Maasikas (0)

Kutsekool - Põllumajandus - Aiandus

5 VÄGA HEA

16
Eesti Vabariik
Räpina Aianduskool
MAASIKAS
Iseseisev töö
Räpina 2008
Sisukord

Liigid……………………………………………………….……4

Sordid ……………………………………………………….…...5

Taime ehitus……………………………………………….……..6

4. Juurestik ………………………………………………………......6

Maasika maapealne osa………………………………….……….…7

Võsundid……………………………………………….……….…..7

Maasika õied………………………………………………..…….…8

Maasika viljad ……………………………………………..….……..9

Viljade põhikujud…………………………………………..………10

Viljade iseärasused……………………………………………...10

Paljundamine……………………………………………………13

Maasika istandiku hooldus ……………………………………...14

Kokkuvõte……………………………………………………….15

Kasutatud kirjandus……………………………………………...16
Sissejuhatus
Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatavamaid marjakultuure. Maasikas on väga vormirikas perekond, käesoleva ajani on kirjeldatud üle 50 liigi.
Peamiseks maasikaliikide levikualaks on põhjaparasvööde. Mõned liigid on asustatud ka troopikasse ja arktilistelealadele. Oma dekoratiivsete õite, aromaatsete viljade ja nende raviomaduste tõttu pälvis maasikas tähelepanu antiikajal - Kreekas ja Roomas. Vilju korjati metsalagendikel ja nõlvakuil looduslikult kasvavatelt liikidelt. Maasika ümberistutamine looduslikest tingimustest aeda algas juba 14. sajandil Prantsusmaal. Eriti hinnati maasika dekoratiivseid õisi ja esialgu kasvatatigi maasikaid peamiselt kui dekoratiivtaime. Maasikaid kasvatati peamiselt lossi ja kloostriaedades.
Enamik inimesi sööb maasikaid nende suurepärase maitse pärast, ega tea, kui palju häid toitaineid igas maasikas on. Näiteks, kas te teadsite, et 8 maasikat sisaldab rohkem C-vitamiini kui apelsin ?
Uuringute kohaselt sisaldavad maasikad ainet, mis ennetab vanusest tulenevaid mäluprobleeme ning kaitseb südant ja ennetab ka põletikke.
Kuna värsked maasikad sisaldavad suures koguses fenoole, mis on tugevaimad teadaolevad antioksüdandid, kaitseb see keharakke vabade radikaalide kahjustuse eest. Lisaks on maasikad kalorivaesed ja annavad ainult 34 kalorit 100 grammi marjade kohta.
Marjades leidub C- ja A-vitamiine ning samal ajal ka olulisi ained, nagu fosfor , raud, kaalium ja kaltsium, mis leevendavad kõrgvererõhust tingitud probleeme.
Lisaks mõjub maasikate söömine hästi seedimisele ja aitab jämesoolevaevuste puhul.
Nii nagu muudele värskelt kaubastatavatele aiaviljadele on ka maasikale kehtestatud kindlad kvaliteedi ja suurusnõuded ehk standardid . Maasikad peavad olema terved (vigastuseta), puhtad, kuid mitte pestud, värske välimusega, koos närtsimata õietupe ja lühikese viljavarre osaga. Marjad tuleb võimalikult kiiresti põllult jahedasse (+2 kuni +8 ) kraadi ruumi vedada, sest nii aeglustub nende riknemine . Madalamal temperatuuril (+2) säilivad maasikad 4 korda kauem, kui temperatuuril +20.Kui jahutuskoht asub kaugel, siis peaks lagedal maasikapõllul olema valjualune, kus kastid , enne jahutisse viimist on varjus . Jahutamisel oleks tähtis, et külm õhk puutuks kokku marja pinnaga. Temperatuuril langemisel tekib sinna kondensvesi, mis võib rikkuda marja välimust. Seepärast peaks õhk külmhoones ringlema kiirusega 1-2m/s.Vastasel juhul tuleb maasikad säilitada hoidistena.
1. Liigid
Maasikas kuulub roosõieliste Rosaceae sugukonda , kibuvitsaliste Rosideae alamsugukonda ja maasika Fragaria perekonda.
Marjade tootmises ja selektsioonis on tähtsad järgmised maasikaliigid.
Tabel 1. Liikide eritunnused
