BRASIILIA (0)

Miina Härma Gümnaasium
BRASIILIA
Richard Bossenko
Uurimistöö
Juhendaja : Maiu Kaljuorg
Tartu 2013

Sisukord

Riigi üldiseloomustus 3
Kliima 4
Riigi arengutaseme näitajad 5
Brasiilia kuulub uustööstusmaade hulka. Uustööstumaid iseloomustab ennekõike usin , kuid odav töötajaskonna olemasolu, kuid seal napib ka siiski kapitali. Uustööstusmaad on keskmisest rikkamad riigid. 5
Riigi kuulumine rahvusvahelistesse majandusorganisatsioonidesse 5
Rahvastik 7
Brasiilia soolis -vanuseline koosseis : 9
Linnastumine 10
Energiamajandus 11
Põllumajandus 12
Metsamajandus 13
Tööstus 14
Transport 16
Turism 17

Riigi üldiseloomustus

Pealinn: Brasilia
Riigikeel : portugali
Rahvaarv: 197,597,678
Pindala: 8 511 970 km2
Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10%
Riigikord : mitmeparteiline demokraatia
Rahaühik: real
Täiskasvanute kirjaoskus : 82%
Keskmine eluiga: 66 aastat
Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna- Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk – ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad.
Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir. Brasiilia on ümbritsetud paljude riikidega, nendeks on : Suriname, Prantsuse Guinea, Guyana , Venezuela , Kolumbia , Peruu , Boliivia , Paraguay ja Uruguay . Lisaks on veel Brasiilia ümbritsetud kahe ookeaniga : Põhja-Atlandi Ookeaniga ja Lõuna-Atlandi ookeaniga.

Kliima

Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas, subtroopikas, 5. põhjalaiuse ja 34. lõunalaiuse vahel. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Brasiilias eristatakse kahte aastaaega üks on kuiv ja teine võrdlemisi niiske. Temperatuuri pidev püsimine on põhjustatud kahest hoovusest: Golfi ja Brasiilia hoovustest. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud . Oma suure territooriumi tõttu on Brasiilia kliima paiguti väga erinev. Amazonase piirkonnas ei tõuse temperatuur tavaliselt üle 27 °C. Suvel on temperatuurid kõrged Rios ja Brasiilia kirdeosas. Ülejäänud aasta keskmine temperatuur jääb 25 °C ja 30 °C vahele. Lõuna-Brasiilias on temperatuuri variatsioon laiem, 15 °C kraadi ümber talvel ja 35 °C kraadi ümber suvel.
Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt , iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm, olenevalt asukohast. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav . Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Samas on Amazonase aladel ka 3 kuni 5 kuiva kuud.
Kliimadiagramm Brasiilia linnast Racrife’st. Recife asub Brasiilia idatipu lähedal Atlandi ookeani rannikul Capibaribe jõe suudmes .

Riigi arengutaseme näitajad

Brasiilia asub seitsmekümnendal kohal ja seal on kõrge inimarengu indeks. Kirjaoskajaid on Brasiilias 88%, linnas elab 81% rahvastikust. SKT on 8800 .
Brasiilia kuulub uustööstusmaade hulka. Uustööstumaid iseloomustab ennekõike usin, kuid odav töötajaskonna olemasolu, kuid seal napib ka siiski kapitali. Uustööstusmaad on keskmisest rikkamad riigid.

