35. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 36. Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 37. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 38. Mida tähendab parakeel? tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. 39. Miks on kuulamisoskus oluline inimkommunikatsioonis? 40. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud *vältida tõrjutu seisundisse sattumist 41. Mis on kuulamistõkked? barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, valikuline kuulamine, siltide kleepimine, unelemine, samastumine, nõuandmine, väitlemine, teema vahetamine, oma õiguse tagaajamine, takka kiitmine 42. Mis on aktiivne kuulamine? eeldab täielikku pühendumist 43. Mis on empaatiline kuulamine
* tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust. * kokkuvõttev ümbersõnastamine tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse. (Antsov, 2005) 3. PSEUDOKUULAMINE Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest saada kas hiljem ise ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi. (Antsov, 2005)
.. ümbersõnastamine ülekuulamine · jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimused · tunnete ja seisundi sõnastamine · kokkuvõtte tegemine Kuulamise põhitehnikad: · näidake välja huvi · esitage õigesti sõnastatud küsimusi · ärge kalduge eesmärgist kõrvale · kontrollige oma mõistmisvõimet · talitsege omi tundeid (emotsionaalne intelligentsus) Suhtlemistõkked · pseudokuulamine · situatsiooni valitsemine · selekteeriv kuulamine · tühikute täitmine suva kohaselt · tundetu kuulamine · isoleeritud kuulamine · kaitsev kuulamine · varitsev kuulamine
Kuulamine on uhteaegu nii kompliment kui enese sidumune. See on enesele voetud kohustus moista teise inimese tundeid, nende arusaamu.Kuulamine on kompliment, mis naitab ,et te hoolite teisest inimesest, tema elu ja temaga juhtuv on teile tahtis. Kui tahate kedagi moista, ei jaa teil muud ule, kui teda tahelepanelikult kuulata. Paraku jatab pseudokuulamine sageli huvitatud kuulamise mulje., eesmargiks on rahuldada mingit oma vajadust, mitte kuulata. Tuupilisi vajadusi mida pseudokuulamine rahuldab: 1.Jatate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud, nii hakkate neile meeldima. 2. Olete valvel, markamaks ohtu saada torjutud 3. Puuate jutust uht teadud infokildu ning jatate koik muu taherlepanemata. 4. Voidate aega jargmise markuse ette valmistamiseks 5.Kuulate poole korvaga, et ka teine teid parast ara kuulaks. 6. Kuulate, et leida teise norku kohti ja neid parast ara kasutada. 7
KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE....................................................... 3 AKTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE KUULAMINE............................................ 4 KUULAJAROLLID....................................................................................................... 5 KUULAMISTÕKKED................................................................................................... 6 KUULAMISTEHNIKAD...............................................................................................
Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Kuulamine on kompliment, sest see näitab, et hoolite sellest mis teise inimesega juhtub, hoolite tema elust ja läbielamistest. Tavaliselt vastavad inimesed sellisele komplimendile poolehoiuga. 2. HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaikimist, kui teine räägib. Ärakuulamine põhineb kavatsustel teha üht alljärgnevast: · Mõista kedagi eeldab tähelepanelikku kuulamist · Nautida kellegi seltskonda kuulamine tuleb loomulikult · Saada midagi teada kuulamine tuleb loomulikult · Pakkuda abi või lohutust väljendab probleemile pühendumist Ka pseudokuulamine jätab sageli huvitatud kuulamise mulje. Pseudokuulamise puhul pole
Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Kuulamine on kompliment, sest see näitab, et hoolite sellest mis teise inimesega juhtub, hoolite tema elust ja läbielamistest. Tavaliselt vastavad inimesed sellisele komplimendile poolehoiuga. 2. HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaikimist, kui teine räägib. Ärakuulamine põhineb kavatsustel teha üht alljärgnevast: · Mõista kedagi eeldab tähelepanelikku kuulamist · Nautida kellegi seltskonda kuulamine tuleb loomulikult · Saada midagi teada kuulamine tuleb loomulikult · Pakkuda abi või lohutust väljendab probleemile pühendumist Ka pseudokuulamine jätab sageli huvitatud kuulamise mulje. Pseudokuulamise puhul pole
*Muu vastus: Ei oska vastata Graafik 4 7 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 4 Kuulamine- isiksust arvestava suhtlemise eriline oskus. 4.1 Kas suudad klienti lõpuni kuulata? Eristatakse kahesugust kuulamist: huviga kuulamine ehk tõeline kuulamine ja pinnapealne kuulamine ehk pseudokuulamine. Pseudokuulamine on kuulamine, mille kohta öeldakse „Kuulab, aga ei kuule.“ Tõeline ehk aktiivne kuulamine on aktiivne protsess, mis nõuab teie osalust. Selleks, et suhtluse tähendust mõista, peab tavaliselt esitama küsimusi ja andma tagasisidet. Toetudes minu küsitluse vastustele, võib väita, et Sadama turu kliendid kuulavad oma kliente hoolega ja aktiivselt. Kuulates selgitatakse välja kliendi vajadused, soovid ja ka mured. Sageli/tihti; 18%
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsio...
