· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata
.. Homo sapiens sapiens on kahejalgne primaat hominiidide perekonnast, kellel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldav abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Mõtlev loom. Kas kõik mõistust kasutavad loomad on inimesed? Kas inimene kui loom oma tunnusjoonega on parem või halvem kui teised loomad? Kas meil on eelis või kompensatsiooni mehhanism? · Voluntaristlik- inimesest räägitakse läbi tema tahte · Eksistentsialistlik inimene on kahe maailma vahepealne. Miks inimene on armetu? Võõrastusefekt inimese ja maailma vahel. Heidegger- kohalolu. Kus siin see inimene siis on? See siin on maailmas. Maailmas olemine. Seda iseloomustab inimese sotsiaalsus, enda määratlemine teiste kaudu. Meeleolu, mis on Heidengeri termin õigele toonile, mis teda oma olemise põhiküsimusele häälestab. Ka mõistmine ja sattumuslikkus. Keel- olemise koda. Hool- maailmas olemise viis
ma tahan end luua, see saab eeskujuks inimkonnale ning see tahe, mille ma oma isiklikku valikusse panen, teenib ka seda eesmärki, et luua inimest kui sellist. Selles mõttes pole minu valik kunagi ainult mind puudutav, lokaalne, vaid on globaalne. Sartre'i eetiline printsiip sarnaneb Immanuel Kanti kategoorilisele imperatiivile. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on sestap angazeeritud (prantsuse keeles engager) mõtleja, st selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Paljud eksistentsialistid on tundnud poolehoidu kommunistliku ühiskonnakorralduse suhtes. ALBERT CAMUS Albert Camus käsitleb end eksistentsiaalselt mõistva inimese suhet ühiskonda, kultuuri. Inimese käsitlemisel tuleb lähtuda tema täiesti isikupärasest olemisest ehk eksistentsist;
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hi...
20. sajandi teatrivoole Anglo-iiri kirjanik George Bernard Shaw (1856 – 1950): Intellektuaalne teater, käsitles kalke sotsiaalseid probleeme „Caesar ja Cleopatra“ „Kuradi õpilane“ „Pygmalion“ „Androkles ja lõvi“ „Südamete murdumise maja. Fantaasia vene laadis“ Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõjudega „Püha Johanna“ 1923 Shaw’ näidendid paistavad silma teatritehnika hea tundmisega Teatro Intimo Barcelonas Hispaanias José Echegaray (1832 – 1916): „Suur Galeoto“, „Don Juani järglane“ – Henrik Ibseni näidendite („Kummitused“) mõju Jacinto Benavente (Nob. Auhind 1922) „Huvid mängus“ – Shakespeare’i ja itaalia commedia dell’arte mõju Vennad Quinterod Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aa...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes fil...
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes
7. Realismi esindajad psühholoogiline romaan on romaan, mis keskendub 1) C.Dickens ,,Oliver Twist", 2) W. Thakeray tegelas(t)e hingeelu kujutamisele ja analüüsile. ,,Edevuse laat",3) G.B.Shaw ,,Pygmalion" (E.Hemingway ---, E.M.Remarque ,,Läänerindel (inglise), muutuseta", H.Hesse ,,Mägede poeg") 1) Stendhal ,,Punane ja must", 2) G.Flaubert eksistentsialistlik romaan; väärtushinnangud, vabadus, ,,Madame Bowary", 3) H.de Balzak ,,Inimlik vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm; Jean-Paul komöödia" (prantsuse) Sartre, Albert Camus. 1) F.Dostojevski ,,Idioot", 2) L.Tolstoi ,,Anna maagiline realism - maagilisi elemente kujutatakse Karenina", 3) A.Tsehhov ,,Palat nr6" (vene) realistlikus kontekstis, (G.G.Marques).
See oli tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Tal oli päris mitmeid armukesi. Remarque arvates inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Õige elutunnetuseni jõutakse alles lähedase inimese surma tõttu. Ta peab ennast sõjakaks patsifistks aga teised peavad teda abstraktseks humanistiks. Muudab inimesi paremaks ning annab teada et inimene ise peab oma otsuseid langetama. Surm on eksistentsialistlik. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Looming Remarque on saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lühijutte ning 1956. aastal näidendi "Lõpp-peatus" 1920 "Unistuste tuba",("Die Traumbude") 1998 "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus hiljem) 1927 "Jaam silmapiiril" ("Station am Horizont") 1929 "Läänerindel muutuseta" ("Im Westen nichts Neues") sõjavastane romaan,
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
Detailid edastavad üksikfakte teose tegevuse, · eksperimentaalne, tegelaste ja tegevuskoha kohta. · naturalistlik, Motiiv on teose teema allelement, teatav kujutatud olukord (näit külaskäik põrgusse, · eksistentsialistlik romaan. naabertalude vaheline vaen, kättesaamatu armastusobjekt jne). On pea- ja kõrvalmotiivid. 19. saj romaan oli realistlik, 20. saj keskenduti inimese sisemaailmale, kasutades palju Konflikt on tegelastevaheline või tegelasesisene (sisekonflikt) vastuolu. Intriig on modernistlikke võtteid. Eesti kirjanduses tekkis romaan 19. saj lõpukümnenditel (Jaak konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg teoses. Jar, Eduard Vilde)
Absurditeater-maailm muutub inimesele ükskõikseks kaoseks.Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühisk...
9. müüdid, unenäod, tegelane kahestunud 10. nimede vahetamine, paradoksid, must huumor, tegevus mitmel tasandil korraga Modernistliku romaani liigid: · süvapsühholoogiline romaan · filosoofilis-intellektuaalne romaan · absurdi romaan · sürrealistlik romaan · maagilis-realistlik romaan Esindajad: · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism Eksistentsialism Eksistentsialism see on filosoofia, mis lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab tegelikkuse lõhestumist teadvuse ja asjade sfääriks. Inimest ümbritseb vaenulik absurdne maailm, mis rusub ja deformeerib inimese
varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele ESINDAJAD · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism SÜMBOLISM - Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Näiteks ankur on lootuse sümbol. Väljapaistvamad sümbolistid on Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok ja eestlane Friedebert Tuglas.
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Õpiedukust ja käitumist mõjutavad tegurid. Õpilaste erinev toimetulek koolis lähtuvalt nende soost on aastakümneid suure tähelepanu all. Inimese käitumine sõltuvalt tema soost ei seisne ainult temas endas, vaid ka teda ümbritsevates inimestes, kes oma tegevusega on lastele eeskujuks, kes väljendavad lapsele suunatud oskusi ja annavad tagasisidet lapse käitumisest. Üldiselt on mõlemast soost õpilaste seas väga hea käitumise ja õpitulemustega, aga ka väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Oluline on vastastikune mõistmine lapsevanematega. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö sobivate põhimõteteleidmisel ja õpilastega tehtava töö koordineerimisel. Mitmekultuurilisus ja sellega toimetulek on seotud õpilaste enesehinnangu, käitumisraskust...
See on AJAS-OLEMINE. Aeg ja ajaprobleemid on selletõttu eksistentsialismis alati erilise vaatluse all. 6. Eksistentsialism suunab oma pilgu üksikule, kuid ta pole "individualistlik" selles mõttes, et ta üksiku isoleeriks kõigest muust. Vastupidi: leides inimese alati konkreetses situatsioonis, kus ta on maailma ja kaasinimestega seotud, ei ole inimene tema jaoks kunagi isoleeritud. Inimlik olemasolu on alati MAAILMAS-OLEMINE ja alati KOOS-TEISTEGA-OLEMINE. 7. Eksistentsialistlik filosoofia seisab alati väga lähedal konkreetsele elamusele. Nii võib täheldada, et eksistentsialistidel on filosofeerimise alguses mingi isiklik elamus. See elamus on seotud teatud "piirsituatsioonidega" nagu surm, kannatus, võitlus ja süü või üldine vastikustunne. Samuti võib selleks elamuseks olla religioosne põhikogemus. Eksistentsialistide mõtlemine on selletõttu alati väga isikliku, elamusest määratud värvinguga