Liigi nimetus
Puhma kõrgus
Vili
Leht
Õis
Metsmaasikas
Fragara vesca
6-20 cm kõrgune
Väikesed, munajad kuni ümmargused. Punased harvem kollakasvalged.
Kolmetised, pikkade rootsudega, kaetud siidjate karvadega.
Väikesed, kahesugulised.
Kuumaasikas
Fragara vesca var. semperflorens
Kuni 30 cm kõrgune
Suuremad kui metsmaasikal, piklikkoonusjad, punased või punakaskollased.
Õisi on õisikus rohkem
Muulukas
Fragaria virdis
5- 20 cm kõrgune
Suuremad kui metsmaasikal, äraspidi munajad või ümarad. Kollakas või rohekasvalged punaste tippudega.
Kolmetised, pealt hõredamalt altpoolt tihedalt siidjate karvadega.
Õisik ebasarikas, väheste õitega. Õied üsna suured, tavaliselt kahesugulised.
Kõrge maasikas
Fragaris moschata
15- 40 cm kõrgune
Väiksesd, munajad või ümmargused, kaelaga , tuhmilt lillakaspunased.
Meenutavad metsmaasika omi, kuid on suuremad ja vähem karvased.
Õisik ebasarikas.5 – 12 õit, need on ühe harvemini kahesugulised, sageli kahekojalised.
Virgiinia maasikas Fragaria virginiana
15- 20 cm.
Keskmise suurusega, ümmargused kuni piklikkoonilised, kaelaga, tulipunased.
Pikkade rootsudega.
3 – 5 õit, enamasti kahesugulised, emasõied väiksemad, isasõied ja kahesugulised õied suuremad. Esineb kahekojalisus.
Tsiili maasikas
Fragaria chiloensis
15- 25 cm.
Suured, munajaskoonilised, tuhmroosad kuni tumepunased.
Nahkjad, tumerohelised, läikivad.
Väheseõieline, õied suured, enamastu ühesugulised, harva esineb kahesugulisi õisi.
Aedmaasikas
Fragaria x ananassa
10-35 cm
Sõltub sordist.
Suuremad, kui teistel liikidel
Kahesugulised
2. Sordid
Saagikus on sordi väärtuse põhinäitaja. Saagis peegeldub sordi ja keskkonna vaheliste suhete sobivus, avaldub sordi pärilik potentsiaal kõigi selle vooruste ja puudustega.(Parksepp 1985:65)
Tabel 2 Eestis kasvatamiseks soovitud sorte
Sordid
Päritolu
Väärtused
Puudused
` Polka `
Holland 1975
Viljad suured, ühtlase valmivusega, hea korjavuse ja käitlemiskindlusega.
Vastuvõtlik lehti kahjustavatele haigustele ja maasikalestale.
`Senga Sengana`
Saksamaa 1942
Esimesed viljad suured, hiljem keskmise suurusega. Üsna hea käitlemiskindlusega. Talvekindel
Vastuvõtlik hahkhallitusele, vihmasel suvel hävib suur osa saagist
`Bounty`
Kanaada
Viljad suured, tugevad , hea käitlemiskindlusega ja korjatavusega
Vastuvõtlik närbumistõvele.
`Honeoye`
USAs
Viljad suured , väga hea käitlemiskindlusega. Lõpukorjates vilja mass ei vähene oluliselt. Sobib dessertmarjaks.
Vastuvõtlik jahukastele, risoomimädanikule, närbumistõvele ja punamädanikule.
3. Taime ehitus
3.1 Juurestik
Joonis 1
Maasikas on rohtne maa-aluse varrega – risoomiga – püsik. Noor juurdunud maasikataim koosneb hästi harunenud narmasjuurestikust, juurekaelast ja sellel asetsevast lehekodarikust – lühivõsust.(Joonis 1).
Risoom võimaldab maasikal kui rohtsel taimel üle elada karmid talved . Ühtlasi säilitab maasikas risoomis vegetatsiooni vältel kogutud varuaineid, mille varal ta alustab kevadel varakult kasvu.
Risoom kujuneb välja järgmisel aastal pärast istiku istutamist. Risoom lõppeb mulla pinnal lehekodarikuga – lühivõsuga.
Iga risoomiharu lõpeb ladva ehk terminaalpungaga, millest areneb õisikuvars õisikuga, mis pärast saagiaega sureb .
Risoomi kasvu jätkavad üha uued külgharud. Seejuures risoom ülemisest osast kasvab, alumisest, vanemast osast aga alatasa kõduneb. Risoomil võivad uued harud areneda sama aasta pungadest, talvitunud pungadest või ka uinuvatest pungadest vanadel risoomidel.
Juured võivad tungida 120 cm sügavusse, kuid nende põhimass 70 – 90% asub pindmises 20cm mullakihis.
3.2 Maasika maapealne osa
Maasikal on juurmised pikarootsulised kolmetised lehed. Leherootsualusel asetsevad abilehed, mis on oluliseks sorditunnuseks, erinedes värvuse, pikkuse, ja laiuse poolest. Mõnel sordi rootsul on säilinud rudimenteerunud abilehekesed. Lehtede arv puhmal, nende suurus, värvus ja kuju on sortidel erinev. Uued lehed hakkavad kasvama temperatuuril +6…+7 kraadi. Maasikalehtede kasvuks soodsaim temperatuur on 20 – 21 kraadi. Lehestik uueneb pidevalt kogu kasvuaja jooksul. Lehtede intensiivsemad kasvujärgud on mais- juunis ja pärast saagiaega, mil tekkinud lehed elavad 70 – 80 päeva ning surevad hilissügisel. Septembris ilmuvad uued lehed, mis võivad soodsates talveoludes elada kuni 8 kuud.
Maasikataimed, mille lehestik talvitumisel säilib, arenevad kevadel jõudsamalt ja võivad anda 25- 30 % rohkem saaki kui hävinenud lehestikuga taimed.
Joonis 2. Maasikaleht:
3.3 Võsundid
Võsundid on roomavad varred, mis arenevad lehtede kaenlapungadest ja mille abil toimub maasika vegetatiivne paljundamine. Rõhtsad pikkade sõlmevahedega võsundite sõlmekohad juurduvad ja annavad alguse uuele isendile – võsund ehk tütartaimele. Emataimest lähtuval pikal nööritaolisel võsundil moodustuvad kaks paksenenud sõlmekohta koos väljaarenemata lehega . Pärast teise sõlmekoha tekkimist võsundi pikkuskasv seiskub ja võsundi tipus moodustub juurealgmetega lehekodarik. Puutudes kokku mullaga, hakkab lehekodarik juurduma.
Joonis 3. Maasika paljunemine
3.4 Maasika õied
Maasikasaagi kujunemine algab õiealgmete eristumisega (diferentseerumisega)saagile eelneval aastal. Eesti oludes algab maasika õiealgmete diferentseerumine enamasti augusti lõpus, septembri alguses. Õiealgmete eristumise alguseks on vajalik vegetatiivne kasvu aeglustumine. Diferentseerumine algab ladvapungas ning jätkub külgpungades. Talvitumise ajaks on õied jõudnud erinevatesse arenguastmetesse. Uue kasvuperioodi algusega jätkub õiealgmete diferentseerumine, kuni ilmuvad õisikuvarred ja õienupud. Õitsemine algab umbes kaks nädalat pärast õisikute nähtavale ilmumist.
Õisikute arv puhmas sõltub sordist ja istandiku vanusest. Õied õisikus puhkevad järk- järgult. Kõigepealt puhkevad esimese järgu õied, siis teise järgu õied jne. Iga õis õitseb soodsates tolmlemistingimustes 1…2 päeva. Mida rohkem on õisikus õisi, seda kauem kestab õitsemine ja saagi valmimine ehk umbes 3…4 nädalat.
Enamik maasikasorte on kahesugulised, s.t ühes õies on nii emakad kui ka tolmukad . Üldiselt viljastuvad maasikasordid oma tolmuga hästi. Maasikas tolmleb putukate ja tuule abil.
Joonis 4. Maasika õied.
1 – kahesugulised
2 - ühesugulised
a – tupplehed
b – kroonlehed
3.5 Maasika viljad
Maasika vili on lihakas koguvili, mis moodustub õisikupõhjast. Koguvilja pinnal on väikesed osaviljad – pähklikesed ehk seemnised.
Maasika viljad valmivad juunis - juulis. Ühe ja sama sordi valmimise algus võib aastati kõikuda 2-3 nädala piires või rohkemgi .
Vilja suurus on sordi omadus, mis sõltub kasvuoludest. Kõige suuremad on kobaras esimese järgu viljad, iga järgneva järgu viljad on eelmisest väiksemad. Kui külma tõttu või mõne muu põhjuse tõttu esimene õis hävis, siis järgnevatest õitest ei arene kunagi nii suurt vilja kui esimene.(joonis 5)
Joonis 5. Maasika viljakobara skemaatiline kujutis

esimese järgu vili

teise järgu vili

kolmanda järgu vili

neljanda järgu vili
Joonis 6. Vili pikilõikes
3.6 Vilja põhikujud
1- kooniline , 2- tömpkooniline, 3 – kiiljas, 4- südajas, 5 – munajas, 6 – ovaalne , 7 – ümmargune, 8 – laiümmargune, 9 – neeljas.
4. Viljade iseärasused
`Honeoye`
Aretatud USAs sortide `Vibrant` ja `Holiday` ristamisel.
Viljad on ere kuni tumepunased, suured, väga hea käitlemiskindlusega, kerge korjatavusega. Viljaliha helepunane, mahlane .Sobib varajase sordina eelkõige dessertmarjaks. Puhmas keskmise kasvutugevusega ja hõreda lehestikuga. Tütartaimi moodustab rikkalikult. Võrdlemisi talvekindel
`Polka`
Aretatud Hollandis sortide `Induka` ja `Sivetta` ristamisel 1975. aastal
Viljad on säravpunased, suured kuni keskmise suurusega. Varajase poolsem. Ühtlase valmivusega, hea korjatavuse ja käitlemiskindlusega. Viljaliha helepunane, tihe, väga hea maitsega. Puhmas on keskmise kasvutugevusega, tütartaimi annab rikkalikult. Väga hea lauamari. Hea saagikusega (keskmiselt 350g taimelt).Suhteliselt talvekindel.
`Bounty`
Aretatud Kanaadas sortide `Jerseybelle`
ja `Senga Sengana` ristamisel.
Viljad punased kuni tumepunased, esimestes korjates suured, hiljem keskmise suurusega. Tugevad, hea käitlemiskindlusega ja korjatavusega. Viljaliha punane, tihe, väga hea maitsega. Väga hea lauamari, sobib külmutamiseks ja töötlemiseks. Puhmas jõulise kasvuga, suhteliselt hõre, tütartaimi annab keskmiselt. Suhteliselt talvekindel.
`Senga Sengana`
Aretatud Saksamaal sortide `Markee`ja `Sieger` ristamisel 1942 aastal.
Viljad tumepunased pruunika varjundiga, Esimestes korjates suured, hiljem keskmise suurusega. Laiümarad, südajad, mõned kiiljad või laikoonilised. Viljaliha punane kuni tumepunane, tihe, mahlakas. Puhmas jõulise kasvuga, veidi laiuv , tumeroheliste läikivate lehtedega. Tütartaimi annab mõõdukalt ja need moodustuvad suhteliselt hilja . Hilisepoolse valmivusega. Talvekindel.
`Venta`
Aretatud Leedus sortide `Senga Sengana`ja `Festivalnaja` ristamisel.
Viljad säravpunased, suured kuni väga suured, tömpkoonilised, väga ilusa välimusega, kuid keskpärase käitlemiskindlusega. Viljaliha tumepunane, mahlane, väga maitsev. Puhmas keskmisekasvutugevusega ja talvekindel sort.
Tabel 3. Võru maakonna, Antsla linnas, Lõuna tänav 10a maja kõrval oleva ~ 4 a. vanuse maasikapõllu fenoloogia 2008 aastal. Sordiks `Polka`.
Kuu
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
Kuivanud lehtede eemaldamine
x
x
Väetamine
x
Õitsemise algus
x
x
Saagi valmimise algus
x
x
Saagi valmimise lõpp
x
Õiealgmete diferentseerumine
x
Võsundite arenemine
x
x
Külma kahjustus
x
x
Õielõikaja kahjustus
Anthonomus rubi
Muna
vastne
valmik
muna
Laikpõletik Ramularia tulasnei
Lehel,
õiel,
lehel
lehel
Lehel,
võsundil
Lehel,
võsundil
Maasika kasvatuse edukus sõltub olulisel määral kasvukoha ilmastikuoludest (temperatuur, sademed, valgus, tuul), mullastikust, reljeefist, loodusliku veekogu lähedusest, tuulekaitse olemasolust ja muudest teguritest.
Mõnedel aastatel väheneb maasikasaak õite öökülmakahjustuste tõttu. Maasikas alustab õitsemist suhteliselt hilja, mai lõpul – juuni algul. Enamasti on selleks ajaks öökülmaoht möödas, kuid mõnedel aastatel esineb küllalt tugevat õite ja viljahakatiste külmakahjustust. Kuna `Polka `on varajasepoolsem, mitte varajane sort, siis külmakahjustused mais väga suurt kahju sel aastal ei tekitanud. Kuna möödunud aastal ei olnud paksu lund, ega ka õigeid külmasid talvel, siis ka maasikataimed ei saanud külmakahjustusi. Aprilli lõpus, mai alguses eemaldasin rehaga, kui ka käsitsi istandikust kuivanud lehed. Pärast lehtede riisumist ja nende põletamist alustasin mai lõpul väetamisega. Noorte lehtede ilmumisel, enne õienuppude avamist pritsisin taimi decis 2,5 lahusega.
Kuna põld on rajatud kilemultšiga, siis rea vahesid niidan muruniidukiga, kuni saagi valmimiseni, sest maasikate valmimise ajal ei ole soovitatav vahesid niita, kuna niiduki alt võib sattuda niidetud hein maasikale ja siis pole maasikas enam kvaliteetne. Maasika saak oli sel aastal keskpärane, kuna vihma puudust ei olnud, kuigi samas oleks päikest võinud rohkem olla. Eelmisel aastal on olnud vajadus kastmisele, mida tegin vihmutite abil. Peale saagi lõppemist, kui hakkavad arenema võsundid, eemaldan need taime küljest, kui uue istandiku rajamiseks pole tütartaimi vaja. Vastasel juhul ei jäta ma ühele taimele talveks külge mitte rohkem kui kaks tütartaime, kuna need kurnavad taime ja taime vastupanu talve üle elada on väiksem.
5. Paljundamine
Levinud on paljasjuursed-, kasseti -, frigo- ja meristeemtaimed.
Paljasjuursed taimed saadakse otse emaistandikust või pikeerpeenrast. Need lähevad hästi kasvama soodsa ilmastikuga istutusajal
Kassetitaimed saadakse väikeste juurenäsakestega tütartaimede juurutamisel kassettides. Neid taimi on lihtne istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul ja need lähevad hästi kasvama. Puuduseks on see, et kui taimed jäävad liiga pikaks ajaks kassettidesse, siis juured kõverduvad ja hiljem tekib kasvuseisak, mis võib mõjutada mõningal määral ka edaspidist saagikust.
Frigotaimed on eemaldatud lehekodarikuga taimed, mis on lühemat või pikemat aega hoitud külmhoidlas -2 °C juures. Neid kasutatakse maasikasaagi ajastamiseks. Pärast istutamist saadakse kahe kuu pärast saak. Produktiivsemad on jämedama risoomiga taimed, 18 mm risoomi läbimõõduga taimel moodustub 4…7 õisikut. Palju frigotaimi toodetakse Hollandis.

