Teadus filosoofiata on halvatud ja filosoofia teaduseta on pime Aastakümneid on vaieldud teemal, kas teadus ja filosoofia saavad koos eksisteerida. Mõne teadlase arvates ei ole filosoofial teaduses kohta, see vaid segab. Teised usuvad, et filosoofia edendab teadust, lubab areneda, luua hüpoteese. 23. jaanuaril 1924 sündis Viinis teadusfilosoof Paul Feyerabend. Ta nägi teaduses koos kunsti ja religiooniga tunnetusvõimalust. Samas ei saanud erinevaid lähenemisi tõele võrrelda, kuna need on omavahel ühismõõduta. Feyerabend oli range metoodika, see tähendab ka Karl Popperi vastane, kuna selle järgimine takistab pikapeale teaduse arengut. Üleüldse oli Feyerabend ette kirjutatud teadusmeetodite vastane, kuna see piiravat tegevust. Ainus lähenemine, mis kedagi ei piira, on ,,kõik kõlbab". Feyerabend ise ütles:""kõik kõlbab" ei ole ,,printsiip", mida ma pooldan ... vaid ajalugu lähemalt vaatava ratsionalisti kohkunud hüüatu...
loogilise ja loomulikuna, on küsimused: miks, millal, kuidas, kas ja nii edasi. Ajast aega on inimesed korraldanud kokkusaamisi ning iga vähegi arukam seltskond filosofeerib sellistel koosviibimistel päevakajas olevate teemade üle. Filosoofia abil on võimalik alustada ning lõpetada vaidlusi, sest iga inimese filosoofiline maailmavaade on erinev. Vanasti ehk oli filosoofia tõepoolest rohkem kui ,,teadus", kuid nüüd võiksime öelda, et ilma filosoofiata oleksime me kõik kui ühel arvamusel ,,peata kanad". Tavaelus kasutame me filosoofiat tegelikult iga päev: koolis, tööl, isegi magades. Inimesed mõtlevad nii häälega kui endamisi erinevate küsimuste peale, millele nad tegelikult vastust ei tea. Näiteks võib tuua küsimused: Kas tulnukad on olemas? Miks vihma sajab? Nendele küsimustele võib ju olla vastus, aga kes ütleb, et ainult üks vastus on see ainuõige. Koolis mõtlevad õpilased pingsalt antud ülesannete peale
See ei muuda mingil määral mitte millegi olukorda. Ent kui võtad 7 miljardi inimese risu, siis saame tulemuseks reostatud ja peagi elamiskõlbmatu planeedi. Selline õnnetu kuid realistlik järeldus ja näide. Kokkuvõtteks vastaksin küsimusele, mille ma alguses püstitasin. Jah, surm defineeribki elu. Terve elu me valmistume surema, õpime seda tegema. Ilma selle teadmiseta ei jõua me kuhugile. Ilma surmata ei ole ka sündi. Ilma surmata ei ole elu. Ilma filosoofiata ei ole teadmisi suremisest, ega ka elust. Lõpetan oma mõttekäigu sama filosoofi öeldud lausetega “Harjutada ennast surmaga tähendab harjutada ennast vabadusega. Inimene, kes on õppinud, kuidas surra, on unustanud kuidas olla ori,” mis minu jaoks tähendbki just seda, mida ma rõhutasin: selleks, et elada, pead olema vaba. Omaks võttes teadmist, et ükskord kõik lõppeb ja sellega leppida, saadki olla tõeliselt
vajalik eeldusteks ja põhjendusteks ehk kõik teadused on alguse saanud filosoofiliast või filosoofilisest ideest seejärel iseseisvunud ehk filosoofiast eraldisesivaks muutunud. Filosoofiast vabastatud teadust tuntakse viimasel ajal naturaliseeritud või naturalistliku filosoofiana, millel on olemas seos naturalismiga, mille kohaselt on maailm seletatav loomulik-looduslikult, loodusnähtusena või loodusteaduslikult, ilma filosoofiata. Teaduse uurimine peaks olema mõistetav mitmete erinevate teaduste alusel. Naturalistliku teadusfolosoofia erinevus naturalismiga seisneb selles, et naturalistlik teadusfilosoofia põhineb teadusajaloole, sotsioloogiale, kultuurantropoloogiale jne. Karl Popperi kriitilise ratsionalismi teooria kohaselt ei tohiks teadusfilosoofia läheneda naturalismile, sest see eitab filosoofiat täielikult ning see võib kaassa tuua teadusfilosoofia müüdistumise