Riigi kuulumine rahvusvahelistesse majandusorganisatsioonidesse

MRECOSOUR- vabakaubandusliit ,
BIS( Bank for International Settlements)
ECLAC( Economic Commission for Latin America and the Carribbean)
FAO (Food and Agriculture Organization)
IADB (Inter-American Developtment Bank)
IAEA (International Atomic Energy Agency)
IBRD (International Bank for Reconstruction and Development )
ICRM ( Institute of Certified Records Managers)
ICAO ( International Civil Aviation Organization)
IDA ( International Development Association )
IFC ( International Finance Corporation ) – maailma panga liige
IFRCS (International Federation of Red Cross and Red Crescent Societies) - on rahvusvaheline
IHO (International Hydrographic Organization) – Rahvusvaheline
ILO ( International Labour Organizaiton)
IMF ( International Monetary Fund)
IMO(International Maritime Organization)
Interpol – Maailma suurim rahvusvaheline politsei organisatsioon
IOM(vaatleja)
ISO ( International Organization for Standardization) – maailma suurim arendaja ja kirjastaja rahvusvaheliste standardite järgi
ITU ( International Telecommunication Union) – juhtiv Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni agentuur informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogias
LAES ( Latin America Economic System) -
LAIA ( Latin American Integration Association) – Ladina- Ameerika kaubavahetuse integratsiooni ühendus
MÜL(vaatleja)
OAS ( Organisation of American States ) - Toob läänepoolkera rahvused kindlustatu koostöö ja demokraatlikud põhimõtted.
OPANAL – Agentuur mis keelab tuumarelvad Ladina-Ameerikas ja Kariibi merel on sisevalitsuslik agentuur mis on loodud Tlatelolco lepingu alusel, et kindlustada õigust.
UNCTAD ( United Nationas Conference on Trade and Development) – Ühendatud Rahvaste Üldise Assamblee peamine organ, mis kaubitseb kaubaga, investeerib ja töötab välja küsimusi
UNESCO( United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization ) – edutab rahvusvahelist koostööd koos oma 193 liikmesriigiga ja kuue partnermaaga haridusepõllul, teadusepõllul, kultuuripõllul ja suhtluspõllul.
UNHCR ( UN Refugee Agency) – pagulaste ühenduse agentuur
UNIDO ( The United Nations Industrial Development Organization) – aitab arenenud riike ja säästab üleminekut nende võitlusest marginalisatsiooni vastu.
UNITAR ( United Nations Institute for Training and Research) – teeb konkreetselt korjandusi kümnetele ja tuhandetele arenenud võimekatele maadele
UNMOP ( United Nations Mission of Observes in Prevlaka) Ühendatud Rahvaste vaatlejate Missioon Prevlakas.
UNMOVIC (United Nations Monitoring, Verification and Inspection Commission)
UNTAET ( The United Nations Transitional Administration in East Timor) selle ühendusega on tagatud tsiviil üleminekuaja jagamine ja rahuvalve missioon Ida- Timori territooriumil.
UPU ( The Universal Postal Union) – rahvusvaheline organisatsioon, mis kordineerib postipoliitikat kaasrahvaste seas ja nüüdsest ka ülemaailmset posti süsteemi.
WFTU ( World Federation of Trade Unions) – Maailma Kaubavahetus Föderatsiooni Liit
WHO ( World Health Organization) - Maailma Tervise Organisatsioon
WIPO ( World Intellectual Property Organization) - Ühendatud Rahvaste spetsialiseeritud agentuur
WToO ( World Tourism Organization) – Maailma Turismi Organisatsioon
ÜRO – Ühendatud Rahvaste Organisatsioon – selle ühenduse ülesandeks on rahvusvahelise julgeoleku ja rahu tagamine.
ÜRO julgeolekunõukogu ( ajutine) - ÜRO organ, ÜRO-ga sama ülesanne

Rahvastik

Brasiilias elab 197 597 678 inimest. Brasiilia on suurriik .
Graafik rahvaarvu muutsute kohta :
Kuna enne 18saj oli Lõuna-Ameerika asustamata, siis ei elanud ka seal väga palju inimesi. Peale Lõuna-Ameerika asustamist hakkas sealne rahvaarv väga kiiresti kasvama. 1900. aastatel, elas Brasiilias juba 15miljonit inimest. Väga järsult muutus rahvastiku arv 1950. aastatel, suurenedes 100miljonini. 2000. aastal elas Brasiilias juba 180miljonit inimest.
Brasiilias on keskmine rahvastiku tihedus 22,6 in./km².
Tihedama asustusega on aga Kesk-Brasiilia ja Lääne- Brasiilia, sest seal on suur linnad ja läänes on ookean lähedal. Seega on soodsamad eluolud. Brasiilia põhjarannik on hõredama asustusega, sest seal ei ole nii palju tehaseid ega ka karjamaid ja vastavaid põllumaid.
Brasiilia naaberriigid , kellest brasiilia rahvastikutihedus on suurem :
Paraquai, rahvastiku tihedus on 14,8 in./km²
Uruquay rahvastiku tihedus on 19,4 in./km²
Boliivia rahvastiku tihedus on 7,8 in/km²
Peruu rahvastiku tihedus on 22,1 in/km²
Guyana rahvastiku tihedus on 3,3 in./km²
Suriname rahvastiku tihedus on 2,7 in/km²
Brasiilia naaberriigid, kellest brasiilia rahvastikutihedus on väiksem :
Colombia rahvastiku tihedus on 36,6 in./km²
Venezuela rahvastiku tihedus on 27 in/km²

Brasiilia soolis-vanuseline koosseis :

Aasta 2010 andmete põhjal on-
Lapsi (alla 15 aastased) 44 000 000, mis moodustab 22% rahvastikust
Tööealisi (15-65 aastased) 137 000 000, mis moodustab 70% rahvastikust
Vanemaealisi (üle 65 aastased) 16 000 000, mis moodustab 8% rahvastikust
Brasiilia rahvastik vananeb. Kui 2005 aastal oli vanemaealisi 16 000 000, siis juba aastal 2009 oli vanemaealisi 21 000 000. Meeste keskmine eluiga on 27, 1 ja naiste keskmine eluiga on 28,9.
Järgnev graafik näitab, mida on ennustatud Brasiilia rahvastiku kohta aastal 2050 .
Brasiilia iive on 1,1-2‰. See on positiivne, kuna sündimus on 21‰ ja suremus on 6‰.
Suremus kahaneb. Väikelaste suremus suureneb. Sündimus on viimasel ajal suurenenud. Kuid aastaks 2050 see väheneb.
Viimase viie aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 9183078 : 44109313. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis . Kuid aastaks 2050 on ta juba kaasaaegses rahvastiku tüübi etapis.

Linnastumine

Suuremad linnad ja linnastud ja nende paiknemine :
São Paulo – populatsioon : 11,244,369, osariik : São Paulo, asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel
Rio de Janeiro – populatsioon: 6,323,037, osariik: Rio de Janeiro, asub Guanabara lahe ääres
Salvador – populatsioon: 2,676,606, osariik: Bahia, asub Atlandi ookeani rannikul Baía de Todos os Santose lahe ääres
Brasília – populatsioon: 2,562,963, osariik: Distrito Federal, asub Amazonase ja Paraná jõgikonna veelahkmel
Fortaleza – populatsioon: 2,447,409, osariik: Ceará, asub Atlandi ookeani rannikul
Belo Horizonte – populatsioon: 2,375,444, osariik: Minas Gerais, asub Brasiilia kagu-osas
Manaus – populatsioon: 1,802,525, osariik: Amazonas, asub Rio Negro jõe ääres 11 km kaugusel selle suubumiskohastAmazonasesse.
Curitiba – populatsioon: 1,746,896, osariik: Paraná, asub Lõuna-Brasiilias, Atlandi ookeani rannikul
Recife – populatsioon: 1,536,934, osariik: Pernambuco, asub Brasiilia idatipu lähedal Atlandi ookeani rannikul Capibaribe jõe suudmes
Porto Alegre – populatsioon: 1,409,939, osariik: Rio Grande do Sul, asub Atlandi ookeani rannikul ja on kõige lõunapoolsem Brasiilia riik
Ligikaudu 73% rahvastikust elab linnades, mis teeb 144mln inimest. Linnad paiknevad Brasiilia riigipiiri äärtes. Kesk-Brasiilias on küllaltki vähe linnu, kuid ookeani ääres ja teiste riikide ääres on linnasid rohkem. Suuremad linnad on kujunenud just ookeani äärde, sest seal on turismi piirkonnad ja ka paremad elutingimused . Soojem kliima ja pehme tuul.

Energiamajandus

Brasiilia majanduses on olnud nii tõuse kui ka mõõnasid. 1960.-1970.aastad olid suure tööstusliku kasvu aeg. Seejärel kahjuks aga õnnelik aeg lõppes ja tuli suur majanduslik langus, Brasiiliast sai maailma suurim võlgnik.
Brasiilia on kümnes suurim energiatarbija ja suurim Ladina-Ameerikas. Samuti on Brasiilia ka suur nafta ja gaasi tootja selles regioonis ja maailma suurim etanooli tootja, peale selle leidub Brasiilias veel rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit , tina, hõbedat, teemandit ja kulda. Maavarade kaevandamine ongi üks tähtsamaid tööstusharusid.
Brasiilias on viimasel ajal kiiresti kasvanud nafta tootmine. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria. Brasiilia on suur hüdroenergia tarbija. Brasiilias asub üks võimsaimaist hüdroelektrijaamadest, hüdroelektrijaam Paraná jõel. Brasiilias kasutatakse vähesel määral tuumaenergiat, vaid 1% kogu energiast. Brasiilias kasutatakse 2% kogu energiavaradest ka alternatiivseid energiaallikaid.
Brasiilia impordib: Naftat, seadmeid, keemiaseadusi, toiduained ja sütt
Brasiilia ekspordib: Kohvi, kakaod, sojat, puuviljamahlu, rauamaaki ja jalatseid
Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta on 2 116.7 kWh