Promet ,,Meesteta küla" Kuusberg" Enn Kolmu kaks mina" 60ndate noor põlvkond Valton" Veider soov", ,,Rataste vahel" Unt ,,Hüvasti kollane kass" Traat ,,Harala elulood" Kallas ,,Nii palju päikest" Beekman ,,väikesed inimesed" Tuulik ,,Tund enne väljasõitu" Temaatika Aeg inimese kaudu, inimese kujutamine ajas Kahe mina romaanid Unenäolisus ja teispoolsus Ajaloohuvi Eakaaslase avameelsus ja otsingud Eksistentsialistlik inimese käsitlus Tsivilisatsiooni hädad Kasutatud kirjandus: Google otsingumootor
Raamatu keskseks teemaks on katk 20. sajandil Prantsusmaa linnas Oranis. Linn otsustatakse karantiini panna ning seal sureb väga palju inimesi, haripunktis ulatuvad surnute arvud saja ning kahesaja vahele päevas. On palju probleeme, mis tulenevad katkust ning millega inimesed peavad tegelema – näiteks lähedaste kaotamine, söögi ja joogivee puudus, pidev hirm haiguse ees, eraldatud olek pereliikmetest jne. Lisaks on karmistatud seadusi, mis teevad elamise veel raskemaks. Raamatu žanr on eksistentsialistlik. Sündmuste areng on tekstis esitatud loogilises järjekorras - tekst algab lihtsa surnud roti leiuga ning järk-järgult läheb olukord halvemaks ning kõike on kirjeldatud päris detailselt. Autor alustab tegevust kevadega ning lõpetab järgmise aasta veebruariga. Katku haripunkt on raamatus peaaegu lõpus ning seejärel kirjeldab autor, kuidas inimesed olukorra paremuse poole minemise järel elavnevad, kuidas lahusolnud inimesed
Narratiivne sissepoolesuunatus,Enesest-teadlik narratiiv,Proosa fiktiivse olemuse esiletoomine,Romaani vorm & olemus;,Läbiv teema: romaanikunst, meedium kui aines, loomisprotsess = lugu; süvapsühholoogiline romaan,filosoofilis-intellektuaalne romaan,absurdi romaan,sürrealistlik romaan maagilis-realistlik romaan James Joyce teadvuse vool Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog Albert Camus eksistentsialistlik romaan Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus Gabriel Garcia Marques maagiline realism 9. sümbolism- hendrik visnapuu, helbemäe Sürrealism-Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin Ekspressionism-M. Under Impressionism-Tuglas, Gustav Suits. 10.sai alguse 20.sajandi esimesel poolel
teatud mõttemaailma), humoristlik, satiiriline(terva pilge, millegi välja naermini) 3. vormilisstrultuurilised tunnuste põhjal: minaromaan( mina vormis) kiriromaan(sõndmustik väljendatakse kirjade najal), päevik(päeviku kujul), kroonika ( ilukirjanduslik romaan, aga antakse edasi kroonika vormis), värss ( Onegin) , eksperimentaalne , lühiromaan, jõgiromaan(mitme osaline, ulatuslik tegevus, sündmused põlvnevad) 4. voolu tunnuste järgi: realistlik, romantiline, naturalistlik, eksistentsialistlik Realistlikromaan sündis 19. Sajandil . 20 sajandi moodne romaan keskendus inimese sisemaailmale ja loobus traditsioonilistest romaani printsiipidest. (Franz Kafka). Eesti kirjandusse jõudis romaan 19 sajani lõpus. (Eduard Vilde). Karakteri käsitlus romaanis: Karakteri käsitlus romaanis lähtub sellest, et inimest ei kujutata antud sotsiaalses olukorras täielikult. 9 september: Romaanis avatakse tegelaskuju järkjärgult. Kesksed tegelased avatakse
The human population on Earth is greater than 6.7 billion, as of July, 2008. Etoloogia teadus loomadest, nende käitumisest ja mõtlemisest Inimest liigitatakse loomade hulka, eriliseks. Proovitakse aru saada, mismoodi on inimene erinev teistest loomadest Aristoteles inimene on mõtlev loom Homo sapiens Eripära võib seletada ka kui defekti 2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin 3. Voluntaristlik mõtteviis JeanPaul Sartre ,,olemine ja eimiski" (1943)