samuti oli kasutusel väljend „tengu“,mis oli kurjavaimu tähenduseks. Hiinlasi ja jaapanlasi, kes tegelesid selle kunsti õppimisega nimetati mägipreestriteks ehk YAMABUSHI´deks. Kuna Jaapani valitsus, kellel riigi valitsemiseks ja korra tagamise vahendiks hästiõpetatud sõjavägi, hakkas kuidagi vaenulikult suhtlema ´´yamabushi,,-de religioosetesse tavadesse asusid nad elama mägedesse – kaugemale asustatud kohtadest ´´Yamabushi´´-dest tulid NINJAD – filosoofiata kõigi poolt kardetud ühemehe armee. NINJAKS SAAMINE Erinevatel andmetel loetakse ninjade KULDAJASTUKS aastaid 1100-1600 m.a.j täpsemalt 1192- 1333 aastani seda nimetati ka veel KAMAKURA – ajastuks, kuna siis said alguse paarkümmend erinevat ninjakooli. Pilt nr.1“ NINJA „ Tippajal ulatus koolide arv seitsmekümneni. Jaapanis saavautasid ninjad suure kuulsuse ja võimu
Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. Filosoofia pakub meile kaitset. 26) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta: milline on Seneca järgi õnnelik elu? Vastus: Luciliusele on selge, et keegi ei saa õnelikult elada tarkuse poole püüdlemata õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus .Õnnelik saab olla vaid kartmatuja ilma filosoofiata ei saa elada mitte keegi kartmatult. On olemas vaid üks tee- põlata välist ja rahulduda aulisega. Tuleb oodata avasüli oma saatust. Pea hüveks ainult seda mis on auline. Filosoofia pakub meile kaitset. 27) Küsimus Friedrich Nietzsche raamatu « Ecce Homo » kohta: miks Nietzsche ütleb, et ta on saatus ning kuidas ta oma ülesannet määratleb? Vastus : Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid. Pärast, kui ta on kokku puutunud
Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. Filosoofia pakub meile kaitset. 26) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta: milline on Seneca järgi õnnelik elu? Luciliusele on selge, et keegi ei saa õnelikult elada tarkuse poole püüdlemata õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus .Õnnelik saab olla vaid kartmatuja ilma filosoofiata ei saa elada mitte keegi kartmatult. On olemas vaid üks tee- põlata välist ja rahulduda aulisega. Tuleb oodata avasüli oma saatust. Pea hüveks ainult seda mis on auline. Filosoofia pakub meile kaitset. . 27) Küsimus Friedrich Nietzsche raamatu « Ecce Homo » kohta: miks Nietzsche ütleb, et ta on saatus ning kuidas ta oma ülesannet määratleb? Nietzsche arvates on head inimesed, pühakud jne. võltsid ja põlastusväärsed inimesed, petised
Filosoofia on tarkus ning see toob õnneliku elu, see on maailma ja elamise alus. Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset ja õpetab eluga hakkama saama o Seneca väidab, et orjates filosoofia saamegi vabaduse. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus. Filosoofia ei ole levinud oskustöö, see seisneb tegudes (mitte sõnades), vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu ja reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mida mitte. Ilma filosoofiata ei saa mitte keegi elada kindlalt; iga tund loob olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida. Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale ja saatusele kuuletuma- õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) o Nõustun sellega, et mida rohkem inimesel on, seda rohkem ta hakkab tahtma. Ainult hädavajalikuga leppiv inimene ei saagi
annaabi.ee 
