1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % ...
vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) Eristatakse: 1) parasniiske valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad 2) kuiv mandriline valdkond jäävad kuiva mandrilisse valdkonda Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid – pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilisedalad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad – 2-3 saaki aastas,
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seo...
· Agrokliima iseloomustus 1. Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3o C, lõunas 7o C b) juulis: põhjas 13o C, lõunas 17o C Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. 2. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500o C 3. Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm 4. Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud 5. Saakide arv aastas: 2 (1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk), (http://miksike.com/docs/referaadid2007/Suurbritannia_kristiklopets.htm 28/03/08) 4.2. Majanduslikud eeldused 10 Suurbritannia põllumajandus on tootlik ja teadusmahukas. Et palju põllumajandussaadusi veetakse sisse, on säilinud ainult kõrge tööviljakusega farmid. 1950
imporditakse. Illustratsioon 12: Norra maakasutus 18 5.1 Looduslikud eeldused Norra asub parasvöötmes huvitavas kohas, lääne rannikust möödub soe Golfi hoovus, mis toob niiskust ja sademeid. Talved on soojad ja suved keskmiselt soojad. Temperatuurid talvel on keskmiselt 3-5 kraadi ja suvel 19-28 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa ulatub natuke üle 2000 ja vegetatsiooniperioodi pikkus varieerub 2 kuust 5 kuuni. Mullad on leetunud ja gleistunud, maaparandustöid suurel määral ei tehta kuna kliima on tasakaalukas. Laugematel aladel, kus on põllumajandusmaad rohkem võidakse teha mõningaid kuivendusi. Niisutust tehakse kallakute peal asuvatele põldudele. 5.2 Majanduslikud eeldused Majanduslike eelduste poolest pole Norral millestki puudust, käsutada on piisavalt kapitali ja uus tehnoloogia. Ainult 2,3% (2006) rahvastikust on hõivatud
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut --- -------, AR2 Üldmetsakasvatuse iseseisvad ülesanded Ülesanded aines 'üldmetsakasvatus' Tartu 2011 SISUKORD Ülesanne 1: Puude diferentseerumine ja puistu iseharvenemine .................................................... 3 Ülesanne 2: Puuliikide valgusnõudlikkus ....................................................................................... 7 Ülesanne 3:aastane temperatuuri dünaamika .................................................................................. 7 Ülesanne 4: ööpäevane temperatuuri dünaamika ........................................................................... 9 Ülesanne 5: metsa veereziim ........................................................................................................ 11 Ülesanne 6: lumi...
vastupanu talve üle elada on väiksem. 13 5. Paljundamine Levinud on paljasjuursed-, kasseti-, frigo- ja meristeemtaimed. Paljasjuursed taimed saadakse otse emaistandikust või pikeerpeenrast. Need lähevad hästi kasvama soodsa ilmastikuga istutusajal Kassetitaimed saadakse väikeste juurenäsakestega tütartaimede juurutamisel kassettides. Neid taimi on lihtne istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul ja need lähevad hästi kasvama. Puuduseks on see, et kui taimed jäävad liiga pikaks ajaks kassettidesse, siis juured kõverduvad ja hiljem tekib kasvuseisak, mis võib mõjutada mõningal määral ka edaspidist saagikust. Frigotaimed on eemaldatud lehekodarikuga taimed, mis on lühemat või pikemat aega hoitud külmhoidlas -2 °C juures. Neid kasutatakse maasikasaagi ajastamiseks. Pärast istutamist saadakse kahe kuu pärast saak. Produktiivsemad
näivleetunud mullad. Madalamatel pinnavormidel esinevad gleistunud variandid ning leetjad või küllastunud gleimullad. Viljakus: Leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused: - kohatine toitainete puudus - leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad - kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritudSäästlik kasutamine: - säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi - kui põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste jakemikaalide kasutamist (Pandivere ala). ( Eesti muldadest põllumehele.lk 14-15) G- Gleimuld
