· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata
.. Homo sapiens sapiens on kahejalgne primaat hominiidide perekonnast, kellel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldav abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Mõtlev loom. Kas kõik mõistust kasutavad loomad on inimesed? Kas inimene kui loom oma tunnusjoonega on parem või halvem kui teised loomad? Kas meil on eelis või kompensatsiooni mehhanism? · Voluntaristlik- inimesest räägitakse läbi tema tahte · Eksistentsialistlik inimene on kahe maailma vahepealne. Miks inimene on armetu? Võõrastusefekt inimese ja maailma vahel. Heidegger- kohalolu. Kus siin see inimene siis on? See siin on maailmas. Maailmas olemine. Seda iseloomustab inimese sotsiaalsus, enda määratlemine teiste kaudu. Meeleolu, mis on Heidengeri termin õigele toonile, mis teda oma olemise põhiküsimusele häälestab. Ka mõistmine ja sattumuslikkus. Keel- olemise koda. Hool- maailmas olemise viis
ma tahan end luua, see saab eeskujuks inimkonnale ning see tahe, mille ma oma isiklikku valikusse panen, teenib ka seda eesmärki, et luua inimest kui sellist. Selles mõttes pole minu valik kunagi ainult mind puudutav, lokaalne, vaid on globaalne. Sartre'i eetiline printsiip sarnaneb Immanuel Kanti kategoorilisele imperatiivile. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on sestap angazeeritud (prantsuse keeles engager) mõtleja, st selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Paljud eksistentsialistid on tundnud poolehoidu kommunistliku ühiskonnakorralduse suhtes. ALBERT CAMUS Albert Camus käsitleb end eksistentsiaalselt mõistva inimese suhet ühiskonda, kultuuri. Inimese käsitlemisel tuleb lähtuda tema täiesti isikupärasest olemisest ehk eksistentsist;
Prantsusmaa juhtivaks näitekirjanikuks Jean Anouilh (1910 – 1987), kellelt pärineb ligi sada eri tüüpidesse liigitatavat näidendit, millest kuulsaim on „Becket ehk Jumala au“ (1959). Paljud tema näidendid kasutavad antiiksüžeesid, nt „Antigone“ (1942). Samal ajal tegutses näitekirjanikuna Jean Cocteau (1889 – 1963). Seejärel sai Prantsusmaal valitsevaks Jean-Paul Sartre’i (1905 – 1980) ja Albert Camus’ (1913 – 1960) eksistentsialistlik draama. Sartre – „Kärbsed“ (1943) „Kinnine kohus“ (1944), „Altona vangid“ (1959) Camus – „Caligula“ (1941) , „Arusaamatus“ (1944), „Piiramisseisukord“ (1948), „Õiglased“ (1950) 1953. aastal toimus Pariisis prantsuse keeles kirjutava iiri kirjaniku Samuel Becketti (1906 – 1989) näidendi „Godot’d oodates“ esmalavastus. Sellega algas absurdidraama aeg, mis kestab tänapäevani. Absurdidraama autoreid: Prantsusmaal Samuel
hüvesid, mis meid õnnelikeks teevad. Tuleb teada, kui palju ja milliseid hüve objekte tarbida. Religioosne hedonism eesmärk on taastada intiimne side jumalaga tõeline õndsus. Religioosne eneseületamine maise elu ülim hüve oma egoismist väljumine, igavese elu leidmine. Inimene seab endale eesmärgi, mis selles elus saavutatav ei ole. Eeldab hüpet kuhugi kaugemale. Romantismi eetika õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Põhineb inimese sisemisel tuumal. Eksistentsialistlik eetika indiviidi vabadus. Oma tahte poolt valitud eesmärgi teostamine. Sotsiaalse hüve eetika valitakse mingi sotsiaalne hüve, mille poole pürgitakse. Nt armastus, pere. Tähtis on au ja tunnustus. Positiivse psühholoogia hüved subjektiivne heaolu. Simulatiivne strateegia eneseabi käsiraamatutes. Nt naeratage hommikuti! 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve?
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes
7. Realismi esindajad psühholoogiline romaan on romaan, mis keskendub 1) C.Dickens ,,Oliver Twist", 2) W. Thakeray tegelas(t)e hingeelu kujutamisele ja analüüsile. ,,Edevuse laat",3) G.B.Shaw ,,Pygmalion" (E.Hemingway ---, E.M.Remarque ,,Läänerindel (inglise), muutuseta", H.Hesse ,,Mägede poeg") 1) Stendhal ,,Punane ja must", 2) G.Flaubert eksistentsialistlik romaan; väärtushinnangud, vabadus, ,,Madame Bowary", 3) H.de Balzak ,,Inimlik vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm; Jean-Paul komöödia" (prantsuse) Sartre, Albert Camus. 1) F.Dostojevski ,,Idioot", 2) L.Tolstoi ,,Anna maagiline realism - maagilisi elemente kujutatakse Karenina", 3) A.Tsehhov ,,Palat nr6" (vene) realistlikus kontekstis, (G.G.Marques).
See oli tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Tal oli päris mitmeid armukesi. Remarque arvates inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Õige elutunnetuseni jõutakse alles lähedase inimese surma tõttu. Ta peab ennast sõjakaks patsifistks aga teised peavad teda abstraktseks humanistiks. Muudab inimesi paremaks ning annab teada et inimene ise peab oma otsuseid langetama. Surm on eksistentsialistlik. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Looming Remarque on saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lühijutte ning 1956. aastal näidendi "Lõpp-peatus" 1920 "Unistuste tuba",("Die Traumbude") 1998 "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus hiljem) 1927 "Jaam silmapiiril" ("Station am Horizont") 1929 "Läänerindel muutuseta" ("Im Westen nichts Neues") sõjavastane romaan,
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse
Detailid edastavad üksikfakte teose tegevuse, · eksperimentaalne, tegelaste ja tegevuskoha kohta. · naturalistlik, Motiiv on teose teema allelement, teatav kujutatud olukord (näit külaskäik põrgusse, · eksistentsialistlik romaan. naabertalude vaheline vaen, kättesaamatu armastusobjekt jne). On pea- ja kõrvalmotiivid. 19. saj romaan oli realistlik, 20. saj keskenduti inimese sisemaailmale, kasutades palju Konflikt on tegelastevaheline või tegelasesisene (sisekonflikt) vastuolu. Intriig on modernistlikke võtteid. Eesti kirjanduses tekkis romaan 19. saj lõpukümnenditel (Jaak konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg teoses.
sündmustes,mille tähendust nad ei mõista ja mille üle neil pole vähimatki võimu. Jerzy Grotowski-poola lavastaja,tegeleb teatri olemuse sõnastamisega."Vaese teatri poole".Teater võib loobuda kõigest peale näitleja.Näitlejakeskne.Teater on tõelus. Ta püha näitleja ül on oma tõelise ja tervikliku mina tunnetamine ning absoluutselt siiras avamine.Näitleja jäägitu eneseavamine publiku ees on ohver,mis peab vaatajas esile kutsuma tungi siiruse ja hingelise puhastuse poole. Eksistentsialistlik draama.J.-P.Sartre-tegelane loob oma valikutega ennast ise.Vorm- klassitsistlik tradits."Kärbsed","Kinnine kohus".A.Camus essee ,,Sisyphose müüt"(absurdifilosoofia),näidendid"Arusaamatus","Piiramisseisukord","Caligula". Alateadvus,Freud,Einstein,ettearvamatu,muutlik inimene,teatri taasteatriseerimine,teater vabaneks kirjanduse köidikutest.Teemad:elu ja mäng,roll ja tõeline loomus,näivus ja tegelikkus. Luigi Pirandello-mod draama alusepanija,Roomas Itaalia kirjanduse õppejõuna
9. müüdid, unenäod, tegelane kahestunud 10. nimede vahetamine, paradoksid, must huumor, tegevus mitmel tasandil korraga Modernistliku romaani liigid: · süvapsühholoogiline romaan · filosoofilis-intellektuaalne romaan · absurdi romaan · sürrealistlik romaan · maagilis-realistlik romaan Esindajad: · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism Eksistentsialism Eksistentsialism see on filosoofia, mis lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab tegelikkuse lõhestumist teadvuse ja asjade sfääriks. Inimest ümbritseb vaenulik absurdne maailm, mis rusub ja deformeerib inimese
varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele ESINDAJAD · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism SÜMBOLISM - Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Näiteks ankur on lootuse sümbol. Väljapaistvamad sümbolistid on Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok ja eestlane Friedebert Tuglas.
lapsevanemate, kolleegidega või spetsialistidega nõu pidanud. Üks on kindel- suur osa abist seisneb õpetajapoolses hoolimises. Andekad. Andekate märkamine ja nende arengu toetamine on üks olulisemaid õpetaja professionaalsuse mõõdupuid. Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria- inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest võimest (matemaatilis-loogiline, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis-kineetiline, naturalistlik, interpersonaalne, intrapersonaalne, eksistentsialistlik). Peatükis on praktilised nõuanded õpetajale, kuidas arendada andekat tunnis. Andekad on teistest erinevad ja neil esineb vajadusi ja probleeme, mida teistel ei ole. Paljud andekad on koolis probleemseks lapseks, põhjuseks nende isiklik eripära ja tundlik meelelaad, raskused kohanemisel keskpärasusega või autoriteetide tingimusteta tunnistamisega. Lisaks on osa andekaid perfektsionistid- põhjus, miks andekad lapsed ei taha pingutada
See on AJAS-OLEMINE. Aeg ja ajaprobleemid on selletõttu eksistentsialismis alati erilise vaatluse all. 6. Eksistentsialism suunab oma pilgu üksikule, kuid ta pole "individualistlik" selles mõttes, et ta üksiku isoleeriks kõigest muust. Vastupidi: leides inimese alati konkreetses situatsioonis, kus ta on maailma ja kaasinimestega seotud, ei ole inimene tema jaoks kunagi isoleeritud. Inimlik olemasolu on alati MAAILMAS-OLEMINE ja alati KOOS-TEISTEGA-OLEMINE. 7. Eksistentsialistlik filosoofia seisab alati väga lähedal konkreetsele elamusele. Nii võib täheldada, et eksistentsialistidel on filosofeerimise alguses mingi isiklik elamus. See elamus on seotud teatud "piirsituatsioonidega" nagu surm, kannatus, võitlus ja süü või üldine vastikustunne. Samuti võib selleks elamuseks olla religioosne põhikogemus. Eksistentsialistide mõtlemine on selletõttu alati väga isikliku, elamusest määratud värvinguga
Promet ,,Meesteta küla" Kuusberg" Enn Kolmu kaks mina" 60ndate noor põlvkond Valton" Veider soov", ,,Rataste vahel" Unt ,,Hüvasti kollane kass" Traat ,,Harala elulood" Kallas ,,Nii palju päikest" Beekman ,,väikesed inimesed" Tuulik ,,Tund enne väljasõitu" Temaatika Aeg inimese kaudu, inimese kujutamine ajas Kahe mina romaanid Unenäolisus ja teispoolsus Ajaloohuvi Eakaaslase avameelsus ja otsingud Eksistentsialistlik inimese käsitlus Tsivilisatsiooni hädad Kasutatud kirjandus: Google otsingumootor
Raamatu keskseks teemaks on katk 20. sajandil Prantsusmaa linnas Oranis. Linn otsustatakse karantiini panna ning seal sureb väga palju inimesi, haripunktis ulatuvad surnute arvud saja ning kahesaja vahele päevas. On palju probleeme, mis tulenevad katkust ning millega inimesed peavad tegelema – näiteks lähedaste kaotamine, söögi ja joogivee puudus, pidev hirm haiguse ees, eraldatud olek pereliikmetest jne. Lisaks on karmistatud seadusi, mis teevad elamise veel raskemaks. Raamatu žanr on eksistentsialistlik. Sündmuste areng on tekstis esitatud loogilises järjekorras - tekst algab lihtsa surnud roti leiuga ning järk-järgult läheb olukord halvemaks ning kõike on kirjeldatud päris detailselt. Autor alustab tegevust kevadega ning lõpetab järgmise aasta veebruariga. Katku haripunkt on raamatus peaaegu lõpus ning seejärel kirjeldab autor, kuidas inimesed olukorra paremuse poole minemise järel elavnevad, kuidas lahusolnud inimesed
Narratiivne sissepoolesuunatus,Enesest-teadlik narratiiv,Proosa fiktiivse olemuse esiletoomine,Romaani vorm & olemus;,Läbiv teema: romaanikunst, meedium kui aines, loomisprotsess = lugu; süvapsühholoogiline romaan,filosoofilis-intellektuaalne romaan,absurdi romaan,sürrealistlik romaan maagilis-realistlik romaan James Joyce teadvuse vool Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog Albert Camus eksistentsialistlik romaan Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus Gabriel Garcia Marques maagiline realism 9. sümbolism- hendrik visnapuu, helbemäe Sürrealism-Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin Ekspressionism-M. Under Impressionism-Tuglas, Gustav Suits. 10.sai alguse 20.sajandi esimesel poolel
