Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte/kordamine

● Saavutusvajadus Heterogenne suhtlemiskeskkond- Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda üksteist, kuid kes kõik tunnevad ühte konkreetset isikut. Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: ● Olulised teised ● Isikud, kellega on vahetussuhted ● Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüübid: ● Kestvuse alusel: lühi ja pikasajalised ● Läheduse alusel; lähedussuhted ● Tegevuste alusel: mida koos tehakse nt abielu MÕISTED: ● Teabe edastaja ● Teabe vastuvõtja ● Teade ● Kanal ● Sümbolid ● Konteskst ● Tagasiside ● Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline) Mina-konseptsioon- teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle)

Suhtlemispsühholoogia

14

pdf

Suhtlemispsühholoogia

taotlemata. Heterogeenne suhtlemiskeskkond: Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt ● Vahetussuhted (nt. kolleegid) Suhete tüübid. Jaotatakse: Kestvuse alusel – lühi-ja pikaajalised Läheduse alusel – lähedussuhted, nt. pere, sõbrad, romantilised suhted Tegevuste alusel – mida koos tehakse, nt. abielu Suhtlemine ja mina-konseptsioon (MK). MK – teadmine endast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist. MK ←→ suhted ja suhtlemine Tüüpiline tõlgendusstiil ←→ suhted MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes; aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ootused teiste käitumiste suhtes. Enda positsioneerimine, nt. teatud hääletooni,sõnavara jne kasutamisega; võõras hakkab väga

Suhtlemispsühholoogia

14

doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle, 1994). · Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse kogemine Materiaalne, instrumentaalne toetus, mis viitab konkreetsete teenuste osutamisele, emotsionaalne

Suhtlemis psühholoogia

10

doc

Suhtlemispsühholoogia

oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus:

Suhtlemispsühholoogia

8

doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus:

Suhtlemispsühholoogia

16

docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

kordamisest ja leida igale situatsioonile kohane vastus. Üks võimalus on näha kehtestamises alistumise ja agressiivsuse vastandit. Alistuv käitumine Plussid  Konfliktide vältimine  Heakskiidu pälvimine  Väiksem vastutusekoorem  Saab teisi kontrollida Endal pole sellest mitte mingisugust kasu. Miinused  Elamata jäänud elu, sest alati nõustutakse teise inimesel variantidega  Vähem rahuldust pakkuvad ja intiimsed suhted, kui see isikule meeldiks  Haletsus, ärritus ja halvakspanu teise inimese poolt  Suutmatus oma tundeid kontrollida Agressiivne käitumine Plussid  Suudavad kindlustada materiaalsete vajaduste rahuldamise  Oskavad reeglina ennast ja oma isikuruumi kaitsta  Suudavad enda ja teiste elusid kontrollida – võimu abil Miinused  Hirm  Vastuagressiooni provotseerimine  Kontrolli kaotamine  Süütunne  Inimlikkuse kaotamine

Suhtlemispsühholoogia

9

doc

Loengumaterjalid

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist:

Suhtlemispsühholoogia

35

doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

(läänes normaliseerunud, seksuaalkäitumist aktsepteeritakse rohkem) Seks ­ sünonüümiks on kujunenud seksuaalvahekord e koitus; tegelikult kõik seksuaalsed väljendusvormid; seksuaalse käitumise üldnimetus Sugu ­ bioloogiline eristumine sugude vahel Seksapiil ­ vastassugupoole veetlus, külgetõmbejõud Suguelu ­ suguküpse organismi sugutumisega seotud käitumisviisid, füsioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed protsessid ja suhted, mis põhinevad suguihal ning mille abil suguiha rahuldatakse; kihud ja instintkid (K.Lonradi järgi) ­ mida põhjustavad organismi seesmised tegurid, instinktid, mida vallandavad välisärritajad Suguühe e suguakt e koitus ­ inimeste lähedane suhe, kus mehe suguti viiakse naise tuppe ja sellega kaasnevad erutus ja hingelised seksuaalsed tunded (K.Kõiv) Erogeenne ­ suguiha tekitav; erogeensed piirkonnad väljaspool suguelundeid

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

Meedia

Kommentaarid (0)