Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimkatte kaugseire (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju peegeldus ja laseb läbi?
  • Kuidas tegutseksite?
  • Kuidas seda seletada?
  • Millised meetodid on selleks kasutatavad?
  • Mis on lehepinnaindeks ja kuidas seda mõõta?
  • Milline on Landsat TM ja SPOT piltide piksli suurus?
  • Millised ained taimelehes põhjustavad kiirguse neeldumist?
  • Mille poolest erinevad puistu võrastiku liitus ja taimestiku katvus?
  • Millised neli komponenti on aluseks Li-Strahleri metsa heleduse mudeli tuletamisel?
  • Miks taimelehed teatud suunast vaadates läigivad?
  • Miks on lennukilt vaadates päikesepaistelise ilmaga lennuki varju ümber maapinnal hele oreool?
  • Millises Landsat TM spektraalkanalis on rohelise taimkatte heleduse maksimum kesksuvel?
  • Millised TM spektraalkanalid on seotud vee neeldumisribadega?
  • Mis on maastikumuster ja kuidas ta on seotud taimkatte kaugseirega?

Lõik failist

Taimkatte kaugseire
Eksamiküsimused
  • Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter , heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon ).
    Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel.
    Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 – 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 – 400 nm, nähtav kiirgus 400 – 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 – 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 – 6000 nm (6 µm), infrapunane ( soojuskiirgus ) 6 – 300 mikromeetrit, mikrolained ( raadiolained ) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm.
    Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa
  • Vasakule Paremale
    Taimkatte kaugseire #1 Taimkatte kaugseire #2 Taimkatte kaugseire #3 Taimkatte kaugseire #4 Taimkatte kaugseire #5 Taimkatte kaugseire #6 Taimkatte kaugseire #7 Taimkatte kaugseire #8 Taimkatte kaugseire #9 Taimkatte kaugseire #10 Taimkatte kaugseire #11 Taimkatte kaugseire #12 Taimkatte kaugseire #13 Taimkatte kaugseire #14 Taimkatte kaugseire #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nerd888 Õppematerjali autor
    Tartu Ülikooli aine taimkatte kaugseire eksamiküsimused koos vastustega

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    LOODUSE KAUGSEIRE

    mitukümmend või isegi sada kanalit. II blokk: 1. Nearest neighbor K lähima naabri meetod- klassifitseerimis metoodika. Eesmärgiks on sateliitpildi abil laiendada detailsete mõõtmiste andmeid. Eeldab, et analüüsitavate tunnuste ning heleduste vahel valitseb statiliselt oluline korrelatsioon. Tekkival pildil omistatakse piksli väärtuseks k talle spektraalselt lähima proovitüki andmete kaalutud keskmine. 2. Kaugseire kasutamine, muutuste leidmine 3. Kirjelda vilja põllu heledust kevadest kuni võrsumiseni 4. 8 bittis palju nivoosid- 256 5. Kas nähtav valgus on pikim lainepikkus kaugseires? Ei, raadio lained on 6. Mis teeb stressis vetikas lähisinfrapunases? 7. Päikesefotomeeter- aeronett 8. PCA, histo, overlay , assign-idrisi käsklused Pca, overly üleval pool, assign omistab rasterikihile uuest kohast uued väärtused.

    Looduse kaugseire
    thumbnail
    13
    odt

    KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Meresüsteemide Instituut Erik Illaste YAEB-12 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2

    Geograafia
    thumbnail
    40
    pdf

    Taimede ökofüsioloogia eksam

    Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja transpiratsioon koos CO2 kontsen

    Bioloogia
    thumbnail
    12
    pdf

    Üldmetsakasvatus I osa mõisted

    Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus ­ esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. 3) Metsatööstus ­ esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia

    Üldmetsakasvatus
    thumbnail
    42
    docx

    Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

    (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. (metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne) 3.Metsatööstus – tehniline ja tehnoloogiline suund, mis tegeleb puidu varumise ja töötlemisega. Uurib milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Uurimisobjekt: metsamasinad, -tehnoloogiad. (metsamasinad, metsakeemia, metsasaaduste tootmine ja töötlemine).

    Metsakasvatus
    thumbnail
    65
    pdf

    Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

    metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega.  Metsakorraldus  –  esindab  ökonoomilist  suunda  metsanduses.  Selle  valdkonna  tegevussuundadeks  on  metsade  inventeerimine  ja  mõõtmine,  metsaressursi  arvestamine,  metsanduslike  tegevuste  planeerimine,  metsadele  majanduskavade  koostamine  jne.  Siia  valdkonda  kuuluvad  sellise  õppeained  nagu  metsatakseerimine,  metsakorraldus,  kaugseire,  geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne.  Metsatööstus  ​–  esindab  tehnilist  ja  tehnoloogilist  suunda  metsanduses.  Tegeletakse  küsimustega,  mis  on  seotud  puidu  varumise  ja  töötlemisega.  Uuritakse,  milliste tehnoloogiate ja  meetoditega  on  kõige  keskkonnasäästlikum  ja  ökonoomsem  teostada  raieid  ja  töödelda  saadud  puitu

    Eesti metsad
    thumbnail
    17
    doc

    Materjalid metsanduseks

    1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa

    Eesti metsad
    thumbnail
    67
    doc

    Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

    Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus ­ esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus ­ esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb puidu varumise ja töötlemise probleemidega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa

    Eesti metsad




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun