Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom.
viirastuste teenistusse. Isegi põlgust ja vastuhakku harrastab ta vaid selleks, et need tema üle valitseksid: ta on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. o Ta on kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab veel muljet avaldada tõmbluste ja näomoondustega... o Lihtne tööd rabav inimene ei oska mõelda, andekas inimene on tark. Inimene on hinges kuri, aga kuna kuriteoga jälestatakse, siis ei tee ma midagi, et oma sisemist kurjust vallandada. See, kes millestki vaimustub on pime ja naiivne. Armastus ja teadvustamine üheaegselt ei ole võimalik. Inimesed on sisimas pahelised ja perverdid on oma tasemelt kõrgemal kui normaalsed inimesed. Mida arvab Cioran inimese elust? o Inimene on universumi tööriist. Ta sünnib siia ilma mingi professiooniga. Ta
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Filosoofia on vabadus, XVI kirjas väidab Seneca, et õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus. Kui õnn on täiuslik tarkus, ja filosoofia võiks olla püüdlemine tarkusesse, siis võiks filosoofia olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese muudab õnnetuks kõikjalt ähvardav surmahirm, kahtlused. Meid kohutab õnnetuse osakssaamise võimalus.
Tema on tõe eest võitluse eestvedaja- ta näeb seda enda ülesandena. Nietzsche on see, kes toob maailma lootuse ning arusaama uute väärtuste, valede ja tõdede kohta. 25. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Nietzsche sõnade järgi on ,,immoralist" see, kes mõtleb temaga sarnaselt ning eitab kehtivat kristlikku moraali. Inimtüübi kahene eitus. Immoralist seisab kristlikust moraalist kõrgemal. 26. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"?
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“.
Kes paljastab moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärtuse. 26. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralisti all eitab Nietzsche inimtüüpi, keda senini peeti kõrgemaks (heasoovlik, headtegev) ning , kes eitab kristlikku moraali, mis on dekadentlik. 27. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus" - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke- ta on selle laostanud. Kristlik moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetati elu eeltingimusi ja sugulisust tajuma ebapuhtana, õpetati dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. 28. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, ainult tema loeb kaastunnet vooruseks. 29. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit
mõneks Jumalaks, et vaid see mida tema arvab õige olevat, see ka nii on. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralist eitab siiani kõrgeimaks peetud inimtüüpi (head, heasoovilikud ja heategijaid) ning moraali, mis kehtib ja võimutseb moraalina iseeneses (kristlikku moraali). Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Headuse ning heasoovlikkuse ülehindamine on laias laastus decadence`i tagajärg , nõrkuse sümptom. Nietzsche leiab, et kristlik moraal on liialt inimesi jõuetuks muutnud. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm . Inimesed on endid käest lasknud lausa terve inimkond. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene on esmalt haritud. Tema suurimaks vooruseks võiks lugeda kaastunde. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche füsioloogiline seisund aitas tal taaskord iseennast leida. Tal oli suur elutahe.