Meristeemtaimi toodetakse laboris kunstlikel söötmetel, need on tervendatud taimed. Need taimed on üsna kallid, seepärast on otstarbekas kasutada neid eelkõige emaistandike
ISTUTUSMATERJAL
tuleks varuda tunnustatud puukoolist. Ostes juhuslikku materjali võib-olla küll tunduvalt odavamalt kui puukoolis, ei ole kindel taimede sordiehtsus ning taimed ei pruugi olla terved. Noorel tütartaimel ei ilmne veel ohtlike juurehaiguste (närbumistõbi, risoomimädanik) ja kahjurite (maasikalest, nematoodid) kahjustuse tunnused. Eelnimetatud kahjustajate esinemisel pole rajatavast istandikust loota õiget saaki. Korralikul maasikaistikul peaks olema vähemalt 5 cm pikkune narmasjuurtega juurestik, südamikupung ja kolm lehte. Kevadisel istikul ei pruugi alati olla kolme hästiarenenud lehte. Soojade päikesepaisteliste ilmadega läheb paremini kasvama väiksema lehemassiga taim.Parim eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal . Istutada tuleb taim nii, et südamik jääks 5-8 mm sügavusele, see võimaldab septembris istutatud taimedel korralikult juurduda ja juba järgmisel aastal saaki anda.
Suviseks istutamiseks tuleb taimed ette valmistada augustis, sealjuures saab saaki juba järgmisel aastal ja taimed talvituvad ka paremini. Kui istutada taimed alles oktoobris , et nad ei jõua ära juurduda, siis järgmisel aastal saaki ei saa. Taimi võib istutada ka kevadel, sel juhul hoitakse tütartaimed emataimede juures.
Joonis 7. Juurestiku hooldus enne istutamist
Istikute vigastatud juured eemaldada, ülejäänud kärpida kuni 15 cm-ni.
Joonis 8.Taime istutamine
Istutada taim niiviisi, et selle juured on täielikult mullaga kaetud, end mitte puistata seda uute pungadega lehtede jalamile, takistab nende arenemist.
6. Maasika istandiku hooldus
Hooldus seisneb kastmiste, kobestamises ja umbrohu tõrjes ning võsundite eemaldamises kui tütartaimi ei vajata. Kasta 1-2 korda nädalas vastavalt vajadusele. Umbrohud hävitada. Maasikate vahele istutada küüslauku – see aitab maasikatest kahjureid eemal hoida.

Viimastel aastatel soovitatakse lehed maha niita, mis aitab taimi haigustest vabana hoida. Niita tuleks kohe pärast saagi koristust. Suurtes istandikes ei tule see eriti mõeldav. Samas on jälle teine probleem – seoses sellega, et lehtede kasvuks läheb aega vähemalt üks kuu ja taim ei jõu talveks ette valmistuda, see tähendab, et varuained ei jõua koguned risoomi ja sellest tulenevad probleemid. Kuivavad lehed tuleks lihtsalt ära lõigata ja eemaldad ja neid võib komposti panna. Haiguste ilmnemisel tuleb lehed ära põletada.
7. Kokkuvõte
Käesolevas referaati on kogutud praktilist teavet, millest on kasu kõikidele aiandushuvilistele. Aiapidamine on tänuväärne harrastus ja aiatööd pakuvad looduslähedasi puhkehetki argipäevarutus. Nii ka läbi aegade on palju lugu peetud maasikast, tema mitmekülgsete omaduste pärast. Elu näitab aga seda, et paljud maasikakasvatajad vajavad edasisel viljelemisel lisanõuannet ja loodan, et sellest referaadist on nii mõnelegi maasikakasvatajale palju abi.
Kasutatud kirjandus
L. Ilus – Maasikas
Maamehe raamat – Maasikas aias ja köögis
http://www.maasikas.ee/
http://www.maasikad.ee/
http://www.plantex.ee/?mid=3&lang=et&t=search
UAB IMB Baltic – Aia ABC
J. Kivistik – Taim ka aednik .2007. 56 lk

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 97 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

97 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vanzo Õppematerjali autor

Iseseisev töö

maasika kasvatamisest paljundamisest taime juurestik õied viljad

Kasutatud allikad

https://www.plantex.ee/?mid=3&lang=et&t=search

Sarnased õppematerjalid

pdf

Aedmaasikas

Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur.

Bioloogia

doc

Marjad - referaat

Marjataolised Mitmeseemnelised luuviljad on leedril, paakspuul, leesikal jt. Õunvili on lihakas paljuseemneline sünkarpne vili ja koosneb samuti kolmest kihist. Seesmise kihi moodustavad siin seemnekambrite seinad. Viljad seesmist osa nimetatakse südamikuks. Vilja ülamisse otsa jääb kuivanud õietupp. Õunvili on õunapuul, pihlakal, aroonial, ebaküdoonial jt. Koguluuvili areneb ühe õie mitmest liitumata emakast ja asetseb kumeral õiepõhjal. Niisugune on vaarika vili. Ka maasika vili on koguvili, mille moodustamisest võtab osa mahlakas paisunud õiepõhi. Vilja pinnal asetsevad seemnised. ( Pogen O. ( 1977) Meie marjad ) 2. Marjade liigid 2.1 Aedmaasikas Maasikas on maailma armastatuim ja enim kultiveeritud marjataim ning tema kohta on ka palju huvitavat kirjutada. Eriline koht on sellel marjal Põhjamaades, kus just maasikas toob suure suve. Aedmaasikad kasvatatakse kultuurtaimena peaaegu kogu maailmas. Ehkki nüüdisaegsed lugematud maasikasordid

Bioloogia

docx

Vaarikas

E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised loomad, näiteks metskits, p?

Aiandus

pdf

Püsikute õppematerjal

https://www.rimi.ee/tervis/tuumian-ehk-aed-liivatee/ Siberi valdsteinia (Waldsteinia ternata) Roomav, madal 10-15 cm. Ideaalne seal, kus teised taimed ei edene. Hea varjutaim. Kasvukoht poolvari kuni täisvari Pinnase suhtes leplik, sobib parasniiske aiamuld Õitseb mai-juuni, õied kollased, väikesed, asetsevad varre tipus, lehed talvehaljad, keskmise suurusega, läikivad ja sõrmjagused ( meenutavad maasika lehti) Paljundamine levib risoomide ja võsunditega, paljundatakse puhmiku jagamise teel ja pistikutega Istutada pinnakatteks väikestele pindadele, hea varjutaim, puude alla, varjulised siseõued, kalmistud. http://www.neevaaed.ee/2014/toode/siberi-valdsteinia/ Väike igihali (Vinca minar) Looduslikult kasvavad Euroopas, Põhja-Aafrikas, KeskAasias. Pinnakattetaim, 10-15 cm kõrge. Vastupidav, pikaealine ja vähenõudlik.

Lillekasvatus

xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B

Aiandus

doc

Mustika istanduse rajamine

Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisa

Põllumajandus

docx

Puuviljandus

Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas)

Aiandus

244

pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte ?

Põllumajandus

Rohkem sarnaseid