teatud mõttemaailma), humoristlik, satiiriline(terva pilge, millegi välja naermini) 3. vormilisstrultuurilised tunnuste põhjal: minaromaan( mina vormis) kiriromaan(sõndmustik väljendatakse kirjade najal), päevik(päeviku kujul), kroonika ( ilukirjanduslik romaan, aga antakse edasi kroonika vormis), värss ( Onegin) , eksperimentaalne , lühiromaan, jõgiromaan(mitme osaline, ulatuslik tegevus, sündmused põlvnevad) 4. voolu tunnuste järgi: realistlik, romantiline, naturalistlik, eksistentsialistlik Realistlikromaan sündis 19. Sajandil . 20 sajandi moodne romaan keskendus inimese sisemaailmale ja loobus traditsioonilistest romaani printsiipidest. (Franz Kafka). Eesti kirjandusse jõudis romaan 19 sajani lõpus. (Eduard Vilde). Karakteri käsitlus romaanis: Karakteri käsitlus romaanis lähtub sellest, et inimest ei kujutata antud sotsiaalses olukorras täielikult. 9 september: Romaanis avatakse tegelaskuju järkjärgult. Kesksed tegelased avatakse
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia
Kineetiline jumalatõestus on sarnane kausaalsele selles osas, et peab igasuguse liikumise ja liikveloleku aluseks midagi, mis paneb selle liikuma ning miski pidi ka Suure Paugu liikvele panema. Kosmoloogilise jumalatõestuse järgi on nii universum kui selles asuv nii korrapärane ja toimiv, et miski jõud peab selle kõik toimima panema. Eksistentsialistlik jumalatõestus toetub inimese loomulikule nostalgiatundele, et kusagil on olemas täiuslik maailm, paradiis, ja see tunne on tekitatud näiteks meie hinge poolt, kes on paradiisis käinud ja „mäletab“ seda – see tõestabki jumala olemasolu. 4) Teodiike on jumala õigustamine kurjuse eksistentsist hoolimata. Kuna jumal on usundilisfilosoofilise käsitluse järgi ülim headus ja tema on loonud maailma, siis ometigi pole
3) Kliiniline (üksikjuhtumitel põhinev) lähenemine Suur osa õpikutraditsioonis tegelt kliiniline psühholoogia. Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis – eripalgelised jutustused inimese olemusest, hakati nim. Isiksuseteooriateks: 1) Psühhoanalüüs, psühhodünaamiline käsitlus 2) Humanistlik & eksistentsialistlik psühholoogia 3) Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, arenes sotsiaal-‐kognitiivne lähenemine 4) Dispositsionaalne lähenemine (joonepsühholoogia) Psühhodünaamiline käsitlus: • Charcot’ uuringud hüsteeriast; Prince “lõhestunud isiksus” • Freud: psühhoanalüüs
38. Millise briti absurdidraama klassiku juured viivad Tšehhimaale? Tom Stoppard oli tšehhi-juudi päritolu. 39. Nimetake kolm Eugene O'Neilli näidendit. „Keiser Jones”, „Karvane ahv”, „Iha jalakate all”, triloogia „Elektra saatus on lein”, autobiograafiline perekonnadraama „Pikk päevatee kaob öösse” 40. Millest kirjutab oma loomingus Naguib Mahfouz? Egiptlase Naguib Mahfouzi teoste tegevustik leiab aset valdavalt Kairos. Eksistentsialistlik kirjanik. Teosed käsitlevad väga laia hulka teemasid. 4 41. Nimetage üle maailma kuulsaim soome romaan. Mika Waltari „Sinuhe” 42. Nimetage kolm Nikos Kazantzakise teost. „Askees”, „Viimne kiusatus”, „Alexis Zorbas” 43. Kelle kirjutatud on romaan „Orlando” (1928)? Selle autoriks on Virginia Woolf 44. Mis rahvusest oli Ivo Andric ja mis on tema kuulsaim romaan?
· Interpersonaalne võime tajuda teiste mõtteid ja tundeid, oskus adekvaatselt neile reageerida, juhtimisoskused; puudumisel ei suuda kiirelt reageerida kriitilistes olukordades, kardab esineda. · Intrapersonaalne eneseanalüüsivõime, oskus mõista oma tundeid, lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga, süveneb sisekõnelustesse; puudumisel ei suuda laps üksinda oma elu sisustada, igavleb, ei suuda üksinda tegutseda ega süveneda mõttetegevusse. · Eksistentsialistlik (hüpoteetiline, seetõttu Gardner nimetab oma MI teooriat Fellini filmi järgi 8 ½ teooriaks) spirituaalsus, eriline nn suurte küsimuste esitamise, filosofeerimise võime (miks me elame; mis on õnn; mis on surm), ka hea intuitiivse mõtlemise võime. Praktilist õpetajale: kuidas rakendada multiintelligentsuse teooriat tunnis Matemaatilis-loogilise õppija jaoks on huvitav võrrelda, klassifitserida ja sorteerida asju või
õigustatud. Õige vastus! c. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis Vali üks: a. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik valikud sooritama üksi, mahajäetuna. Õige vastus! b. osutuks eksistentsialistlik inimeksistentsi käsitlus ekslikuks, sest inimene ei peaks enam ise otsustama, mis on hea ja mis on halb. c. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst James eristas elavaid ja surnud hüpoteese. Erinevust nägi ta selles, et Vali üks: a. elavad hüpoteesid on need, mille vastu antud inimene huvi tunneb, surnud aga need, mille