(10 t/ha), kobestavad mulda, kuna juurestik tungib u. 2 m sügavusele, transpordivad sügavamalt toitaineid üles, ning seovad õhulämmastikku. Haljasväetiseks sobivad ka mitteliblikõielised: talirukis (külvatakse kevadel, terasid ei moodustu, annab vaid haljasmassi), valge sinep. Haljasväetiskultuuride kasvatamis- & kasutamisviisid: 1) Iseseisva põllukultuurina sobivad ühe- või kaheaastalised liblikõielised. Need külvatakse kevadel, kasvavad põllul kogu oma vegetatsiooniperioodi ja küntakse taliviljade väetamiseks mulda sügisel. 2) Järelkultuurina pärast varase saagi koristust külvatakse kiirekasvulisi kultuure, nt. vikk, valge sinep, lupiin, mis sügiskünniga mulda viiakse. 3) Külv kattevilja alla. Mitmeaastased aeglase kasvuga liblikõielised küntakse kattevilja alla. Nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist. Mulda küntakse alles järgmise aasta suve lõpus või hilissügisel. 4) Niite-haljasväetis
kultuurid (valge mesikas). Need külvatakse varakevadel või isegi sügisel (valge mesikas) ja kasvavad põllul kogu või peaaegu vegetatsiooniperioodi. Taliviljade väetamiseks küntakse haljasväetis mulda augusti esimesel poolel, järgmise aasta kultuuride väetamiseks aga koos sügiskünniga. Katteviljata ristikukülvi riskideks on töömahukus, umbrohtumine, põuaoht, ühe teraviljasaagi ning otsetoetuse ärajäämine Eel-, järel- või vahekultuurina Kasvatatakse ühe vegetatsiooniperioodi kestel samal põllul lisaks haljasväetisele veel ka saaki andvaid põhikultuure. Haljasväetiskultuuri viljeldakse kas põhikultuuri eel, järel või põhikultuuride vahel. Vegetatsiooniperioodi lühiduse tõttu ei ole Eestis haljasväetiskultuure vahekultuurina võimalik kasvatada, küll aga tuleb kõne alla nende kasvatamine järelkultuurina. Pärast varase kartuli, varase kapsa, haljassegatise koristamist võib nende järel külvata kiirekasvulisi kultuure vikki ja
9% SKT-st, tööjõust hõivas 13% ja panuse andis ekspordis 1% jagu. Põllumajanduse toodang keskendus põhilisest riigisisesele turule. Läbi sajandite on põllumajandus olnud olulisim osa riiklikus majanduses, kuid varastel kahekümnendatel tõusis esirinda nafta tööstused, jättes teised sektorid varju. Hiliste 1930- ntate paiku moodustas põllumajandus. b) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). Venezuela asub lähisekvatoriaalses ja edelaosas ekvatoriaalses kliimavöötmes. Sellest hoolimata varieerub kliima niiskest troopilisest kuni mägise kliimani, sõltudes kõrgusest, topograafiast ja valdava tuule otsesest puhumisest ja intensiivsusest. Sesoonne muutus mängib väiksemat rolli kui sademes. Enamjaolt on selgelt eristatav vihmane periood: maist novembrini on vihmane periood, mida nimetatakse talveks, ülejäänud on suvi. Seetõttu
võib temperatuud tõusta kuni 22°C-ni. Aasta keskmised temperatuurid on toodud 20 alljärgneval kaardil: 21 Sademed: Aasta keskmiste sademete hulka iseloomustab alltoodud kaart. Selle kaardi alusel võib järeldada, et saare põhjapoolses ja läänepoolses osas on aasta ringselt rohkem sadameid, mis on eelkõige tingitud soojast Põhja-Atlandi hoovusest. 26% Suurbritannia maa-alast on põllumajanduse all. Vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, 22 õunapuud). Mullad on keskimise viljakuseda, üsna haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Soodsam on tegeleda põllumajandusega saare lõuna osas, kus pole nii mägine pinnamood. Majanduslikud eeldused: · Tööjõud:
Lõve täiterakkude kest on õhem kui felleemi rakkudel. Vanad täiterakud tõugatakse väljapoole, meristeem kasvatab aga seestpoolt üha uusi täiterakke. Korba tekkimisel hävivad ka senised lõved. Uued lõved tekivad sügavamal asuvatest peridermi kihtidest. Lõved jagatakse ehitusest sõltuvalt kolme tüüpi: 1) täiterakud korgistuvad kohe; lihtsaim ehitustüüp, esineb näiteks perekondades pappel (Populus) ja pirnipuu (Pyrus); 2) täiterakud asenduvad korgistunud rakkudega alles vegetatsiooniperioodi lõpul, näiteks perekondades saar (Fraxinus), tamm (Quercus), pärn (Tilia) ja leeder (Sambucus); 3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia). Kaheiduleheliste taimede teiskasvu põhitüübid on järgmised (joonis): Tilia-tüüp, kambium asetseb algusest saadik pideva rõngana;