tõhusalt. Heas kontaktis toimub aktiivne kuulamine, positiivne kehakeel (näiteks inimene nõjatub ettepoole), silmside. Kindlasti peab heal kontaktil olema ka hea ajastus. Halvas kontaktis puudub silmside, laused on napisõnalised, kuulaja tegeleb teiste asjadega, ka võib kontaktil olla halb ajastus. Kuulamise eeldused on avatus, tingimusteta aktsepteerimine, partnerlus, sotsiaalne soojus, empaatia ja aktsepteerimine. On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine, kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest. Suhtlemine ei ole lihtne. Igapäeva elus tekib suhtlemisel tõrkeid. Inimeste arvamused on erinevad, inimeste käitumisviisid on erinevad. Kõik see võib põhjustada konflikte. Suhtlemistõrgeteks on kritiseerimine, sildistamine, ähvardamine, kamandamine, diagnoosimine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõuandmine ning isegi kiitmine, teatud olukordades. Kritiseerimise käigus inimese
Sageli on jalad või jalalabad pööratud inimese poole, kellest huvitutakse kõige rohkem. Ka hingamine on oluline faktor, mis kajastab vestluspartneri tundeid ja hoiakut. Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Suhtlemise üheks osaks on kuulamine. Väga oluline on, millist informatsiooni sa kuulates saad. Eristatakse huviga kuulamist ja pseudokuulamist. Pseudokuulamine jätab tithi küll huvitatud kuulamise mulje, kuid seda tehake valedel eesmärkidel. Huviga kuulamise tulemusel võib inimene saada informatsiooni, mis on talle vajalik. Samas saab nii luua ka sidemeid ja tekitada teistes isikutes usaldust enda suhtes. Kuulamise juures võivad esineda kuulmistõkked, mida on kokku 12. 1. võrdlemine 2. mõtete lugemine 3. vastuseks valmistumine 4. sõelumine 5. sitlide kleepimine 6. unelemine 7. samastumine 8. nõuandmine 9
soov ennast kaitsta. Kõrva hõõrumine väljendab soovi kuuldut vältida. 33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Riietumine peegeldab kandja isiksust, hoiakuid, väärtusi. Riietus võib nii veenda kui eemale tõugata. 34. Mida tähendab parakeel? Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist. 35. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest saada kas hiljem ise ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi. 36. Mis on kuulamistõkked?
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loo...
Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel. 24. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalset, kuna suhteliselt raske on kehakeelega valetada. 25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne tsoon, Personaalne tsoon, Sotsiaalne tsoon, Avalik tsoon 26. Mis on parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. 27. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine on selline nähtus, kus inimene näib teist inimest kuulavat, aga tegelt ta ei kuula eriti teda. Teeb seda, et endale kasulõigata. 28. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine, Mõtete lugemine, Vastuseks valmistumine, Sõelumine, Siltide kleepimine, Unelemine, Samastumine, Nõuandmine, Väitlemine, Oma õiguse tagaajamine, Teema vahetamine, Takkakiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Kuulab ja aktsepteerib ilma hinnanguid andmata. 30. Mis on lähisuhete aluseks
33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?riietus ja välimus on üks kommuniakstiooni liikidest 34. Mida tähendab parakeel?Parakeel tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. Rõhutades mingit sõna anname märku just antud komponendi tähtsusest. Mingi üksiku lauseliikme rõhutamine võib mõjuda tihti halvustavalt. 35. Mis on pseudokuulamine? Vajadused, mida pseudokuulamine rahuldab jätad inimestes mulje, et oled nende jutust huvitatud oled valvel, märkamaks ohtu püüad jutust üht teatud infokildu, jättes kõik muu tähele panemata võidad aega järgmise märkuse ettevalmistamiseks kuulad poole kõrvaga, et ka sind pärast är kuulataks kuulad, et leida teise nõrku kohti kontrollid, kuidas inimesed reageerivad kuulad poole kõrvaga, et olla kena inimene kuulad poole kõrvaga, et ignoreerimisega teist mitte solvate 36. Mis on kuulamistõkked
20. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. 21. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalseid sõnumeid, kuna neid on inimesel raskem kontrollida. 22. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants. 23. Mis on pseudokuulamine? Üritatakse inimestele jätta muljet, et neid kuulatakse, omakasu eesmärgil (et saada ise ära kuulatud, meeldida, võita aega vms). 24. Mis on kuulamistõkked? Barjääri loomine kuulaja poolt. Näiteks valikuline kuulamine, unelemine, võrdlemine, siltide kleepimine, vastuseks valmistumine jne. 25. Mis on konflikt? Selgelt väljenudv vastasseis. 26. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid?
Üldiselt suudab inimene keskendunult kuulata 45-50 minutit. Meie kuulamisoskused on erinevad. Sageli võib kuulamine olla väga valikuline tegevus. 16. Mida tähendavad mittekuulamise korral: „lava ahnitsemine“ - räägib kogu aeg ise ja ei kuula teisi, rääkimise paus tehakse ainult selleks, et teha nö hinge tõmme ning kohe edasi rääkida ja tähelepanu endal hoida pseudokuulamine - jätab sageli huvitatud kuulamise mulje. Eesmärk on mitte kuulata, vaid rahuldada mingit teist vajadust. Nt jätta inimestele mulje, et olete nende jutust huvitatud, sest on soov neile meeldida, olla valvel märkamaks ohtu saada tõrjutud, võita aega järgmise märkuse ettevalmistamiseks jne. 17. Mida tähendab summeerimine kui kuulamistehnika? sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et
mitteverbaalseid märguandeid kuna pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. 25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants 26. Mis on parakeel? Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist. 27. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud või *vältida tõrjutu seisundisse sattumist. 28. Mis on kuulamistõkked? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
Samuti võib mittevastav riietus häirida, olukorraga sobiv riietus aga kaasa aidata. «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. 34. Mida tähendab parakeel? = midagi lisaks keelele -> tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. 35. Mis on pseudokuulamine? Näo tegemine nagu kuulaks, tegelikult kuulad heal juhul ainult poole kõrvaga ja otsid ainult teatud infokildu või infot, et teisel poolel jääks mulje, et teda kuulatakse. Sageli tehakse selleks, et rahuldada mingit kindlat eesmärki: kas vältida teise solvamist või nt leida teise nõrki kohti. 36. Mis on kuulamistõkked? Barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, valikuline
noogutage Ärge hinnake inimesi nende välimuse järgi ja naeratage siiralt kõikidele sisenejatele Käituge kehtestavalt nii klientide kui oma kaastöötajatega Ärge unustage oma kehaasendit, peahoiakut ja näoilmet Iga teie sõna ja liigutus peab väljendama kliendile seda, et ta on teretulnud ning te olete valmis teda teenindama. 19. Kuulamise erinevad vormid Pseudokuulamine: teeseldud huvi Võrdlemine: võrdleb ennast vestluspartneriga Eelarvamused: kuulab eelarvamusega Mõtete lugemine: Ei kuula, mida räägib, vaid arutled peas, MIDA ta tegelikult mõtleb Vastuseks valmistumine: kuulamise asemel mõeldakse, mida järgmiseks öelda 8 Selekteerimine: kuulaja tabab vaid osad, mis teda huvitavad. Unelemine: kuulaja on omas mõtetes Samastumine: elab näiliselt räägitud läbi, aga ei küsi, mida rääkija sel hetkel tundis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