Need lähtuvad loomulikult sellest algsest "visandist". 3. Mis on eksistentsialism ning millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on filosoofiline õpetus, mis ütleb, et inimelu on võimalik ja möönab, et nimene täielikutl vastutav oma olemasolu eest. Igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Eksistentsialismi esimene põhimõte on, et inimene on täpselt see, kelleks ta end ise teeb. Samuti on eksistentsialistlik põhimõte see, et eksistents eelneb olemusele. Vähem olulisem ei ole ka eksistentsialismi põhimõte, et iseennast luues loob inimene ka kogu inimkonda. 4. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Nii moraal kui ka kunstiteos peab Sartre sõnul läbi käima loomise ning tekkimise protsessi, peale mida saavad need valmis. Nende mõlema olemust on võimalik määratleda alles siis, kui need valminud on. Inimene moodustab end moraalsete valikutega nin
eneseteostusele, positiivsetele külgedele endas, ideaalmina ja reaalse mina erinevustele. Tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, samas teatud elemente sellest teraapiast kasutavad peaaegu kõik psühhoterapeudid (va näiteks psühhoanalüüs). Selle suuna alla võib lugeda ka muid toetavaid teraapiasuundi: Kliendikeskne psühhoteraapia Muusika- ja mänguteraapia Kunstiteraapia Biblioteraapia Eksistentsialistlik teraapia – teraapia, mis keskendub filosoofilisematele eluküsimustele ning nendega kaasnevale ängistusele. Geštaltteraapia – tegeleb inimese kui tervikuga. Seos geštaltpsühholoogia teooriaga on tegelikult väga väike. Lühiteraapiad e. strateegilised teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad konkreetse probleemi lahendamisele. Probleemi tekkimise ja püsimisega ei tegeleta. Eestis näiteks Lahenduskeskne lühiteraapia (Ravimid, 2014)
-Remarque loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks on surm, mitte teine inimene -Surma põhjused on erinevad-vägivald, väljapääsmatu olukord, haigus, õnnetus -elu on habras, seda tuleb hoida -Tulleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest -Remarque kui ,,sõjakas patsifist" või kui abstraktne humanist Surmakäsitus -Ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada -Ta kirjeldab seda, mis teda liigutab -Looming on individualistlik, keskendub üksikisikule -Surmakäsitus on eksistentsialistlik ja elufilosoofiline -Surm kuulub paratamatult elu juurde, tema lõplik võitmine ei ole seega võimaik Tsitaadid -,,Mõttetu vaprus on kindel enesetapp" -,,Kui millessegi usud, kannatad vähem" -,,..tagasi dzungli lihtsate seaduste juurde, kus tapeti selleks, et elada, ega elatud selleks, et tappa." -,,Ma ei viska nalja sellepärast, et mul on huumorimeelt, vaid me püüame huumorimeelt säilitada, sest ilma selleta oleksime omadega läbi."
soosikuid", ,,Tagasi teel", ,,Kolm sõpra". Tema raamatud keelati ja põletati, võeti ära kodakondsus, emigreerus USA-sse. Tegelased on sümpaatsed, nagu igapäeva elus, ei mõista hukka, sõprus, armastus. Idee- loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada, ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Surma käsitlus on eksistentsialistlik ja elufilosoofiline. Mida tunned Paul pärast puhkust- tunneb end halvasti, et ta poleks tohtinud minna puhkusele, hakkab mõtlema selle peale, mida teha pärast sõda. Mõtted emast. Kokkupõrge elu ja surma peale- pärast sõda, kui inimesed ei leia oma kohta ühiskonnas. Pealkiri- et see sõda ei muutu, ei liiguta lähemale ega ka kaugemale, ainult kaotatakse elusid; sõjasõnum oli, et ühe inimese surm sõjas ei ole midagi, see oli ainule perele katastroof
Füüsiline võimekus Pühendumus Geneetilise suunitlusega teooriad · Intelligentsus ja andekus kaasasündinud potentsiaal · Palju uurimusi Lewis Terman (1926), kes viis läbi esimese laiaulatusliku longituud-uuringu andekate olemuse kohta Gardner (1993) eristas üheksa intelligentsuse liiki: muusikaline, kehalis-kineetiline, loogilis- matemaatiline, keeleline, ruumiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ning eksistentsialistlik intelligentsus. Tunnetusteooriale toetuvad lähenemised · Tunnetuse (mõtlemisprotesside, mälule jm) iseärasused · Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria (nt Sternberg, 1999), mis eristab kolm intelligentsuse aspekti analüütiline (võrdlemine ja hindamine; mõõdetav matemaatiliste testidega) loominguline (avastamine ja loomine; testitav piltide joonistamise ning lühijuttude kirjutamisega) praktiline (vilumus praktilistes tegevustes, näiteks
Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist, täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. 2)Kausaalne-otsitakse asjade olemise põhjustajat 3)Kineetiline-otsitakse asjade liikumapanejat 4)Kosmoloogiline-otsitakse korrapärase maailma tekitajat 5)Teleoloogiline-vahendite vastavus eesmärgile 6)Eelhäälestuslik-et orgaaniline elu oleks võimalik, pidid Suure Paugu hetkel kehtivad füüsikalised seadused olema täpselt samad nagu täna. 7) Eksistentsialistlik-paradiisi müüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. 18. Mis on teodiike? jumalaõigustuse teooria. 19. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses a) Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- on olemas loomupärased ja ilmutuslikud tõed b) "Mõõdukas" seisukoht (Hume, James) - on asju, mida me ei saagi teada, kuid teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (armastus, sõprus, uskumine
) Maslow, Abraham H. (1907-1970) - oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers, Sartre): Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme
Kõigis inimestes on kõik tasandid, oleneb olukorrast/inimesest, millises proportsioonis mingi tasand avaldub. Probleemid suhtlemises tekivad, kui ei suhelda samalt tasandilt. Saab lahendada konfliktide analüüsi ja video ja analüüsi abil. 14. Perls, gestaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid Inimese arendamise õpetus. Perls on autoriks. Segas erinevatest teraapiatest kokku psühhoteraapia, psühhodraama, Reichi teooriaanalüüs, eksistentsialistlik psühholoogia jne. Valdavalt tehakse grupiteraapiat. Figuur on fookus, see, kes keskpunktis on, erinevad vajadused, mis isiksuses tekivad. Kui see vajadus rahuldatakse, tekib gestalt. Siis saab see vajadus minna foonile, mis on taust ja tekib uus vajadus. Lõpetamata gestalt osasid saab ise lahendada, aga osasid ei saa. Et neid lahendada, kasutab kujuteldavat vestlust. Nt surm mida tahetakse surnule öelda ning mida ta vastaks. Kuuma tooli meetod ringi keskel tool ja
usk ja isiklik filosoofia. Hüpoteesiks on teada saada palju uut ja huvitavat tema ja tema vaadete kohta. Hüpoteesini jõuan läbi töötledes erinevat materjali nii internetis kui ka raamatutes. Töö on üles ehitatud 7 osas, mis kaasab endaga kõike tähtsamat Kierkegaardi kohta. Kierkegaard on meie sajandi mõtlemist ennustanud ilmselt mitmekülgsemalt kui keegi teine 19.sajandi filosoof. Tema visandatud radadel käivad Heidegger ja Sartre, kogu eksistentsialistlik mõttesuund. Ta on elufilosoof, kes ründab kõikidest akadeemiatest mööda minnes ühiskonda ja kogu kultuuri, seda filosoofi-kirjanikku ei ahista mitte ükski institutsioon. Tema innustatud on osa kõige paremast usufilosoofiast ja filosoofilise kallakuga teoloogiast; tema mõju loomingulisele, filosoofiast sisu ja algeid otsivale meelele ei saa ignoreerida. Ludwig Wittgenstein nimetab seda erakut ja ekstsentrikut, seda pidurdamatu mõttelennuga meest eelmise
Mõte, et meist jääb pärast surma vaid tunnetetta lihamängi on üks absurdi tunde sisu. Camus loeb absurdi põhjuseks “ rahutust”, mis tekib näiteks tülpimusest rutiini suhtes või inimese soovist luua ühtseid printsiipe ja kõike lihtsustada. Ja soov lihtsustada põrkub omakorda kokku irratsionaalsusega. See kokkupõrge põhjustabki absurdi. Nädal. 2 1.Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Religioonifilosoofide peamine eksistentsialistlik küsimus on kas eksistentsiaalsel situatsioonil on mingi mõte või ei? Kui leitakse, et inimese mõttel on tähendus siis sellest tekib teine küsimus, kust tuleb inimese mõtte tähendus? Religioonifilosoofia keskseks küsimuseks aga loetakse küsimust kas jumal on üldse olemas ja kuidas on tema olemasolu või olematust võimalik tõestada? Leides kinnitust jumala olemasolule tekivad omakorda uued küsimused kes või mis ja miks on maailma loodud kurjus? 2
teadvustamine 2. Kognitiiv-käitumuslikud: A aluseks klassikaline ja operantne tingimine, sotsiaalse õppimise teooria B kognitiivsete ja käitumuslike põhimõtete ühendamine: Beck- kognitiivne teraapia, Ellis- ratsionaal-emotiivne teraapia ühisosa: mitteadaptiivsed harjumused tulenevad kas ekslikust õppimisest või/ja mõtlemisest 3. Kogemuslikud-väljendavad Rogers- kliendikeskne teraapia, Perls- gestalt teraapia, kujutlusteraapiad, eksistentsialistlik - ühisosa: rõhk konkreetsel, ebaratsionaalsel, kogemuse sümboolsetel aspektidel (emotsioon, kehalised tunded, kujutlus) ja suutmatusel neid teadvuses või käitumises adekvaatselt väljendada 4. Strateegilised-süsteemsed aluseks kommunikatsiooni ja sotsiaalse vahetuse uuringud pereteraapia, abieluteraapia, paariteraapia 10 - ühisosa: rõhk informatsiooni vahetamisel ja töötlemisel; aktiivne ja kaudne lähenemine probleemide
religioosse suundusega isikud on Allporfi järgi „immanentsed müstikud", kes püüavad mõista elu sisimat tähendust ja sellega aktiivselt kaasa elada. „Transtsendentsed müstikud" püüavad inimese argielu ühendada mingi kõrgema reaalsusega, valides elus askeedi või loobuja tee (nt mungaks hakates). Põhimõisted: iseloomujooned, dispositsioonid, prooprium, küps isikus, väärtused. 5 Abraham Maslow´ humanistlik isiksuseteooria Eksistentsialistlik eluvaade Eksistentsialistlike filosoofia kesksed postulaadid: Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne, Kõik inimesed on oma keskkonna saadused, kannab igaüks oma elukäigu eest isiklikku vastutust, Elu on meile kõigile esitatud väljakutse mätestada oma individuaalne eksistents põhiolemuselt absurdses maailmas, Tajudes oma vastutust saatuse ees, tunnevad paljud inimesed üksildust, ärevust ning meeleheidet,
kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: ,,...usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.". Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi
Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: „…usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.“. Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti
otsusteks ja tegudeks. Segaduses olles ning oma orientiire teadmata võivad raamatute kangelased sageli teha küsitavaid otsuseid ( näiteks Ravici otsus „Triumfikaares“, kus peategelane otsustas alla anda ja vangilaagrisse minna või romaani „Elusäde“ kangelase Friedrich Kolleri vastuhakk koonduslaagri SS-lastele oma elu hinnaga selleks, et päästa teisi vange surmast). Remarque’i surmakäsitlus on eksistentsialistlik ning elufilosoofiline – surm kuulub paratamatult elu juurde ning selle võitmine ei ole võimalik. Elada täiuslikes tingimustes muretut elu on väheste privileeg. Kirjanik tahab tähelepanu suunata elu raskematele etappidele, mis annavadki eksisteerimisele värvikama ja nö elavama tunde. Elu postulaadiks on endaks olemine. Seda Remarque’i teostes leiduvat juhtideed on tabavalt väljendanud J. Kaplinski: olemas ei ole tarvis olla, olemas lihtsalt ollakse
*ajakirjanik ja kirglik teatriinimene *II maailmasõja puhkedes oli vastuliikuja Teosed - 1930dad: *jutustused „Taga- ja esikülg“ 1937 *esseed „Pulmad“ 1939 - 1940daid on ta ise nimetanud absurditsüklikks: *näidendid „Caligula“ 1941 *romaan „Võõras“ 1942 *essee „Sisypohose müüt“ 1942 - Edasine –mässutsükkel: *romaan „Katk“ 1947 *essee „Mässav inimene“ 1951 Looming - Eksistentsialistlik: *tegeleb ennekõike inimese ja maailma suhete, enesetunnetuse ja olemasolu küsimustega *olemasolun tähendab pidevaid valikuid, vastutust, teadlikkust iseendast *teadlikkus tähendab äratundmist, et elul pole ülemat eesmärki – hirm, aga sellest tuleb üle olla - Tema lähtepunktiks on absurd: *inimese ja maailma vastasseis tuleneb sellest, et maailm ei ol mõistuspärane ega põhjendatav, inimene aga vajab põhjendusi ja
ning uusi väljakutseid otsida ja neile vastata, mitte üksnes pinge kahandamine, status quo säilitamine või püüd keskonnaga muganduvalt kohaneda. Allporti konseptsiooni põhimõisted moodustavad küll selge struktuuri, ent need on ebamäärased, laialivalguvad, mistõttu on osutunud raskeks testide konstrueerimine tema teooria kehtivuse kontrollimiseks empiirilistes uuringutes. Abraham Maslow humanistlik isiksuseteooria Maslow vaadete kujunemisel mängisid olulist osa eksistentsialistlik filosoofia, mille kesksed postulaadid võiks visandada järgmiselt: - Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne, - Ehki kõik inimesed on oma keskkonna saadused, kannab igaüks oma elukäigu eest isiklikku vastutust, - Elu on meile kõigile esitatud väljakutse mõtestada oma individuaalne eksistents põhiolemuselt absurdses maailmas, - Tajudes oma vastutust saatuse ees, tunnevad paljud inimesed üksildust, ärevust ning meeleheidet,