suurem osa lämmastikust ja muudest toitainetest enne lehtede langemist taime teistesse osadesse. Meie lehtpuudest on ses mõttes erilised lepad, mis käituvad lämmastiku suhtes pillavamalt ning langetavad lehed lämmastikurikkaina, rikastades sel viisil oma kasvukohtade muldi. Puidus on lämmastikusisaldus suurem sügisel ja talvel ning see väheneb kasvuperioodi kestel. Umbes viiendik tarbitud lämmastikust deponeeritakse valmivates viljades. Lehtpuupuistud kasutavad vegetatsiooniperioodi jooksul 30..60 kg lämmastikku hektari kohta, millest osa tagastatakse mulda varisega. Ligikaudu kolmandik lämmastikust on seotud puude maa-alustes osades [9]. 1.4 Hingamine. Hingamise käigus kasutavad taimed varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel anorgaanilisteks ühenditeks: veeks ning süsinikdioksiidiks. Protsessi käigus vabaneb energia. Selles aeroobse lagundamise ahelas on umbes kakskümmend vaheprodukti, mis
a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsuse). b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus ( keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). d) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. a) Sveitsi põllumajanduses on kasutusel 26% territooriumist, põllumaad on 7%. Põllumaad on 36,90%; metsi, puid on 30,80%; ebaproduktiivset maad on 25,50% ja asutusi, linnaalasid on 6,80%. b) Põllumajandust seal hea arendada ei ole, sest seal on väga mägine, kuid leidub
Sõltuvalt kahjustuse ulatusest jäävad kas taimed kiratsema või hukkuvad. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort. Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn. Vahetult peale raiet tuleks hoiduda metsauuendamisest. Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave, millega ümbritseti värsked raiestikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate, millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal. 1.3 Ulukikahjustused metsas (põdra, metskitse, kopra, hiire kahjustused). Negatiivset mõju metsale võivad põhjustada imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder. Noortel mändidel söövad nad ära puu ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi puid
· Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema. Tekib nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult. Kui õitsemist põhjustavad sinivetikad, siis tekivad vees toksilised ühendid, hukkub elustik ja vesi muutub igas suhtes kõlbmatuks. Erinevalt suurtest jõgedest ja järvedest ning veehoidlatest täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut.
..7 päeva. Karastumise kiirus ja varusüsivesikute hulk sõltub sordist ja kasvutingimustest. Hästikarastunud talirukis talub võrsumissõlme sügavuses -25°C või isegi enam, talinisu mõned kraadid vähem. Kõige tundlikum on selles suhtes talioder. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid. Optimaalne külviaeg on taliviljadel septembri I-II dekaadil. (Talirukis: 20-30 augustini, talinisu ja triticale: 10 septembrini). 16. Taliteraviljade hukku võivad põhjustada mitmesugused talvekahjustused: 1. Külm külmumise tagajärjel tekivad taimede rakuvaheruumides jääkristallid, mis põhjustavad paisudes rakuseinte lõhkemise
hariliku kärna kindlusega, märgmädaniku- ja varrepõletikukindluse suhtes võrdne Andoga, suhteliselt vastuvõtlik mosaiigiviirusele. Kasvatamiseks sobib põllumajandusettevõtetele, kus ei tehta lehemädanikutõrjet, eelistab keskmise viljakusega kuni viljakaid muldi, eelidandada 4-5 nädalat +12°C juures, sobivaim seemnefraktsioon 24-45 mm, kasutades 75 cm vagude vahekaugust, kuna sort on hiline, ei tasu koristamisega kiirustada, mugulasaagi juurdekasv vegetatsiooniperioodi lõpul on suur ja valmimata mugulad võivad koristamisel vigastuda, mis omakorda halvendab säilimist. (Jõgeva sordiaretuse instituut. Anti). Pilt 1: Kartulisort Andi. 5.2. Kartulisort Maret Päritolult on kartul ristamisvanemate Vita ja Frila N tulemus. Aretatud on Maret Aide Tsahkna, Alice Anderfeldi ja Mati Koppeli poolt. Maret on keskvarajase kasvuajaga puhmas keskmise kõrgusega kartulisort.
Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastik...
Transpiratsioon ja taimelehed Transpiratsioon on protsess, mis kannab juurte kaudu mullast võetud vett lehtede alumistel külgedel paiknevate avadeni, kus ta aurustub ja lendub atmosfääri. Transpiratsioon on seega vee aurumine taimelehtede kaudu. Arvatakse, et umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. Transpiratsioon on üsnagi nähtamatu protsesset vesi aurub lehtede pinnalt, ei näe sa taimi "higistamas". Ühe vegetatsiooniperioodi jooksul transpireerib leht mitu korda rohkem vett, kui ta ise kaalub. Maisi-aakrilt (1 aaker = 0,4047 ha) pääseb atmosfääri 11 400 - 15 100 liitrit vett päevas ning suur tammepuu võib transpireerida 151 000 liitrit aastas. Transpiratsiooni mõjutavad atmosfääritegurid Taimede transpireeritud vee hulk muutub suuresti maakohiti ja aja jooksul. Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab mitu tegurit:
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid.............................
Haljaspistikud lõigatakse peamiselt suve algul (juuni, juuli algul) sama aasta intensiivselt kasvavatest või kasvu lõpetavatest võrsetest. Täpne lõikamise aeg sõltub väga paljudest teguritest: vegetatsiooniperioodi algusest konkreetsel aastal, taime õitsemise ajast, võrse puitumise astmest, kasvu intensiivsusest. Seetõttu tuleb paljundatavate taimede emataimi pidevalt jälgida, et ei hilinetaks pistikute lõikamisega. Kuna oksad
Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e. seeneniidistik
mere tegevus Maastikusiseselt on oluline nii pinna- kui ka põhjavee iseloom, mis oluline ainete transportija. Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke. VESI ON MAASTIKU VERI. KLIIMA Kliima käivitab maastiku talitluse - soojuse ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. Maastike kujunemisel oluline: • sademete hulk, • auramine, • temperatuur - nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, • vegetatsiooniperioodi pikkus, • tuul jm. MULD Mulla tekkest võtavad osa elusorganismid ja elutud maapinna ülemised kobedad kihid. Peale nende sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett. Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli. Muld on maastiku keerukam komponent. Muldade kujunemisel on oluline: • pinnamood, • veerežiim, • lähtekivimi, • elusorganismid • ala kliima, • inimtegevus.
sealt edasi läbi niines olevate säsikiirte ning lõve kaudu välja. Korba tekkimisel hävivad ka senised lõved. Uued lõved tekivad sügavamal asuvatest peridermi kihtidest. Lõved jagatakse ehitusest sõltuvalt kolme tüüpi: 1) täiterakud korgistuvad kohe; lihtsaim ehitustüüp, esineb näiteks perekondades pappel (Populus) ja pirnipuu (Pyrus); 2) täiterakud asenduvad korgistunud rakkudega alles vegetatsiooniperioodi lõpul, näiteks perekondades saar (Fraxinus), tamm (Quercus), pärn (Tilia) ja leeder (Sambucus); 3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia). 6. Mille poolest erineb korgitamm tammest? 7. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga.
Väetamise tehnoloogiad Väetamine mullaharimise käigus istutus- või külvieelne väetamine jälgida tuleks, et väetis ei puutuks otseselt kokku seemnega või vastistutatud taime juurtega, sest võib neid põletada. Näiteks porgandile antakse külvieelselt kompleksväeisi arvestusega 50-70 kg N hektarile. Kasvuaegne pealtväetamine kasutatakse kas granuleeritud või vedelväetist. Enamasti viiakse läbi korduvalt kasvuperioodi jooksul. Vegetatsiooniperioodi esimesel poolel kasutatakse lämmastikku sisaldavaid, teisel poolel rohkem P-K- väetisi. Näiteks porgandit võiks kasvuaegselt väetada 1-2 korda normiga kuni 30 kg/ha lämmastikku. Juureväline väetamine - taime maapealseid osasid pritsitakse väga nõrga väetiselahusega. Mõjub kiiresti ja aitab efektiivselt puudushaiguste vastu. Säästab keskkonda (mulda satub väetist väga vähe). Näiteks söögipeedile antakse 1...2% booriväetist booripuuduse vältimiseks. Maasikale
ja 4. kasvuaastal, hiljem hakkab saagikus langema. Saagi kogumine – Esimesel kasvuaastal saaki ei koguta. – Augusti algul oleks vaja taimede latvu kärpida, et intensiivistada taimede võrsumist. – Teisel aastal kogutakse saaki üks kord – enne õitsemist lõigatakse võrsed peaaegu kuni puitunud osani ja augusti algul kärbitakse jälle latvu. – Kolmandast kasvuaastast alates kogutakse saaki kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul: juuni lõpul ja augusti keskel. – Saaki kogutakse päikesepaistelise ilmaga. – Taimed kuivatatakse temperatuuril alla 40 °C. Saagi kogumine 2. AED-LIIVATEE ehk TÜÜMIAN ● Lad. Thymus vulgaris ● Lad. k. “thymus”, = hing Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars puitunud, püstine või tõusev, harunev.