Põllumajandus

Brasiilia on varustatud suurte põllumajanduslike ressurssidega. Brasiilias on kaks erinevat põllumajanduspiirkonda. Esimeses neist, mis hõlmab lõunapoolse riigi osa, on lähisekvatoriaalne kliima ja suurem sademetehulk, paremad mullad , kõrgemalt arenenud tehnoloogia ja selle suurem kasutamine, adekvaatne infrastruktuur ja kogenenumad põllutöölised. Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. See toodab enamiku Brasiilia teraviljadest ja õliseemnetest ja eksporditavatest saadustest.
Teises piirkonnas, mis asub põuaga kirderegioonis ja Amazonase nõos, on ühtlased sademed, hea mullastik , adekvaatne infrastruktuur, piisavalt arenenud kapital. Valitseb ekvatoriaalne kliima, aastas langeb ühtlaselt 1500-2000 mm sademeid, kuid paiguti on ka niiskemaid perioode . Õhutemperatuur on kõrge, kuid peaaegu kunagi ei tõuse see üle 38 kraadi. Maa kirdeosa on kõige viljatum piirkond. Kuigi enamasti hõivatud elatustööliste poolt, hilisemad regioonid on aina enam tähtsamad metsasaaduste, kakao ja troopikaliste puuviljade eksportijad.
Andides kasvatatakse 3 km kõrgusel veel kartulit ja maisi ning 4 km kõrgusel villa- ja lihaloomadena laamasid. Mujal pool riigi sisemaal on mullad üsna viljatud, ning seal peetakse karja, välja arvatud muidugi Atlandi ookeani äärealadel ja Amazonas madalikul. Brasiilias niisutatakse arvatavasti põlde.
Igal pool pole võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Brasiilia kirdeosa on kõige viljatum ja väga kuiv. Ning on kannatanud viimastel aastatel tugeva põua tõttu, mis on olukorda veelgi teravdanud.
Põllumajandus rakendab 2/5 tööhõivelisest rahvastikust ja toodab 65% ekpordist. Brasiilia on maailma suurim suhkruroo ja kohvi tootja, suur kakao, sojaubade, apelsinimahla , tubaka, metsasaaduste, ja teiste troopikaliste puuviljade ja pähklite eksportija. Kariloomade saadused on tähtsad mitmetes riigi paikades, kiire kasvuga kodulindude, loomaliha ja piimatoodete tarbimises peegelduvad tarbijate maitseid. Siiski põhiväärtustele tuginedes, saadustest on 60% põllusaadused ja 40% loomasaadused. Brasiilia on suur põllumajandussaaduste ja toidu eksportija, see hõlmab umbes 35% riigi ekspordist.
Brasiilias on mitmekesine maakasutus . Põhja-Brasiilias on suur ala kaetud metsaga, seal seega põllumajanduse ja karjakasvatusega ei tegeleta. Kirde- ja lõuna-Brasiilia on kaitud põllumaaga, kesk-Brasiilias tegeletakse karjakasvatusega. Peamiselt kasvatatakse veiseid. Brasiilias on ka põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme. Põllumajanduse laienemise tõttu hävib ürgmets kiirusega 4 ruutkilomeerit tunnis ehk 35 000 ruutkilomeetrit aastas. Sellise tohutu ulatusega laastamise, eeskätt karjamaade rajamise tagajärg on elutähtsa geneetilise mitmekesisuse kaotsiminek.

Metsamajandus

Üle 50% Lõuna-Ameerika metsadest ja metsamaast asub Brasiilias, hinnanguliselt 412 miljon hektarit. Metsasuse protsent Brasiilias on 74%. Brasiilia metsad katavad 49% riigi maa-alast ja on ühed kõige rikkamad maailmas painduvate puude, õlisisaldusega puuviljade, kummi, vaikude, vahade, eeterlike õlide, tselluloosi, kiudude ja teiste saaduste poolest. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju : ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Brasiiliast saadakse 20% maailma troopikalise kõvapuidu ressurssidest ja Brasiilia on üks peamisi kõvapuidutoodete tootja.
Jändrikud puud Amazonase vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku mööblitööstuse kasvule kasutatakse neid peamiselt kohapeal, mööbli tootmine on 40% puidu tarbimisest Brasiilias. Nüüd propageeritakse okaspuidust, näiteks männist – valmistatud mööblit, sest okasmets taastub kiiremini.
Metsi kasutatakse ehituspuidu tegemiseks.
Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse.
Põhilised metsadega seotud probleemid on Amazonase metsa maharaie ja vee ning õhu reostus.