Kineetiline jumalatõestus on sarnane kausaalsele selles osas, et peab igasuguse liikumise ja liikveloleku aluseks midagi, mis paneb selle liikuma ning miski pidi ka Suure Paugu liikvele panema. Kosmoloogilise jumalatõestuse järgi on nii universum kui selles asuv nii korrapärane ja toimiv, et miski jõud peab selle kõik toimima panema. Eksistentsialistlik jumalatõestus toetub inimese loomulikule nostalgiatundele, et kusagil on olemas täiuslik maailm, paradiis, ja see tunne on tekitatud näiteks meie hinge poolt, kes on paradiisis käinud ja „mäletab“ seda – see tõestabki jumala olemasolu. 4) Teodiike on jumala õigustamine kurjuse eksistentsist hoolimata. Kuna jumal on usundilisfilosoofilise käsitluse järgi ülim headus ja tema on loonud maailma, siis ometigi pole
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
38. Millise briti absurdidraama klassiku juured viivad Tšehhimaale? Tom Stoppard oli tšehhi-juudi päritolu. 39. Nimetake kolm Eugene O'Neilli näidendit. „Keiser Jones”, „Karvane ahv”, „Iha jalakate all”, triloogia „Elektra saatus on lein”, autobiograafiline perekonnadraama „Pikk päevatee kaob öösse” 40. Millest kirjutab oma loomingus Naguib Mahfouz? Egiptlase Naguib Mahfouzi teoste tegevustik leiab aset valdavalt Kairos. Eksistentsialistlik kirjanik. Teosed käsitlevad väga laia hulka teemasid. 4 41. Nimetage üle maailma kuulsaim soome romaan. Mika Waltari „Sinuhe” 42. Nimetage kolm Nikos Kazantzakise teost. „Askees”, „Viimne kiusatus”, „Alexis Zorbas” 43. Kelle kirjutatud on romaan „Orlando” (1928)? Selle autoriks on Virginia Woolf 44. Mis rahvusest oli Ivo Andric ja mis on tema kuulsaim romaan?
· Interpersonaalne võime tajuda teiste mõtteid ja tundeid, oskus adekvaatselt neile reageerida, juhtimisoskused; puudumisel ei suuda kiirelt reageerida kriitilistes olukordades, kardab esineda. · Intrapersonaalne eneseanalüüsivõime, oskus mõista oma tundeid, lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga, süveneb sisekõnelustesse; puudumisel ei suuda laps üksinda oma elu sisustada, igavleb, ei suuda üksinda tegutseda ega süveneda mõttetegevusse. · Eksistentsialistlik (hüpoteetiline, seetõttu Gardner nimetab oma MI teooriat Fellini filmi järgi 8 ½ teooriaks) spirituaalsus, eriline nn suurte küsimuste esitamise, filosofeerimise võime (miks me elame; mis on õnn; mis on surm), ka hea intuitiivse mõtlemise võime. Praktilist õpetajale: kuidas rakendada multiintelligentsuse teooriat tunnis Matemaatilis-loogilise õppija jaoks on huvitav võrrelda, klassifitserida ja sorteerida asju või
õigustatud. Õige vastus! c. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis Vali üks: a. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik valikud sooritama üksi, mahajäetuna. Õige vastus! b. osutuks eksistentsialistlik inimeksistentsi käsitlus ekslikuks, sest inimene ei peaks enam ise otsustama, mis on hea ja mis on halb. c. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst James eristas elavaid ja surnud hüpoteese. Erinevust nägi ta selles, et Vali üks: a. elavad hüpoteesid on need, mille vastu antud inimene huvi tunneb, surnud aga need, mille
käitumine ja tahtmised. Need lähtuvad loomulikult sellest algsest "visandist". 3. Mis on eksistentsialism ning millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on filosoofiline õpetus, mis ütleb, et inimelu on võimalik ja möönab, et nimene täielikutl vastutav oma olemasolu eest. Igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Eksistentsialismi esimene põhimõte on, et inimene on täpselt see, kelleks ta end ise teeb. Samuti on eksistentsialistlik põhimõte see, et eksistents eelneb olemusele. Vähem olulisem ei ole ka eksistentsialismi põhimõte, et iseennast luues loob inimene ka kogu inimkonda. 4. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Nii moraal kui ka kunstiteos peab Sartre sõnul läbi käima loomise ning tekkimise protsessi, peale mida saavad need valmis. Nende mõlema olemust on võimalik määratleda alles siis, kui need valminud on. Inimene moodustab end moraalsete valikutega nin
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Laura Tšernova, Merlin Mällo, Merli Vesingi PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused......................................