Analoogselt väävliuhenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sojagaasid jt eriti toksilised. Globaalne fosfori ringe. Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema. Tekib nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult. Kui õitsemist põhjustavad sinivetikad, siis tekivad vees toksilised ühendid, hukkub elustik ja vesi muutub igas suhtes kõlbmatuks. Erinevalt suurtest jõgedest ja järvedest ning veehoidlatest täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut. Veekogude eutrofeerumist iseloomustavad järgmised tunnused:
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM TOMATITAIMEDE KONKURENTS Uurimistöö bioloogias Autor: Truumaa Anette 12.A klass Juhendaja: Järv Leili Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1 KONKURENTS.............................................................................................................4 1.1 Ressursid ja ressursikonkurents...............................................................................5 1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents.................................................................6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND.................
laiu säsikiiri väga palju, mõjutab see ka ta mehaanilisi om. Lehtpuude juurdekasv toimub ajaliselt kauem ning sootsate kasvutingimuste korral laienevad lehtpuu aastarõngad sügispuidu arvelt. Nii tekib vastubidine olukord okaspuu puidu suhtes, kus sootsate kasvutingimustega aastarõngad laienesid kevadpuidu arvelt, muutes puidu nõrgemaks. Seega vastupidiselt okaspuule on laiade aastarõngastega lehtpuit tihedam ja raskem, kui kitsaste aastarõngastega. Lehtede langemine toimub iga aasta vegetatsiooniperioodi lõpul, et lehtpuud suudaksi ka talvel oma veereziimi tasakaalus hoida. Lehtpuid lõhastatakse ladvapoolsest otsast. Soonte paiknemise erisus üldistatult lehtpuudel võrreldes vaigukäikudega okaspuudes ning säsikiirte piltlik vahe lehtpuul ja okaspuul. PUIDU MIKROSTRUKTUUR Puidu mikroskoopilist ehitust ei saa uurida palja silmaga nagu reedab sõna mikro. Kuiva puidu keemiline koostis: C 50%; O 43%; H 6%; N 1%
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba......................................................
Karastunud taimede lehtedes suhkruid kuni 22% kuivainest. Sellised taimed taluvad 10 kuni 12°C külma.Teises faasis pole valgus vajalik, kuid temperatuur peab langema alla 0 °C. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 20°C külma. Tugevate külmade eest kaitseb taimi lumikate. 9.Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Rukki, nisu, odra ja triticale talvituvaid vorme nimetatakse taliteraviljadeks. Taliteraviljade õige külviaeg on väga oluline. Liiga vara-taimed kasvavad vegetatsiooniperioodi lõpuks liiga suureks, nende tihedus soodustab haiguste levikut, takistab mulla külmumist, võib tekkida haudumise oht. Liiga hilja-taimed ei jõua talvitumiseks koguda piisavalt varutoitaineid, talvituvad halvasti. Vastupidavaimad talvetingimustele on 2-4 võrsega hästi juurdunud taimed, selliseks kasvamiseks kulub Eestis umbes 40-50 päeva. Taliteraviljade peamiseks iseärasuseks võrreldes suviteraviljadega on see, et nad vajavad
mille tagajärjel moodustuvad mitmesuguse kuju ja suurusega pahad (nt. nuuter) või ülirikkalt võrseid (nt. kirsipuu-nõialuudsus). Samuti võivad mõne organi asemel kasvada parasiidi paljunemisorganid (nt. teraviljade nõgipead) Mumifitseerumine haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja säilivad pikemat aega näiteks viljapuude külge rippuma jäädes (nt. puuviljamädanik) Lehtede enneaegne varisemine lehed varisevad enne vegetatsiooniperioodi lõppu kas taimehaiguste (nt. sõstra-lehevarisemistõbi) või ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu. Sama võib juhtuda ka pestitsiidide ebaõige kasutamise korral 3. Taimehaigused tekitaja alusel 2 1. Seened kõige laiemalt levinud. Enamik haigustekitajaid seeni on mikroskoopilise suurusega.
ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, mis kasutab efektiivsemalt vähest valgust. Sellise võrakujuga kuuski vana metsa turbe all nimetatakse ,,vihmavarju" kuuskedeks ja neid ei loeta mitte järelkasvuks vaid alusmetsaks. Järsul valgustingimuste muutusel (raied, tormikahjustus) võivad need taimed hukkuda, sest varjuokkad ei ole kohastunud suure valguse hulga ja kõrgema temperatuuriga. METS JA TEMPERATUUR Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks lepad ja sarapuu õitsevad märtsi lõpus-aprillis, kui keskmine õhutemperatuur on ca 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2-3º C ja mulla temperatuur 0,1-0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad
Teadlased on üksmeelel, et kasvuhooneefektil on seos temperatuuri kasvuga, aga kui ulatuslikud on tagajärjed, ollakse eriarvamusel. Eesti metsade kohanemisprobleemistik seoses kliima soojenemisega ei ole spetsialistide arvates väga suur - temperatuuri tõusul 3-5 kraadi lähima saja aasta jooksul on praegune metsauuendusmaterjal veel sobiv, liikide geneetiline plastilisus on piisavalt suur aitamaks kliimamuutustega toime tulla ja tänu vegetatsiooniperioodi pikenemisele võib oodata produktsiooni tõusu 10-30%. Seda produktsiooni tõusu tasakaalustab potentsiaalne metsakahjurite tõus. Näiteks kooreüraskite arvukust aitavad kontrollida külmad talved, kuid kui 2 neid jääb vähemaks, siis üraskite arvukus tõuseb. Samuti on tüvekahjurite puhul oht, et nad suudavad produtseerida ühe suvega kaks generatsiooni senise ühe asemel. Kliima soojenemise
Efektiivsed ja aktiivsed temperatuurid, nende summa arvutamine Efektiivsed temperatuurid on ööpäeva keskmised temperatuurid, mis on > + 5 C. Lisaks on taimekasvatuses kasutusel ka mõiste ,,efektiivsete temperatuuride summa" (taimedele kasulik soojuse hulk) summeeritakse vegetatsiooniperioodil temp. üle +5 °C. Tuleb alati maha arvata 5 kraadi. Näiteks: 1.06 9,7 C -5 C = 4,7C 2.06 10,8C -5C = 5,80C efektiivsete temperatuuride summa = 10,50C Efektiivseid temperatuure arvutatakse vegetatsiooniperioodi algusest kuni lõpuni ( 170- 180 päeva). Eestis on efektiivsete temperatuuride summa 1300 - 15000 C. Aktiivsed temperatuurid - ööpäeva keskmised temperatuurid, mis on > + 100C Aktiivne vegetatsiooniperiood on ajajärk, mil temperatuur püsib > + 10 C . Igal taimeliigil on kindla arengufaasi saavutamiseks vajalik teatud aktiivsete temperatuuride summa. Aktiivsete temperatuuride summa leidmisel mahaarvutamist ei toimu. Liidetakse kokku ainult need temperatuurid, mis on üle + 10 C.
Liiga tugeva valguse korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 6.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned
V klass - rõhutud puud, tervikuna üldise kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui liigu ning tiheda metsaserva tõttu puudub ka võrastiku alla jäänud puud, jaotatakse kahte 0º C. õhuvahetus metsa ja lageda ala vahel. alaklassi: V A surevad V B - surnud puud I,II,III Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi Hiliskülmakahjustuste ulatus oleneb puuliigist ja klass kuuluvad puistus ülarindesse ja IV, V klass algusele ja seemnete idanemisele: puude kasvufaasist külma esinemise ajal. Noortel alarindesse. Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel saarevõrsetel on kriitiliseks temperatuuriks juba 5.1. Mets ja valgus varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui -2..
korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, miskasutab efektiivsemaltvähest valgust. Liiga suure valguse hulga korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 7.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema kui temperatuur on vaevalt üle 0C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema +5C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini.
