, N. (1990) Looking out, looking in: interpersonal communication; Fort Worth: Harcourt Brace Jovanovich Alas, R. (1999) Organisatsiooni- , juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused; Eesti Haldusjuhtimise instituut, Tallinn Bachmann, T.; Huik, J. (1989) Imetabane taju; Valgus, Tallinn Kidron, A. (1986) Suhtlemispsühholoogia; Valgus, Tallinn
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.7 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin internetist artikli "Mis on emotsioonid inimeste elus" ja sealt ma sain teada , et emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne
Nii leidsin ülesandele vastavad tulemused. Leidsin meie kooli raamatukogu elektronkataloogist märksõnaga äriplaanid 10 tulemust. Sisestasin täpsemasse otsingusse sõna ärikataloog. Panin keeleks inglise ja ühikuks raamatud. Tulemuseks tuli neli lehekülge, kust selekteerisin ülesandest tulenevalt vajaliku. Vasakust veerust valisin täpsema otsingu, kus märkisin linnukestega nimetuse ja artiklid ja otsinguna märksõna suhtlemispsühholoogia. Otsing andis palju tulemusi, kuhu kuulusid nii ajakirja väljaanded, raamatud kui ka loengumaterjalid, kus seda sõna esines. Töörahulolu, rahuolu-uuring, personal, personali arendus ja töötajad. RIKSWEB on esmakasutajale ülesehituselt väga loogiline. Vajalikud viited on kergesti leitavad. Kui tõesti pole varem kasutanud seda elektronkataloogi, siis on vasakus veerus suurte kirjatähtedega link abi, mis seletab põhjalikult kõik vajaliku lahti
õnneks on nad õpitavad ja arendatavad. 4 Kasutatud kirjandus 1. Katsan M. Suhtlemine ja konfliktid [WWW] URL- http://antslakk.edu.ee/pdf/suhtlemine_ja_konfliktid.pdf (25.12 2013) 2. Kotkas M. (1998) Organisatsiooniline käitumine. Tallinn PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm 3. Teichmann M. 2005 [WWW] URL - http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/aabits/digiaabits6.pdf (25.12.2013) 4. Randmann L. Suhtlemispsühholoogia [WWW] URL -http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3800%20-%207.%20Suhtlemise %20kompetentsus%20ja%20konfliktide%20lahendamine.pf (25.12.2013) 5
inimese alistuva rolli ja võtab kogu vastutuse ja kontrolli enda kätte või aitab kõhklevat inimest ka poole peale ja aitab tal poot vastutust endale võtta. Kui aga on välja kujunenud kindlad põhimõtted, siis ei ole seda võimalik teha, või kui siis ainult väga vähesel määral. Sellisel juhul on tegemist agressiivse enesekehtestajaga, kes surub oma soovid läbi ja ei hakka teisi üldse kuulamagi. KASUTATUD KIRJANDUS Kidron, A. (1986). Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus. Navarro, J. (2010). Kehakeelest. Tallinn: Varrak. Niiberg, T. (2011). Suhtlemise kuldreeglid. Tallinn: Pegasus.
nõustamispsühholoogia - inimeste toetamine probleemide lahendamisel koolipsühholoogia - õpetajate, õpilaste, lapsevanemate nõustamine kooliga seotud probleemides perepsühholoogia - nõustamine pereprobleemides jm organisatsioonipsühholoogia - töökeskkonna kujundamine ja parandamine, personalivalik, personali koolitamine tervisepsühholoogia - vaimse tervise saavutamine, hoidmine (stress) suhtlemispsühholoogia reklaamipsühholoogia muusikapsühholoogia jm Psühholoogia seos teiste teadustega. Loodusteadused – bioloogia (eksperimentaalsed uuringud), geneetika, arstiteadused (anatoomia, füsioloogia, farmakoloogia). Ühiskonnateadused – sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, sotsiaalpoliitika, õigusteadused jne. Vahendteadused – matemaatika, statistika, filosoofia. Rakendusteadused – pedagoogika, psühhiaatria, tehnilised teadused.