Et saada loojaks peab enne kõik, mis enne oli ära hävitama . Nietzche peabki ennast lustlikuks hävitajaks ja immoralistiks ehk hävitaja par excellence 3. Kes on Nietzsche järgi “immoralist”? Nietzche järgi on immoralist inimene kes eitab esiteks kristlikku moraali. Ning teiseks eitab ta inimesi keda siiani on kõrgemaks peetud. Ehk siis häid, heasoovlike, head tegevaid inimesi. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal muudab inimesed: headeks inimesteks, karjaloomadeks, sinisilmseteks, heasoovlikeks, kaunishingseteks, altruistideks ja iseloomututeks loomadeks kellelt on munad maha võetud. Kristlik moraal on õpetanud inimest põlgama esmaseid elu instinkte. Näiteks näitab kristlik moraal ebapuhtana sugulist kontakti 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest”? Dekadentlikk inimene on Nietzche arvates hea inimene kes on valelik ja iseloomutu. Kõik head
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline
425, 430)? · Pascal eristab inimese "tänast" ja "loomisaegset" seisundit. Kirjeldage neid. · Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? Pascal põhjendab väidet, et ateisti positsioon on läbimõtlematu sellega, et ateist jälgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem. Ta on harjunud olema ateist, kuna pole teisiti mõelnudki. Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? XVI: Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime, ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. VIII: Filosoofia annab inimesele vabaduse. Inimene peab orjama filosoofiat, et talle saaks osaks tõeline vabadus. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79)
väärtusetuse ning tühisuse. Ta annab mõista, et tema roll on päästa inimkond pimedusest. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Nietzsche nimetab "immoralistiks" kristlikult moraalilt katte eemaldajat ning kedagi, kes ei tunnista kristlasi. "Immoralist" on ka keegi, kes tunnustab tõde ning süveneb sellesse väga sügavuti. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Nietzsche näeb kristlikku moraali kui inimestele vaetamist. Samuti ütleb ta, et kristlik moraal on inimkonna laeostanud. Nietzsche kirjutab ka, et kristlik moraal õetab põlgama ja häbivääristama esmaseid eluinstinkte näiteks sugulisus. Samuti toob Nietzsche välja, et kristlik moraal on see, mille pärast inimkond alla käib nin mille tõttu inimesed kaugenevad enda tõelisest loomusest ning suruvad seda alla. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? "Dekadentlik inimene" on Nietzsche järgi keegi, kes valib
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat
Jean-Paul Sartre kui ka Seneca hindasid mõlemad sama, ,,vabadust". Vabaduse mõiste pole aga neil sama. Seneca võrdleb vabadust, kui loobumist kõigest ja kõigist, tähtsaimal kohal on jumal ja filosoofia. Ta leiab, et filosoofiat tuleb lausa orjata, sest filosoofia on tarkuse kehastus, mis võimaldab õnnelikku elu. ,,Filosoofia korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab mis teha ja tegemata jätta, ilma selleta pole võimalik elada". Ta kritiseerib neid filosoofe, kes on küll mõtlejad ja jutlustajad, kuid ei ela nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks.
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik....................................
lagedas kõrbes). Vaimufilosoofia Vaimuriik on jagatud kolmeks: subjektiivne vaim (madalaim aste, puudutab üksikisikut ja tema elu, kuna inimene kuulub ka looduse juurde, ei ole üksikisik oluline), objektiivne vaim (Hegel peab eelkõige silmas eetikat, subjektiivset vaimu, mis on kehastununud mingis inimkehas, astub kõrgemasse valdkonda e objetiivsesse korda, näiteks ühiskonda, perekonda), absoluutne vaim (kõrgeim aste, jaguneb omakorda kolmeks: kunst, mille puhul subjekt ja objekt ilmnevad harmoonias, kunst seisab meelelise ja mõttelise vahel; religiooni puhul on peamine idee, et religioonil pole inimest vaja, ent inimesel on religiooni vaja; filosoofia asetab kunstis vaadeldu ja religioonis kujutletu puhtasse vormi. Hegel käsitleb ka ajalugu süviti. Oluline pole see, kas inimene on isiklikul tasandil moraalne, ent moraalsus väljendub selles, kuidas ta on väljaspool (ühiskond, perekond)
· Loomulik nauding, mis on hädavajalik. Näiteks januse · Mis on hea? soov juua. · Mis on ilus? · Loomulik nauding, mis pole hädavajalik. Näiteks iha · Uusajal I.Kant: delikatesside järele. Samuti suguline armastus. Tark ei · Mida ma võin teada? metafüüsika abiellu. · Mida ma pean tegema? moraal · Nauding, mis on ebaloomulik ja mitte hädavajalik. Näiteks · Mida ma võin loota? religioon kuulsuse ja au tagaajamine. Tulemuseks on hingelised rahutused. Tark "elab varjatult". · Mis on inimene? - antropoloogia · FILOSOOFIA DEFINITSIOON
uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. 16) Mis on eetika ja millised on eetika olulisemad küsimused? Vastus : Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Üks vanimaidteoreetilisi distsipliine, ehk uurimis objektiks on moraal. Eetika käitumises peegelduv väärtuste süsteem (ld moralis, = kõlblus). Olulisemad küsimused: hea või halb? EETIKA (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. Eetika mõiste võttis teoreetilises arutluses kasutusele Aristoteles moraali aga Cicero (ld. mos, mores- komme). Tavaliselt kasutataksegi neid mõisteid läbisegi. Siiski eristatakse filosoofias
Naturfilosoofia e. loodusfilosoofia. Püüdlesid teadmise ja tundmise poole.Oskasid arvutada taevakehade liikumist. Kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailma algaine avastamisega Nende mõtlemise objektiks oli loodus. Neist sai alguse süstemaatiline ja metoodiline mõtlemine. Teadsid väga palju universumist. Tegelesid füüsilise loodusega. Thales,Anaximenos, Anaximandros. Jne. See oli ka 3) Mida õpetas Herakleitos? Kreeka filosoof.Herakleotose järgi on looduse algaineks tuli, kui kõige muundumisvõimelisem ja liikuv algaina.Tulest on tekkinud maailm tervikuna, üksikud esemed ja isegi hinged. Ütleb, et maailma valitseb äike. Maailm muutub koguaeg,miski pole püsiv. Pidas maailma tähtsamaks omaduseks liikumist, talle omistatakse ka ütlus "kõik voolab? Tema kasutas tule sümboolikat. Maailm on igavene, aga muutuv. See oli ka
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult
filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati
· Ontoloogiline tõestus Anselm Cantenbury'st: 1. Mul on idee täiuslikust olendist- seda pole raske omaks võtma, sest kõik oleme võimelised mõtlema olendist, kes on ÜLI. 2. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine- olemine on üks perfektsioone, üks täiusi- iga asi eelistab olla ja alati on parem olla kui mitte olla. Kui on olet, kes on igas mõttes täiuslik hing, saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib, sest tema juurde kuulub täius eksistents. Thomas Aquino'st- jumal on ainus lihtsubstants- olemuseks ongi olla. Olemuseks ongi olemine ise. · Kausaalne tõestus Mis põhjustas asjade olemise? Lõpuks jõuame välja jumalani. Miks mina olen? Minu vanemad on. Nemad on, sest nende vanemad on... Ja lõpuni välja minnes jõuan, et keegi pidi looma esimesed asjad. · Kineetiline tõestus Mis pani asjad liikuma? Miks liigub kuu ümber maa? Maa ümber päikese? See tuli mingitest jõududest, mis olid mateeria tükkidel.
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks
M arvas, et inimene on vaid kogemuste pundar ja inimeses puudub kestev olevus, nt. mõistus (ratio) või hing. M lähenes inimesele empiristlikult. Inimisiksuse seisukohast lähtuvalt pole meil endil mingit väärtust, vaid tähtsus on kogemustel. Mida rohkem rahulduslikke kogemusi, seda kogenenum. Inimeste tegude puhul on tähtis tagajärg, mitte motiiv. PRAGMATISM ,,Pragma" tegu, praktika. Pragmatism teooria, mis seab kõrgemaks hüveks kasulikkust kõige laiemas mõttes. Kreeka filosoof Protagoras on öelnud, et inimene on kõikide asjade mõõt. Ütles, et tõeline on kõik, mis igale üksikule inimesele näib tõelisena. Ütles, et objektiivset tõde ei saa kogeda, vaid tuleb õppida seda, mis on kasulik. Pragmaatiku jaoks on vajalik otsida kasulikkust. Rajaja on Charles S. Pierce (1839-1914). Tähtsamad esindajad on veel John Dewey ja William James. Pragmatism defineerib ,,tõe" (mõistena) ümber. Pragmatism ütleb, et inimene pole
.....................................................24 Meie aeg.........................................................................................................................................25 Eksistentsialism.........................................................................................................................25 Nietzsche (vt Lisa 34)...............................................................................................................25 Sartre (vt Lisa 35).....................................................................................................................25 Ökofilosoofia............................................................................................................................25 Kokkuvõte..........................................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus...................................................
Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- Sumner Eksistentsialism- Sartre, Kirkekaard, Freud Vooruste eetika- Aristoteles, Aquino Thomas Nimetus Rajaja/ Sisu tuntuim(ad) Kultuuriline Erinevatel kultuuridel on erinev eetika. Eetika on relativism revolutsiooniline kõrvalprodukt, mis sõltub inimvajadustest ja sotsiaaltingimustest
Demokritoselt pärineb Universumi ruumilise ja materiaalse lõpmatuse printsiip. Ta on välja töötanud loogika, mis pole säilinud ning ta oli ka tugev matemaatik, nt veinivaatide ruumala arvutamiseks kasutas ta sisuliselt integreerimismeetodit. SOFISTID Sofistid (kr k. targad) olid elukutselised filosoofia ja retoorika õpetajad. Nende teene on, et filosoofia hakkas tegelema inimesega kosmose asemel. Nad väitsid, et kõik asjad on suhtelised relativism. Kõik on nagu näib - subjektiivsus. PROTAGORAS (480-410 eKr). Homo-mensura-väide: "Inimene on kõikide asjade mõõt, olevatele, et nad on, ja mitteolevatele, et nad ei ole." Seisukohast ,,Kõik on nii nagu miski kellelegi näib" järeldub, et kõik otsustused on õiged. Tarkus erineb rumalusest sellega, et targad arvamused toovad kasu, aga rumalad arvamused toovad kahju. Protagoras kahtles ka jumalate olemasolus. GORGIAS (483-375 eKr) oli Empedoklese õpilane. Gorgias on tuntud nihilistlike
Kui varasemas filosoofias räägiti palju inimese loomusest või tema mõistuslikust olemusest, siis eksistentsialistid vastanduvad sellele arusaamale väites, et inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale. Asjade, eriti arefaktide puhul eelneb nendele idee, kavand või projekt (prantsuse keeles le projet), mille järgi need valmistatakse. Inimene aga pole selline asi, eksistents pole kunagi valmis, kuna puudub mõõdupuu valmisoleku mõõtmiseks, ja on alati ebatäielik, mistõttu pole ka inimene enda jaoks kunagi täielikult haaratav. Sestap ütlevad eksistentsialistid, et inimene on maailma heidetud, ta pole maailmas kunagi päriselt kodus. Arusaamaga eksistentsist kui inimese olemise viisist vastandutakse varasemale arusaamale inimesest, kui jumala loodud olendist, kellele on sellesama jumala poolt ette antud elu eesmärk ja väärtused, mida taotleda
............................................................................... 5 1.6 Straton (u 335-269 eKr) .................................................................................. 5 1.7 Stoikude koolkond........................................................................................... 5 1.7.1 Zenon (u 336-264 eKr) ............................................................................ 6 1.7.2 Seneca (4 eKr – 65 pKr) .......................................................................... 6 1.8 Epikuuros (341-270 eKr) ................................................................................ 6 1.9 Cicero (106-43 eKr) ........................................................................................ 6 1.10 Plotinos (204-270 pKr) ................................................................................ 6 2 KESKAJA FILOSOOFIA ........
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve?
millele andume otsekui hüvedele. (13) Kaob vahvus, mis peab end ohtudes proovile panema, kaob suurehingelisus, mis saab välja paista vaid siis, kui ta otsekui pisiasju põlgab kõike, mida lihtrahvas peab suurimaks; kaob tänulikkus ja tänulikkuse avaldamine, kui kardame vaeva, kui peame ustavusest midagi hinnalisemaks, kui me ei pea silmas parimat. (14) Kuid aitab sellest. Üks kahest: kas need, mida nõnda kutsutakse, pole hüved, või on inimene jumalast õnnelikum, kuna seda, mis meie käsutuses, jumal ei tarvita. Pole tal ju tarvis meelasust, luksuslikku toidulauda, rikkusi ja kõike muud, mis inimest peibutab ja odava naudinguga ahvatleb. Niisiis tuleb kas usutavaks pidada, et jumalal hüved puuduvad, või siis tuleb just selles, et nad jumalal puuduvad, näha tõendit, et need pole hüved. (15) Lisa siinkohal, et paljugi sellest, mis tahab olla hüve, saab loomadele osaks suuremal määral kui inimestele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