-Remarque loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks on surm, mitte teine inimene -Surma põhjused on erinevad-vägivald, väljapääsmatu olukord, haigus, õnnetus -elu on habras, seda tuleb hoida -Tulleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest -Remarque kui ,,sõjakas patsifist" või kui abstraktne humanist Surmakäsitus -Ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada -Ta kirjeldab seda, mis teda liigutab -Looming on individualistlik, keskendub üksikisikule -Surmakäsitus on eksistentsialistlik ja elufilosoofiline -Surm kuulub paratamatult elu juurde, tema lõplik võitmine ei ole seega võimaik Tsitaadid -,,Mõttetu vaprus on kindel enesetapp" -,,Kui millessegi usud, kannatad vähem" -,,..tagasi dzungli lihtsate seaduste juurde, kus tapeti selleks, et elada, ega elatud selleks, et tappa." -,,Ma ei viska nalja sellepärast, et mul on huumorimeelt, vaid me püüame huumorimeelt säilitada, sest ilma selleta oleksime omadega läbi."
Füüsiline võimekus Pühendumus Geneetilise suunitlusega teooriad · Intelligentsus ja andekus kaasasündinud potentsiaal · Palju uurimusi Lewis Terman (1926), kes viis läbi esimese laiaulatusliku longituud-uuringu andekate olemuse kohta Gardner (1993) eristas üheksa intelligentsuse liiki: muusikaline, kehalis-kineetiline, loogilis- matemaatiline, keeleline, ruumiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ning eksistentsialistlik intelligentsus. Tunnetusteooriale toetuvad lähenemised · Tunnetuse (mõtlemisprotesside, mälule jm) iseärasused · Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria (nt Sternberg, 1999), mis eristab kolm intelligentsuse aspekti analüütiline (võrdlemine ja hindamine; mõõdetav matemaatiliste testidega) loominguline (avastamine ja loomine; testitav piltide joonistamise ning lühijuttude kirjutamisega) praktiline (vilumus praktilistes tegevustes, näiteks
soosikuid", ,,Tagasi teel", ,,Kolm sõpra". Tema raamatud keelati ja põletati, võeti ära kodakondsus, emigreerus USA-sse. Tegelased on sümpaatsed, nagu igapäeva elus, ei mõista hukka, sõprus, armastus. Idee- loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada, ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Surma käsitlus on eksistentsialistlik ja elufilosoofiline. Mida tunned Paul pärast puhkust- tunneb end halvasti, et ta poleks tohtinud minna puhkusele, hakkab mõtlema selle peale, mida teha pärast sõda. Mõtted emast. Kokkupõrge elu ja surma peale- pärast sõda, kui inimesed ei leia oma kohta ühiskonnas. Pealkiri- et see sõda ei muutu, ei liiguta lähemale ega ka kaugemale, ainult kaotatakse elusid; sõjasõnum oli, et ühe inimese surm sõjas ei ole midagi, see oli ainule perele katastroof. Moto- sõda
kus minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas/tasakaalus. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism - Õnn peitub targalt valitud naudingutes. Religioosne hedonism - Inimelu eesmärk on taastada ülim hüve ehk intiimne side jumalaga, mis pärispatu läbi katkes. Religioosne "hüpe" ja eneseületamine/minetamine - Maise elu ülim hüve on oma egoismist, maisest kestast välja murdmine. Romantismi eetika - Õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Eksistentsialistlik eetika - Indiviidi vabaduse teostamine, oma tahte poolt valitud eesmärgi teostamine. Sotsiaalse hüve eetika - Valitakse teatud sotsiaalne hüve, näiteks armastus, kodumaa teenimine. "Positiivse psühholoogia" hüve eetika - Subjektiivne heaolu. 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? teisisõnu eudaimonia on nii-öelda õitseng, mis teeb inimese elu heaks. Soov olla õnnelik on
) Maslow, Abraham H. (1907-1970) - oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers, Sartre): Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme
usk ja isiklik filosoofia. Hüpoteesiks on teada saada palju uut ja huvitavat tema ja tema vaadete kohta. Hüpoteesini jõuan läbi töötledes erinevat materjali nii internetis kui ka raamatutes. Töö on üles ehitatud 7 osas, mis kaasab endaga kõike tähtsamat Kierkegaardi kohta. Kierkegaard on meie sajandi mõtlemist ennustanud ilmselt mitmekülgsemalt kui keegi teine 19.sajandi filosoof. Tema visandatud radadel käivad Heidegger ja Sartre, kogu eksistentsialistlik mõttesuund. Ta on elufilosoof, kes ründab kõikidest akadeemiatest mööda minnes ühiskonda ja kogu kultuuri, seda filosoofi-kirjanikku ei ahista mitte ükski institutsioon. Tema innustatud on osa kõige paremast usufilosoofiast ja filosoofilise kallakuga teoloogiast; tema mõju loomingulisele, filosoofiast sisu ja algeid otsivale meelele ei saa ignoreerida. Ludwig Wittgenstein nimetab seda erakut ja ekstsentrikut, seda pidurdamatu mõttelennuga meest eelmise
Kõigis inimestes on kõik tasandid, oleneb olukorrast/inimesest, millises proportsioonis mingi tasand avaldub. Probleemid suhtlemises tekivad, kui ei suhelda samalt tasandilt. Saab lahendada konfliktide analüüsi ja video ja analüüsi abil. 14. Perls, gestaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid Inimese arendamise õpetus. Perls on autoriks. Segas erinevatest teraapiatest kokku psühhoteraapia, psühhodraama, Reichi teooriaanalüüs, eksistentsialistlik psühholoogia jne. Valdavalt tehakse grupiteraapiat. Figuur on fookus, see, kes keskpunktis on, erinevad vajadused, mis isiksuses tekivad. Kui see vajadus rahuldatakse, tekib gestalt. Siis saab see vajadus minna foonile, mis on taust ja tekib uus vajadus. Lõpetamata gestalt osasid saab ise lahendada, aga osasid ei saa. Et neid lahendada, kasutab kujuteldavat vestlust. Nt surm mida tahetakse surnule öelda ning mida ta vastaks. Kuuma tooli meetod ringi keskel tool ja
Mõte, et meist jääb pärast surma vaid tunnetetta lihamängi on üks absurdi tunde sisu. Camus loeb absurdi põhjuseks “ rahutust”, mis tekib näiteks tülpimusest rutiini suhtes või inimese soovist luua ühtseid printsiipe ja kõike lihtsustada. Ja soov lihtsustada põrkub omakorda kokku irratsionaalsusega. See kokkupõrge põhjustabki absurdi. Nädal. 2 1.Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Religioonifilosoofide peamine eksistentsialistlik küsimus on kas eksistentsiaalsel situatsioonil on mingi mõte või ei? Kui leitakse, et inimese mõttel on tähendus siis sellest tekib teine küsimus, kust tuleb inimese mõtte tähendus? Religioonifilosoofia keskseks küsimuseks aga loetakse küsimust kas jumal on üldse olemas ja kuidas on tema olemasolu või olematust võimalik tõestada? Leides kinnitust jumala olemasolule tekivad omakorda uued küsimused kes või mis ja miks on maailma loodud kurjus? 2
teadvustamine 2. Kognitiiv-käitumuslikud: A aluseks klassikaline ja operantne tingimine, sotsiaalse õppimise teooria B kognitiivsete ja käitumuslike põhimõtete ühendamine: Beck- kognitiivne teraapia, Ellis- ratsionaal-emotiivne teraapia ühisosa: mitteadaptiivsed harjumused tulenevad kas ekslikust õppimisest või/ja mõtlemisest 3. Kogemuslikud-väljendavad Rogers- kliendikeskne teraapia, Perls- gestalt teraapia, kujutlusteraapiad, eksistentsialistlik - ühisosa: rõhk konkreetsel, ebaratsionaalsel, kogemuse sümboolsetel aspektidel (emotsioon, kehalised tunded, kujutlus) ja suutmatusel neid teadvuses või käitumises adekvaatselt väljendada 4. Strateegilised-süsteemsed aluseks kommunikatsiooni ja sotsiaalse vahetuse uuringud pereteraapia, abieluteraapia, paariteraapia 10 - ühisosa: rõhk informatsiooni vahetamisel ja töötlemisel; aktiivne ja kaudne lähenemine probleemide
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: ,,...usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.". Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi
Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: „…usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.“. Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti
otsusteks ja tegudeks. Segaduses olles ning oma orientiire teadmata võivad raamatute kangelased sageli teha küsitavaid otsuseid ( näiteks Ravici otsus „Triumfikaares“, kus peategelane otsustas alla anda ja vangilaagrisse minna või romaani „Elusäde“ kangelase Friedrich Kolleri vastuhakk koonduslaagri SS-lastele oma elu hinnaga selleks, et päästa teisi vange surmast). Remarque’i surmakäsitlus on eksistentsialistlik ning elufilosoofiline – surm kuulub paratamatult elu juurde ning selle võitmine ei ole võimalik. Elada täiuslikes tingimustes muretut elu on väheste privileeg. Kirjanik tahab tähelepanu suunata elu raskematele etappidele, mis annavadki eksisteerimisele värvikama ja nö elavama tunde. Elu postulaadiks on endaks olemine. Seda Remarque’i teostes leiduvat juhtideed on tabavalt väljendanud J. Kaplinski: olemas ei ole tarvis olla, olemas lihtsalt ollakse.