Loodan, et rohkem meid välja ei lähe ja me saame lõpuni koos olla. Kooli üldise seltskonnaga olen ma väga rahul. Kõik on sõbralikud ja abivalmis ja ma poleks kunagi uskunud, et ma nii palju uusi sõpru endale saan. Õpetajad on väga abivalmis aga kui vaja siis karmid ja panevad ikka oma sõna maksma. Oma õppeainet mida õpetavad valdavad väga hästi ja õpilastele saab kõik kiiresti selgeks. Kõige paremini on mulle õpetajatest meelde jäänud geograafia õpetaja Ene Külaots ja suhtlemispsühholoogia ja inimeseõpetuse õpetaja Astrid Sinisalu. Õpetaja Sinisalu teeb oma tööd suure kiindumuse ja kirega. Seda on hea vaadata kui keegi on nii pühendunud oma erialale ja talle kohe meeldib õpetaja olla. Õpetaja Külaots on meelde jäänud eelkõige selle huumorisoonega mis talle antud on, alati kui klassivennad nalja teevad siis ta üritas kurja nägu teha ja pahandada aga lõpuks hakkas ise ikka naerma. Teistel õpetajatel ka viga ei ole, kõik on omamoodi head ja toredad inimesed.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse juhtimine, ühistegevus ja maasotsioloogia Allar Lind Siim Tomson Katrin-Kai Raid Maris Tsikin Anna Nekrassova SUHTLEMISERINEVUSED ERINEVATE KULTUURIDE VAHEL EESTIS Essee õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja: Maris Prits Tartu 2012 1. Sissejuhatus Eesti on multikultuurne riik, kus elavad erinevad rahvuste esindajad ja iga rahvuse prioriteediks on säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erinevate kultuuride suhtlemine
kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. 3 2. ENESEKEHTESTAMINE 2.1 Kehtestamise olemusest Termini „ enesekehtestamise“ selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70- ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade „enesemaksmapanek“ kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna „enesekehtestamine“, mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Maie Kreegipuu on Eesti tuntumaid kliinilisi psühholooge. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide
9 Kokkuvõte Suhtlemine ja ka kuulamine on omaette kunstid. Neid tuleb elu jooksul õppida ja arendada. Eelnevas tekstis on ära toodud vaid üksikud suhtlemise- ja kuulamisevormid. Suhtlemise abil võib mõjutada inimese käitumist ja otsuseid. 10 Kasutatud allikad Sotsiaalpsühholoogia alused (2002) Hayes, N Suhtlemispsühholoogia Kidron, A Kehakeel Pease, A 11
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesur...
loogilise süsteemi. 27. Paljud psühholoogia põhitõed ei ole taibatavad mitte abstraktse arutluse, vaid probleemi läbielamise, oman nahal tajumise tulemusena. G. W. Allport kirjutas, et psühhiaatrid, kel endal on olnud neuroosi sümbromeid, võivad oma kliente terasnärvidega hingearstidest isegi paremini mõista. Samal kombel võib püshholooiga õppijal tema enda tahtenõrkus, tähelepanu hajuvus, meeleolude kõikumine või eksamihirm olla asjalikuks teejuhiks. Kidroni raamatud: ,,suhtlemispsühholoogia", ,,loomevõime arendaine", ,,suhted töökollektiivis", ,,otsingult avastamisele", ,, psühholooigiline nõustamine", ,, keskendumiskunst", ,, stressi teejuht", ,, kuidas olla asjalik", ,, oska olla enda psühholoog", ,, kuidas hõlbsalt õppida", ,, harrastame joogat", ,, 122 õpetamistarkust", ,, leidlik meel", ,, isiksuse käsitlusi Läänes ja Idas", ,,ärijuhtimise psühholoogia!.
Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on pa...
interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) · SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Sotsiaalpsühholoogia · Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... · Teaduslik ja tarbepsühholoogia. · Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sisu ja töökorraldus · Sisu: SP uurimisvaldkond, mõisted, teooriad, tegijad, vaidluskohad, uurimismeetodid, rakendused. Seosed teiste teadustega · Registreerimine PSI-s! Aineprogramm: loengud, iseseisev töö · Kirjandus: kohustuslik ja soovitav. Eesti, vene ja inglise keeles · Loengud vabatahtlikud, programm + slaidid üleval Moodle keskkonnas. Kursuse nimetus Moodle's: Sotsiaalpsühholoogia 2013
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest.