2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem 4. järelkasvu areng puistu all- varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega 5.2. Mets ja temperatuur temperatuur mõjutab: • vegetatsiooniperioodi algust ja seemnete idanemist • fotosünteesi intensiivsust • hingamist • transpiratsiooni Talvised madalad temp. määravad ära ka paljude puuliikide kasutamise metsakasvatuses 1. väga külmakindlad kuni -55° C (mänd, arukask, sookask) 2. külmakindlad -35° C (sarapuu, pihlakas) 3. mõõdukalt külmakindlad -25° C (jugapuu, pöök) 4. külmahellad e külmakartlikud kuni -15° C (ranniksekvoia, mammutipuu) 5. troopikaliigid
Hispaanias ja Sotimaal on säilinud üksikud asurkonnad. Iirimaal, Inglismaal, Madalmaades ja Taanis on mänd loodusest kadunud. Sotimaal, kus männikute kunagisest pindalast on säilinud napilt 1%, on välja surnud varem männikutes elanud karu, hunt, ilves, põder ja metssiga. Inglismaal suri mänd välja umbes 16. sajandil, kuid Shakespeare seda puud tundis ja Richard II-s ka nimetas. 2.2 Kliima Harilik mänd kasvab nii pika kui lühikese päeva ja nii pika kui lühikese vegetatsiooniperioodi tingimustes. Oluline on, et kasvuperioodil oleks keskmine temperatuur üle 10 °C ja ööpäevaste temperatuuride summa üle 1200 °C. Miinimumtemperatuur kasvualal võib olla kuni -60 °C, maksimum ulatuda aga kuni 40 °C ja isegi kõrgemale. Ta kasvab nii korrapäraste kui ka ebakorrapäraste sademetega piirkondades. Levila kõige kuivemates Kesk- Aasia steppides (Kasahstan, Mongoolia ja Põhja-Hiina) sajab aastas kohati vaid kuni 200 mm.
rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 18. analüüsib looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) 19. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks.
Miina Härma Gümnaasium BRASIILIA Richard Bossenko Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Riigikeel: portugali Rahvaarv: 197,597,678 Pindala: 8 511 970 km2 Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas ...
Kasvuperiood kestab 5-6 aastat, 3.-4. aastal tekivad esimesed õiepungad ja saame esimesi vilju, viljakande periood kestab 10-25 aastat. Ploomipuul on lihtpungad, lehekaenlasse tekivad 2-3 punga, neist keskmine on harilikult kasvupung ja selle kõrval asetsevad pungad on õiepungad. Õite arv õiepungades oleneb ploomi liigist. Ploomipuu on võrreldes õunapuu ja hapukirsipuuga külmakartlikum, samuti vajab ta enam niiskust. Seetõttu on leitud, et parim kasvupiirkond on pika vegetatsiooniperioodi ja pehmemate talvedega Lääne-Eesti (absoluutne miinimum on talvel läänerannikul 10- 12 kraadi kõrgem kui mandri kagu- ja idaosas). Ploomipuu pole mullastiku suhtes nõudlik ja võib soodsates kliimatingimustes kasvada erinevatel mullatüüpidel. Kasvukoht peaks olema tuulte eest varjatud niiskema mullaga ala (Mägi, Niiberg 1999). 2.5.2. Hooldus Võimalusel kaevatakse istutusaugud valmis juba sügisel, istutusmullale on soovitatav
jäävatel maadel (järvest puudub äravool, oja säng on väikse ristlõikega); · on püsiva voolusängiga; · Suublal peab olema küllaldane vee vastuvõtu ja läbilaske võime. · miinimumveeperioodil äravoolu olemasolu Vajaliku veeseisu suublas määrabki veepinna kõrgus temasse suubuvates kraavides. Suubla ei tohi paisutada vett kuivendussüsteemides viimaste kriitilistel tööperioodidel, s.o. külvi- ja koristusaegse keskmise ning vegetatsiooniperioodi maksimaalse vooluhulga vastuvõtmisel. Suubla peab olema võimalikult püsiva voolusängiga. Siis ei ole vaja tema korrashoiuks teha suuri kulutusi. Maa-alune suubla ei tohi reostada põhjavett. Looduslikel suublatel ei ole alati need nõuded täidetud. Madalikul voolavad jõed on soostunud luhaga, kõrge veetaseme ja väikese veeläbilaskevõimega. Madalikujõge iseloomustab meandrite rohkus: sellest tulenevad väike lang ja voolukiirus. Veejuhtmete reguleerimise põhjused 1