Tööstus

Brasiilias leidub rauamaaki, kullamaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, , tina, mangaanimaaki ja teemandit.
Peamised tööstusharud on kulla -, rauamaagi ja maavarade kaevandamine.
Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Atlandi Ookeni ääres Rio de Janeiro, Fortaleza ja Sao Paulo linnade lähedal. Seal on suuremad linnad ja rahvast rohkem. Hea tooteid importida ja eksportida. Ning ka kaevandused asuvad tööstusettevõtete lähedal.
Tehnoloogial põhinevad tööstused on olnud viimastel aastatel kõige dünaamilisemad, kuid ei ole ületanud traditsionaalseid tööstuseid.
Tööstuse kasvamise haripunkt saavutati 1973. aastal, kui tööstuslik sektor kasvas 15,8%-ni. Kasv aeglustus oluliselt 1990. aastate ajal. Brasiilia Statistilise Instituudi andmete järgi, tööstuslik kasv 1988-1998 oli aastas keskmiselt ainult 0.7%. 2002. aastal oli kasv eriti ehitustööstuses.
1998. aastaks kogu väljalase töödeldud maagist oli 190 miljonit tonni. Kodumaine tootmine eeldab kodumaiseid eeldusi : tohutuid kättesaadavaid varasid, rikast maaki, peale selle kiiresti suurenevat kodumaist nõudlust nende toodete üle, jätkuvat terasetööstuse arengut. Suur negatiivne külg on kivisöe puudus. Companhia Vale do Rio Doce (CVRD) on Brasiilia kõige suurem kaevandusettevõte, mis moodustab umbes 23% riigi anorgaanilisest tulust.
Mootorsõiduki tootmine, Brasiilia tööstuse selgroog . 2001. aastal Brasiilia tootis 1 798 472 autot. 2000. aastaga võrreldes oli kasv 7%. Brasiilia autotööstus laieneb kiiresti tänu suurtele välismaistele investeeringutele ja uute tööstustehaste ehitamistele.
Brasiilia hangib ja rafineerib naftat. 2002. aastal sai riik 13 õli puhastusjaama suurima tootlikkusega 1 786 000 barrelit päevas. Brasiilias on samuti ka üle 500 farmatseutilist laboratooriumit ja tehast, suurim osa neist on São Paulos. Üle 80% tööstusest on välismaine. Kasvav ehitus andis tõuke Brasiilia tsemendi tootmistele 1980-1990. aastatel. Brasiilia elektriseadmete tööstus toodab arvuteid, televiisoreid, raadioid, külmikuid, konditsioneere ja palju teisi esemeid. Brasiilias on Lõuna-Ameerika suurim tekstiilitööstus monteerimise ja väljalaske tingimustes, pooled kangastelgedest on kasutamisel kontinendides. Brasiilia tselluloosi- ja paberitööstus on ka suur, koosneb üle 220- st ettevõttest, mis koos hõlmavad umbes 80 000 inimest tööstuslikus tegevuses, teine 57 000 metsanduslikus töös. Tselluloosi- ja paberitööstus on peaaegu terviklikult riigi enda oma

Transport

Peamised veod ja reisiliiklus käib teedel. Brasiilia teedesüsteem kokku oli 2002. aastal 1.98 miljon kilomeetrit. 2002. aastal registreeriti 14 820 000 sõiduautot ja 3 300 000 kommertssõidukit. Nendest teedest on 95 000 km sillustatud ja 1 655 000km ei ole sillustatud, mis tähendab, et ainult 5% teedest on sillustatud. Brasiilias on ka väga väike autode omandus rahva seas, 1000-est inimesel on 140 autod. Kõik liiki teed on ehitatud föderaalse abiga, kõige tähtsam teedevõrgustik, mis on 14 000 km, koosneb sillutatud teedest Brasíliast lõunas, abi on osutatud ka nende hooldamiseks.
Väga tähtis koht Brasiilia transpordil on lennundusel, mis on suurenenud viimase kahe aasta jooksul 35% võrra, enamasti turismi tõttu. Brasiilias on üle 4000 lennujaama . Peale lennujaamade on ka tähtis koht brasiilas rongidel ja metroodel, kuigi need ei ole parimas korras. WEF uuringul said Brasiilia raudteed 1.9 punkti 7-mest
Üleüldiselt on Brasiilia infrastruktuur väga kesises olukorras ja nõuab kiiremas korras arengut. Brasiilia infrastruktuur sai 3.8 punkti 7-mest WEF uuringul, samal ajal kui maailma keskmine on 4.3.
Brasiilias ei ole autode kasutamine nii levinud kui näiteks Ameerika Ühendriikides. Väga suur osa Brasiilia rahvastikust kasutab ühistransporti. Praegusel hetkel kavatseb riik laiendada ühistranspordi teid.
Oma riigi tekkest saati on Brasiilia sõltunud sadamatest. Peaaegu 95% riigi kaubandusest toimub sadamate kaudu. Brasiilias on 34 sadamat.
Eestist saab kõige kiiremini Brasiiliasse lennukiga ja see lend kestaks umbes 14 tundi.

Turism

Brasiilia eesmärk on ökoturismi laiendamine. Valitsus ergutab välisinvesteeringute tegemist Amazonia turismirajatistesse. Ent brasiillased tunnevad ökoturismi vastu vähe huvi, eelistades Amazonias külastada Manause tollivaba kaubanduse tsooni.
Euroopa ja Ameerika turistide jaoks on Brasiilia ikka veel suhteliselt odav riik. Sellegipoolest külastajate arv kahaneb, olles 1970. aastaist alates maailma turismiturul langenud 0,5%-lt 0,1%-le. Paljusid külastajaid on heidutanud agulite elukeskkonna halb kuulsus ning Brasiilia inimõiguste minevikupärand.
Viisat ei nõuta enamikelt Lääne-Euroopast või Ladina-Ameerika turistidelt, kes Brasiiliasse sisenevad. Nõutakse kehtivat passi , turistikaarti, mille on väljastanud transpordifirma ja ringreisi piletit. USA ja paljude teiste riikide kodanikud peavad kinnitama viisa , et edasi minna. Kollatõbi vaktsineerimise sertifikaadid on kohustuslikud, kui turist viibib nakatusohtlikutes piirkondades.
Brasiiliat külastas 2000. aastal 5 313 463 turisti. Hinnanguliselt 2000. aastal olid turismitulud $4.2 miljardit.
Brasiilia peamised turismiväärtused on 2000 km pikkune Atlandi liivarand , kirderanniku rahvaluule ja muusika ning Rio de Janeiro iga-aastane Mardi Gras ’ karneval. Karnevalil annab järjest enam tooni üha rikkam ja rahvusvahelisem seltskond. Rio favelas’te ehk agulite peamiselt afrobrasiilia elanikkond ei saa enam endale lubada oma kultuurist pärit paraadides osalemist.
2005. aastal tuli 3,2% riigi aastatulust turismist ja 7% brasiilia elanikest leidsid tööd kaudselt või otseselt turismi valdkonnas, mis teeb ligikaudu 14mln inimest.
Eesti kodanikud saavad Brasiiliasse viisavabalt ja lennukiga saab pea igasse Brasiilia linna.
Kasutatud allikad :
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.ht m
http://www.hot.ee/cigarbrands/kaardid/Brasiilia.gif
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Ameerika_manner
http://www.reisiguru.ee/riikID/114
http://www.solartour.eu/kliima-2
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmakliima.ht m
http://www.globaleye.org.uk/secondary_summer2002/eyeon/images/brazpop.gif
http://ridiculousitaly.files.wordpress.com/2008/06/2008-05-21-brazil-population-pyramid.jpg
http://tfw.cachefly.net/snm/images/nm/pyramids/br-2050.png
http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Brazil
http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Brazil
http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-AGRICULTURE.html
http://floridapundit.com/wp-content/uploads/2010/05/brazil-energy-consumption.gif
http://www.lennupiletid.ee/et/lennuhinnad/o/tallinn-tll/d/brasilia-bsb/t/1
http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_Brazil
http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-TRANSPORTATION.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Transportation_in_Brazil
http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-TOURISM-TRAVEL-AND-RECREATION.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia
http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil
http://www.nexusinfrastructure.com/files/NexusWP_Brazil.pdf
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/br.html