Võru Kutsehariduskeskus Iseseisevtöö Suhtlemispsühholoogia 2009 1). Filmi kokkuvõte Donnie Darko on kirjaniku ja lavastaja Richard Kelly 2001 aasta psühholoogiline triller. Film kujutab tegelikkuse painutamist ja nimitegelase iseloomu, kes püüab mõista oma maailmalõpu nägemuste tähendust. Filmi keskmes on teismeline noormees Donnie ja tema pere ning nendevahelised suhted. Darkod on tavaline Ameerika perekond, kes elavad Virginia osariigis Middlesexsis. Nad on keskmisest jõukamad ning perekonna sisekliima on hea, liikmete vahel valitseb üldine mõistmine ja üksteisega arvestamine. Darkode perre kuuluvad pereisa Eddie ja ema Rose, tütred Elizabeth(20) ja Samantha(11) ning poeg Donald e. Donnie(17).Eddie ja Rose abielu on kestnud oma tõusude ja mõõnadega harmooniliselt juba 20 aastat. Laste vahel esineb küll nägelemisi ja väiksemaid tülisid, kuid üldiselt on nad lähedased ja hoiavad kokku. ...
Maris Paas,090573 SPSin-1 Suhtlemispsühholoogia 24.novembri kodutöö Kodutöövormis kasutan paarisuhet (elavad koos), et kirjeldada järgmisi käitumise vorme: Positiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed. Negatiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatav ebameeldivuse ära jäämine. Karistus- Olukord, kus käitumissagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameel- div sündmus.
Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik Kommunikatsioon ehk organismidevaheline teabevahetus on kasvanud koos inimkonnaga. Tegemist on protsessiga, mida on võimalik erinevatel viisidel praktiseerida ning nagu inimkondki, on ka kommunikatsioon pidevas muutuses ning arengus. Selleks, et mõista milline on ja kuidas kujuneb suhtlemisprotsess, millised tegurid ja mil määral seda mõjutavad, tuleks meil suunata oma pilk suhtlemispsühholoogia poole, mille seisukohtadele tugineb ka käesolev kirjutis. Võtame vaatluse alla interaktsioone reguleerivad tegurid ning sõnumivormid, mis kujundavad inimeste arusaamu. Ruumi, kus elanikkond viibib, võib pidada sotsiokultuuriliseks ruumiks. See tähendab, et meil on erinevad kultuurid, mis reguleerivad oma sotsiaalsete normide, reeglite, tavade ja muuga, mingi kindla ühiskonnaosa käitumist, suhtumist ning reaktsioone. Sotsiaalsed normid
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Interneti turundus ja sotsiaalvõrgustike tutvustus Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 41 Üliõpilane: Viljo Kokla, Tõnis Pihlak, Andrei Vaht Juhendaja: A. Kaldoja Tallinn 2010 Sisukord Interneti turundus võimaluste tutvustus................................................................................................3 Tasuta külastatavus otsingumootoritest...........................................................................................3 Klikipõhine reklaam........................................................................................................................3 Bännerreklaam.................................................................................................................................4 Suhtearendus ja usal...
uurida põhjuslikke seoseid teooriate sisu ja töökommete vahel. Näiteks Alderferi vajaduste teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad kindlaid käitumisviise, mitte lihtsalt näidata korrelatsiooni vajaduste ja käitumise vahel. 5 Konspekt on koostatud järgnevate infoallikate põhjal: - Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. - Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. - Arnolds, C.A., Boshoff, C. Compensation, esteem valence and job performance: an empirical assessment of Alderfer's ERG theory. - Arnolds, C.A., Boshoff C. Does higher remuneration equal higher job performance
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
süüdistada. Mõlemad pooled peaksid kaaluma vastaspoole seisukohti ja asjad rahulikult läbi rääkima. Siis on lahendus nagu iseenesest tulemas. Igaljuhul arvan, et konflikti eest ei tohik põgeneda ja seda"õhku rippuma jätta" vaid ikka asjad selgeks rääkima. Nii on kõigil palju kergem edasi minna. KASUTATUD KIRJANDUS Katsan M. Suhtlemine ja konfliktid [WWW] URL- http://antslakk.edu.ee/pdf/suhtlemine_ja_konfliktid.pdf (22.03.2012) Randmann L. Suhtlemispsühholoogia [WWW] URL -http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3800%20-%207.%20Suhtlemise %20kompetentsus%20ja%20konfliktide%20lahendamine.pf (22.03.2012) Sõerd J. 1992. Psühholoogia kõigile. Koolibri. Tallinn. Lk 120-124 Teichmann M. 2005 [WWW] URL- http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/aabits/digiaabits6.pdf (22.03.2012)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.11 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin 2 artikli "Nõuanded suhete loomiseks ja hoidmiseks" ja "Lähisuhete alustamine" nad on mõlemad internetis ja linkid on all. Ma lugesin tekstist välja , et suhted erinevate inimestega
Psühholoogia. Suhtlemispsühholoogia. Suhtes tuleks küsida tagasisidet. Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti. Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida. Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda. Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA. Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole. Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest. ,,Attributions made by happy and unhappy couples
Tihti ei oska me seda analüüsida ega isegi märgata. Iga inimene peaks leidma tasakaalu oma mina- tasandite vahel. Ei ole ehk ühtset mustrit, miline tasand peaks domineerima ja milline mitte. Inimest, kellel on tasakaalus Lapse ja Täiskasvanu tasand peetakse üldiselt tasakaalukaks. Mina tasandid 10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Eesti Maaülikool. (01.03.2008). Suhtlemispsühholoogia üldkursuse õppematerjal. [http://ms.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=65165/Suhtlemis_loeng.pdf ]. 2. Kõiv, S. (01.03.2008). Mees vajab naist mitte ranget vanemat. [http://woman.delfi.ee/suhted/suhted/article.php?id=17405967]. 3. Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium. (01.03.2008). Inimeseõpetuse õppematerjalid. [www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/103/InimopTervisekasvatus9.doc]. 4. Vatsel, A.( 01.03.2008). Rollimängu mõju isiksuse arengule. [http://www
Kadrioru Saksa Gümnaasium ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika
Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus.
jätta muljet, et neil on vaid sõbralik vestlus, samas rääkis ta kehakeel hoopis muud ning nagu ka varem oli märgitud, kui kehakeel ja inimese kõne ei ühti, siis tuleb usaldada kehakeel, kuna see ei valeta. Samuti tuleb ära märkida, et vaatlus ei olnud teaduslik ja kuna hiljemalt ei ole küsitletud tüdrukut ega ka poissi, siis ei ole saadud teada ka seda, mis nende liigutuset taga inimeste endi arvates oli. Niisiis olid need tähelepanekud tehtud lähtudes vaid suhtlemispsühholoogia loengutes kuuldust ning ka Ph. D Robert Boltoni raamatust "Igapäevaoskused" loetust.
BAeks-5-Teema-Mõjustamis- ja suhtlemispsühholoogia 1. Nimeta ja kirjelda lühidalt vähemalt 2 tüüpilist tajumehhanismi ning vähemalt 1 levinumat tajuviga (nn tajumise tüüpskeemi)? Taju - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Tajumehhanismid: Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta ...
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub. Isikutaju efektid - esmamulje efektid ( - kor...
Pea kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Suhtlemisel pole tähtis mitte ainult see, mida me ütleme, vaid see, kuidas me ütleme! Viited: http://rygitugi.blogspot.com/2011/01/enesekehtestamisest.html http://www.olekaasas.ee/upload/Editor/Pilguheit%20andragoogikasse.pdf http://www.atlex.ee/pdf/enesekehtestamin.pdf Konspekteeritavad raamatud: ,,Avalik esinemine" Malcolm Kushner ,,Kuidas 30 sekundiga mõjule pääseda" Milo O.Frank ,,Suhtlemispsühholoogia" Anti Kidron Tagasiside Mulle meeldis neid raamatuid uurida kuna psühholoogia ja inimeste vahelised suhted on mulle alati huvitavad ja põnevad tundunud. See on nagu pilguheit varalaekasse. Meis on niipalju kasutamata ressursse. Oleme kõik nagu lihvimata pärlid. Kuidas kuulata inimest see teema on neis raamatuis küll suhteliselt napilt esindatud ent ühte-teist siiski leiab. Otsisin ka netist viiteid ja vanasõna läks täide: Kes otsib, see leiab. Minujaoks oli aga
.....................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Töös käsitletakse suhtlemispsühholoogia üht teemat, milleks on kehakeel. Inimesed kasutavad igapäevaelus peale verbaalse ka mitteverbaalset kommunikatsiooni. Liigutusi tehakse vahel enda teadmata, sest need tulevad enamjaolt alateadvusest. Mitmesuguste zestide tundmine on erinevate vestluste osalemisel vägagi kasu toov omadus, kuna nende järgi mõistab partneri mõtteid ja tahtmisi. Antud töös kasutatakse Allan Pease'i raamatut ,,Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Teoses on
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loo...
annaabi.ee 