, seda eriti täppisteaduste osas 13. Mida tähendab eksistentsialism ja kes sellele panid aluse? Olemise filosoofia. . Eksistentsialismile panid aga aluse Martin Heidegger (1889-1976) Freiburgi ülikoolist ja Karl Jaspers (1883-1969). 14. Milliseks kaheks alaliigiks jaguneb eksistentsialism? Religioosne eksistentsialism (esindajad Marcel, Jaspers, Berdjajev) ja ateistlik eksistentsialism (esindajad Heidegger, Sartre, Camus, Bevoir). 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sartre (1905-1980 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19
ratsanikku koos skaala Apocalypse ja et see on lõpuks humaanse maailma. 8. Ippolit: Ippolit on kaasaegne intellektuaalse ja kuulub selle alamklassi noori, kes on painutatud selgitades maailma ratsionaalselt ja hüpata uusi ideid ülepeakaela. Pärast arstid kindlaks, et ta ei sure peagi tb ta veedab palju aega süüvinud vaatamata suunas maailmas. Ta muutub paremini oma sõpruse Prince. Ta annab ka kõne Prince sünnipäeva. Aastal, et ta kehtestab ennast eksistentsialistlik ja väidab, et pole midagi suuremat kuskil kui asjaolu, et sa elad. Ta lükkab Jumala ja religiooni näitab, et kui seal oli Jumal, Ta ei mänginud julm nali talle lõpetada oma elu, kui tema hakanud just algamas. Ta üritab enesetappu pärast lugemist oma kirjas, kuid ei oma alanduse, sest ta unustab install süütamise mütsid. Ta on ka üks isikutest sügavalt mõjutanud Hans Holbein maal Kristuse. Ta visualiseerib Rogozhin sümboliks paha. 9. Radomsky: Radomsky on skeptik
käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oleta S. Freud ja tema järgijad. - Biheiviorstlik - käitumisse puutuv; lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. - Kliendikeskne teraapia (- Rogersi) - kahe inimeste kohtumine, kes on täiesti võrdsed, ainult et terapeudiks oleval poolel on empaatia, tingimusteta tunnustamine ja siirus. - Eksistentsialistlik teraaapia - teraapia, milles teraupeudid keskenduvad elufilosoofiale ning peavad tehnikaid teisejärguliseks, laenates mis tahes tehnilisi võtteid mis tahes teraapiast, kuid need aga aitavad leida vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. Süstemiteooriatel põhinev suundmus - üha enam võetakse häirega inimest mitte kui isoleeritud indiviidi, vaid kui süsteemi osa koos teda ümbritsevate lähisuhete ja lähiisikutega. 48
Tegelased muutuvad sisemiselt keerulisemaks, neis on mingi vastuoluline filosoofia peebeldab aja moraalset lõhestatust. · Usuteema süvenemine draamas. Calderon · Euroopa baroki suurim dramaturg. · Vaatemängulisuse laienemine; rikkalikud uhked dekoratsioonid; põimiti muusikat, tantsu, laulu (ooperi, opereti tekkimise aeg); · Ühiskondlik allakäik Hispaanias aina süvenes sünnib Calderoni religioosne ja samas eksistentsialistlik draama. · ,,Elu on unenägu" (Poola, võimuvõitlus. Isegi kui elu on vaid unenägu, tuleb ikkagi toimida headuse ja jumala nimel), ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja". · Teda huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ideed kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga. · Tema peateema mis kõiki näidendeid läbib: inimene on seesmiselt vaba, ettemääratust ei ole, hingelise armastuse üleolek maisest; usus väljendub inimese hingesuurus. ·
Elada tuleb saavutades ihaobjekte, mis meie elu ideaalseks/heaks teevad. *Religioosne hedonism. Inimelu eesmärk on taastada oma intiimne side Jumalaga. Ülima hüve saavutamine on õndsus. See õndsus saab meile osaliseks alles hauataguses elus. *Religioosne ``hüpe`` ja eneseületamine/minetamine. Oma maisest kestast välja murdmine, igavese elu leidmine. *Romantismi eetika : looming õnn peitub loomingulises eneseteostamises. Õnn = loominguline eneseteostus. * Eksistentsialistlik eetika:indiviidi vaaduse teostamine. Omatahte poolt valitud eesmärgi teostamine. *Sotsiaalse hüve eetika: armastus, kodumaa teenimine. Esmatähtis austus ja tunnustus. *"Positiivne psühholoogia" hüve: subjektiivne heaolu. Naeratage endale ja näidake kõigile välja, et kõik on hästi. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Eudaimonia ehk õitseng ehk naturalistlik hüve muudab elu inimese jaoks elamisväärseks/heaks
ee Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia
annaabi.ee 