2,5 … 3 korda. Taimekaitsevahendite eemaldumist mullast soodustavad ka sademed ning päikesekiirgus. Taimekaitsevahendite lagunemine on vaid harvadel juhtudel ühe-etapiline, mil preparaat laguneb süsihappegaasiks, veeks ja mõnedeks anorgaanilisteks sooladeks. Sageli toimub lagunemine mitmes etapis, kusjuures lagunemise vaheproduktid võivad samuti olla taimedele kahjulikud. Kui taimekaitsevahendid ei lagune ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, algab nende akumuleerumine kasvupinnasesse, mistõttu pinnas saastub. Kahjulikeks aineteks loetakse ka mitmeid raskemetalle, mis võivad sattuda kasvupinnastesse näiteks komposti koosseisus, juhul kui selle tootmisel on toorainena kasutatud näiteks heitveepuhastite setteid. Erinevad pinnased, olenevalt nende omadustest (näiteks pH, orgaanilise aine sisaldus jm) võivad raskemetalle siduda erineva tugevusega. Eelpool, joonisel 6 esitati pH ja mõnede
17. Kas tuulemurd (tormikahjustus) põhjustab punases spektri piirkonnas (TM3) metsa heleduse kasvu või kahanemist? Natuke nagu heinamaa on maha niidetud, vb on varjusid vähem ja läheb heledamaks, kasvab rohkem alustaimestikku sealt välja.. kindlasti suureneb hajuvus e signaali dispersioon. 18. Mille poolest erineb heleduskordajate sesoonne käik tüüpilisel põllukultuuril ja looduslikul rohukooslusel? Sõltub põllukuluutist, vegetatsiooniperioodi pikkus, väetised vastav taimkate on palju tihedam.. varakevadel taimkate heleda, sügisel kollane-pruun. 19. Mis on maastikumuster ja kuidas ta on seotud taimkatte kaugseirega? 20. Millistes Landsat TM spektraalkanalites on metsa (taimkatte) heledus otseselt mõjustatud klorofülli olemasolust ja hulgast? Punane, sinises, ja tegelikult ka rohelises; ei mõju lähedases ja keskmises infrapunases. Landsati 4,5 kanalid komposiitpildid.
jõgede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis rmoodustavad metsapiiri (vt. tagapool). Põhiliselt on tundra metsatu, sest puud ei saa siin kasvada. Oma alumiste rinnete poolest meenutavad tundrakooslused vööndi lõunaosas metsakooslusi, millel puurinne puudub. Kasvuvormi poolest on ülekaalus maadjad taimed, mis hoiduvad soojendava maapinna ligidale ja väldivad transpiratsioonikadusid. Vegetatsiooniperioodi algul on taimede areng kiire. Kasv algab lume all. Paljudel põõsastel on õienupud valminud juba eelmisel aastal. Taim võib jõuda õite avanemiseni mõne päeva jooksul. On täheldatud isegi õitsema puhkemist lumes (Novosieversia glacialis arktilistel saartel), kui hange pinnal kujuneb koorik, mille all temperatuur tõuseb kõrgemale kui õhus selle kohal. Taimede väikese kõrgusega võrreldes on õied suhteliselt suured.
vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast Hooldamise sagedus o Sõltub kkt-st o Kultuuri rajamise ajast peale raiet o Maapinna ettevalmistamise astmest o Istutusmaterjali suurusest Peamised hooldamise viisid on: o Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine Hooldada tuleb seda sagedamini, mida viljakam on muld 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul o Täiendamine ja koosseisu reguleerimine Mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub 85% taimedest kasvab, siis on kultuur õnnestunud 25-85% taimedest kasvab, siis vajab see täiendamist Alla 25% taimedest kasvab – hukkunud Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel või ka sügisel Liigid, mis takistavad meie kultuuri kasvu, peame raiuma välja –
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