*ajakirjanik ja kirglik teatriinimene *II maailmasõja puhkedes oli vastuliikuja Teosed - 1930dad: *jutustused „Taga- ja esikülg“ 1937 *esseed „Pulmad“ 1939 - 1940daid on ta ise nimetanud absurditsüklikks: *näidendid „Caligula“ 1941 *romaan „Võõras“ 1942 *essee „Sisypohose müüt“ 1942 - Edasine –mässutsükkel: *romaan „Katk“ 1947 *essee „Mässav inimene“ 1951 Looming - Eksistentsialistlik: *tegeleb ennekõike inimese ja maailma suhete, enesetunnetuse ja olemasolu küsimustega *olemasolun tähendab pidevaid valikuid, vastutust, teadlikkust iseendast *teadlikkus tähendab äratundmist, et elul pole ülemat eesmärki – hirm, aga sellest tuleb üle olla - Tema lähtepunktiks on absurd: *inimese ja maailma vastasseis tuleneb sellest, et maailm ei ol mõistuspärane ega põhjendatav, inimene aga vajab põhjendusi ja
ning uusi väljakutseid otsida ja neile vastata, mitte üksnes pinge kahandamine, status quo säilitamine või püüd keskonnaga muganduvalt kohaneda. Allporti konseptsiooni põhimõisted moodustavad küll selge struktuuri, ent need on ebamäärased, laialivalguvad, mistõttu on osutunud raskeks testide konstrueerimine tema teooria kehtivuse kontrollimiseks empiirilistes uuringutes. Abraham Maslow humanistlik isiksuseteooria Maslow vaadete kujunemisel mängisid olulist osa eksistentsialistlik filosoofia, mille kesksed postulaadid võiks visandada järgmiselt: - Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne, - Ehki kõik inimesed on oma keskkonna saadused, kannab igaüks oma elukäigu eest isiklikku vastutust, - Elu on meile kõigile esitatud väljakutse mõtestada oma individuaalne eksistents põhiolemuselt absurdses maailmas, - Tajudes oma vastutust saatuse ees, tunnevad paljud inimesed üksildust, ärevust ning meeleheidet,
ratsanikku koos skaala Apocalypse ja et see on lõpuks humaanse maailma. 8. Ippolit: Ippolit on kaasaegne intellektuaalse ja kuulub selle alamklassi noori, kes on painutatud selgitades maailma ratsionaalselt ja hüpata uusi ideid ülepeakaela. Pärast arstid kindlaks, et ta ei sure peagi tb ta veedab palju aega süüvinud vaatamata suunas maailmas. Ta muutub paremini oma sõpruse Prince. Ta annab ka kõne Prince sünnipäeva. Aastal, et ta kehtestab ennast eksistentsialistlik ja väidab, et pole midagi suuremat kuskil kui asjaolu, et sa elad. Ta lükkab Jumala ja religiooni näitab, et kui seal oli Jumal, Ta ei mänginud julm nali talle lõpetada oma elu, kui tema hakanud just algamas. Ta üritab enesetappu pärast lugemist oma kirjas, kuid ei oma alanduse, sest ta unustab install süütamise mütsid. Ta on ka üks isikutest sügavalt mõjutanud Hans Holbein maal Kristuse. Ta visualiseerib Rogozhin sümboliks paha. 9. Radomsky: Radomsky on skeptik
, seda eriti täppisteaduste osas 13. Mida tähendab eksistentsialism ja kes sellele panid aluse? Olemise filosoofia. . Eksistentsialismile panid aga aluse Martin Heidegger (1889-1976) Freiburgi ülikoolist ja Karl Jaspers (1883-1969). 14. Milliseks kaheks alaliigiks jaguneb eksistentsialism? Religioosne eksistentsialism (esindajad Marcel, Jaspers, Berdjajev) ja ateistlik eksistentsialism (esindajad Heidegger, Sartre, Camus, Bevoir). 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sartre (1905-1980 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19
käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oleta S. Freud ja tema järgijad. - Biheiviorstlik - käitumisse puutuv; lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. - Kliendikeskne teraapia (- Rogersi) - kahe inimeste kohtumine, kes on täiesti võrdsed, ainult et terapeudiks oleval poolel on empaatia, tingimusteta tunnustamine ja siirus. - Eksistentsialistlik teraaapia - teraapia, milles teraupeudid keskenduvad elufilosoofiale ning peavad tehnikaid teisejärguliseks, laenates mis tahes tehnilisi võtteid mis tahes teraapiast, kuid need aga aitavad leida vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. Süstemiteooriatel põhinev suundmus - üha enam võetakse häirega inimest mitte kui isoleeritud indiviidi, vaid kui süsteemi osa koos teda ümbritsevate lähisuhete ja lähiisikutega. 48
Tegelased muutuvad sisemiselt keerulisemaks, neis on mingi vastuoluline filosoofia peebeldab aja moraalset lõhestatust. · Usuteema süvenemine draamas. Calderon · Euroopa baroki suurim dramaturg. · Vaatemängulisuse laienemine; rikkalikud uhked dekoratsioonid; põimiti muusikat, tantsu, laulu (ooperi, opereti tekkimise aeg); · Ühiskondlik allakäik Hispaanias aina süvenes sünnib Calderoni religioosne ja samas eksistentsialistlik draama. · ,,Elu on unenägu" (Poola, võimuvõitlus. Isegi kui elu on vaid unenägu, tuleb ikkagi toimida headuse ja jumala nimel), ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja". · Teda huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ideed kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga. · Tema peateema mis kõiki näidendeid läbib: inimene on seesmiselt vaba, ettemääratust ei ole, hingelise armastuse üleolek maisest; usus väljendub inimese hingesuurus. ·
Elada tuleb saavutades ihaobjekte, mis meie elu ideaalseks/heaks teevad. *Religioosne hedonism. Inimelu eesmärk on taastada oma intiimne side Jumalaga. Ülima hüve saavutamine on õndsus. See õndsus saab meile osaliseks alles hauataguses elus. *Religioosne ``hüpe`` ja eneseületamine/minetamine. Oma maisest kestast välja murdmine, igavese elu leidmine. *Romantismi eetika : looming õnn peitub loomingulises eneseteostamises. Õnn = loominguline eneseteostus. * Eksistentsialistlik eetika:indiviidi vaaduse teostamine. Omatahte poolt valitud eesmärgi teostamine. *Sotsiaalse hüve eetika: armastus, kodumaa teenimine. Esmatähtis austus ja tunnustus. *"Positiivne psühholoogia" hüve: subjektiivne heaolu. Naeratage endale ja näidake kõigile välja, et kõik on hästi. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Eudaimonia ehk õitseng ehk naturalistlik hüve muudab elu inimese jaoks elamisväärseks/heaks
funktsioneerimises.. Vastuolu ületamise ühe võimaliku variandina pakub tingimatult positiivse vaate vastvõtmist teistelt- sõbralt, elukaaskaselt, psühhoterapeudilt. A.Maslow. (1907-1970) Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers, Sartre): Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme Elu põhiküsimus- kas suudetakse elu juhuslikkusega ja määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu Vajaduste hierarhia:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
